Suuga teeb suure linna, käega ei tee kärbse pesagi
(EV 10928 ja kõnekäänd)
- kokku u. 450 rahvaehtsat teksti

Rahvusvahelises plaanis kuulub vanasõna produktiivsesse, paljude erinevate kujundisünonüümidega esindatud sülemisse sõnade ja tegude mittevastavuse (sh. kiitlemise, katteta lubaduste jmt.) kohta (samasisulisi eesti vanasõnu vt. nt. VSR, rühm 770, lisaks suur hulk kõnekäänuainest; Ida rahvaste tekste vt. Permj 261–262). Ütlus leidub läänemeresoome soosikvanasõnade väljaandes (PS 26), kuid ka läänemeresoome areaalis jääb paralleelide lähedus põhiliselt sünonüümia tasemele, v.a. üks vadja tekst, kus tulevad ette suure linna ja käopesa kujundid.

See ütlus on ühtlasi hea näidis illustreerimaks vanasõna ja kõnekäänu mõistete suhtelisust. Üldiselt on mõistlik arvata, et vanasõnad on üldistavad laused, mis taotlevad esitada mingeid seaduspärasusi, kõnekäänud aga mingid mitteüldistavad kujundlikud kirjeldused. Teisalt on vanasõna ja kõnekäänd lähedased sugulasžanrid ning arhiivimaterjalis kohtab alatasa juhte, kus tüpoloogiliselt sama ütlus esineb kord vanasõna-, kord kõnekäänuvormis. Suuga teeb suure linna... on selles suhtes eriti piiripealne. Kuna eesti vanasõnade väljaanne esitas sedalaadi piirjuhtudest põhimõtteliselt ainult vanasõnalised vormid, siis lõhuti see tüpoloogiliselt ühtne ütlus kahe žanri vahel: u. 170 teksti, mis andsid end kuidagiviisi tõlgendada üldistavate lausetena, esitati vanasõnatüübina EV 10928 ja u. 320 teksti jäeti kõnekäändudena kõrvale. Järgnevail levikukaartidel on mõlemad vormid taas kokku viidud.

Kaartidel on ütluse variaablusest toodud 4 lõiget.

A. See, mida teeb suu või mida tehakse suuga

Ülemaaliselt domineeriv toode, mida suuga tehakse, on suur(ed) linn(ad), kõik muud ― suure asja, suure mõisa, suure hulga, suure lossi jt. on üsna juhuslikud ja vähesagedased. Ka ei ilmuta nad mingeid selgemaid lokaliseerumistendentse. Ainuke, mida söandaksin kommentaariks öelda, on, et vormi suured asjad ~suuri asju pole Lääne-Eesti põhjaosast, Kesk-Eestist ega Kagu-Eestist üles kirjutatud.

B. See väike tühiasi, mida suuresuuline kätega tehtud ei saa

Siin on vaheldused märksa arvukamad ja lokalisatsioonide pilt palju ilmekam.

1. Domineeriv litootes (u. 160 teksti) on kärbse pesagi, kusjuures kärbes on esindatud mitmete murdevormidega, nt.:
Suuga tegeb suure linna, käed ei tee kärbäse pesägi (Kuu);
Suuga teeb suure linna, kääga kärmbse pesagi (Han);
Suuga tege suure linna, kätege ei saa kärbläse pesä (Trv).

2. Praktiliselt ülemaalise esindusega vorm on ka kana pesagi, kuid üleskirjutusi on märksa vähem (üle 90), nt.:
Suu tieb suure linna, kääd tie kana pesagi (Hag);
Suuga teeb suure hulga, kätega ei tee kana pesagi (TMr).

3. Valdavalt idaeestiline vorm näib olevat käo pesagi: sellest on tervikuna ligi 80 üleskirjutust, kuid mitte ainsatki Harju- ega Läänemaalt ning ka Saaremaa, Põhja-Pärnumaa ja Mulgi esinemus on üsna hõre ja juhuslik. Näiteks:
Suuga tieb suure linna, kääga ei tie käu pesagi (Sim);
Suu tege suure liina, käe ei tii käo pessägi (Võn).

4. Mulgis, aga ka Lõuna-Tartumaa lääneosas (Nõo, Puh, Ran) näib olevat kinnistunud paralleelvorm käbliku pesagi, nt.:
Suuga tiid suure liina, käege ei saa käbliku pesägi (Hel);
Suu tiip suure liina, käe ei tii käbliku pesaki (Rõn).

5. Kahes Saaremaa tekstis tuleb ette kotka pesagi, nt:
Suuga teeb suured linnad valmis, kätega-p saa mitte kotka pesa (Jäm).

6. Prototüüpsest kärbse pesast on, nagu nägime, hargnenud mitmete muude olendite pesi. Välja võib aga vahetuda ka pesa, sel viisil on tekkinud keskeestiline (Pai, Pee, Tür, Pil) redaktsioon kärbse kongigi ning mulgi redaktsioon kärbse kirikutki, samuti muid juhuvariante. Näiteks:
Kiidus teeb suuga suure linna, käega ei kärbse kongigi (Pee);
Suuge tiib suure linna, kätege ei kärblese kirikut (Hel).

7. Paarist Lätiga külgnevast kihelkonnast on üles kirjutatud veel vormi kämblalaiustki, nt.:
Suu tege suure hulga, käe ei tii kämblelaiustki (Krl).

C. Sõnatüve kärn(ane) esinemusest

Sel ütlusel on veel üks varieerumismõõde: teovõimetud käed võivad olla kärnased või tühiasi, mida nad teha ei suuda, võib olla kärnane. Sellised vormid (välja arvatud mõned juhuslikud erandid) on selgesti läänepoolse levikuga: Harjumaa rannaalad, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa, Lõuna-Viljandimaa. Käte epiteedina on kärnased seotud kõige levinumate järelkomponentidega kärbse pesagi ja kana pesagi (kaardilt puudub erandvorm koera pesagi Hallistest). Spetsiifiliselt läänelised on aga järelkomponendid kärnast mõisatki ja kärnast konnagi ~kärnkonna pesagi.
Näiteks:
Suu teeb suure linna, käed kärnatsed mitte kärbse pesagi (Vän);
Suu teeb suure linna, kääd kärnatsed tee kana pesagi (Kei);
Suuge tege suure linna, kätege ei saa kärnäst mõisatki ärä tetä (Krk);
Suuga tieb suured mõisad, käsi ei tie kärnkondagi (Muh);
Lõuad lõhuvad linna valmis, käpad kärnast konnagi (Hää);
Suu teeb valmis suure linna, aga käed kärnatsed ei tee kedagi (Aud);
Suu tieb suured asjad, käed kärnased tie midagi (Tor);
Suuga teeb suure linna, käega ei saa kärnastki (Tor).

D. Kas tegija teeb suuga (mitte aga käega) või teeb suu (mitte aga käsi) ise

Kuigi see vaheldus kuulub üht otsa pidi ka troobitehnoloogiasse, esindab ta siiski esmajoones keelt, mitte enam folkloori. Järgnevalt kaardilt ja ka arvandmetest paistab silma sama "üldkuju" ja "erikuju" konfiguratsioon, millest tüübi EV 2399 juures oli juttu: Põhja-Eestis on suu/käsi-vormid ja suuga/käega-vormid vahekorras 49:51, Lõuna-Eestis aga vahekorras 28:72, st. komitatiivse vormi statistiline eelistus täiesti ilmne. Ütluste arhiivimaterjal omaette ei võimalda kahjuks teha mingeid oletusi selle tendentsi põhjuste kohta, kuna see tüüp on õieti ainus koht, kus nende vormide dilemma ilmsiks tuleb.