KULTUURTAIMED, NENDE VILJAD

Hernes, hernekaun

Mäe pääl Grigoral om viis kotitäüt kivikeisi, Ala-Martinal üts ainus palmigene? — Herne', kesväpää (Lut 1894)
[Levikukaart]
Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? — Hernes (Kaa 1889)
Mõista, mõista mõnnerpuu, mõnnerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mõts? — Hernepõld (San 1940)
Maast tõusis mandlapuu, mandlapuust sai kauslapuu, kauslapuust sai aus mets? — Hernes (SJn b:dat-ta)
Maast tõuseb mallerpuu, mallerpuust saab kallerpuu, kallerpuust saab suur mets? — Hernes (SJn 1958)
Maast kasvab mannapuu, mannapuust loogapuu, loogapuust suur mõts? — Herne kasvab (Puh 1889)
Juustapuu, kaustapuu, kaustapuust saab suur mõts? — Herne (Trv 1897)
Maast tõuseb mallepuu ja mallepuust saab kallepuu ja kallepuust saab kaustapuu ja kaustapuust saab kallis mets? — Herned (Amb 1894)
Maast kasvis mannapuu, mannapuust sai kaustapuu, kaustapuust sai sahkapuu, sahkapuust sai suur mets? — Uba (Pal 1891/2)
Mõista, mõista möglipuu, möglipuust sai kastlapuu, kastlapuust sai mannapuu, mannapuust sai suur mõts? — Kanep (Rõn 1889)
Maast kasvab mannerpuu, mannerpuust suustrapuu, suustrapuust suur puu, suurest puust suur mets, suurest metsast valge mets, valgest metsast punane mets, punasest metsast hallid puud? — Herned (Tõs 1890)
Maast kasve mannerpuu ja mannerpuust sai saterpuu, saterpuust sai lillike ja lilliksest sai teräke? — Herne (Trv b:dat-ta)
Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaadilaud, kaadilauast lillike? — Uba (Trv 1888)
Maast tõusis mallerpuu, mallerpuust sai lillerpuu, lillerpuust sai lõks? — Hernes (Vän 1894)
Maast sai margapuu, margapuust kargapuu, kargapuust viervits, viervitsast kuldleht? — Hernes (Nõo 1889)
Maast tõusis matrapuu ja matrapuust sai kaustapuu ja kaustapuust sai suur pere? — Herned (Koe 1890/3)
Maast tõuseb männarpuu, männärpuust kaustapuu, kaustapuust laiad lättid, laiast lättist kukerkännid? — Herned (Kär 1898)
Maast tõusis männapuu, männapuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets ja suurel metsal marjad küljes? — Uba (Lai 1926)
Kiirepuu ja kaarepuu, kaarepuust sai kaustapuu, kaustapuust sai kasemets, kasemetsast mammud magusad? — Hernes (Pal 1888)
Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kannerpuu, kannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets, suures metsas mesilased? — Herned (Lai 1888)
Maast kasvas mannerpuu, mannerpuust sai marjapuu, marjapuust sai kaustapuu, kaustapuust aga suur mets, suurest metsast muna? — Hernes (Trm 1937)
Maasta tõuseb mannerpuuda, mannerpuusta kaustapuuda, kaustapuusta suuri metsa, metsast tõuseb osjusida, osjud täis oravaid, osjulehed lillekesi? — Hernes (SJn 1894)
Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust saab kaustapuu, kaustapuust saab suur mets, suures metsas kibin-kabin? — Hanekasu (Jür 1888)
Maast kasvab manerpuu, manerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets, suures metsas siad? — Hernes (VNg 1892)
Maha kukkus manapuu, manapuust saab kaustapuu, kaustapuust saab kaunis mets, kes mööda lääb, see kummardab? — Hernes (VMr 1890)
Maa pääl kasvi mannerga, mannerga pääl tsitserga, tsitserga pääl pikk, pikä otsan pää? — Rüga (Urv 1958)
Maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillist põrkna? — Hernes (Plv 1924)
Tere, tere, tettermanni, tettermannist sain marati, maratest sain mardipilli, mardipillist sain valina, valinast kabula ja kabulast sain suure metsa? — Herned (Trm 1895)
Maast kasvab sallepuu, sallepuust sugarapuu, sugarapuust suur mets, metsast ei saa sukavarrastki? — Herned (Tõs 1890)
Keerokene-veerokene, läbi lae varsa varas, maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillest põrkna? — Herne (Plv 1890)
Kui nad tulevad, siis nad ei tule, kui nad ei tule, siis nad tulevad? — Seeme ja linnud (Noa v. Hii 1887)
Kui ta tuleb, siis ei tule, kui ei tule, siis tuleb? — Kui tuvid herneid ära ei söö, siis hakkavad kasvama (Hls 1935)
Mõista ära mullerille, kelgutimed kellerille, muratimütid möllerille? — Uad, kaalikad, herned, kartulid (Pal 1891)
[Levikukaart]
Muidu magusat kätte ei saa, kui harusid laiale ei aa? — Hernekaun (Rap v. Mär 1938)
Kui head tahad kätte saada, siis aja harud laiali? — Hernekaun (Mih 1920)
Aea reied laiale, võta magusat sealt vahelt? — Noored hernekaunad hernestega (Vig 1889)
Käänä veere' katsipoodi, võta make vaihhõlt? — Mäih (Se 1938)
Lükka karvad kaksipidi, laku vahelt magusat? — Murakas (KJn 1890)
[Levikukaart]
Seitse lätlast ühe kasukakäise sees? — Hernekõder (Kõp 1888)
Kaks läti miest magavad ühe pauna sies? — Läätsiivad (Amb 1889)

Humal

Sui sukkis, talve takkis, kevade kee kottis? — Tapud, latid ja humalad (Pil 1890)
Esä pikk peenike, emä lai laberik, poja puhta ümariku? — Levätegemine: roop, lapi ja pätsi (Pst 1921)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latakas, pojad temal ümmargused? — Humal (Kuu 1963)
Isa pitk ja peenikene, ema lai ja latsergune, pojad pupperlillikesed? — Kartul (Jõh 1890)
Isä pikk, peenike, emä lai ja laatsakas, pojad pumburumbukesed? — Humalad (KJn 1890)
Isa pikk ja peenike, ema lai ja laberik, poead kõik pindipondikesed? — Leiva ahju laskmine (Trv 1889)
Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, pojad puuriluurilised? — Kaev (Rap 1928)
Isa pikk peenikene, ema lai latergune, pojad puhas pikergused? — Leivaluud ja labidas (Pai 1892)
Esa pitk ja peenike, ema lai ja latakas, poeg Poolamaa kuningas? — Humalad (Rei 1889)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad kui oherdikäbid? — Humalad (MMg 1889)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras, poja pea ümmargune? — Humal (Jõe 1889)
Isa lai ja latergune, ema pikk ja peenikene, poja pea lõhkine? — Kaev (JJn 1897)
Isa pikk ja peenike, ema lai ja latsakas, poeg kõvera jalaga, tütar kahus pääga? — Humalad (Pal 1888)
Esä lai latsakas, emä pikk peenike, tütar kähärä pääga, poig kõvera jalaga? — Leevatõrike, leevalabid, ahjuluud, ahjuroop (TMr 1888)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad pupipillilised, tütred litalatakad? — Tapud (Rak 1892?)
Isa lai lapergune, ema pikk ja peenike, lapsed ilusad ümmargused? — Hernes (Trm 1937)
Isa pitk ja peenikene, ema lai ja latsergune, lapsed lidiladised? — Kartohvlid (Vai 1889)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene? — Uba (Äks 1889)
Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, pojad nii kui lätakad? — Isa – ahjuroop, ema – ahe, pojad – leivapätsid ahjus (SJn 1889)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, poeg punase mütsiga? — Humal (Tln 1892)
Emä pikk peenike, esä lai lühike, poja pullilullikse, tütre pötsüpätsukse? — Levälapi ja levä (Trv 1892)
Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühikene, tütre tünni', puja punni'? — Kartul (Vas 1937)
Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, tütre käsi kõver, poja pää ümmargune? — Roop, labid, luud, leib (MMg 1888)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, poeg kõva jalaga, tütar kähara piaga? — Humal (Ksi 1926)
Isä pikk ja peenikene, emä lai ja lühikene, latsõ laia lapergusõ? — Levälapjo, mõhk, levä (Plv 1888)
Isa pikk peenike, ema lai lühike, poea-latse ku pontukse? — Leivalabida vars, labidas ise ja leivad (Saa 1889)
Isa pikk peenike, ema lühike jäme, pojad pullulullukesed, tütred litlätakud? — Kuhjavarras, kuhi, lauavaiad, saod (Kõp 1896)
Isa pikk ja peenike, ema viidiväädiline, tütred laiad litlätakud? — Humalad (SJn 1890)
Isa pikk ja peenike, ema vindavändaline, tütred litalätalised, pojad pumbilumbilised? — Tapud, humalad (Tor 1926)
Esä pikk ja peenikene, emä kõvver kõrsikukene, tütar laja lapikuga, poig punderlassikene? — Humal (Urv 1890)
Isa pitk ja peenike, ema kõver ja küütsakas, tütar lai ja lätakas, poeg kui pisukene puntsakas? — Tapupüste (Tor 1887)
Isa sirge seuakas, ema kõber küürakas, lapsed laiad latergused? — Humal (Han 1894)
Ema lai ja latergune, isa pien ja pikergune, poja pia lõhki, tütre käsi kõveras? — Kooguga kaev (Sim 1942)
Ema pikk ja pienikene, pojad püilulüilulesed, tütred litalätakad? — Latt ja tapud (SJn 1889)
Isa pikka püssirauda, ema viiduväädiline, pojad pullilullikesed, tütred literlatergused? — Humalad (Pal 1889)
Esä pikem püssirauda, emä vingeri-vangeri, poja pullilullikese, tütre litlataku? — Kanep (Hel 1889)
Emä õkva püssirauda, esä vingeri-vängeri, poja-tütre pullilullikese? — Henakuhi, rua (Krl 1887/9)
Esä pikk puuvilas, emä vintuväntuline, tütre litulatulise, poja üteümmargutse? — Humal (Ote 1957)
Isad pikka pilliroogu, emad viidaväädalised, pojad puldilutikad, tütred litlätakad? — Humalad (Kaa 1946)
Esa pikk, ema lai, poja punte-pande? — Uavars, ualehed, uakõdrad (Räp 1895)
Esa pitk ja ema laga, puja pimmadi-pommadi? — Leivalapju, mõhk ja leiva (Ote 1889)
Isa pikk, ema lai, poead kui põuapallid? — Omalas (Vig 1889)
Esä pikk ja ema lai, poig müürmunn, tütar lääpajalg? — Humala (Pst 1935)
Isa pika, ema laia, tütred-pojad puderikud? — Leevalabidas (Äks 1894)
Esa pikk, ema laga, poja-latse punrikese? — Hainakuhi (Tt 1896)
Esä lai, emä pikk, poja-latse pintsu-põntsu? — Emis (Hel 1936)
Jimä lagja, jesä pikk, ladsõ-poja' tsüürigu? — Vaasna, lapju, päts (Lut 1894)
Pikk isa, peen ema, tütar lai ja latsergune, poeg Pohlamaa kuningas? — Tapud (Iis 1888)
Isa pikk, ema kõver, lapsed lipulapulised ja pojad punase mütsiga? — Humalad ehk tapud (Kos 1892)
Esä õige, emä kõver? — Aid kõver, teivas õige (Krk 1923)
Isa sirge, ema kõver, tütar lai lätsjäs, poeg popsis vihane? — Humal (Ans 1937)
Isa sirge, ema kõver, tüdar lai latergune, poeg kaunis poisike, tõstame tõrre ääre peale, veereta mind virde tõrde, siis ma võta meeled meeste peasta, natukese naiste peasta, tükikese tüdrukute peasta? — Humal (Pöi 1892)
Esä õiglane, imä kõvvõr, tütre laja ku latika, puja Poolamaa kuninga? — Tapuroodmas, vembla (humalavarre) humalalehe ja humala (Har 1890)
Isa õige, ema kõver, tütar lai laatsikas, poeg libe liitsikas? — Kasvav humal (Tõs 1934)
Isa õige, ema kõver, poeg potsak, tütar lopsak? — Humal (Saa 1895)
Imä õkv, esä kõvver, tütar nüüpjalg, väümiis vüülmölder? — Hernes (Urv 1961)
Imä-esä vingõr-vangõr, poja'-tütre' tullilullilisõ', takal litlatagu? — Uibuleht ja upin (Krl 1910)
Poja pupa-jupaku, tütre lita-lataku? — Lepä, kel kasvasse musta urva küllen (San 1940)
Isa küürselg, ema raatsmagu, tütar litlätakas? — Vokiratas, lõngapool ja koonal (Tor 1888)
Kristjaan pikk ja peenikene, Juula lai ja lühike? — Leevalapju (Urv 1890)
Isa pikk, ema lai, keerleb, veerleb, saab otsa, on muna? — Tapuvään (Puh 1888)
Esa pikk ja ema lai, ütelisi poigeva mõlemba? — Rüga ja kesi (Ote 1895)
Niidsine nika-naka, puune puka-paka, savine sika-saka, imä pikk, esä lagä, tütre tündse, puja pundsõ? — Sõkl, puu, ahu, leevälapju, mõhk ja leeväpätsikese (Har 1890)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, pojad punnipannikesed, tütred tunnitännikesed, sõmerane rõõskopp? — Leivalabid, mõhk, pätsid, kokergid, ahi (TMr 1889)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, poja pea lõhki, tütre käsi kõveras, elab surnu reite vahel? — Vanaaegne kooguga kaev (JJn 1974)
Ema lai latergune, tütar pikk ja peenike, poju pea lõhki, sulane suskab takka otsa? — Kaev (Pee 1927)
[Levikukaart]
Isä istub istukilla, emä nika-nakasilla, tüttäred libi-labinal, poigad päällä püürüsillä? — Tapud, humalad (Kuu 1911)
Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? — Humal (Rap 1928)
Keerles ja veerles, otsa luu muna? — Humalad (Har 1888)
Viinab, väänab, saab otsa, siis muneb? — Tapovääs (Hel 1874)
Kiipab, kaapab, kui otsa saab, sis muneb? — Inimese lähva lootsikust välla (Puh 1888)
Keerleb, veerleb, saand saarele saand, siis hakkab munema? — Humal (Mus 1939)
Keepab, kaapab, saand saare, siis muneb? — Luud pühib tuba (Kaa 1889)
Liipab, lääpab, kui nurka saab, siis muneb? — Luud (Vän 1896)
Keerlep ja veerlep, kui veerde saap, sis munep? — Jõe ehk oja vatt (Rõn 1888)
Keerutab, veeretab, kui üles saab, siis muneb? — Humalad (Tõs 1889)
Kiirleb, viirleb, saab tippu, siis muneb? — Humal (Hls 1887)
Keerutas, meerutas, lätt latva, luu munna? — Hummal (Se 1935)
Keerleb, veerleb, tulba otsa läheb munema? — Humalad (Sa 1888)
Keerlik-veerlik, läheb taeva alla munele? — Humalavarred (Krj 1889)
Huuslõs, puuslõs, ku täüs saa, lätt munõlõ? — Voki otsast pandas poolikõnõ är (Kan 1964)
Keeletu, meeletu, kui otsa suab, siis muneb? — Tapp (Pil 1888)
Tiirud-täärud, till ja lõks, kui otsa saab, siis muneb? — Humal (Puh 1890)
Liipab ja laapab, kui seisma jääb, siis muneb? — Luud (Kuu 1964)
Isa pikk, ema lai, keerdleb, veerdleb, saab otsa, on muna? — Tapuvään (Puh 1888)
[Levikukaart]
Üles ketras, alla metras, saase otsa, loose muna? — Tapud (Võn 1888)
Üles ketras, alla metras, üles loo munakese? — Humal (Har 1957)
Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, üles ketra, alla metra, otsan muna? — Hummal (Urv 1887/9)
Üles keträs, üles meträs, üles luu munakõsõ, maha tuu pesäkese? — Humala' (Har 1889)
[Levikukaart]
Tikker-tekker lähäb taeva munedes (Der Zickzack geht Eier legend den Himmel)? — Der Hopfen (Sa 1814)
Isa pikk ja piinike, ema siiru-viiruline, poeg on pesut pikergorne, tütar laia latergorne, tipin-täpin taeva alla munele? — Tapuvelangas (Ris 1937)
Harakas läks läks Atelinna, mööda pikka peenart Peetelinna, üles laele munele? — Humal (Tür 1928)
Harakal oli aabeleksat, pika pardi piibeleksat, läks aga looduje munele leksat-leksat? — [Lahendus puudub] (Hlj 1982)
Pikk mets pinu taga, lai leht raamatus, kutsub kokku külalapsi, murule ja arule ja oma pattu parandama? — Humalad (Pee 1927)
Puu ta on, aga varrast taast ei saa? — Humalas (Hää 1889)

Kaalikas

Must kana, ahk muna? — Kaal (Krl 1887/9)
Roheline kana, halli muna? — Kanep (Rõu 1936)
Naise kärnäne pää? — Kaalikas (Kuu 1963)
Miis maa all, habõna maa pääl? — Ritk (Se 1938/9)
Vana teedakõnõ maa all, habõna maa pääl? — Põrkna (Se 1927)
Papp all maa, habe peal maa? — Kartohvel (Võn 1896)
Andres all maa, habe pääl maa? — Kaal (Hls 1894)
Märtkene maa seeh, habõn om maa pääl? — Verev naars (Kra 1903)
Vanamiis havvan, habene havva perve pääl? — Kaal kasvas (Krl 1887/94)
[Levikukaart]
Härg all maa, händ pääl maa? — Kaal (Trv 1889)
Verrev pullike maa all? — Põrgen (Rõn 1889)
Verev kikkakene maa all, hari usehn? — Batvin (Lut 1894)
Karvad all ja muna peal? — Kaal (Plt 1891)
Noorik istub nurmel, sada linti peas? — Kaalikas (Pil 1888)

Kaer

[Levikukaart]
Mõlõmba velidse üte palaja all? — Kaaraterä (Rõu 1894)
Kats sõsard üte sõba all? — Kaeraterad (Võ 1875)
Kaks neitsit ühe naba all? — Kaaraterad (Vil 1893)

Kanep

Must vars ja punane tutt otsas? — Kanepid (Tõs 1889)
Pää süüakse, nahk müüakse? — Lina (Trt 1927)
Pea süüakse, nahk müüakse, liha ei kõlba koertelegi? — Lina (VMr 1890)
Pää süüakse, nahk müüakse, liha see visatakse koerdele? — Lina (Kär 1889)
Pää süvväs, nahk müvväs, liha ei kõlba koheki? — Kanep (Ote 1893)
Pää süvväs, nahk müvväs, liha visates maha? — Kanep (Hel 1936)
Pea süüasse, nahk müüasse, keha ei kõlba koertelegi? — Linaseemned ja luud (Ksi 1889)
Pea süüakse, nahk müüakse ja kondid ei sünni koertelegi? — Linad (Tor 1889)
Liha süüakse, nahk müüakse, konta ei söö koeradki? — Linad (Rak 1890)
Liha süvväs, nahka müvväs, a luid süü-üi Petsere pinike? — Lina (Se 1938/9)
Pead lüüakse, nahk müüakse, luud ei kõlba koertelegi (Der Kopf wird geschlagen, die Haut verkauft, die Knochen taugen nicht einmal für Hunde)? — Der Flachs (Tt enne 1876)
Pää pöetes, nahk müvväs, liha ei kõlba penilegi? — Lina (Krl 1887/9)
Nahk kõlbab kuningale, liha ei kõlba koeralegi? — Lina (Hlj 1889)
Liha kõlbab kuningalle, kont ei kõlba koeralegi? — Lina ja luud (Hlj 1889)
Saks sööb, maamiis sööb, luu ei kõlba koerdel mitte? — Emapiim (Krk 1889)
Suvel mõts, talvel piim, liha süvväs, leem juvvas, luud ei laku penigi? — Kanep (Hel 1887/94)
Isa, ema kirbu suurus, poeg süllaraua suurus? — Kanep (KJn 1870)
[Levikukaart]
Mõtsa lätt kirbukõnõ, kodu tulõ kuusekõnõ? — Kanep (Ote 1890)
[Levikukaart]
Suvel kuusk, talvel lehm? — Kanep (Pst 1891)
Suvel kasvab kui kuusk, talvel lüpseb kui lehm? — Kanep (Trv 1889)
Suvel kuuseke, talve piimäke? — Kanep (Krl 1887/9)
Sui kuuse, talvel lõõga? — Kanep (Saa v. Hls 1988)
Suvel mõts, talve piim, liha süvväs, leem juvvas, luud ei laku penigi? — Kanep (Hel 1887/94)
[Levikukaart]
Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene? — Kanepiterä (Vas 1887)
Hahk lehmakõne, valge piimakene? — Kanepileem (Se 1941)
Must lehmäkene, valgõ piim? — Kruusli (Rõu 1894)
Sinine lehmäkene, valgõ piimäkene? — Kanebeterä (Se 1949)
Tile-lile lehmakene, valge makus piimakene? — Kanepitera (Ote 1892)
[Levikukaart]
Mõsta, mõsta, mõllevitsa, igävitsä, koolivitsa, pikä puu põrutsivitsa? — Põllupeenär (KJn b:dat-ta)
Kikemiina, kuhemiina, pikä puu hõrõtismõts? — Kuu, päiv, ago (Se 1888)

Kapsas

Nipi mind, näpi mind, kaitse mind, kasvata mind, söö mo juurikas soolata ää? — Kapsas (Vig 1889)
Nipi mind, näpi mind, hari mo auku, söö mo sitta soolata? — Piip (Hii 1897)
Sita sees kasvab ja rasva sees keeb, siis iga saks teda sööb? — Kapsas (Tor v. SJn 1963)
Suvine poisike, sajakordne kasukas? — Kapsas (Kad 1970)
Suine poisike, tuhandekõrdses kasukas? — Kapustapää (Trv 1889)
Suvine poisikene, sada särki sellän? — Kapsapea (Krk 1956/7)
Suvine mees ja taline kasukas seljas? — Kaalikas (Plt 1895)
Pooleaastane poisike, sadakõrne kasukakene? — Kapusapea (Kod 1888)
Pooleaastane poiss, sajakordne kuub seljas? — Kapsapää (Tõs 1921)
Pooleaastane poisike, saakõrdne rüid sällän? — Kapust (Ran 1889)
Pooleaastane poisikene, saakordne nahk? — Kapsas (Kõp 1888)
Pooleaastene poisike, sada särki sellan? — Kapustepää (Krk 1936)
Pooleaastane poisike, sada vatti sellas? — Kapsas (Vil 1938)
Aasta mees ja saja-aastane kasuk? — Kapsapea (Emm 1938)
Veike mehikene, sadakordne kasukas? — Kapsapea (Aud 1888)
Päkapikku vanamees, saakõrdne kasuk seljas? — Kapstas (Rõu enne 1907)
Suine lind, saiakordne kasukas? — Kuusekäbi (Koe 1890/3)
Sajakordne kasukas, ilma õmblemata? — Kapsas (Lih 1968)
Säitse särki sällän, katsas hallakasukas? — Kapstapää (Rõu 1957)
[Levikukaart]
Hani haub ühe jala pial? — Kapsas (Han 1929)
Hani muneb teiba otsas? — Kapsas (Pöi 1951)
Keha kerge kepike, pea suur saunake? — Kapsapea (Tõs 1892)
Ise lühike, aga pea pikk? — Sulepea (Sim v. VMr 1965)
Esi tillemp, pää suurep? — Kapstapää (Krk 1889)
[Levikukaart]
Üts sant, sada mäntlit? — Kapstapää (Rõu 1894)
Sant sais sauna takan, sada särki sällän? — Kapsapea (Rõu b:dat-ta)
Üks sant, sada vammust? — Kuusekäbi (Juu 1890)
Üts sant, sada paikust? — Kapstapää (Räp 1875/7)
Säksal sada särki säläh? — Kapstapää (Se 1933)
Üks saks ja sada kuube? — Kapstapea (Saa 1895)
Väikene, väikene isändäkene, sada kaskat selähn? — Sipul (Lut 1894)
Imänd ütsä ündrigu seeh ? — Kapstapää (Se 1935)
Mamslil sada kleiti selgas? — Kapsapea (Kse 1889)
Üts miis, sada paika kasuga pääl? — Kapstapää (Rõu 1895)
Üts sant, sada mäntlit ilma nõkla pistmata? — Der Kohlkopf (Räp 1823/41)
Üks saks, sada mantled, lähäb põllule, perse pallas? — Kana (Jür 1890)
Üits sant, sada paika, tuhat tuuli-uuli mulku, sandil sada sittamulku? — Puuriit (Võn 1911)
Üts sant, sada mänteld, tuhat tuulelasengut? — Kapstapää (Plv 1910)
Esi üte jala pääl, sada mantlit seläh? — Kapsapää (Räp 1962)
[Levikukaardid]
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? — Kapsas (LNg 1938)
Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõgla piistmäde, ilma mulgu tsuskamede? — Kapstapää (San 1888)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata, ilma käe katsumata? — Kapsapea (Ris 1888)
Lipp lipi peele, lapp lapi peele, ilma nõõlasilma pistmata? — Kaapsupea (Kaa 1889)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma suure nõela pistmata? — Kaapsupea (Kär 1898)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma pisise nöela pistmata? — Kaapsapea (Mus 1978)
Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma purjunõõla pistmata? — Kapsapea (Kär 1889)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela nõelumata? — Kapsapea (Sim 1889)
Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, a nõglaga ummõld ei olõ'? — Kapsapea (Rõu 1972)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, tervet kohta ei ollagi? — Asfalt (Trt 1992)
Lipp lapi peal, lapp lipi peal, paari nõelapistega? — Kommunaari king (Tln 1994)
Lapp lapi pääl, paik paiga pääl, nõglaga ei ole kostki susatu? — Kana (Rõu 1889)
Paik paiga peal, lapp lapi peal, pole ial nõela näind? — Sulglind (Plv 1893)
Latt lati pääl, paik paiga pääl? — Kanane (Se 1924)
Latt lati pääl, paik paiga pääl, oma iä olõ-õi nõkla saanuh? — Kana (Vas 1953)
Paik paiga pääl, latt lati pääl, eloiä olõ-õi nõkla külge pant? — Kana (Se 1929/30)
Litt liti pääl, latt lati pääl, ilma nõela pistmata? — Kapstapää (San b:dat-ta)
Lipitud ja lapitud, ilma nõela pistmata? — Kapsas (Pal 1888)
Lipitu, lapitu, ilma nõgla tsuskmada? — Kapstapää (Võn 1894)
Tikitud, täkitud, lipitud, lapitud, ilma nõela pistmätä? — Ussi söödud kapsapiä (KJn 1890)
Lipõline, lapõlinõ, ilma kääri lõikamata, ilma nõgla umblõmata? — Kapstapää (Räp 1892)
Üks sant, sada mäntlit, ilma nõkla pistmata? — Der Kohlkopf (Räp 1823/41)
Lipp lipi peal, lapp lapi peal ja kõik ilma nõela pistmata, läheb põllu peale, perse siiski paljas? — Kana (Vän 1897)
Kirbul läheb, luigel tuleb? — Kapsas (Pil 1888)
Kirpus tuleb, luikes läheb? — Kapstapea (Pil 1890)
Lähäb kui kirp, tuleb kui luik? — Kapsaseeme, -pää (VNg 1892)
Kirp viiäs välla, luik tuuas sisse? — Kapustepää (Krk 1936)
Mõtsa viiäs kirbusuuru, kodu tuvvas luigasuuru? — Kapstapää (Hel 1889)
Kevade kerbul läheb, sügise luigel tuleb? — Kapsaseeme ja -pea (HJn 1890)
Maalõ panni kirbusuuru, üles võti luigasuuru? — Kapstas (Se 1939)
Kevade kirp, sügise hani? — Kapstapea (Vän 1889)
Kirbuga tood koju, härjaga viid ära? — Haigus (Tt 1968)
Hiirtel viias luigel tuuas? — Lumi (Võn 1909)
Kirpen läheb, luiken tuleb, kelle tütar ta oli, selle emaks ta sai? — Kapsapää (KJn 1895)

Kartul. Kartulikoobas

Ise hermus, ise armas, ise must ja ise magus? — Küpse tuhlis (Mus 1978)
Uibos pääl, ubina all? — Kartohkas (Se 1927)
Kana maa pääl, muna omma maa all? — Kartohka (Se 1934)
Kana pääl ja munad all? — Õõnap (Äks 1894)
Miis maa pääl, türäh maa all? — Kartohkah (Se 1934)
[Levikukaart]
Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanapesa, üks oo uus, teine vana, ää tee sõrmi sitatses? — Kasvav kartul; uied ja vanad tuhlid põllal vau sihes, vanad võivad sõrmed ää määri (Han 1969)
Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kana pesa, ära tee sõrme sitaseks? — Kartoflipesa (Han 1889)
Põllal kaks kanapesa, üks oo uus, teine vana? — Kasvav kartul; põllal oo vau sihes vanad seemnetuhlid ja uijed tuhlid (Han 1969)
Perekond puujuurte all? — Tuhlid varre all (Pöi 1888)
Soosõnnid, maavonnid, kõik inimesed söövad? — Kartohvlid (San b:dat-ta)
[Levikukaart]
Mõista, mõista mõnni-sõnni, sugasõnni, tuhkamunni, laja lapiku lehe? — Kartolis (Urv v. Krl 1892)
Suure subarigu junni, laea latiga munni? — Kartohvel (Krl 1887/9)
[Levikukaart]
Esi pikk, perä must, suure juurejupi takan? — Kartohvel (Urv 1890)
Suuri juuri jomstükk taga, isi pikk ja perä must? — Piibupiä (KJn b:dat-ta)
Suur juur, junts peräh? — Piip (Se 1938)
Hall mees, suure juure, jombi taga? — Kartohvel (Hls b:dat-ta)
Pääl pikä ladva, suurõ juurõ, jonni takan? — Kartul (Rõu 1936)
[Levikukaart]
Päält must, seest valge? — Kartohvel (Hls 1890)
Pääl must, koorõkõnõ seeh valgõ süämekene? — Kartohk (Se 1929)
Pesa sees, munad väljas? — Kartulipealsed (seemne-)munadega (Rak 1888)
Ülespidi nutitab, allapidi juuritab? — Kartohvel (Pst 1888)
Mullu suri must härg, õletort jäi persse? — Kelder (VMr 1890)
Hobu aia taga, õletuust persen? — Kartohvlikoop (Võn 1896)

Kurk

Sisse pantas, kõva, vällä võetas, pehme? — Hapukurk (Räp 1949)
Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja otsast tilgub? — Hapukurk (Äks 1993)
Tsuskad sisse, om kõva, võtad vällä, om pehme ja ots tsilgus? — Kurk (Ote 1957)
Läheb sisse, on kõva, tuleb välja, on pehme ja otsas tilk? — Kurk (Trm 1935)
Paned sisse, on kõva, võtad välja, on tüma? — Kurk pannakse hapnema (VMr 1888)
Paned sisse, on kõva ja kange, võtad vällä, on pehme ja tilgub? — Kurgi hapendamine (Jõh 1939)
Kerik rahvast täüs, olõ-õi ust õi akõnd seeh? — Kurk (Se 1938)
Kerik rahvast täüs, kohki olõ-õi lävve? — Kurk (Vas 1895)
Tarõ rahvast täüs, õi olõ ussi, õi olõ aknit? — Ugurits (Se 1927)
Olõ-i ussi, ei paju, a tare täüs rahvast? — Ugurits (Lut 1894)
Tarõ täis velitsit, ei söö, ei situ, ei paia, ei lävve? — Ugurits (Se 1941)
Maja täis peret, kus ei ole ust ega akend? — Kurk (Se 1937)
Üts maja, aknid õga lävve kohki õi olõ, ja pere seeh eläs? — Kanamuna (Se 1935)
Olõ-õi ust õga aknit, koorints kõik rahvast täüs? — Ugurits (Se 1934)
Inemisõ seeh eläse, ei lävve, ei akõnd? — Ugurits (Se 1912)
Ühtegi ust ega akend, sada elanikku sees? — Kurk (TMr 1992)
Üks maja, sada elanikku? — Kurk (Trm 1935)
Üks maja, tuhat elanikku? — Sipelgapesa (HMd c:dat-ta)
Üks saun, sada inimest sees? — Kurk (Nrv 1992)
Ühtegi ust ega akend, sada elanikku sees? — Kurk (TMr 1992)

Kõrvits

Ise kui püts, pea kui pang? — Kõrvits (Võn 1895)

Lina: õitsemine, kupar, seeme

[Levikukaart]
Luu all ja liha pial? — Lina (Sim 1960)
Luu all, liha pial, kuldne vits kõige pial? — Sõrm ja sõrmus (Sim 1947)
Luu all särk pääl, liha pole kusagil? — Lina (Võn 1895)
Saks seisab nurmel, sinine kübar pääs? — Lina (Tt b:dat-ta)
Alt roheline, pialt sinine? — Lina (Hlj 1947)
Alt haljendab, päält sinetab? — Lina õitseb (Hls 1890)
[Levikukaart]
Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? — Vihtlemine (Saa 1889)
Suu sõretab, nõmm nõretab, aru heidab hellarlehte? — Lina õitseb (Ksi 1888)
Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab allerkuuti? — Vihtlemine (KJn 1932)
Soo sinetab, nõmm nõretab, aru heidab hella lehte? — Linapõld (Pal 1888)
Soo suitseb, nõmm nõrendab, aru heidäb hella lehte? — Rügä häitseb (Trv 1890)
Suu suitseb, nõmm nõrendab, mägi mäletab, emalepp heidab hella lehti? — Rukis õitseb (Pst 1888)
Suu suitseb, nõmm nõrendab, ellerman heidäb poja henge? — Rügä häitseb (Pst 1895)
Soo sõtkub, nõmm nõtkub, kullalehed langevad? — Rukis õitseb (Kuu u. 1890)
Soo sinetab, nurm nõretab, aru ehib hella lehte? — Lina õitseb (Lai 1904)
Soo soriseb, maa müriseb, aru heidab ellerkuuti? — Vihtlemine (SJn 1888)
Soo sinab, maa punab, aru heidab hella lehti? — Herne õitsmine (Tor 1889)
Nõmm nõretab, tamm taretab, aru heidab helle lehte? — Herne (Vil 1889)
Soo sõmetab, nõmm nometab, oksad tilguvad tina? — Rukis õitseb (Saa 1889)
Sõda sõidab ja pea sinetab ja aru heidab hella lehta? — Lina õitseb (Kõp 1889)
[Levikukaart]
Sõda sõit, pää sinetas? — Lina häitses (Kan 1888)
Sõda sõit silda mööda, sinine pää otsan? — Lina häitseb (Võn 1895)
Türgü sõda sõit, sinitse kübärä pään? — Lina õitseb (Rõu 1894)
Sõda sõdib, pea sinab? — Lina õitseb (HJn 1888)
Sõda sõdi nurme pääl, sinine pää otsan? — Lina (Krk 1931)
Sõda seisab sauna taga, sinise kübara pääs? — Lina (Urv 1927)
Sõda sõidab, pea punendab? — Lina õitseb (Vai 1893)
Saks sõidab, pää sinetab? — Lina õõvitseb (Saa 1888)
Sõda väljal, sõrmed risti, sinised kübarad pääs? — Linapõld (Tt b:dat-ta)
Sõda sõdib ja sinetab, arukaasik heidab hella lehte? — Lina õitseb (Lai 1926)
Haljas mees, sinine küpar? — Lina (Urv 1890)
[Levikukaart]
Vana Tõõtsik tõtsa-vatsa, toob igast vatsast vasiku? — Õunapuu (Pst 1888)
Tõmmik, Tõmmik tõõtsa-vaatsa, igas mulkus mulikas, igas vaatsas vasikas? — Linaseemned kupardes (Pär 1888)
Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? — Linakupar (Pal 1889)
Tõmik lehm lähab tiitsa-taatsa, mittukümend vasikast, igal vasikal vahe vahel? — Linakupar (Vig 1889)
Tõmmu lehm tõtsa-vaatsa, igas vaatsas vasikas, igas murdes mullikas? — Linakupar (Pöi 1894)
Titsa-tatsa tõmmik lehma, igas nukas noor lehm, igas vatsas vasikas, igas poes pullikene? — Linakupar (Ksi 1926)
Tõmu lehma tõtsa-vatsa, iga vatsassa vasika, iga otsas orava, iga tipussa terava, iga ladvas laululindu? — Linad (Jõe 1889)
Tõõts vaatas tõmik lehmi, igas nukas nuumhärg, igas kolgas kohihärg, igas vatsas vasikas? — Linakupar (MMg 1888)
Tõmu lehma totsu-vatsa, igas vatsas vasikas, igas küljes küitu härge? — Linakubarad (Jõh 1892)
Tõmmu härga tõtsu-vatsa, iga vatsasta vasika, iga küllesta küütu lehma, iga poolesta pulli? — Linakuppar (Iis 1888)
Tõnu õõtsub tõõtsa otsas, egas vaatsas vassikas? — Lina ja seemned (Kaa 1889)
Tõmmik lehm ja tõtsamagu, iga vatsa vahel vasikas? — Linakupar (Ksi 1933)
Tammetõõtsik, lõõtsanahk, magu mitmekorraline, mao vahel vasikas? — Linakugar (Trv 1895)
Tõmmu lehmal viis udart, igas udaras üks poeg? — Linakupar (Vän 1896)
Kiigub, kõigub tuule käes, ise elab kambris? — Linaseeme (Vil 1888)

Lääts

Sandil sada kotti, egah kotih kats leeväpalla? — Läätsä (Se 1888)
[Levikukaart]
Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, kõiki tema ise kiigutab? — Läätsed (Iis 1936)
Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, kätki ise kiigutab? — Läätsed kasvavad (Jõh 1889)
Üks ema, seitse hälli, igas hällis kaks last, aga kõik korraga kiiguvad? — Lääts (Plt 1899)
Üks vibu, neli kätkit, igas kätkis kaks last, aga üks ainus kiigutaja? — Läätsed (Tõs 1890)
Viis kätkit, kaks last, üks ema kiigutab? — Läätsed (VMr 1890)
Üks ema kiigutab üheksa last? — Leats (JJn 1888)
[Levikukaart]
Üks saar, sada haru, igal harul ise pesa, igas pesas kaks muna? — Lääts (Pst 1888)
Üits saar, sada haru, egal harul seitse oksa, egal oksal seitse pesa, egan pesan seitse muna, egal ütel esi nimi? — Maailma rahvat (Krk 1936)
Üts saar, sada hargu, egan harun kullipesa, egan pesan kats muna? — Lääts (Ran 1889)
Üt's haab, sada harro, egäh haroh haukapesä, egäh pesäh kat's munna? — Lääts (Plv 1910)
Üts tamm, sada harro, egah haroh haraga pesä, egah pesäh kats munna? — Lääts (Se 1924)
Pikk kuus, kuusõl kümme ossa, egä ossa pääl tsirgupesä, egäh pesäh kolm munna? — Tatrik (Vas 1936)
Taaruke tare läve een, taarukesel sada hargu, egan harun esi pesa, egan pesan kaits muna? — Lääts (Puh 1889)
[Levikukaart]
Tuhat, tuhat, sada, sada, ikki kaks koti sees? — Läätsid (SJn 1889)

Naeris

Viiakse välja kui kirp, tuuakse sisse kui vaagen? — Naeris (Tor 1888)
Lääb vällä kui kirp, tuleb sisse kui vaagen? — Kapsaseeme ja kapsapia (SJn 1889)
Kirpul läheb, vaagel tuleb? — Leiges, seeme kerpul (Vll 1890)
Viies kirp, tuues kauss? — Kaalikas (Trt 1925/6)
Kirbula metsa vijase, kakkula kodu tuvvase? — Naaris (Iis 1889)
Kirbusuuru viias mõtsa, tsõirasuuru tuvvas kodo? — Naaris (Ote 1888)

Porgand

Punane poisike musta asema sees? — Porgand (Trv 1889)
[Levikukaart]
Verrev pulk, must mulk? — Põrkna (Kan 1895)
Must mulk, punane pulk? — Porgand (Ran 1889)
Must auk ja punane pulk? — Porgand (Rei 1939)
Must maa, verev pulk? — Porkand (Kan 1888)
Punane pulk mustas augus, kaharad karvad peal? — Porgand (Lai 1904)
Punane pulk, must mulk, näputäis karvu pääl? — Porgand (Trv 1888)
Must mulk, punane pulk, peutäis karvu kaala pääl? — Porgand (Pst 1893)
Must auk, punane pulk, kamalatäis karvu kaela ümber? — Porgant (Krk 1974)
Must mulk, punane pulk, karvatutuke pää pääl? — Porgand (Hel 1936)
Must auk, punane pulk, roheline tutt? — Porgand (Kse 1889)
Sõsar pimeheh, aa koss valgõh? — Põrkna (Se 1933)
Preili tarõn, pleti' välän? — Porgand (Ote 1889)
Provva taren, pleti' vällan? — Põrkna (Kan 1896)
Neitsi toas, juuksed õues? — Porgand (Kuu 1992)
Neiu vangis, juuksed väljas? — Suits (Kod 1939)
Tüdruk sees ja juuksed väljas? — Porgand (Trt 1988)
Naine maa sees, juuksed maa peal? — Porgand (Tln 1992)
Mees mullas, juuksed väljas? — Naeris, kaalikas (Pil 1888)
Mees mullas, tukk tuules? — Naerelehed (Rap 1889)
Punane preili ja roheline kübar? — Porgand (Mih 1938)
Punane mees, roheline habe ees? — Porgand (Mus 1920ndad)
Punane poiss, rohelised juuksed? — Porgand (Rap 1921)
Punane puu, rohiltsed harud? — Purgant (Hls 1888)

Ristikhein

Hilbib ja hälbib, enne surma valmis ei saa? — Ristikhein (Nõo 1888)

Rukis

Hõbekepp, kuldnupp? — Rukis (Kod 1889)
Hõbenupp ja kuldkepp? — Sibulas (As 1991)
Kuldkupp, hõbenupp, raha raksub massinas? — Vartaga rehepeksmine (Jõh 1889)
Kullane kepp, vasine nupp? — Rügä (Ote 1889)
Kuldne kurik, vaskne vars? — Odrapää ja -kõrs (KJn 1898)
Kuldkurik, vaskhänd? — Kesväpää varrega (Trv 1890)
Kuldne kulp, vaskne vars? — Rügä (Trv 1894)
Kuldkoot, vasine vars? — Rüäpää (San 1893)
Kuldine kirveke, vaskine varreke? — Kesväpää (Pst 1895)
Ma elan üleval kõrges majas, kui ma ise maha kukun, siis leian ma oma haua, kui teised mind välja peksavad, siis saab minust kõige maailmale? — Rukis (Tor 1888)
[Levikukaart]
Musta kangast kuotasse, hõbelõnga lõigatasse? — Kündmene, põlluharimene (KJn 1898)
Kangas musta luuassagi, sinine sirutassagi, kuldatoime lõegatakse? — Rukis (Kos 1892)
Musta kangast loodi, sinist lõnga saadi ja kuldriiet kujuti? — Ruki mahategemine ja lõikamine (Pil 1888)
Kaller veetas, kaller koetas, kard lõigatas maha? — Rukis (Har 1957)
Must veetäs, kalõvinõ koetas, karvanõ lõigatas maha? — Rügä (Rõu 1896)
Sinilangol veetäs, kuldlangol koetas? — Rüä häitsemine ja põim'mine (Se 1888)
[Levikukaart]
Mullu poigis must lehm, tänävu süüä ternepiim? — Talvrukkid (Kuu 1903)
Kaks lehma, teine tiine, teine aher, seltsis kandvad? — Sui- ja talivili (Käi 1896/7)
Teine tiine, teine aher, ühes poegivad mõlemad? — Rukid, odrad (KJn 1870)
Kaits lehma nüssava, kolmas om aher? — Kaits viljanurme om vilja all, kolmas – kesanurm om aher (Rõn 1888)
Esa pikk ja ema lai, üttelisi poigeva mõlemba? — Rüga ja kesi (Ote 1895)
Üits kasvas aastak läbi, tõne kasvas suvi läbi, üteliste saava valmis ja üteliste peetäs peie? — Rügä ja kaar (Ote 1893)

Rõigas

Miis maa pääl, habõnõ maa all? — Kaal (Se 1934)
Vassapiu miis, kündrepiu habõna? — Ritk (Se 1929)
Päkapikune vanamees, küindrapikune habe? — Viht (Lai 1888)

Sibul

[Levikukaardid]
Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? — Sibul (Rid 1932)
Sisest siiu-viiunõ, päält kullakarvanõ? — Sipul (Urv 1956)
Sihist siidi-viiruline, pealt kullakarvaline? — Sibul (Kõp 1888)
Sisest siiru-liiruline ja päält kullakarvaline? — Sipul (Krl 1910)
Seest siila-viila, peelt kullakarva? — Sibul (Phl 1933)
Seest siilu-viiluline, pealt kullakeeruline? — Sibulas (Han 1889)
Seest siiru-viiruline, pealt kriipsu-krääpsuline? — Kapsas (Tln b:dat-ta)
Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline, ümbert hõbelõnguline? — Sibul (Muh 1888)
Sihest siiru-viiruline, peält õmmuslõngaline? — Katus (Sa 1875)
Seest siiru-viiruline, päält kullakarvaline, üheksa sülda ümbert lai? — Sibul (Krj 1940)
Siest on siiru-viiruline, pealt on kullakarvaline, kes mind maitseb, see kibedasti nutab? — Sibul (As 1993)
Tsiigulinõ, viigulinõ, päält kullakarvalinõ? — Sipul (Se 1935)
Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline, ise nagu sibul? — [Sibul] (Pil 1993)
Kullane kopakene hõbedat täüs? — Sibul (Se 1897)
[Levikukaart]
Okse kuvvõ koorõ seeh? — Sipul (Se 1888)
Kul'lo kuvvõ koore seeh? — Sipul (Se 1937)
Pisikene mees, pikk habe suus, kes ta peale vaatab, see nutab? — Sibul (Jõe 1889)
Vanamees istub, kasuk seljan, kes kasuka võtab, see nutab? — Sibul (Krk 1960)
Vanake mullane, kasukas sellän täl kullane, kes kasuka selläst täl võtab, sii kibedasti nutab? — Sibul (Krl 1973)
Üts noorik, ütesa hamed, kes puudub, nakaski ikma? — Sipul (Räp 1895)
Verrev pull, üttesä nahka, kes täl nahka nülip, sii saap häste ikke? — Sippul (Rõn 1889)
Paneb silmad nutma, aga ei liiguta südant? — Sibul (Lai 1897)
Sina pured mind, mina puren sind, mina olen mees, sinu silmad vees? — Sibul (Tt 1871)

Tatar

Kolme kanti kuningaait? — Tatter (Hel 1874)
Kolme kanti kaabukene? — Tatrikutera (Kan 1888)
[Levikukaart]
Kolmõnulgaline aidakõnõ, valgõt kriite täüs? — Tatrikuterä (Se 1949)
Kolmõnurgilinõ ait, kriiti täüs? — Tatriguseemen (Se 1980)
Kolmõkandilinõ aidakõnõ, püüglijahu täüs? — Tatrikutera (Rõu b:dat-ta)
Kolmenukaline ait, valgit jahu täüs? — Tatrekuterä (Räp 1953)
Kolmõ nulgaga aidakõnõ, valgõd viljä täüs? — Tatrigutera (Se 1934)
Kolmõnukalinõ tarõ, valgõt krõiti täüs? — Tatrik (Se 1912)
Kolmekandiline kambrekene, sisest valget kriiti täüs? — Tatrikutera (Vas 1888)
Kolmenukaline kastikene, valget kriiti täüs? — Tatrik (Räp 1933)
Ait kolmenulgaline? — Tatriguterä (Se 1934)
Kolmenulgalinõ aidakõnõ, lävve ei lövva koskil? — Tatriguterä (Se 1938)
[Levikukaart]
Üks emmis, kolm külge? — Tattar (Äks 1889)
Must orik, kolm külge? — Kattus (Puh 1889)
Kolme kõhriga must ork? — Tatriguterä (San 1893)
Üts orik katõ kõhriga? — Tatrik (Urv 1956)
Must orik kolme sälgrooduga? — Tatrigutera (Kan 1895)
Pooleaastane poisike, aga kolm külleluud? — Tatar (Vil b:dat-ta)
[Levikukaart]
Üits sikk, kolm sälgrootsu? — Tatrik (Rõn 1888)

Uba

Tsigandil sada piitska vöö all? — Uba kõdra' (Lut 1894)
[Levikukaart]
Kuningas koas, must lapp perses? — Uba (Vil 1872)
Kuningas keldres, must täpp pääs? — Uba (Hls 1939)
Poiss om pooleaastane, vagu otsa een? — Uba (Rõn 1888)
Pooleaastane poisike, must lapp otsa ees? — Uba (Vai 1895)
Pooleaastane poiss, must lapp perses? — Upes (Noa 1927)
Kolmeaastane poisike, must lapp perses? — Uba (Tor 1887)
Pisikene poiss, must lapp p[er]ses? — Uba (Äks 1894)
[Levikukaart]
Valge poisike, must nina peas? — Uba (Saa 1896)
Valge mees, must nina? — Uba (Vl 1932)
Valge utikene, must otsakene? — Uba (Har 1934)
Hommiku kõrvad, lõunaaeg silmad, õhtu sarved? — Uba (KJn 1870)
[Levikukaart]
Siin üks tamm, seal üks tamm, tamme külles on üks oks, oksa külles on üks pesa, pesa sees on neli muna, muna ots on must märk? — Uba (VMr 1890)
Siin tamm, seal tamm, isa õues ka tamm, igal tammel [seitse] pesa, igas pesas [seitse] muna, igal munal must tipp? — Uba kasvamas (Hag 1889)
Meie õues kasvis tamm, siilist tamm ja saalist t[amm], tammedel olid oksad külles, siilist oksad, saalist oksad, oksadel olid munad sees, siilist munad, saalist munad? — Uba (Hlj 1895)
Siin saar, seal saar, igas saares ise pesa, igas pesas ise muna, iga munal must täpp? — Uba (Jür 1888)
Puu siin, puu sääl, oksad siin, oksad sääl, pesad siin, pesad sääl? — Oakaunad (Lai 1897)
[Levikukaart]
Veskikoda kotta täis, pole ust ega akant? — Oakaun (Hlj 1893)

Viljapea

Pooleaastane poisike, käharpää otsas? — Viljapää (Trv 1894/1901)
Oota mind, katsu mind, võta mind? — Odrapääd põllul (Tt a:dat-ta)

Õunapuu, õun

Verreva külega poisikene üles puut? — Õun (Krl 1962)
Üles puut poiskene? — Õun (Har 1964)
Puine emis, külimit põrsad, põrsastel teine külg punane? — Õunpuu ja õunad (Ris 1889)
[Levikukaart]
Kana all, muna pääl? — Uibu (Krl 1887/9)
Pesa maas, munad taevas? — Õunapuu (Pil 1888)
Pesa maan ja muna taivan? — Hopfen (Võ-Se enne 1873)
Pesa all, muna taevan? — Uibo (Har 1927)
Pesa maas, munad õhus? — Õunapuu (TMr 1932)
Pesa maa sees, pojad üleval? — Õunapuu (Nõo 1992)
[Levikukaart]
Munad muhisevad, karvad kahisevad? — Õunapuu (Ran 1939)
Karva kahiseva ja munad muhisevad? — Õunapuu (Trt 1949)
Munni mühisõsõ, karva kahisõsõ? — Uibu suvõl, ubinide aigu (Ote 1939)
Munnikoti muhisese, karvakoti kahisese? — Uibu (San 1940)
Munni muhin, karva kahin? — Õunte ja lehtede hial (Ote 1889)
Munad mühisevad, karvad kohisevad, kellakotid löövad kooderpassi? — Õunapuu täis õunu (Trt 1930)
Munad riputavad, karvad krabisevad? — Õunapuu (Amb 1889)
Muna ripneva, karva kohiseva? — Õunapuu (Puh 1933)
Kellä ripendelese, karva kahisese? — Uibo (Räp 1953)
[Levikukaart]
Hiroline, haroline, päält pommiloodiline? — Uibu (Kan 1895)
Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rahuldab sind? — Õunapuu (Tln v. Trt 1976)
Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, siis rahuldad end ning kergendad mind? — Õunapuu (Kaa 1946)
Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad mult saada, eks roni mu otsa, sina saad rahuldust, mina saan kergendust? — Olen õunapuu (Mär 1992)
Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rõõmustab sind? — Õunapuu (JJn 1974)
Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, siis on sul hea ja mul hea? — Õunapuu (Plt 1993)
Mis vahid mul otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa? — Õunapuu (Se 1992)
Mis sa vahid mu otsa, eks sa roni mu otsa, see kergendab mind ja rahustab sind? — Õunapuu ja õunad (Kul 1996)
Mis sa vahid mu otsa, kui ma sulle meeldin, roni mu otsa, täida oma isu ja mul on ka kergem? — Õunapuu jutt (Krj 1938)
Mis vahid mu otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, sa raputa mind ja rahulda end, see kergendab mind ja rõemustab sind? — Õunapuu (Kuu 1957)
Ripute minnu, rapute minnu, mina karga sulle sälga, sulle saa hää saak, mulle saa kerge elu? — Uibu (Krl 1887/9)
Külaveli, hää veli, tulõ mullõ sälgä, riputa minnu, raputa minnu, mul um hää elu, sul um hää süvvä? — Uibu (Rõu 1896)
Tuhat tutikast, sada satikast? — Õunapuuõied (Pil 1888/9)