MAHUTID, ANUMAD. VEEKANDMINE

---

• Kummõ kuus, helle petäi, kägo pääl käändles? — Söögilaud ja joogiannom (Se 1888)
  Helle hiis, kummõ kuus, kägo pääl käänles? — Joogitsopp lavva pääl (Vas 1953)
  
  
• Must lehm, üts kõrv, üts nisa? — Teekann (Rõu enne1907)
  
  
• Üte kõrvaga lorup? — Mustkipp, kibu (Har 1934)
  Lita üte kõrvaga? — Kipp (Kan 1963)
  
  
• Kirikass kükitab laual, valget vahtu seest täis? — Õllekann (Mus 1890)
  
  
• [Levikukaart]
  Üks leht lembris, kõik pere katsuvad? — Taarikapp (Pöi 1894)
  Üks leht lennab ja kõik käed katsuvad? — Õllekapp (Var 1888)
  Üks leht ümmargune, kõik pere katsub? — Taarikann (Tõs 1921)
  
  
• [Levikukaart]
  Hall härg määl, igaüks käib haistmas? — Juuakse kaevust (Käi 1938)
  Valge härg magab mäe pääl, igaüks annab musu? — Kaljakapp (Püh 1924)
  Ühe sarvega härg tuleb tuppa, annab igaühele suud? — Kaljakapp (Püh 1924)
  Neitsit istub laval, egaüks annab suud? — Taarikapp (Kei 1896/7)
  
  
• Kõik pere lakuvad pisku poisi p[erse]t? — Taarikann (Jäm 1896)
  
  
• [Levikukaart]
  Mulle annab suud, sulle näitab perset? — Jooginõu (Trv 1889)
  Ühel annab suud, üheksal näitab perset? — Taarikann, kui juuakse (SJn 1889)
  
  
• [Levikukaart]
  Jänes kükitap jää pääl? — Kana muneb pesan (Ran 1889)
  Jänes istus iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? — Mõsupink (Räp 1953)
  Jänes istus ia pääl, puukilt pää pääl? — Mõsipink (Rõu 1897)
  Jänes jää pääl, tammelast pää pääl? — Taarikann (Hel 1874)
  Pinikäne iä pääl, lavvakanõ pää pääl? — Söögilaud (Se 1932)
  Rebäsekäne sõit, valgõ lavvakõnõ pää pääl? — Vesi juusk ojah iä all (Se 1928)
  
  
• [Levikukaart]
  
• Kirik viie tulba peal? — Taarikann käe peal (Saa 1889)
  Meri viie tulba otsan? — Taarikapp (Puh 1889)
  
  
• Pea peal nupp, kõhus saun, üks käsi, seegi selja peal? — Teekann (Nrv 1903)
  
  
• Must mees nurgas, viskab kust? — Taaritõrdu (Rõu 1934)
  
  
• Hall lehm ühe nisaga, toidab kõik oma pere piimaga? — Taarikeha (Jäm 1896)
  
  
• Vanamees nurkas, prussakid täis? — Kaljaaste, raba täis (Emm 1931)
  
  
• [Levikukaart]
  Vanamees nurgas, tilk tilli otsas? — Kaljaastja (Kuu 1892)
  Vanamees istub nurgas, tilk tilkub ees? — Kaljaasti (Kuu 1963)
  Taat istub nurgas, tilk tilli otsas? — Kaljaasten (VMr 1939)
  Vanaisa nurgas, tilk tillu otsas? — Taaritõrs (Krj 1926)
  Mees toa nurkas, tilk tilli otsas? — Taariastjas (Vän 1897)
  Poisikene nurkas, tillu otsas tilk? — Kaljapütt (As 1970)
  Vanamees kükitab nurkas, tilk tila otsas? — Kaljaasti (Tür 1962)
  Vanamees nulgan, tilk tsilgus? — Taaritõrdu (Har 1921/2)
  Vanapoiss nurgan, tilk titi otsan? — Taaritõrike (Trv 1890)
  Mees nurkas, tilk kella otsas? — Kaljanõu (Muh 1937)
  Vanamees nurgas, noka ots tilk? — Kaljaasten (Koe 1939)
  Vanamees istub nurgas, tilk munni otsas? — Kaljaasti (Hlj 1890)
  Vanamees nukas, tilk nina otsas? — Kaljaastja (MMg 1890)
  Vanamees nurkas, hapu tilk nina otsas? — Kaljaastja (Trm 1889)
  Vanamees nurgas, nina tatine? — Kaljaastjas (Vän 1933)
  Sant nulgan, nõna tsilgus nõlge? — Taaritõrdu (Rõu enne1907)
  Vana naine istub nurkas, tilk nina otsas? — Taarikeha (Kär 1898)
  Noorik istub nurkas, tilk naba otsas? — Taariastas (Vig 1894)
  
  
• Mahlakask kambris, tilk tila otsas? — Taari-, kaljatõruke (Pst 1888)
  
  
• [Levikukaart]
  Vanamees nurgas, hapu tila pihus? — Kaljaastja (Trm 1895)
  Mul om säsäne paabakane: istus saina veereh põrmandul, hapu türä võtt puiu? — Taaritõrdu (Kra 1903)
  Vanamees nurgas, hapu käkk suus? — Taaritõrs (Puh 1988)
  Vanamees nurgan, titt peun? — Taaritõrike (Hel 1889)
  Papp nulgah, titt peoh? — Taaritõrdo (Se 1927)
  Sant nulgahn, titt peohn? — Taaritõrdu (Rõu 1895)
  Noork nulgah, titt peah? — [Lahendus puudub] (Se 1937)
  Vanamiis nukan, pulk peon? — Taaritõrdu (Ote 1888)
  Poisikõnõ nulgah, pulgakõnõ peoh? — Taaritõrdo (Se 1935)
  Mees nukan, kepp käen? — Taaritõrike (TMr 1888)
  Vanamiis nurgan, nui peon? — Taaritõrdu (Krl 1887/9)
  Mees nurgas, nokk pihus? — K[alja]a[stj]a (Hlj 1933)
  Vanamees nukas, naba pihus? — Kaljaastja (Trm 1894)
  Vanamees nurgas, tulitukk peos? — Taaritõruk (Hls 1888)
  Vanamees nurgas, till näppus? — Kaljakraan (Jõh 1935)
  Vana taarik tare takan, tiks peon tilgus? — Taaritõrike (Har 1957)
  
  
• Vanamees nurkas, titt püsti? — Kaljatõrs (Pal 1891/2)
  Miis nukas, naba püssi? — Kaljaastja (Kod 1889)
  
  
• Vanamees nurgas, habu türa perses? — Taargas (Kuu 1911)
  Vanamoor nurgas, prunt perses? — Kaljaasti (Kuu 1954)
  Noorik nulgah, pulk perseh? — Taaritõrdu (Se 1934)
  Taarik tarõn, pulk persen? — Taaritõrdu (Har 1959)
  
  
• Tütrik nulgah, pulgad üsah? — Taaritõrdu (Vas 1895)
  
  
• Vanamiis nulgah, tilk suuh, türa hambih? — Taaritõrdo iih aam, aami seeh pulk (Se 1940)
  Vanamees istub nurkas, naga põigeti suus? — Taarikeha (Kär 1899)
  Vanamees nurgan, sigar suhun? — Taaritõrike (Hls 1891)
  
  
• [Levikukaart]
  Vanamees nurkas, vasksooled sees? — Kalla-astas (Phl 1939)
  
  
• Vana naene nurgas, õlekubu kõhus? — Kaljaastja (KJn 1870)
  
  
• [Levikukaart]
  Vanamiis nukan, titt vällän? — Taaritünn (Ran 1958/60)
  Naene nurkas, naba väljas? — Taariaestas (Vän 1889)
  
  
• Noorik nurkas, nuga kurkus? — Taarinõu (Tõs 1890)
  Mees nurkas, hapu keel kurgus? — Taarianum (Kõp 1903)
  
  
• [Levikukaart]
  Meri kolme tulba otsah? — Tõrdu (Se 1924)
  
  
• Sant saunas, kott kõhus, jalad ristati p[erse] all? — Taaritõrs (Vai 1887)
  
  
• Alta otsa risti-rästi, keskel körti, peala vetta, kõik kolm nagatagused? — Taaritõrs (Vai 1887)

• Lagi all, lagi peal, meremees keskel? — Silgukarp (Var 1968)
  Lagi all, lagi peal, kalamehed keskel? — Silgud karbis (Pöi 1961)
  Kumm all, kumm pääl, meremees keskel? — Räimekarp (Pst 1889)
  Laud all, laud peal, meremehed keskel? — Silgud karbis (Aud 1933)
  
  
• Koor all, koor peal, liha keskel? — Räimekarp (Tõs 1892)
  
  
• [Levikukaart]
  Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? — Võikarp (Pil 1931)
  Kullatükk kahe kummi vahel? — Või karbis (KJn 1870)
  Kumm all, kumm peal, kuldmuna keskel? — Või karpis (Vän 1887)
  Kumm all, kumm pääl, kummi all om kullapisu? — Võinapp (Hel 1889)
  Kumm all, kumm peal, kullatilk keskel? — Võikarbid (Vig 1896)
  Lagi all, lagi peal, kullatükk keskel? — Võikarp (Tõs 1921)
  Lagi all, lagi pääl, kullakera keskel? — Võikarp (Trv 1894)
  Lagi all, lagi pääl, kullerkupp keskel? — Võikarp (KJn 1870)
  Puu all, puu pääl, kullatükk keskel? — Või karpis (Noa v. Hii 1887)
  Puu all, puu pääl, kuldkerä keskel? — Võivakne (Krl 1887/9)
  Puu all, puu pääl, kullatsõõr kesken? — Või anumas (Rõu 1895)
  Puu all, puu pääl, hõbekeeri keskel? — Võikarp (Trv 1888)
  Kaan all, kaan peal, kullapisar keskel? — Võikarp (Hls 1889)
  Laut all, laut pääl, kullasäde keskel? — Karp (Vil 1896)
  Sild all, sild pääl, kullatükk vahel? — Karp (Krk 1890)

• Laeta kammar ja katkine pormand? — Korv (Kuu 1891)
  
  
• Üits tuba, kaitskümmed viis kammerd, egan kambren üits valge pääga poisike? — Pudelide korv (Trv 1894)

• Risti-rästi sõlmit, kaits looka ümmer? — Heinämärs (Hls 1891)
  
  
• [Levikukaart]
  Paklane ait, kanepine võti? — Kott (Rõn 1889)
  Linanõ ait, pähnäne tabagi eeh? — Kott, köütüs pähnäne (Se 1953)

Lähker

• Lagi all, lagi pääl, vesi vilistes vahel? — Lähkur (Krk 1936)
  
  
• [Levikukaart]
  Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune? — Lähker (Iis 1888)
  Tits-tats tasane, hiireauku keskeella, suuga seest sialt süüakse? — Lähker (Pal 1889)
  Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune, mehetapja sees? — Piiritus klaasis (Kad 1890)
  Seest sinder-sander, pealt punder-pander, hiireauk on ümmargune? — Lähker (Sim 1938)
  Litsergune-latsergune, hiireauk on ümmargune? — Lähker (Vai 1889)
  
  
• Mees läheb metsa, naba koju poole ? — Ein Arbeiter mit dem Trinkgeschirr auf dem Rücken (Khk 1817/22)
  
  
• Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? — Lähker (Sim 1938)
  Vanamees lääb metsa, naine nabapidi selgas? — Lähker selgas (Han 1960)
  Mees läks metsa, naene nabapidi järele? — Lähker (Pee 1911)
  Miis lätt mõtsa, naane handapitte säläh? — Kirvõs (Se 1927)
  Mees läheb metsa, naene nööripidi õlal? — Lähker, kellega sööma ehk jooma tarvis midagi ühes võetakse (Pal 1889)
  Mies läheb metsa, naine kõripidi õlal? — Heinaline (Sim 1953)
  Mees lääb välja, naine nabapidi seljas? — Lähker seljas (Pal 1889)
  Mees läheb lakka, naine nabapidi seljas? — Piimapütt (Vän 1922)
  Vanamees lätt mõtsa, pild tinte tee veerde, naane nabapidi selän? — Pild tatti tee veerde, pütt selän (Räp 1933)
  Miis lätt mõtsa, naane napapiteh säläh ja kõtt kodo poolõ? — Kirvõs ola pääl ja jalamar'a (Se 1935)
  
  
• Pisikene pimbulaine, ranna raku kuerukene, las nemad võidu vupsitavad, kaksipidi kraksutavad: puu puhtaks, lauad lagedaks!? — Lähkrikivid (Hlj 1890)

• Liuk-lauk, mulk keskel? — Pudel (Võn 1895)
  
  
• Klaasait, puune võti? — Pudel (Hel 1874)
  Klaaskann, puust punn? — Pudel (Trm 1937)
  
  
• [Levikukaart]
  Kivinõ lill, linanõ uss? — Pudõlal kork pääl (Se 1953)
  Kivine ait ja kinanõ uss? — Pudelil paklist kork (Räp 1892)
  Klaasinõ kerik, luanõ uss? — Pütel (Räp 1892)
  
  
• [Levikukaart]
  Hani haljas, pea paljas, pea päält läheb auk sisse? — Pudel (Sa 1909)
  
  
• [Levikukaart]
  Must kikas, mulk päälaen? — Pudel (Nõo 1889)
  Must kukk, päälae sees auk? — Pudel (Trv 1889)
  
  
• Pääst joob, pääst kuseb? — Pudel (Trv 1894)
  
  
• Must kukk, muru hari? — Pudel (Trv 1888)

• Hiir istub, müts peas, kass käib ümber, kindad käes? — Sinepott, sinetaja (TMr 1889)

• Põhi all on, aga vett ei pidä? — Sõul (Kod 1940)
  
  
• Üits saks, sada silmä? — Sari (Krk 1889)
  Üts sant, sada silmä, kõik omma purru täüs? — Korv (Vas 1903)
  Pütike saa silmäga? — Sõrmküppär (Rõn 1889)
  
  
• Uus anum auke täis? — Korv (VMr 1939)
  Vahtsõnõ asi, kõik mulkõ täüs? — Sõgõl (Se 1933)
  Terve on, aga auka täis? — Võrk (Hää 1934)
  
  
• Riist on, aga vett ei pea? — Sõõl (Vil 1896)
  Vahtsõnõ annom, pia-ai vett seeh? — Sõgõl (Se 1935)
  
  
• [Levikukaart]
  Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga? — Jahu sõõlutakse (KJn 1870)
  Mäger mängib mäe pääl, puss tossab taga? — Äestamine (Nõo 1889)
  Mäger mässab mäge mööda, perse tolmab taga? — Äkkega äestamine (Trv 1895)
  Mäger tantsib mäe pääl, perse pillub sõklid? — Jahusõel (Nõo 1894)
  Mängel mängib mäe pääl, perse tossab taga? — Jahu sõõlmine (Vil 1892)
  Miller-möller mängis mäe peal, perse tolmas taga? — Sõelumine (SJn 1890)
  Jänes kükitab mäe küle peal, perse tolmab taga? — Veskikivide vahelt jookseb tolmu (Pil 1888/9)
  Linnuke tantsib mäe pääl, perse pillab sõklid? — Jahu sõgelma (Trv 1888)
  
  
• Jänes jookseb järve ääres, tuhat tuisku sabas? — Piibu suitsetam[ine] (Trm 1889)
  Jänis juokseb jäätä müöde, tuhat tuisku persussa? — Jahu seulamine (Kuu 1907)
  
  
• [Levikukaart]
  Tuisk lõhmusse all? — Jahu sõglutas (Urv 1890)
  Pärna all tuiskab, kõik maailm on selge? — Tuulamine (Sim 1892)
  
  
• Sada silmä loova kuhja? — Sõglaga sõõrdma (Rõn 1889)
  
  
• Tina tillerdab, hõbedavoori peal? — Sari (MMg 1888)
  
  
• Nime maas ja nime taevas? — Ein Sieb (Das Siebendestirn heiszt bekanntlich söäl) (Tor 1816)
  
  
• [Levikukaart]
  Puunõ puka-paka, savinõ sika-saka, niidsine nika-naka? — Mõhk, ahi, sõke (Rõu 1889)
  Rauast tehti rika-raka, puust tehti puka-paka? — Püss (Kad 1896)
  Puune puhka-pahka, savine sihka-sahka, niidsine nihka-nahka, pikk hand hiit, must suu võtt? — Leeväannum, ahi, sõgel, leevälapju, ahusuu (Har 1959)
  Siker-saker savine, piker-puker puune, niker-näker niidsine? — Ahi, leivamõhk, sõgel (Urv 1890)
  Puust pikertud-päkertud, savist sikertud-säkertud, niinest nikertud-näkertud? — Maja, ahi, viis (Hls 1891)
  Kupõr-kapõr kuusinõ, nipõr-napõr niidsinõ, jamps üle jahumäe ja sõit üle sõmmerpalo? — Sõgõl (Räp 1949)
  Kivine kimbel-kambel, niitsine nimbel-nambel, puune pumbel-pambel? — Ahi, sõgel, leivamõhk (Urv 1990)
  Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud niker-naker? — Sõel (VMr 1889)
  Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop? — Leivamõhk, sõgel, ahi (Ote 1888)
  Puust tehtud puka-paka, savist tehtud sika-saka, niidsene rääskopp? — Sõel, leivaküpsetamise ahi, sõel (eP 1889)
  Puust tettu puhka-pahka, niidsist tettu nihka-nahka, sõmerine räätskukene? — Maja, kattus, ahi (Ote 1895)
  Puune pukker-pakker, niidine nikker-näkker, sõmerine rääskopp? — Leivämõhk, sõgel, ahi (Ote 1892)
  Nigiseb, nagiseb, prigiseb, pragiseb, sõmerane rääsiskupp, otsa ei ole ega tule? — Kangakudumine (TMr 1926)
  Niidist tehtud nipa-napa, puust tehtud pumba-pamba, söömalinnu rääskopp? — Sõõl, levanõu (Hää 1889)
  Puust oll tettü pumbõr-pambõr, niitsist tettu nimbõr-nambõr, sõmõrinõ rääskopp? — Leivavann, sõel, ahi (Urv 1958)
  Niidsist tehtas niper-naper, puust tehtas pumber-pamber, sõmerine räästkopp? — Sõgel, leivamõhk, ahi (Urv 1887)
  Kuperdi-kaperdi kuusine, niperdi-naperdi niitsine, sõmerine rääskopp? — Sõel (Räp 1908)
  Nippet-näppet niitsepinda, sõmerast sai räätskopp? — Varessa pesa (Trv 1889)
  Niidsist tetäs niker-naker, puust tetäs, pomber-pamber, kivist tetäs sõmerkopp? — Sõgel, mõhk, ahi (Ote 1889)
  Puust pundsa-pandsa, niidsist nikerdi-näkerdi, sõmerist räätskull? — Leevämõhk, viis ja sannakeres (Rõn 1889)
  Puust tehtud puta-pata, niitest tehtud nipa-napa, sõmerine rääskopp väikseid mune täis? — Leivaküna, sõel, ahi (Võn 1926?)
  Puust tehtüd punderigu, niidist tehtüd nigä-nägä, somerdiraspun? — Vergü meresse laskemine (Kuu 1892)
  Puust on tehtud punderiku, maast on tehtud manderiku, niinist nirbe-näberiku, sumerist reiskopp? — Leiva küpsetamine (Lüg 1921)
  Puinõ pokri, nidrine nikri ja sõmõrinõ räätskopp? — Mõhk, sõgõl, ahi (Se 1935)
  Puust tehtud punder-pander, niinepuust nikker-nakker, sõmerist press? — Siul (sõel) (Jõh 1890)
  Niinest nikerted, puust pokerted, sõmerest sai natsva? — Sõõl (Hls v. Pst 1914/5)
  Puust tehti punder-pander, niinist tehti nika-naka, sõmerist sõtsvar? — Lähker, leevamärss, ahi (Ksi 1888)
  Matska tirka paskraud, sõmerikust tatsvaar? — Villkraasid, ahi (KJn 1870)
  Puust tehtud pukker-pakker, kivist tehtud kikker-käkker, savist tehtud tätsvaar? — Ahi (Tor v. SJn 1963)
  Puust pupsike, luust lupsike, niinest nipsike ja sauest tatsvaar? — Lebategu (Tor 1889)
  Puust puuli-luulike, niinest tipsinipsike, sauest tatsvaa? — Leivaküna, sõel ja leib künas (Tor 1888)
  Puust tehtud punderlass, näsiniinest näksmann, sauest taga tatsvader? — Maja õlest katukse ja sauest ahjuga (Hlj 1895)
  Puust tehti puksmann, rauast tehti raksmann, niker-naker niinepuust? — Vokk (Kos 1892)
  Niinest tegin nika-naka, puust tegin punda-panda, rauast tegin ratsahobuse? — Sõel, lähker, pada (HMd v. Ris 1874?)
  Puust tehtud punter-panter, niinest tehtud nipper-näpper, vahterast vähikrõbinad? — Lähker, märss ja krabid (Sim 1892)
  Puust tehti puka-paka, niinest tehti nika-naka, karvajalg sai mooduks? — Päternas, viisk (MMg 1889)
  Nikkeldi-nikkeldi niinist tehtud, pukkeldi-pukkeldi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? — Viht, saun, saunaahi (Jäm 1977)
  Niinest nigel, puust pukel, rohust tehti rosman pääle? — Heinakoorem (Phl 1924)
  Puust punder, savist sander, nitsest nikanakake? — Leivamõhk, ahi, sõgel (Rõn 1889)
  Puust puutrike, sauest sautrike, niinepuust nigulas? — Leivalõime, ahe ja sõel (Aud 1895)
  Puust punts, savist sants, niintest nibunabumid? — Leivakirn, ahi ja sõel (Plt 1894)
  Kivist kints, sauest saks, puust oli tehtud pummerlats? — Maja (Jäm 1896)
  Puust pulju-luljuke, niinest nipermannike? — [Lahendus puudub] (Hls 1895)
  Puinõ pukri, savinõ sakri, niidsine nikri? — Vasna, ahi, sõgil (Se 1934)
  Savisakri, puupukri, niidsenikri? — Ahi, mõhk, sõgõl (Se 1937)
  Punane puhkri, savine sahkri, niitsine nihkri? — Leivamõhk, ahi, sõel (San 1929)
  Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühike, pojad punni-pannikesed, tütred tünni-tännikesed, sõmerane rääskopp? — Leivalabid, mõhk, pätsid, kokergid, ahi (TMr 1889)
  Puune pulk, luune lulk, nahkasta nidi-nädina, sõmerasta rääskopp? — Härg ja härjaike (Jõh 1963)

• Neitsit nellätölläkille, ootab piale pistetava? — Toover (KJn 1895)
  
  
• [Levikukaart]
  Kaks auku vastastikku? — Toobri kõrvad (Tor 1888)
  Kaks auku vastastiku, pista purre läbi? — Toobri kõrvad (Pst 1889)
  Kaks auku vastamisi, pista sisse noh? — Toobri kõrvad (Äks 1926)
  Kaks auku kohastikku, pista läbi noh? — Toobri kõrvad (Lai 1904)
  Auk augu kohal, pista sisse noh? — Toovri kõrvad, puu läbi pista (Äks 1889)
  Kaits mulku vastatside, tsuska sisse tsolpst? — Toori kõrva (Ote 1893)
  Mulk mulgu kotsil, pista sisse noh? — Toovri kõrva (Ote 1895)
  Tsuska sisse noh pääle? — Toobriga vee kandmine (Räp 1959)
  
  
• Vana mees istub nurkas, poeg sõidab sõas? — Õllevaat ja pulgast lastakse õlut (Kõp 1896)
  
  
• Tihasõl tillo titikõnõ, varblasõl väikene vitukene? — Taarihaan (Se 1938)
  
  
• Mina panen valge kõhu musta kõhu peale, mina lasen valge riista musta auku pooma (Ich lege einen weissen Bauch auf einen schwarzen Bauch, lasse ein weisses Geräth in ein schwarzes Loch hängen)? — Ein gepichtes Fass und dem Zapfen (Tt 1876)
  
  
• Vanamees seisab nurgas, tütar tantsib pulmas? — Vaat ja õlu (Vai 1888)
  
  
• [Levikukaart]
  Hall härg, allik seljas? — Õllevaat (Kõp 1903)
  Hall härg laudas, allikas seljas? — Õlleasti (HMd v. Ris 1874?)
  Härg lautas, allikas selgas? — Pudru kaussis, või silmas (Hää 1934)
  Härg nukas, allikas seljas? — Vaat (Trm 1894)
  Härg metsas, allik seljas? — Õllevaat (Äks 1893)
  Härg magab, allikas selgas (Ein Ochse schläft und hat eine Quelle auf dem Rücken)? — Ein Bierfass (Sa 1814)
  
  
• [Levikukaart]
  Pool meest joobnud, pool tark? — Õllevaadi pulk (Aud 1948)
  Pool joonud, pool tarka? — Õllevaadi pulk (Pil 1889)
  Pool meest purjus, pool kaine? — Viinavaadi pulk (Pil 1888)
  
  
• [Levikukaart]
  Papititt mii seeh? — Hari (Se 1928)
  Papitilk mii seeh? — Taaritõrdo haam (Se 1977)
  Papisõrm mii seeh? — Taaripulk haani seeh (Se 1929)
  Papinaba mii seeh? — Taarihaan (Se 1929)
  Kähärä päägä tsura, hand mii seeh? — Hari vaigu seeh (Se 1888)
  
  
• On pikk, pane juure, on lühike, leika maha? — Nõu vitsaküin (HJn 1889)

• [Levikukaart]
  Üles tõsta sa võit, ümbre tare viiä sa ei või? — Sõkel viiga (Rõn 1889)
  Mida ei jõua sõglaga ümmer tare kanda? — Vett (Hel 1889)
  Midä saa-ai üle tarõ sõglaga viiä? — Vett (Se 1935)
  Midäs jovva-ai sõglaga mäke tuvva? — Vesi (Se 1930)
  
  
• [Levikukaart]
  Kaks neitsikest tulevad emalt ja nutavad? — Veepanged (Plt 1878)
  
  
• Katekõisi sõsaridse' ütevärki tsuklese, üts eeh, tõne peräh? — Kats pangi (Kra 1903)
  
  
• Kaits hanikest teeve lennäten kaak-kaak, ei saa kunagi tõinetõist kätte? — Veepaar õla pääl (Hls 1891)
  
  
• Hani uidab üle ussaja? — Vett tuuakse (Nõo 1889)
  
  
• Hani lähab üle muru, sitatee takan? — Vett tuvvas kaevust (Puh 1889)
  
  
• Kurg sõedab üle õue ja süä tilgub verd? — Naestel õlped selläs (Pst 1936)
  
  
• Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? — Vee kandmine kaelkookudega (Kad 1899)
  Kaks hane lindavad üle õue, tiivaotsad tilguvad verd? — Veeämbrid (Rap 1895)
  Hani lähäb üle õue ja tiivad tilgvad verd? — Kaeost vett toomine pangedega (PJg 1888)
  Kaks hane lähäväd üle õue, tiivaotsad tilguvad verd? — Ämmerdega vee kandmine (Tür v. Juu 1891)
  Hani uidab mööda õuet, tiivad tilguvad tal verd? — Veepaarid (Plt 1894)
  Hani lendäb üle usse, siiväkondi tilguve verd? — Õlpu pangega (Trv 1890)
  Hani lätt üle muru, siiva tilgusse verd? — Veepaar (Ote 1895)
  Hani lendab üle tare, tiivad tilguvad verd? — Pilv (Pst 1888)
  Hani lendab üle nurme, siivad silkuvad verd? — Pilved (Urv 1889)
  Kaks hane lendavad üle vainu, tiivad tilguvad verd? — Kaelkookudega vee toomine (Äks 1992)
  Hani kõnnib teed mööda, siivad tilguvad verd? — Inimene lääb veepaariga (Saa 1895)
  Hani tuleb august, mõlemad tiivad tilguvad verd? — Inimene tuleb veeämbritega (Kos 1891)
  Kaks hane lindavad üle mere, tiivad tilkvad? — Veeämbrid (Kse 1889)
  Hani ujub merd, tiivad tilkuvad verd? — Aerupaat merel (Khk 1947)
  Kaks hane lendavad ja mõlemi tiivad tilguvad verd? — Kaelkoogud veeämbretega (Rkv 1934)
  Hani kõnnib, siivakondi tilguv verd? — Veepaari (Pst d:dat-ta)
  Kurg lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? — Vihmapilv (Vän 1887)
  Kurg läheb üle mere, tiivaotsad tilkuvad verd? — Paat (Aud 1895)
  Kurg lendab üle usse, siiva tilguve verd? — Veepange[ga] minnas (Krk 1889)
  Toonekurg lendab üle maa, tiivad tilkuvad verd? — Vihmapilv (Krj 1938)
  Kurg lendab üle katukse, tiivakondid jooksevad verd? — Veepaarid (Nõo 1888)
  Kurg lähäb üle silla, tiivadest tilgub verd? — Veetooja tüdruk (VMr 1890)
  Luiged lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? — Veeämbrid (Amb 1889)
  Luiga lähava üle mere, siiva silguva verd? — Vihma sadab (Puh 1888)
  Kats luika läävä üle hoovi, siiva tsilgusse verd? — Kaalpuudega kannetas vett (Võn 1909)
  Valge luigõ lindasõ, siiva tsilkuva verd? — Pangõga viias vett (Rõu 1897)
  Tui lendab üle õue, tiivad tilkuvad verd? — Veepangid (Hel 1891)
  Harakas lähab üle õue, tiivad tilguvad verd? — Kantakse vett (Vän 1888)
  Kitsakas lennab üle mere, tiivad tilkuvad verd? — Laev ja laevamastis lipp (Krj v. Mus b:dat-ta)
  Kaks varest lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? — Veeämbrid (Amb 1888)
  Vares lendas üle mere, tiivad tirguvad verd? — Paadimõlad (Tõs 1894)
  Vares lendas üle muru, siiva tilguva verd? — Veepangi kandja (Ote 1888)
  Kaarna lindas üle moru, siiva tsilgussõ verd? — Vett tuuaks ämbritega (Ote 1889)
  Kotkas lähäb üle mere, tiivad tilguvad verd? — Kahe aeruga paat (Tor 1888)
  Kotkas tuleb kaugelt maalt, suu vesine, pea vesine, tiivad vetta tilgutavad? — Laev (Hlj 1897)
  Must kukk lendab üle õue, tiivad tilkuvad verd? — Vihmapilv (Krj 1938)
  Pääsukene lendab üle välja, tiivad tilguvad verd? — Ämbriga tuuakse vett ja ämber tilgub (Rak 1905)
  Laisk kull lendab üle ilma, tiivad tilguvad verd? — Pilv vihmaga (Tõs 1889)
  Tibu jookseb tiede kaudu, tiivad tilkvad verd? — Paat ja aerud (Muh 1949)
  Tedre lindab, tiivad tilguvad verd? — Tüdruk toob vett ja ämbred tilguvad (Kos 1892)
  Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd? — Lootsik, mõlad (Kuu 1891)
  Lind lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? — Kaelkookudega vee toomine (Lai 1904)
  Tsirk lindas üle muru, siivust tsilgus verd? — Viipangi (Rõu 1896)
  Lind lendab, tiivad tilguvad verd? — Mees paadis, aerud, vesi (Hlj 1895)
  Tsirk lindas, siivaotsa tsilguva verd? — Paarega tuvvas vett (Võn 1889)
  Kaks neitsid lähvad üle mere, tiivad tilkuvad verd? — Veepanged (Saa? b:dat-ta)
  Kaks hani lähavad üle õue, ninaotsad tilguvad verd? — Vett kannetse (Vil 1893)
  Kaks hanikest lähvad üle õue, ise karjuvad: kika-keka, kika-kaka, ninad jooksevad verd? — Veepanged (Trm 1894)
  Kaks hani lähevad nurme mööda, ninad tilguvad verd? — Kaalpuuga vee kandmine (Trt 1962)
  Hani lää üle muru, nina juusk verd? — Vett tuvvas, viipange jooseve (Hel 1936)
  Kaits hani lähäve üle usseaia, nõna tilguve verd? — Kaalpuiega vii kandmine (Trv 1897)
  Kaks hani tulevad augult, ninad tilguvad verd? — Pangid (Saa 1888)
  Hanid tulevad mäest üles, ninad tilguvad verd? — Pangedega tuuakse vett (KJn 1870)
  Kaks haned tulevad jõest joomast, ninad tilguvad verd? — Pangid (KJn 1870)
  Kats hani lää kakelden, mõlembe nanasõõrme juuskva verd? — Viipaarid (San 1925)
  Kurõ läävä üle mere, nõna tilgusõ verd? — Viipaari (Rõu 1896)
  Kats kurgõ läävä' üle muru, mõlõmbil tsilgus nõna verd? — Paariga vee viimine (Urv 1958)
  Lind lendab üle nurme, nina tilgub verd? — Veepangid (Vil 1894)
  Kaks neitsid lätvad üle õue ja ninad tilguvad verd? — Veepangid (KJn 1895)
  Kats neitsit läävä üle nurmõ, nõna juuksva verd? — Kaelkookudega vee viimine (Võn 1931)
  Hanid lähevad üle õue, nokad jooksevad verd? — Paariga vee toomine (Nõo 1888)
  Kats hani lähava üle muru, noki silguva verd? — Veekandmise paari (Puh 1888)
  Kats hanni lääva üle nurme, nuka tsilguva verd? — Paarega viias vett (Võn 1894)
  Katte hanni kannetas, noki tsilguva verd? — Pangega kannetas vett (Ote 1889)
  Kats kurge lääva üle ussaja, noki tsilgusse verd? — Paarega vii kandmine (Võn 1888)
  Kaks luike lendäväd, nokad tilguvad verd? — Kahe pangega tuuasse vett (KJn 1888)
  Linnuke lendab taeva all, silma tilguva verd? — Veepaar (Hls v. Krk 1868/96)
  Kaks neitsikest lähvad üle õue, silmad tilguvad verd? — Pangetega tuuakse vett (Äks 1889)
  Kaits hanni lähva üle muru, mõlembil kaala alt joosk verd? — Vett kannetas paarega (Urv 1890)
  Härg tuleb mäele möörätes, pia tilgub verd? — Noota tõmmatakse veest välja (Trm 1895)
  Hani juokseb müöda maad, tiivad tilkuvad vett? — Naiste rangid-kaelkoogud (Kuu 1957)
  Luik lendab, tiivad tilguvad vett? — Paat (Prn 1933)
  Kured lennavad üle õue, siivad tilguvad vett? — Ämmertega vee toomine (Hlj 1888)
  Kotkas lendab üle mere ja tiivad tilguvad vett? — Paat ja sõudmine (Tor 1889)
  Lind lendab, tiivad tilkuvad vett? — Paat sõuab (Hii 1897)
  Hanid tulevad üle õue, ninad tilguvad vett? — Veepangid (Tt a:dat-ta)
  Kaks hani lähvad üle nurme, ninad tilguvad vett? — Veepanged (Hää 1933)
  Kaarna läheb üle välja, ninasõõrmed tilguvad vett? — Vett kantakse pangedega (Pal 1888)
  Kaks neitsid lähevad üle turu, silmad tilguvad vett? — Veega täidetud panged (Äks 1893)
  Kotkas tuleb kota-kata, pea vesine, silmad vesised, tiivad vetta tilguvad? — Pilvevihm (Lai 1936)
  Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad tina? — Pilve (Lai 1895)
  Hani lendab üle välja, tiivad tilguvad tina? — Kaelkookudega vee toomine (Lai c:dat-ta)
  Luige lendave üle õue, tiivä tilguv tina? — Vii kandmine (Hls 1930)
  Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad tina? — Paat merel (Pöi 1951)
  Must härg läheb muisele maale, tiivad tilguvad tina? — Paadiga sõit merel (Mar 1936)
  Ertu kõnnib mööda teed, ertu tiivad tilguvad tina? — Veepanged (Trm 1895)
  Must mees läheb Mohusse, tiivad tilguvad tina? — Laev (Mih 1889)
  Kaks rakikest kõnnivad mööda teed, silmad tilguvad tina? — Panged (Äks 1893)
  Siga tuleb tua juure, silmad tilguvad tina? — Veepang (Pal 1889)
  Vares lendab vaabakalla, siived tilkuvad loda? — Sõudmine (Kuu 1903)
  Hani lindas, raso tsilgus? — Pangiga tuuas vett (Lut 1894)
  Vares lendab, tiivad tilguvad? — Veekandmine kaelkooguga (Trt 1934)
  Lind lendab, tiivad tilguvad? — Vihmapilv (VLk 1935)
  Tsirk lendas, siiva kondi tsilkuse? — Paarige kan[das] vett (San 1895)
  Kaits hani lääve üle nurme nutten, nõna tilguve verd? — Vee kandmine õlbetega (kaalpuud) (Trv 1893)
  Murka tuleb, suu vabiseb, pea vabiseb, tiivad tilguvad vett? — Paat (Jõe 1888)
  Tiidu jookseb mööda tiedä, Tiidu tiiväd jooksevad verd? — Kaelkook, veepang (Kod 1887)
  
  
• [Levikukaart]
  Kuurma iih, kuurma takah? — Vett kantas kannipuuga' (Se 1927)
  Kuurma iih, kuurma takah, hopõn keskpaigah? — Ininõminõ lätt ja vii paari säläh (Se 1934)
  Kuurma iih, kuurma takah, inemine vaihäl? — Viipangi (Se 1888)
  
  
• Üts tsirk, kats vasarad? — Kannipuu (Se 1935)
  
  
• [Levikukaart]
  
• Kõvvõr kurat paaba säläh? — Loogusõ, vett kannõtas (Se 1929)
  Kõvvõr keebats paaba säläh? — Kannipuu (Se 1935)
  Kõvvõr kurat paaba säläh, sandi türä keeba otsah? — Loogusõ (Se 1938)
  Kiiga, kaaga, kiiga, kaaga, kuri kummor kumõra säläh? — Vee kandmine (Vas 1887)
  Vanahalv paaba säläh? — Kannipuu (Se 1935)
  Vanakuri sandi säläh, sandi türä keeba otsas? — Loogusõ (Se 1937)
  Sandi türä keeba otsah? — Viipang valta otsah (Se 1935)
  
  
• Kahte asja poodis müüa ei ole: reerasva ja naiste range? — Lund ja kaalpuid (Phl 1938)

• Kõik mõts ütspiu, kats puud pitkembät? — Pang, kõrva pitkembä (Lut 1894)
  
  
• Kihelkonna kaljaasti? — Veeämber (Rak 1892)
  
  
• [Kaks] hani lähvad lauta kidin-kädin? — Panged (Vil 1872)