ILMASTIK, TAEVALAOTUS, AJAARVAMINE

Aasta

Pool musta, pool valget? — Suvi ja talve (Vil 1872)
Üks isä, kakstoist poiga, igäl pojal neli naist, igäl naisel seitse poiga, igäl pojal üks külg must, toine valge? — Aasta, kuu, nädal, päev ja öö (Kuu 1954)
Üks tamm, kaksteist haru, igal harul neli pesa, igas pesas seitse muna, üks külg musta, teine valget, igal munal ise nimi? — Aasta, kuud, nädalad, ööd-päevad (Sim 1938)
[Levikukaart]
Viis ei kanna seitset ja [kolmkümmend kaks] ei anna järele? — [Viis] suvekuud, [seitse] talvekuud ja hambad (Pil 1889)
Viis ei pea seitset üleval ja kolmkümmend kaks ajavad taga? — Viis sõrme ei pea seitset päeva üleval, kolmkümmend kaks hammast tahavad süüa, seega siis ajavad taga (Lai 1939)
Seitse ei kaalu viite ülesse, aga kolmkümmend kaks ei anna neljale järgi? — Seitse on talv, see ei kaalu suve – viide ülesse, kolmkümmend kaks on hambad, need ei taha ühtegi kuud – nelja nädalat söömata olla (Sim 1938)
Neli ei kanna kaheksat üleval ja kolmkümmend kaks ei anna järele? — Aastateenistus ja hambad (Pee 1930)
Viis teevad, seitse söövad, kolmkümmend kaks panevad paigale? — Suvi, talve, hambad (JJn 1888)
Kaks on laiska, ei viitsi kontigi liigutada, kümme kärmast ei viitsi koa kedagi teha, kolmkümmend kaks ei anna järele? — Kaks jalga, kümme sõrme (Kos 1892)
Viis toova, säitse sööva? — Viis kuud aastal kasvap vili ja hain, kuna säitse kuud selest kasvust elama peap (Rõn 1888)
Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna? — Aasta (Vai 1936)
Suur tamm, kaksteist haru, iga haru otsas [neli] pesa, igas pesas seitse muna? — Aasta, kuud, nädalad, päevad (Vln 1942)
All orus kasvas tamm, siilik tamm ja sealik tamm, tammel kaksteist oksa, igas oksas [neli] pesa, igas pesas seitse muna? — Aasta jaotus (Pee 1928)
Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? — Aasta (Saa 1930)
Üts tamm, katstõistkümme ossa, egäl ossal neli pesä, egäl pesäl säitse muna, egäl munal esi magu? — Aasta, kuud, nädalad ja päevad (Kam 1891)
Üits tamm, kaittõisku haru, egäl harul neli pesä, egän pesän seitse muna, üits egäst seitsmest kuldmuna? — Aasta (Hls 1888)
Üits tamm, kaitstõistkümmend ossa, egän ossan neli pessä, egän pesän säidse poiga? — Aasta, kuu, nädali (San 1888)
Üits tamm on keset merd, temäl om kaitstõistkümmend ossa, egän ossan neli pessä, egän pesän kuus munna, egän munan kolm rebu? — Aasta, päevad (Võn 1911)
Üks tamm, [kaksteist] haru, igal harul [kolmkümmend] oksa, igal oksal [neli] pesa, igas pesas [seitse] poega? — Aasta, kuud, nädalad, päevad (Hlj 1889)
Üks puu, kaksteist haru, igal harul neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? — Aasta (Hlj 1947)
Üts saar, katstõistkümmend harru, egäl harul neli ossa, egäl ossal säidse lehte? — Aastajautus (Ote 1889)
Üks puu, kaksteist haara, igäl haaral neli pesä, igäs pesäs seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge? — Aasta, kuu, nädal ja ööpäev (Kuu 1980)
Üits tamm, tammel om kaitstõiskümme ossa, igäl ossal om neli haru, igäl harul om kuus kullalehte ja säidsmes hellaleht? — Aasta, [kaksteist] kuud (Ote 1893)
Kanapesäh katstoistkümmend munna, õgal munal ese nimi? — Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi (Se 1930)

Härmatis

Ümbre talsepühi uibu häidsese', ümbre jaanipäivä järve' külmase'? — Härm uibide pääl, undsa niidü pääl (Lut 1894)

Kaste

Ago võtmõ kaotas, päiv löüd? — Kastõ (Se 1934)
Kuu näge, päiv varast, ago armast võtme varast? — Kaste (Räp 1875/7)
Ööse sünnib, päeva sureb? — Kaste (Vig 1888)
Õdagu sünnüs, hommuku koolõs? — Kastõ (Urv 1932)

Koit

Kõik maailm verd täis, tapetud pole kedagi? — Koit (Vig b:dat-ta)
Edimine iluehtege, rõõmurõividege, kuldse kroonige, sinitse siidige, tõne tolle järgi tõttas, esta inämb järgi's saa, iluehte õreti, rätiviir täl vereti? — Päike ja kuu (Krl 1887/9)

Külm

Tarrõ tulõ, teretä-äi, vällä lätt, jumalaga jätä-äi? — Külm ja lämmi (Se 1929)
Simm tege silda soie pääle, madalide maie pääle? — Külm (Trv 1894)
Ei õle puusepp, ei õle raudsepp, aga esimine sillameister? — Külm (Trm 1947)
Kes on esimene sillameister jõel? — Külm (Urv 1955)
[Levikukaart]
Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? — Külm (Se 1933)
Vanamiis tule tarre, pess pää pingi ala? — Külm tule tarre (Vas v. Se 1900)
Hall vanamehekene tulõ tarrõ, lätt arke peränulka pingi ala? — Külm tulõ talvel tarrõ (Se 1949)
Halli päägä vanamiis juusk tarrõ ja lüü pää vasta pinki? — Külm kargas tarrõ (Se 1934)
Sant tul' tarrõ, tsusas pää pingi alla? — Ku külm tulõ tarrõ (Se 1929)
Hambinda, a pure? — Külm (Lut 1894)
Hambit olõ-õi, a halusahe purõ? — Mehine (Se 1929)
Käteta ja jalgadeta, aga juonistab? — Pakane (Sim 1947)
Hammasteta hammustab, käteta joonistab? — Pakane (Muh 1976)

Lumi, lumesadu, tuisk

Punda ist ossa pääl, munda lää söö ärä? — Lumi, vihm (Hel 1889)
Kats valget tsirkukõst taplõse katuse pääl? — Lumi (Har 1927)
Sügise soolatas, kevade tapetas? — Lumi (Hls 1889)
Nurr-narr nurka, pirr-parr parsile, nõgelasi varsile, läheb puu pragoje? — Lumi sadab (Vai 1893)
Linde sattap maha tuhandit, üles ei lää ütteni? — Lumme sattap (Ote 1895)
Sündides ta lendab, elades ta lamab, surres ta jookseb? — Lumi (Tt 1937)
Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? — Lumi (Hls 1889)
Pehme kui sulg, valge kui sai, langeb vette, kaub ära? — Lumi (Pst 1891)
Valge kui suhkur, pehme kui vill ja külm kui jää? — Lumi (Emm 1938)
Pehmem kui padi ja valgem kui sai? — Lumi (Hls 1893)
Väläh mägi, tarõh vesi? — Lumi (Vru 1903)
Õues mäena, toas veena? — Lumi (Trm 1992)
Siibita lennab ja jaluta võttab kinni? — Aed võttab lumesao kinni (Jõh 1888)
Imä must, hamõ valgõ? — Lumi maah (Vru 1905)
Valge kask kattab musta meest? — Lumi kattab maad (Puh 1889)
Päält valge, seest must? — Lumi ja maa (Hls 1890)
Must vakk, valgõ kaas? — Lumi maah (Se 1939)
Must meri, valge kaas? — Lumi maan (Ote 1889)
[Levikukaart]
Timp-tamp tee peal, lätlane lehe peal, kanamuna kannu otsas? — Hobune, lumi, lind (MMg 1888)
Till-tall tie pääl, lill-lall lie pääl? — Lehmad karja, vesi keeb (Hlj 1947)
Tiitus tii pääl, lätläne lehe pääl? — Hobesesitt ja vesi (Ote 1893)
Tii-muna tii pääl, kaa-muna kannu pääl, mõni sõna ossa pääl? — Lumi (Rõu 1890)
Tibu-nibu tee pääl, mõni sõna mõtsa pääl, kanamuna kannu pääl? — Hobusesitt, härm, lumi (Pst 1889)
Tibu-nibu tee äärdes, kabu-nabu kännu otsas, mõni sõna oksa pääl? — Lumi (Tor 1888)
Kuremuna kännu otsas? — Maasikas (Hlj 1947)
Mõni sõna mõtsa pääl? — Haud (Hls b:dat-ta)
Till-tall tee peal, lätlane ree peal, kanamuna kannu otsas, vilepill põõsas? — Uss (VMr 1890)
Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots? — Putke, uss, seen (Äks 1888)
Valge vaip üle maa? — Lumi (Rap v. Mär 1936)
Üks tuleb majalt maalt, katab mered, katab maad (Einer kommt aus einem andern Lande und bedeckt die Meere und das Land)? — Der Schnee (Sa 1814)
Tuhat hobust teel, ei kaarust, ei hainust muret, siiski usina käügil? — Die Schneeflocken im Winde (Räp 1823/41)
[Levikukaart]
Teises ilmas raiutakse, laastad kukuvad siia ilma? — Lumi sadab (Tt a:dat-ta)
Teeseh ilmah raotas puid, siia' kargase lastu'? — Pikse müristamine ja valgo löömine (Plv 1910)
S'ooh ilmah raotas tammõ, tuuhu ilma tsilgusõ lastu'? — Pälki pill (Se 1933)
Siin maal lahutas puid, sinna maale lendas laast? — Äike (Urv 1967)
Muul maal raodas puid, seele maalõ karglõsõ lastu? — Sõda, laastud olevat kirjad (Har 1944)
Võeral maal raiutakse, laastud kukuvad seie maale? — Lumesadu (Tor 1888)
Võõral maal raotas puid, lastu käivä üle mere? — Lumesadu (Rõn 1890)
Vennemaal raotas puid, lastu tuleva siia maale? — Lumme satas (Võn 1889)
Saksamaal raotas puid ja Eestimaalõ kargas last? — Lumõsadu (Krl 1910)
Tartus raiutakse tamme, laastud kukuvad siia maale? — Lumesadu (PJg 1928)
Moskvas raiutakse, laastud lendavad meie maale? — Kiri (Trm 1894)
Riiamaal raiutakse, siia laastud langevad? — Lumekibemed (Vai 1889)
Soomemaal raiutakse puid, laastud kargavad siia? — Lund sadab (KJn 1888)
Mees raiub Hiiumaal, laastud langvad siia maale? — Merelained (Kaa 1889)
Mees raiub Hiiumaal, laastud lendavad Läänemaale? — Lumi (LNg 1895)
Hiiumaal tautse tamme, laastud kukuvad siia maale? — Müristamine ja rahesadu (KJn 1895)
Mees raiub Muhumaal, laastud paistvad meie maale? — Välk (Emm 1939)
Mees raiub Saaremaal, laastud kukuvad siia maale? — Lumesadu (Var 1888)
Mehed kaugel raiuvad, laastud meile langevad? — Raha (Tor b:dat-ta)
Mees raiub mere taga, laastud langevad meie maale? — Lumesadu (KJn 1932)
Üle mere raiutakse tamme, laastud kukuvad siia maale? — Lumesadu (Tor 1889)
Taevas tamme raiutakse, meie maale sadavad laastud? — Lumesadu (Pst v. Pil 1895)
Teises ilmas tehakse tuba, laastud kargavad seie maale? — Lume ehk rahe sadu (Kad 1888)
Jänes jookseb üle mäe? — Tuisk (Ris 1892)
[Levikukaart]
Viro vuun, läti lammas, huunih hullas, tanomih tallas? — Tuisk (Se 1941)
Sini sikk, voho mikk, tants külä tanomih? — Tuiskas (Se 1931/3)
Minu ragu, sinu ragu, puu ragu, pinu ragu? — Tuisk (Vai 1893)
Aiaraust mahtub, akenast ei mahu? — Tuisk (Kuu 1903)
[Levikukaart]
Mõista, mõista mõistuist, üle aia haistuist? — Tuiskab (Se 1956)

Nädal

Meid oli seitse vaprat venda, seitse ühe ema poega, kuus meid valjut valitsema, riiki hoolsast orjas hoidma, üks on nõnda helde, et ei sunni ühtegi tööle? — Päevad (Trv 1903)
Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal munal ise nimi? — Nädalapäevad (Pal 1888)
Mõista, mõista mõõlu, kassiänd kaalu, kaalus kanapesa, pesas seitse muna? — Nädal ja päevad (Krk 1961)
Mõista mõõru ja katsu kaaru, kaarus kanapesa, kuus muna sees? — Nädalapäevad (Tür 1928)
Käärus neli pesa, igas pesas seitse muna? — Nädal, päev (Jõh 1935)
Kuus kullast munakest, seitsmes hõpelehekene? — Äri- ja pühapäeva (Krl 1887/9)
Vana emis, seitse pörsast? — Nädal ja seitse päeva (Pst 1888)
Üks isa, seitse poega, igal pojal ise nägu? — Nädalapäevad (Amb 1889)
[Levikukaart]
Kuus kuldlehekeist, säitsmäs hõpõristike? — Nädalapäevad (Ote 1889)
Kuus kullalehekest, säitsmes hõpeupin? — Nädal (Võn 1895)
Kuus kuldlehekest, seitsmes hõbehelmeke? — Nädalapäevad (Hää 1933)
Kuus kullalehte, säitsmes hellaleht? — Nädalipäävä' ja pühäpäiv (Se 1928)
Kuus kullast upinat, säitsmes hõpelehekene? — Nädal (Ote 1889)
Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbelillike? — Kuus äripäeva ja pühapäev (Ta 1913)
Kuus kullerkupukest, seitsmes hellerheinake? — Nädalapäevad (Trv b:dat-ta)
Kuus kuldmuna, seitsmes hõbeubin? — Kuus äripäeva ja üks pühapäev (Võn 1926)
Kuus haavalehti, säitsmes vahtreleht? — Kuus äripäiva, säitsmes pühapäiv (Krl 1907)
Kuus lepalehti, seitsmes hõbehelmes? — Argipäävad ja pühapääv (Vän 1889)
Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, sees kuus muna ja kuldne leht? — Nädalapäevad (Pee 1928)
Üks tamm, tammel kaksteist haru, igal harul neli pesa, igas pesas kuus muna ja kuldleht? — Aastaaeg (Pil 1888)

Pilv

Siivute lendab üle maailma? — Pilv (Pst 1893)
Käsi tal pole, jalgu tal pole, aga üle ilmamaa ta rändab? — Tuul (Jõe 1888)
Jaluta jookseb? — Kerä (Trv 1890)
Ilma tiivota lendab, ilma jalota jookseb? — Pilv (TMr 1889)
Ilma jalgadete, ilma siivadete, jooseb ku põder, lendab kui lind? — Laev (Hls 1891)

Päev

Muista must valgeks? — Öö päevaks (Kuu 1911)
Muista must valgeks ehk kanasitt kahekarvaliseks? — Kanasitt (Kuu 1963)

Päike

Sõlg aida ussõ pääl? — Päike (Se 1938)
Hõberaha aida ääre peal? — Päike, kui paistab lõuneaeg (Kul 1894)
Tuuh ilmah võõdotas tuld ülest, soohtõ ilma paistus valgus? — Päiv (Se 1929)
Lind lõi sabaga, sulg kattis terve maailma? — Päe veereb (Vil 1895)
Mustlase uur, sia tamm, konna kaev ja kassi õun? — Pää, lepp, lusikas ja kadakamari (Pil 1888)
Hamõ väläh, käüs tarõh? — Päiv (Se 1928)
Kuldlaadik laua all? — Päike taevas (Hel 1874)
Verev lihm nõsõs, härg hiit magama? — Päev, kuu (Lut 1894)
[Levikukaart]
Hõbeliud ja kuldsed munad? — Taevas ja tähed (KJn 1895)
Kuldõun hõbevaagna pääl? — Päike (Trv 1889)
Hõbekauss, kuldõun sees? — Taevas ja päe (Vil 1894)
Hõbeõun, kuldine liud? — Kuu, päe (Krk 1890)
Vaskvaagen ja hõbeõunad? — Taevas ja tähed (Noa v. Hii 1887)
[Levikukaart]
Kuldkera keset koppelt? — Päike (Pst 1888)
Kuldmuna kesk kopeld ? — Hainakuhi (Ote 1893)
Kuldupin keskelt koppelt? — Päe (Hel 1889)
[Levikukaart]
Pihlapuu tsäuk kest merd? — Pääväkene (Lut 1894)
Väikene mar'atsäugakõnõ kest maailma merd? — Taivasõgõl (Se 1934)
Kurõmari kest vett? — Päike (Se 1938)
[Levikukaart]
Kuldlüpsik mere peal? — Päikse tõusmine (Pil 1888)
[Levikukaart]
Kuldakangast koetes, hõbelõnga lõigates? — Päeva veermine (Trv 1897)
Kuldkangast koetas, hõbelõnga aetas? — Päeva tõus ja minek (Puh 1889)
Kuldkangast koetasse, hõbelõnga leegitasse? — Pääva tõus ja loode (SJn 1890)
Rebane küüsipidi taevas? — Päike (Hls 1889)
[Levikukaart]
Verrev lehmäkene süü läbi aia läätsi? — Päike (Se 1938)
Lehm lakk läbi aia läätsi? — Lina sugimine (Räp 1875)
Maasik varastas läbi aia läätsi? — Päiv (Se 1929)
Verrev lehmäkene sööse hummokult varra läbi aia hainu? — Päiv nõsõs (Se 1937)
Verrev hobõnõ süü läbi aia haina? — Päiv (Se 1929)
Verrev lehmäkene, jõhvinõ lõiakõnõ, süü läbi aia läätsi? — Päiv paistus läbi aia (Se 1933)
Punane peegel seina peal? — Päike (Jõh 1888)
Üks kullane võti käänab kõik vallale? — Päiv (Räp 1895)
[Levikukaart]
Tuppa tuleb, toast välja läheb, aga uksed ja aknad on kinni? — Päev (KJn 1888)
Mõrsja tuleb tarre, ei liiguta ust ei akant? — Päiv (Plv 1889)
Hommikul sünnib, õhtul sureb? — Päikene (Lai 1904)
Hommiku tuleb, õhtu läheb? — Päike (Hag 1890)
[Levikukaart]
Mõrsja ehis mõtsa takan, peotäis pirde peon? — Päiva allaminek (Urv 1890)
Mõrsja ehis mõtsa takan, peotäis pirde pea peal? — Tõusev päike (Võn 1932)
Mõrsja ehib metsa taga, peutäis peerge p[er]ses? — Päike tõuseb (Äks 1894)
Mõrsja hiilib metsa taga, pihu piirga käes? — Päike tõuseb (MMg 1888)
Mõrsja mõtsa takah, pirand pinda käeh? — Päiv nõsõs (Se 1938/9)
Mõrsja taga mäe, põlev piirg tal käe? — Tõusev päike (Pst 1888)
Pruut ehib mäe taga, peotäis pirde käes? — Päikesetõus (Äks 1992)
Neitsi ehis mõtsa taga, peotäis pirde peon? — Päiv tõuseb (San 1967)
Neitsi lätt nulga taadõ, peotäüs pirdõ käehn? — Päiv lätt alla (Rõu 1896)
Mees tuleb metsa tagant, peotäis pirde peos? — Agu (Urv 1889)
Mõr'sä mõtsa takah, lumõkäkk käe pääl? — Päiv tõsõs (Vas 1902)
Noormees ehis nuka takan, mõrsja ehis mõtsa takan, sinisõba aia pääl? — Päiva tõusemine (Ote 1889)
[Levikukaart]
Noorik ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? — Välguheitmene (Hää 1933)
Neitsi eht Hiiumaal, ehte näisse siiä maale? — Päe (Hel 1889)
Neiu ehib Hiiumaal, au paistab siia maal? — Välk (Pst 1891)
Noorik ehtes mujal maal, helme paistva meie maal? — Päikesetõus (Urv 1958)
Sääl maal ehitetse noorikud, valu paistab siia maale? — Päivatõus (Pst 1895)
Tõisel maal ehitakse noorikud, siia maale paistab pale ära? — Välk (Krk 1888)
Sääl ilman ehitedes mõrsjat, siiä ilma näüs luuk? — Vikahtkaar (San 1925)
[Levikukaart]
Tsiga tsong Tsoorumaal, harjassõ paistussõ siiä maalõ? — Päike (Kam 1888)
Siga song Soorumaal, hand liigus Haanimaal? — Välk (Rõu 1889)
Siga kõnnib Soomemaal, harjus paistab siia maale? — Pia (Ksi 1888)
Siga sööb Saaremaal, harjas paistab siia maal? — Vikerkaar (Tor 1889)
Siga tuhnib Türgimaal, harjus paistab siia maal? — Vikerkaar (Äks 1889)
Siga röigab Rootsimaal, harjus paistab Harjumaal? — Koit ehk hämarik (Pal 1888)
Võeral maal tapõtas sika, harjasõ näüse mii maalõ? — Tulõkahjo (Rõu 1889)
Siga songib Venemaal, harjasse paistva siia maale? — Päev tõuseb (Puh 1888)
Siga tuhnib Saksamaal, harjaksed paistavad meie maal? — Prussakas ahju vahel (Hlj 1890)
Siga tuhnib Tuuramaal, harjaksed paistavad siia maale? — Vikerkaar (VMr 1890)
Siga songib Soodumaal, siia paistab valu? — Müristab (Saa 1889)
[Levikukaart]
Esa sünnis, poig näitas juba tuld? — Ago enne päiva-tõusu (Võn 1889)
[Levikukaart]
Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi, aga kui sa mind ei näe, siis näed igatühte? — Pimedus (Tt b:dat-ta)
Kui kaet, sis ei näe, kui ei kae, sis näet? — Pimme, pimedus (San 1893)
Kui ei näe, sis om, kui näed, sis ei ole? — Pimedus (Krl 1887/9)
Kadõkõsi veltsid, ütstõist ajava taka, eloiä õi saa kätte? — Kuu ja päiv (Se 1934)
Kats meest kääva üle mäe, üts lätt üles, tõõnõ alla? — Kuu ja päiv (Vru 1905)

Räästatilgad

Hiire tee ümber tua? — Räästad tilguvad (VNg 1892)
Hiire tierada käüb ümber tua? — Räüstätilgete viir (Kuu 1911)
Hiire tii ümbre tare? — Rästa tsilgusse (Ote 1895)
Hiire teerada jookseb ümber tare? — Räästatilke ase maa pääl (Plt 1895)
Hiire tie ümmer maja? — Riastast tilkumene (Kos 1892)
Hiire rada ümber elu? — Räestatilgad (Jäm 1896)
Hiire tierada ümber mää? — Riastatilked (Amb 1889)
Hiirte hännad ümber toa? — Räästatilgad (Saa 1888)
Hiire jäle ümbre tarõ? — Kaardõ tsilkmõ (Se 1929)
Kuku-muku kummuli, hiire rada ümberringi, seemned sees elavad? — Maja (Kse 1889)
Roti teerada ümmer toa? — Räästatilgad (Vän 1889)
Roti rada ümmer tare? — Rästa tilguva (Hel 1889)
Kassi teerada jookseb ümber tua? — Räästatilgad (Pär 1902)
Tsiakar'a tii ümbre tarõ? — Kaardõ tsilgusõ (Se 1927)
Sigade rada ümber toa? — Räästatilgad (Ris 1896)
Orava tee käib ümber toa? — Räästatilked (Vig 1895)
Kana tee ümbre maja? — Kaarde tsilgusse (Ote 1892)
Tsirgu tee ümbre tare? — Jääpurikad (Räp 1888)
Jõgi jookseb ümber toa? — Reastarend (Kos 1891)
Ümbre tarõ oja? — Kaardõ tsilgusõ (Se 1930)
Raudrõngas ümmer tua? — Rästätilgutes (KJn b:dat-ta)

Taevas, kuu ja tähed

Sinine väli, kirju kari, kena karjakaitseja? — Kuu ja taevatähed (Rap 1889)
Esänd rikas, kar'us sarviga, tõbras lugõmalda, maa mõõtmalda? — Jumal, kuu, tähe', taiv[as] (Lut 1925)
Karjamaa mõõtmata, kari lugemata, lambur kahe sarvega? — Taevas, tähed ja kuu (Jõh 1986)
[Levikukaart]
Sinitsen kindan kuldne silm? — Päike ja taivas (San 1927)
Sinine kamsol, kuldsed paigad? — Taevas ja kuu (Vil b:dat-ta)
Sinine kuub, kuldsed nööbid? — Taevas ja tähed (Trt 1925/6)
Meri nelja tulba pääl? — Taevas (Tt a:dat-ta)
[Levikukaart]
Kuldtõld, hõbenaelad sees? — Tähed taevas (Hel 1874)
Kuldtõld, vasksed naelad? — Taevatähed (Vän 1894)
Hõbetõld, kuldsed naelad? — Taevas ja tähed (KJn 1888)
Vaskne tõld, kuldsed naelad? — Taevas, tähed (Pil 1896)
Sinine tõld, kullatse naala? — Taevas (Krl 1887/9)
Sinine tõld ja kuldsed nööbid? — Tähed ja kuu (VJg 1889)
Sinine tõld, hõbenaelu täis? — Taevas tähti täis (Vil b:dat-ta)
Sinine tõld, vasknöpse täis? — Taevas (Puh 1889)
Hall tõld, vasknööbid? — Taevas ja tähed (SJn 1903)
Hõbevanker, kuldsed naelad? — Taevas (Pil 1888)
Vaskne tõrs ja kuldsed naelad? — Taevas ja tähed (KJn 1938)
Suur pada, vasitsid naklu täüs pestü? — Tähe taivas (Kan 1896)
Sinine põld, hõbeteri täis külitud? — Taevas (Pil 1888)
[Levikukaart]
Vanamees nurgas, kirpe-täie täis? — Taevatähed (Hls 1889)
Vanaäti kasuk, täie täüs? — Taevatähed (Hls 1889)
Sinine saks, täie täis? — Taivas (Nõo v. Ote 1890)
[Levikukaart]
Hall undrik, valgit hernit täis? — Taivas (Urv 1890)
Haljas tekk, valgid hernid täis? — Taivas tähtige (San 1895)
Sinine kleit, valgid hernid täis? — Taivas (Ote 1890)
[Levikukaart]
Ragasi pääl herne, kulats keskeh? — Taivatähe ja kuu (Se 1888)
Üks laut lugemata lambaid, käharpääga oinas keskel? — Kuu ja tähed (Hää 1889)
Laut lambaid täis, kerapea oinas keskel? — Tähed ja kuu (SJn 1889)
Laut täüs valgit lambit, suur kerapääga oonas kesken? — Taivatähe ja kuu (Võn 1889)
Laadatäüs lambit, keräsarviga oinas keskeh? — Kuu ja taivatähe (Plv 1893)
Laut lambaid täis, keraoinas keskel? — Taevatähed ja kuu (Trm 1889)
Laut valgeid lambud täis, kahekerane oinas keskel? — Taevatähed ja kuu (Kär 1890)
Laudatäüs karja, kerähand keskpaigah? — Kuu ja tähe taivah (Se 1953)
Laudatäüs lambit, kerasarvik keskel? — Kuu ja tähed (Vas 1887)
Laut lambaid täis ja kena oinas keskel? — Tähed ja kuu (HMd v. Ris 1874?)
Laut lambud täis, kena jääras keskel? — Tähed ja kuu (Käi 1896/7)
Laut lambaid täis, kohioinas keskpaigas? — Kuu ja tähed (Vig 1889)
Laut lambaid täis, kuldkera keskel? — Tähed, kuu (Vän 1889)
Laut lambaid täis, kiri jääras keskel? — Kuu ja tähad (Noa v. Hii 1889)
Laut lambaid täis, vana kera keskel? — Taevas tähed ja kuu (Nõo 1888)
Laut kirjuid lambaid täis, must oinas keskpaegas? — Kogudus ja õpetaja (Trv 1939)
Kerä oinas kespaigah, lugõ tähti taivah? — Kuu (Se 1936)
Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp oli õue peal? — Tähed ja kuu (Kaa 1872)
Raudne raamat, kivine kiri? — Tähed taevas (Vil 1894)
Hall hobune vahib üle katuse? — Kuu (Jõh 1892)
Valge hobune nii suur, et vahib üle katuse? — Kuu (Iis 1936)
Valge kui lumi, suur kui sõel? — Kuu (Võn 1895)
Kasvap ja kahanep, aga otsa ei saa kunagi? — Kuu (Räp 1895)
Kaks nädalad kasvab, kaks kahaneb? — Kuu (Ksi 1889)
Elab maailma algusest saadik, aga ei ole veel viienädalanegi? — Kuu (Tln 1926)
Mis sündis maailma alguses ja sureb maailma lõpus, aga äi saa viit nädalat vanaks? — Kuu (Emm 1939)
Elab ilma algusest saadik, aga ei ole veel kahekuune? — Kuu (Rid 1937)
Kunage ei saa aastagu vanast? — Kuu (Har 1921/2)
Leivapätsike vee sees? — Kuu taevas (Pst 1888)
Võiutükk kaohn? — Kuupaiste (Rõu 1895)
Võivitsik vede peal? — Päike taevas (Kod 1923)
Pool leiva aida taga? — Kuu (Vig 1869)
[Levikukaart]
Tasku taeva külje pääl? — Kuu (Pst 1888)
Kuldne kari, hõbedane karjane? — Tähed ja kuu (Hää 1933)

Talv

Pooleaastane poisikene, kale kasukas seljas? — Talv (Pst 1888)

Tuul

Jookseb lund mööda, jälgi ei jää? — Tuul (Se 1960/1)
Tulõ ja lätt, jälgi ei olõ kongi? — Tuul (Urv v. Krl 1976)
Ei ole käsi ega ole jalgu, siiski jookseb kõige kiiremini? — Tuul (Pal 1908)
Pill pinu taga, toru tua taga, sõrmilised sõnnikul? — Lapsed nutavad (Pal b:dat-ta)
Pill mängab-mängab pinu taga, sajarahvas tantsib sauna taga, inimesehinge pole mitte kuskil? — Tuul (Jäm 1938)
Elab ilma ihuta, räägib ilma keeleta, keegi ei saa näha tad, siiski kõik tad kuulevad, suure kurja teeb ta ära, trahvi alla ei ta jää, igal pool on õigus tal, metsas, merel, lagedal? — Tuul (Hls 1889)
Vilistab ukse taga, mine sisse laskma, pole kedagi? — Tuul (Amb v. JMd c:dat-ta)
Nuttab kui laps, ulub kui koer? — Tuul (Pal 1897)
Nutab kui laps, ulub kui hunt? — Tuul (Kõp 1992)
Jaluta jookseb, käsita kisub, kõrita karjub, valuta vingub? — Tuul (Rap v. Mär 1931/2)
Jaluta jookseb, käsita kisub, hääleta ulvab? — Tuul (Hel 1962)
Suud ei ole, aga vilistab, jalgu ei ole, aga jookseb, käsi ei ole, aga kisub? — Torm (Saa 1888)
Jaluta jookseb, käsita kisub, valuta vingub? — Tuul (JJn v. Koe 1928)
Jaluta jooseb, käsita kisup? — Tuisk, torm (Krk 1956/7)
Jaluta jooseb, valuta vingub? — Tuul (Pst 1889)
Käteta kisub, valuta vingub? — Tuul (Puh 1988)
Tiivuta lennab, valuta vingub? — Tuul (Jõh 1940)
Lindab, aga ei ole lind, ulub aga ei ole elajas? — Tuul (Vig 1889)
Peata lööb pilli, jalutu tantsib? — Tuisk ja tuul (Ris 1889)
Pill mängib puhumata, mees tantsib jaluta? — Tuul ja lumetuisk (Sa 1888)
Veli villõ, sõsar sõkkõ? — Tuul ja öö (Se 1929)
Noorik nutab nurga taga? — Tuul kiunub (PJg 1888)
Mõrsä ikka mõtsa takah? — Kägo kuuk (Se 1935)
Mis see on, keda näha ei või, aga siiski teeb ta väga palju hääd? — Tuul (Hel 1874)
Igal pool on, aga kuskil ei nähta? — Tuul (Kad 1902)
Nägemata mies, nähtav tegu? — Tuul (Amb 1889)
Must ku' kurat, valgõ ku' lumi, hirn ku hopõn? — Tuul (Rõu 1895)

Täna

Eila saab ta olema, homme juba olli ta? — Tänane pääv (Tt 1878)
Eila juba olin, homme saan olema? — Täna (Rak 1905)

Udu

Vaata eest ehk vaata tagast, ikka olen üks ja sama? — Udu (Trt 1922)
Kõik on teda täis, aga pihku võtta ei saa? — Õhk (Puh 1988)
Maa täis, meri täis, pihku ei saa pisutki? — Õhk (Kuu 1935)
Täis on teda mets ja maa, siiski pihutäit ei saa? — Udu (Tt 1871)
Org täis ja maa täis, viimaks ei saa pihutäit? — Udu või aur (Jõh 1889)
Silmaga saat näha, käega ei saa koppi? — Udu (Võn 1896)
Võtab silmad, ei võta kõrvu? — Udu (Tõs 1895)

Valgus ja vari

Tuleb tuppa, aga ei tee akent katki? — Valgus (Kuu 1938)
Jookseb aknast läbi, aga klaasi katki ei tee? — Valgus (Vän 1939)
Lind lähäb aknast läbi, aga aket latti ei tee? — Valgus (Hää 1934)
Vanamiis lätt aknast sisse, ei lüü akand katski? — Päiv paistus aknast sessi (Kan 1888)
[Levikukaart]
Eeläne miis paja all? — Valgõ (Se 1934)
Eeläne miis akna all? — Valgõ tulõ hummokult (Se 1930)
Eiläne miis vällän? — Valgus (Urv 1890)
Ees jookseb, järele ei jõua? — Vari (Se 1960/1)
Üts miis aase tõist takah, aga kätte ei saa kunage? — Miis ja vari (Se 1931)
Palk muas, aga inime ei sua tedä üles tõsta egä üle astu? — Inimese vari (Tõs 1890-ndad)
Palk on tee pääl ees, üle ei saa ja ümbert otsa ka läbi ei saa? — Inimese enda vari (Krj 1938)
Om ja ei ole? — Vari (Ran 1889)
Liigub, läigub, käib ja kõnnib, silmaga näed, aga kõrvaga ei kuule? — Vari (Võn 1895)
Kui sa istud, istun mina, kui sa astud, astun mina? — Vari (Han 1972)
Kui teed, siis teen, kui seisad, siis seisan, kui valge, siis näitan, kui pime, siis jätan sind maha? — Vari (Tõs 1921)
Vara hommikul olen ma pikk, lõuna ajal nagu tuletikk, hakkab tulema ju õhtueha, sirgub jälle pikaks minu keha? — Vari (Nõo 1924)
Hommikul ma olen pikk, lõunal väike nagu tikk, tuleb õhtu videvik, siis ma olen jälle pikk? — Vari (Mus 1958)
Hommikul pikk, lõuna lühike, õhtul pikk? — Vari (Mih 1939)
Hommikust päeva kahaneb ja õhtust päeva kasvab? — Vari (Tür 1926)
[Levikukaart]
Luuta, lihata, egälütel silma näta? — Vari (Nõo 1889)
Kes on ilma ihuta, aga siiski igale silmale näha? — Vari (Tt 1879)
Kehata nähtav? — Vari (Sa? a:dat-ta)
Ilma kihate, aga om nättä? — Udsu (Hls 1891)
Mis on kehata nähtav (Was ist ohne Körper sichtbar)? — Der Schatten (Tt 1876)
Keha tal ei ole, aga siiski nähtav? — Vari (Tõs 1892)
Midagi ei ole ja siski egaüts võib nätä? — Vari (TMr 1888)
Mis ep ole midagi, aga ometi võib teda näha? — Vari (Hel 1874)
Mis ei ole midagi, siiski näha silmadega? — Vari (Tt 1871)
Mis ei ole midagi, käega katsu kedagi, siiski näed sa silmaga? — Vari (SJn 1890)
Kui sa käid, siis liigub ta ühes, aga kinni võtta ei saa teda? — Vari (Saa 1895)
Küll käin ma so ees ja taga, aga siiski sa mind kätte ei saa? — Vari (Tln 1892)
[Levikukaart]
Ui-ui umbjärv, ei saa üle egä ümmert? — Esiende vari (Trv 1895)
Umne järv, ei saa üle ega ümbre? — Vari (Ran 1889)
Umbjärv, ei saa üle, ei ümbre, kui paistab päiv, sis om täis, sadab vihma, om ta tühi? — Inimese vari (Puh 1889)
Umne järveke, ei sua üle ega ümmer? — Vari (Pil 1888)
Umbine järveke, ei saa ümbert, ei saa üle? — Inimese vari (Hls 1965)
Väike umbjärveke, aga ei saa üle ega ümmert? — Vari (Pst 1893)
Veike pikergune järveke, ei saa üle astu ega ümber käia? — Inimese vari (Hel 1874)
Must meri moro pääl, saa-ai üle ei ümbre, muudku müttä läbi? — Pime öö (Se 1888)
Must kuus muru pääl, ei saa kostki üle, ei ümbre? — Inimese vari (San 1888)
Maas on, aga maha ei jää? — Vari (Käi 1896/7)
[Levikukaart]
Tiiuke kõnnib, ei kõbise? — Inimese vari (Trm 1896)
Heenus kõnnib, ei kabise? — Inimese vari (KJn 1890)
Käib üle heinte, aga ei sahise? — Vari (Hls 1939)
Kes heinte peal käib, aga ei kabise? — Vari (Vän 1888)
Õlge pial tallab, aga ei sabise? — Vari (MMg 1889)
Kõnnib ja ei kõbisa? — Vari (Trv 1890)
Tulõn ei pala, viin ei upu, mullan ei mädäne, olgi pääl ei kõsise? — Inemise nimi (Har 1889)
Pitkem puist, pitkem maist, heinus kõnnib, ei kõbise? — Vari (KJn b:dat-ta)
[Levikukaart]
Lätt lumpi, lobaha-ai, lätt mõtsa, kõsaha-ai? — Vari (Se 1938)
Vett piteh lätt, mulaha-ai, maad piteh lätt, kõsaha-ai? — Vari (Se 1888)
Lätt vette, molaha-ai, lätt pahma, kõsaha-ai? — Inimese vari (Se 1934)
Lätt suuho, ei sobahta, lätt ruugo, ei robahta? — Vari (Se 1939)
Vette lätt, vesi ei liigu, ruugu lätt, ruug ei kõhise, tulle lätt, tuli ei paluta? — Vari (Ote 1892)
Kord olen mina suur mees, keskigäl seisan pisuke su ehen, kui kutsub rahu hingus sind, sõs olen suur, kes mõõdab mind? — Päeva vari hommiku, lõuna ajal ja õhta (Trv 1890)
Kui olen ma noor, siis olen mina suur, kui saan keskealiseks, siis olen ma lühike, saan mina vanaks, siis ei või keegi mind ära mõõta? — Inimese vari, hommiku pikk, lõune aeal lühike, õhtu väga pikk (Trv 1888)
Sündiden olen suur mees, keskea sees pisem kui poisike, kui vanasse saa ja surma ehen, sõs kasvan veel? — Päeva vari (Trv 1894)

Vihm

Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? — Vihm (Rõu 1938)
[Levikukaart]
Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare? — Vihmasadu (Hel 1936)
Tuul maal iketas, siia tule silmävesi? — Vihma satas (Se 1938)
Petserin pestäs last, veretsilga tuleva siiä maale? — Vihma satas (Võn 1889)
Tuul maal härgä tapõtas, seolõ maalõ veri karglõs? — Vihma satas (Se 1934)
Taivani küünüs, a maast ei näe? — Vihm (Vru 1903)
Peenikene kui pilliruug ja küündüs pilvini? — Vihõm (Plv 1888)
Mind sagest palutakse ja oodetakse, näitan, siis jooksevad eest ära? — Vihm (Vil 1895)
Oodatakse, vaadatakse, kui tuleb, joostakse ära? — Vihm (Trt 1992)
Igal pool mind oodatakse, aga kui ma tulen, sis kõik jooksevad minu eest peitu? — Vihm (Kuu 1963)
Üts vala, tõõnõ juu, kolmas kasus? — Jummal vala, maa juu, hain kasus (Se 1934)
Üks valab, teine joob, kolmas rohetab ja kasvab? — Vihm, maa ja rohi (Nrv 1992)

Vikerkaar

Üle ilma piirakas? — Vikerkaar (Rõn 1890)
Üle mere keäri'? — Vikatkaar (Lut 1894)
Üle ilma pihlapuu? — Vikatkaar (Nõo v. Ote 1890)
Ülä ilma pihlakas? — Vikerkaar (Pil 1888)
Pihlakas üle maailma? — Vikerkaar (SJn 1889)
Pikk pihlak üle välja? — Peenar (Trm 1895)
Üle ilma look? — Vikerkaar (Plt 1891)
Look üle ilma? — Vikerkaar (Kuu 1938)
Suur üle ilma luuk? — Vikatkaar (Rõn 1949)
Üle maailma look? — Vikerkaar (Vai 1936)
Look üle maailma? — Vikerkaar (Vil 1894)
Üle ilmamaa look? — Vikerkaar (Trt 1934)
Üle taeva look? — Vikerkaar (Kul 1932)
Raudlook ulatub üle maailma? — Pajasang (Hää 1939)
Kõver look üle ilma? — Vikerkaar (Trm 1906)
Üle õue õunapuune, kena kirju luogakene? — Vikerkuar (Amb 1889)
Sang üle paja? — Vikerkaar (Aud 1964)
Mitmes värvis sang üle paja? — Vikerkaar (Pil 1981)
Üle mere sang? — Paasang (Vai 1893)
Paeasang üle mere? — Vikerkaar (Hlj 1895)
Paeasang üle järbe? — Vikerkaard (SJn 1891)
Sang üle ilma? — Vikerkaar (LNg 1895)
Paahand üle mere? — Vikakaar (Kan 1964)
Look üle katla? — Vikerkaar (Saa 1939)
[Levikukaart]
Pikk vits üle õuemaa? — Vikerkaar (VJg b:dat-ta)
Kivits-kavits, pihelgane pikk vits? — Põllupeenar (Vig 1869)
Pehelkane vits paistab üle ilma? — Vikerkaar (Hag 1889)
Pikk vits pihlakane, üle õue ümargune? — Vikerkaar (Jür 1889)
Pikk vits pihlakane, üle ilma ümmargune? — Vikerkaar (Lai 1888)
Pihelgane pikk vits, ilma üle üks vits? — Vikerkaar (Vig 1896)
Pikk vits pihlakane, üle välja toomingane? — Põllupeenar (Lai 1890)
Pikk vits pihlagane, üle mõtsa tomingane? — Vikerkaar (Trv 1890)
Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? — Vikerkaar (Hls 1894)
Pikk vits pihlikane, üle ilma toomingane? — Vikerkaar (Äks 1888)
Pikk vits pihlapuune, üle mõtsa toomine? — Vikerkaar (Trv 1889)
Pitk vits pihlapuune, üle ilma toomine? — Vikerkaar (Vil 1892)
Pitk mets pihlakane, üle välja toomingane? — Vikerkaar (HJn 1888)
Pikk mets pihlakane, üle ilma tomingane? — Vikerkaar (Pai 1896)
Pikk piits pihlakane, üle välja toomingane? — Vikerkaar (MMg 1888)
Pikk uss pihlakane, üle välja toomingane? — Põllupeenar (Lai 1888)
Pitk pihlakas ja üle mere toomingas? — Vikerkaar (Vai 1888)
Pikk tomingane vits üle välja? — Vikerkaar (Jõe 1889)
Tomingas õitseb üle maailma? — Vikerkaar (Tor 1889)
Pitk vits pihelgune, üle ilma õispuune? — Vikerkaar (Tõs 1890)
Pitk vits pihelpuu, üle aia õispuu? — Vikerkaar (Kaa 1872)
Pikk puu pihlakane, üle õue õitspuu? — Põllupeenar (Lai 1904)
Pihlajane pikk puu, üle oue orspuu? — Vikerkaar (Kuu 1937)
Pikk vits pihlakane, üle õue õunapuune? — Vikerkaar (Kad 1888)
Pikk vits pihlakane, üle ilma õunapuine? — Vikerkaar (Kuu 1903)
Pitk metsa pihlakane, üle õue õunapuune? — Vikerkaar (Hlj 1889)
Pikk piits pihlakane, üle õuve õunapuune? — Vikerkaar (Jõh 1891)
Pihlakas pitk vits, üle maailma roos? — Vikkerkaar (Jõh 1889)
Pikk vits pihlakane, üle välja tomingane, aga ümber pea ei ulata? — Oma silmadega ei näe kukla taha (Sim 1938)
Pitk vits pihlakane, üle õue õunapunane, ühte juured jooksevad, ütte ladvad langevad? — Pruut ja peig (Vai 1889)
Mujal maal pannakse hobust ette, look paistab meie maale? — Vikerkaar (Mus 1931)
Muial maal pandas hobõst ette, siia näüse look ärä? — Vikakaar (Urv 1890)
Muul maal pandas hobõst ette, siia maalõ paist looga vari? — Vikatkaar (Rõu 1889)
Sääl maal pandas hobõst ette, siia paist luuk? — Vikatkaar (Rõu 1894)
Teises ilmas rakendatakse hobust, look paistab meie maale? — Vikerkaar (Hls 1939)
Võõral maal pandas hobõst ette, mii maalõ paist luuk? — Vikõrkaar (Rõu 1895)
Hobest pandas võõral maal ette, look nätä siiä maale? — Vikatkaar (Hel 1889)
Hiiumaal rakendakse hobust, look paistab meie maale? — Vikerkaar (Kuu 1935)
Saaremaal pandakse hobusele looka pääle, siia paistab ära? — Vikerkaar (Prn 1933)
Suurel maal pannakse hobust ette, look paistab meie maale? — Vikerkaar (Mus 1931)
Soomes rakendatakse hobust, look paistab meie maale? — [Lahendus puudub] (Jõh 1935)
Vinnemaal pandas hobõst ette, siiä paistus luuk? — Vikahtkaar (Se 1937)
Hobu võõral maal, händ siia maal? — Vikerkaar (Krk 1889)
Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maale? — Vikerkaar (Muh 1927)
Mitmed karva viiroline, käna lindi triibuline, lähen loogas üle maa, kätte keegi mind ei saa? — Vikerkaar (Tt 1821)
Olen siiru-viiruline, mitmed karva riibuline, lähän lookas üle maa, keegi kätte mind ei saa? — Vikerkaar (KJn 1888)
Kenad lindid triibulised, lähvad lookas üleval, keegi neid ei kätte saa? — Vikerkaar (Kse 1933)
Mitme karva viiruline, kena lindi triibuline (Vielfarbig gestreift, von schönen Bändern streifig)? — Der Regenbogen (Tt enne 1876)
Poogeline, loogeline, kannab siidi triibuline? — Vikerkaar (Hel 1891)
Viiruline, vääruline, keskelt mitma keeruline? — Vikerkaar (Kam 1890)
Lähen lookas üle maa, keegi kätte mind ei saa? — Vikerkaar (Jäm 1925)
Pimedane pihlapuu, üle õue õitsepuu, lähen lookas üle maa, kätte keegi mind ei saa? — Vikerkaar (Plt 1894)
[Levikukaart]
Siidilõngast seotud, kullalõngast koetud, istun ilma harja pääl? — Vikerkaar (Tt a:dat-ta)
Siidil seot, kullal koet, istub ilma harja pääl? — Vikerkaar (Pst 1889)
Kullalõngast kuetud, siidilõngast seotud, istub maailma harja peal? — Vikerkaar (Trv 1895)
Siidilõngal seotud, kullalõngal kujutud? — Naeste müts (Vän 1889)
[Levikukaart]
Sinine siiter, punane paater, ripub rikka mehe aida laes? — Vikerkaar (Kuu 1892)
Punane puuder, sinine siider, ripub rikka mehe räästa all? — Vikerkaar (Jõe 1889)
[Levikukaart]
Üle metsa luuk-laak? — Vikakaar (Rõu 1890)
Mõõdupuu üle mõtsa? — Vikatkaar (Vru 1905)
Üle mõtsa mõõdipuu? — Vikahtkaar (Vas 1895)
Üle metsa möödapuu, läbi metsa lingipuu? — Pada puude all (Äks 1893)
Kavvõst kaia kannipuu, üle mõtsa mõõdupuu? — Vikerkaar (Se 1937)
Mikipuu, mõkipuu, üle mõtsa moodipuu? — Vikerkaar (Vil 1894)
Niksipuu ja näksipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikerkaar (Hel 1889)
Timbipuu, tambipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikerkaar (Võn 1895)
Lindipuu, landipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikatkaar (Rõu 1889)
Liidipuu ja laadipuu, üle mõtsa moodipuu? — Vikahtkaar (Se 1938)
Siigipuu ja saagipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikakaar (Plv 1888)
Viidipuu, vaadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikerkaar (Võn 1888)
Viidipuu ja väidipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikakaar (Kan 1910)
Viigipuu, vaagipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — [Lahendus puudub] (Kan 1896)
Viigipuu, vägipuu, üle mõtsa mõõdipuu? — Vikarkaar (Rõu 1896)
Viibepuu, vaabepuu, üle mere mõõdupuu? — Vikerkaar (Nõo 1889)
Viipsipuu ja vaapsipuu, üle metsa mõõdupuu? — Vikerkaar (Vil 1927)
Virvipuu, värvipuu, üle mõtsa mõõdupuu? — Vikakaar (Urv 1890)
Virvipuu, värvipuu, üle mõtsa loogapuu? — Vikakaar (Ote 1888)
Virmipuu, värmipuu, üle ilma loogapuu? — Vikerkaar (Puh 1888)
Must puu, palanu puu, üle mõtsa loogapuu? — Vikerkaar (Ote 1889)
Virmipuu, värmipuu, üle ilma heidipuu? — Püss (Hel 1874)
Viiripuu, vääripuu, üle mõtsa heidepuu? — Lõngalõim (Hel 1893)
Viipsipuu, vaapsipuu, üle metsä heedepuu? — Kerilaud (KJn 1890)
Viipsipuu, vaapsipuu, üle metsa õunapuu? — Vikerkaar (VNg 1892)

Äike

Hobo hernob Hiiomaal? — Kõu (Mar 1941)
Hobo hirnub Hiiomaal, saba taga Saksamaal? — Müristamine, välk (Kod 1888)
Hobu hirnub Hiiumaal, kuulus ära meie maale? — Pikken müristab (Trv 1890)
Hobune hirnub Hiiumaal, siia maale kuuldakse? — Müristamine (Var 1888)
Hobene hirn Hiiumaal, siia kuuldus ära? — Mürin (Ote 1893)
Hobu hirnub Hiiumaal, meile kostub ära? — Pikken, äike (Trm 1992)
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl on kuulda meie maal? — Müristamine (TMr 1926)
Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuuldub meie maal? — Müristamine (Tõs 1890)
Hobu hirnub Hiiumaal, jääl kuulusse meie mual? — Mürissämine (Kod 1939)
Hobu hirnub Hiiemaala, heala kuulub seia maala? — Müristamine (Hlj 1889)
Hobõnõ hirnub Hiiomaal, hääl kuuluss siia maale? — Pikse müristamine (Võn 1889)
Hobu hirnub Hiiumaal, siia maale kuulukse heal? — Müristamine (Pst 1888)
Hobune hirnub Hiiomaal, hääl kuuldakse meile? — Müristamine (VMr 1888)
Hobu hirnub Hiiumaal, siiä kuuldas hääl ärä? — Müristab (Pst 1889)
Hobu hirnud Hiiumaal, hääl kostab meie maal? — Pikne (Pil 1933)
Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? — Müristamine (Võn 1874)
Hobo hirnub Hiiomoal, heal kostab seia moale? — Müristamine (JJn 1889)
Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kostab siia ära? — Müristamine (Kos 1888)
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl helkib meie maale? — Müristamine (SJn 1890)
Hobu hirnub Hiiomaal, hääl see kõigub meie maal? — Müristab (Trm 1895)
Hobune hirnub Hiiumaal, kisa kuulukse meie maale? — Müristamine (Rak 1888)
Hobu irnub Hiiumaal, kära kostab siia maale? — Müristamine (Pee 1927)
Hobu hirnub Hiiomaal, mürin kostab seie? — Müristamine (Iis 1889)
Hobu hirnub Hiiumaal, menu kuuluks meie maale? — Müristamine (Kuu 1909)
Hobo hirnub Hiiumaal, helü kuulus meie maal? — Pikse müristamine (Plv 1966)
Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuulus siia maale? — Vana tegi helli (San 1895)
Hobõnõ hirn Hiiumaal, heli kuulus siiä maalõ? — Müristamine (Kam 1888)
Hobu hirn Hiiumaal, helü kost meie maale? — Pikne (Ote 1938)
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldaks Eestimaal? — Müristamine (SJn v. Ote 1946)
Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuulub Kuuramaale? — Müristamine (Hlj v. Kad b:dat-ta)
Hobu hirnub Hiiumaal, siiski kuulub Saaremaal? — Müristamine (Rei 1889)
Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kuuldaks Saaremaal? — Kõue müristamine (Kär 1889)
Saaremaal hobo hirnub, hirnumine kostab Hiiumaale? — Müristamine (Käi 1938)
Hobu hirnub Saaremaal, hääl kuuldaks meie maal? — Müristamine (Käi 1896/7)
Hobu hirnub suurel maal, hääl kostab meie maale? — Müristamine (Phl 1938)
Muul maal hopõn hirn, a siiä tulõ heli? — Piksemürin (Rõu 1936)
Tuul maal hopõn hirn, söölõ maalõ kuulus? — Pikne (Se 1935)
Tuul ilmal hopõn hirn, sjuul ilmal helü kand? — Vanaesä müristeles (Lut 1894)
Hobune hirnub Hiiumaal, heäl kuulukse tenna maal, valjad on Venemaal (Ein Pferd wiehert auf Daghden, die Stimme wird gehöret bey uns, der Zaum ist in Russland)? — Der Donner (Tt 1732)
Hoben hirn Hiiumaal, hääl kuultus tännä maal, valle ollev Venemaal? — Müristemine (Krk 1890)
Hobu hirnub Hiiumaal, valjad paistavad Venemaale, menu kostab meie maale? — Müristamine (Kuu 1892)
Hobune hirnub Hiiumaal, valjad on Venemaal, hääl kuulukse seie maale? — Müristamine (VJg 1889)
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuluks siia maal, valjad on tal Venemaal? — Müristamine (SJn 1888)
Hobune hirnub Hiiumaal, valjad Venemaal, hääl kuulukse Eestimaale? — Müristamine (Kuu 1891)
Hobune hirnub Hiiomaal, hääl kostab Kuuramaale, väljad välkvad Venemaal? — Pikne (Muh 1888)
Hobu hirnub Hiiumual, hiäl kuuldus Pärnumuale, valjad kuuldi Venemaale? — Pikse müristamine (Kod 1887)
Hobo hirnub Hiiomaal, valjad seisvad Venemaal? — Kõu (Pöi? a:dat-ta)
Hobu hirnub Hiiumaal, rangid ja roomad Venemaal? — Müristamine (MMg 1888)
Hobõnõ hirn Hiiomaal, päitse' paistva' siia maale? — Müristäs ja sis välki löö (Kan 1910)
Hobu hirnus Hiiumaal ning saun suitses Saaremaal ning valjad kölisesid Venemaal? — Kõueilm (Khk 1937)
Hobu hirnub Hiiumaal, suitsed kölisevad meie maal? — Müristamine (Jäm d:dat-ta)
Tõsõh maailma veereh pandas hobõst ette, a hobõsõ hirnmine kostus siiä? — Pikne müristamine (Rõu 1985)
Hobu jookseb üle mere, müdin kuuldakse siia maale? — Müristamine (Vän 1889)
Täkk hirn Hiiumaal, hääl kuuleb siiä maale? — Müristamine (San 1925)
Mujal maal hirnahas, siia pitse välgähäse? — Pikse, pikne (Se 1912)
Härg ammub Hiiumaal, hääl kuulukse meie maale? — Müristamine (Aud 1964)
Hall härg ammub Hiiumaal, kuuldakse Saaremaale? — Müristab (Krj v. Mus b:dat-ta)
Must härg ammub mujal maal, hääl kuulub siia maale? — Müristamine (Hls 1930)
Härg mürab Hiiomaal, seia maale kuulda? — Müristamine (Nõo 1888)
Tõõsõ ilma veereh häräkene müükähäs, sehtõ ilma kuulus? — Pikne müristäs (Se 1936)
Tõisen ilman riieldas, siia kuulus ära? — Müristamine (Trv 1894)
Härg mürab kahe mäe vahel, hääl kostab siia maale? — Äike (Pil 1993)
Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maal? — Vikerkaar (Pöi 1951)
Mees raiub Hiiumaal, hääl kuuldaks siia maale? — Müristmine (Pil 1896)
Kuressaares kopitakse, paugud kuulevad seie maale? — Müristab (VMr 1888)
Vanamees taob kaugel maal, mürin kostab meie maal? — Pikne (Mar 1937)
[Levikukaart]
Taivas tants, maa mürisi, pilve leivä pillakaari? — Pikne käü (Urv v. Krl 1892)
Taevas kokko tümmisten, engli koko hüdisten, vikerkaar lööb viiuli? — Hobune sõidab (Urv 1889)
Vinta-vänta, könta-känta, silmapilgu sihvatus? — Välk (VMr 1888)

Öö

Must kuus moro pääl? — Üü (Se 1928)
Must pakk moro pääl? — Üü (Se 1938)
Kes om neitsi noorõkõsõ, sõsaritse sirgõkõsõ, käivä tõnõtõsel perän, ei saa kokku kunagi? — Aovalge (Võn 1889)

Ööpäev

Vend läheb õele võõrsile, aga õde läheb eest ära? — Päev ja öö (Vil 1896)
Vend tuleb õele külälises, õde heidap ennast ärä pimedale metsale? — Päiva tõusmine (Urv 1895)