Mida tähendab "Pöide vanasõna", "Jaani vanasõna", "Karja vanasõna", "Mustjala vanasõna" jne.? Mis on üldse "Saaremaa vanasõna"?

Et ütlus tohiks kanda nt. Pöide vanasõna nime, peab eelkõige olema teada, et ta on või on olnud käibel Pöide kihelkonna traditsioonis. Ehk eesti folkloorsete allikmaterjalide loomulaadi arvestades: meil on alust öelda, et see või teine on Pöide vanasõna, kui rahvaluule- või keelearhiivides on sellest vanasõnast olemas üleskirjutusi, mis pärinevad Pöidest.

Kui vanasõna on tuntud Pöides, võib ta leviku üldmäär seejuures olla väga erinev. Näiteks ütlust Sureb mees, sureb kõht on kirjutatud üles vaid üksainus kord Pöidest (Aadu Toomessalu) ja mitte kuskilt mujalt, nagu ka ütlust Kõhust ei saa keisergi enam kätte üksainus kord Jämajast (Andrei Kuldsaar), ütlust Kus pole kodu kedagi, sääl pole majas midagi ainult kord Karjast (Lilia Briedis), ütlust Kui leib on luku takka, siis töö aja takka ainult kord Kihelkonnalt (Olli Jõgever), ütlust Kui ahnus kerjab, siis kurat naerab ainult kord Kaarmast (A. Töll) jne.

Selliste ainukordsete arhiivitekstide folkloorset tausta on enamasti raske kindlaks teha. Igatahes on nende taga mingid folkloori ja mittefolkloori piiril asuvad üksused. Nad võivad olla väga piiratud ulatusega lokaaltraditsiooni kajastised. Nad võivad tuleneda üleskirjutaja meeleeksitustest, mille tulemusel traditsioonis olelevaist vormistereotüüpidest või "legodest" pannakse kokku traditsioonis olematuid hübriide umbes samal viisil nagu meelega konstrueeeritud vanasõnanaljades Käsi peseb kätt, ühed mustad mõlemad, Parem rikas, aga terve kui vaene, aga haige jts. Nad võivad olla üldtuntud vanasõnade või vanasõnaperekondade "pojad", mis pole oma vanematega eriti üht nägu: näiteks omaette vanasõnaks loetud Kui jaanipäeval saab härg juua, siis mihklipäeval ep saa lammas juua (EV 2358), mille ainus üleskirjutus pärineb Pöidest Aleksander Tustitilt, on ilmselt võimsa kalendrivanasõna EV 5222 (Kui küünlapäeval saab härg räästa alt juua, siis maarjapäeval ei saa kukkki) mutantne järeltulija.

Teisalt võib "Saaremaa vanasõna" olla hiigellaia levikuga. Näiteks:

• Vanasõna Kus suitsu, seal tuld (EV 10650) üles kirjutatud 8 Saaremaa kihelkonnast, tervikuna 46 Eesti kihelkonnast, teda on registreeritud 4 läänemeresoome rahval (soome, eesti, karjala, vadja ― PS 211) ja ta on ungari parömioloogi Gyula Paczolay andmeil tuntud kõikekokku 54 Euroopa rahval, lisaks araablastel, hiinlastel, jaapanlastel, uiguuridel jne. (GP 1).
• Piiblist pärinevat ütlust Kuidas ~Mida külvad, nõnda ~seda lõikad (EV 5150) on üles kirjutatud 4 Saaremaa kihelkonnast, üleüldse 27 Eesti kihelkonnast, ta on tuntud ka teistel läänemeresoome rahvastel peale liivlaste (PS 58) ja kõikekokku 52 Euroopa rahval ning ka araabia, pärsia, sanskriti, hiina, jaapani allikais (GP 2).
• Vanasõna Haukuja koer ei hammusta (EV 877) on üles kirjutatud 5 Saaremaa kihelkonnast, üldse 40 Eesti kihelkonnast, ta on tuntud kõigil läänemeresoome rahvastel (PS 24) ja kokku 51 Euroopa rahval ning lisaks araabia, pärsia, birma, hiina, jaapani allikais (GP 3).
  

Nõnda võivad traditsioonikandjaile endile "kõige saaremaalisematena" tunduda eelkõige need ütlused, mis tegelikult on Saaremaale kõige vähem spetsiifilised ja tuntud üle Eesti ja/või üle Euroopa ja/või üle ilma.

Kuid võimas, ülemaaliselt tuntud vanasõna (või ka mõistatus, laul vm.) ei käibi Eesti eri kohtades täpselt samas vormis ja eri paikkonnist pärinevate ülekirjutuste erinevused ei taandu lihtsalt murdeerinevustele. Üsna tavaline on nt. selline pilt, et vanasõnal on mingi (tavaliselt põhjaeestiline) "üldvorm" ning Põhja-Eesti keskosas tarvitataksegi ainult seda üldvormi, kuid perifeersemailt aladelt on üles kirjutatud paralleelselt üldvormi kui ka spetsiifilisi paikkondlikke vorme e. nn. lokaalredaktsioone. Lokaalredaktsioonid on tavaliselt markantsemad neis kohtades, kus tüübi paikkondlik võimsusnivoo tervikuna on küllalt kõrge: kui nt. mingist vanasõnast on Saaremaa kirjapanekuid üldse vähe, siis saaremaalistest "omavormi" harilikult pole.

Teisalt on kindlasti olemas vanasõnu (nagu ka muud folkloori), mille levik Eestis piidubki teatud kitsamate või laiemate aladega ja üleskirjutuste puudumine ülejäänud aladelt ei seletu kogumistöö hõredusega (kuigi mõndagi seletub ka hõredusega). Kui jutt on konkreetselt "Saaremaa vanasõnadest", siis ilmselt on olemas ütlusi, mis on tuntud olnud näiteks
1) ainult Saaremaal;
2) ainult Saaremaal ja Hiiumaal;
3) Saaremaal ja mandri-Eesti läänerannikul;
4) Saaremaal ja mandri-Eesti loodeosas;
5) piki Eesti mereranda ja saartel;
6) Lõuna-Eestis laias mõttes, sh. Pärnu- ja Saaremaal;
7) mitmes üksteisest kaugel asuvas perifeerses koldes, sh. Saaremaal
jne.

Nood kaks ainetüüpi ― 1) suurte vanasõnade saaremaised lokaalvormid ja 2) piiratud levikuga ütlused, mille peamine levikuala (või üks levikualadest) on Saaremaa ― kehastavadki kõige selgemalt puhtsaaremaalist kvaliteeti eesti vanasõnavaras ja neist püüamegi järgnevas näiteid tuua. [Eriti varasemate kirjapanekute keel pole täpne murdekeel, vaid murde ja kirjakeele segu. Siinseis näidetes on tekstid siiski toodud enam-vähem sellises vormis, nagu nad on kirja pandud, ega ole hakatud tõlkima neid murdekeelde, nt. asendama õ-tähti ö-dega vmt.]

Laia levikuga vanasõnade saaremaalisi lokaalredaktsioone

EV 59
Saaremaalise (ja üldse läänepoolse) levikuga vorme: Anna aega, aeg annab ead nõu (Muh). Anna aega, aeg annab hea nõu (Pha).
Ütluse domineeriv põhivorm on Aeg annab head nõu.

EV 139
Saaremaalisi (ja üldisemalt läänepoolseid) vorme: Härg saab viimaks jänese taga (Krj?). Härjad saavad jänesed kätte (Vll). Äks ärg soab ikka jänese käde (Pöi). Kes teab, millal härg jänese kätte saab (Muh).
Võrdluseks:
1) "laias mõttes keskeestilistes" vormides räägitakse, et härg jõuab sinna(samasse), kuhu jäneski, nt.: Härg saab sinnasamasse, kus jäneski (Plt);
2) kagueestilistes vormides nimetatakse härga laisaks ja jänest virgaks: Laisk härg saa ka virgale jänessele järgi (Kan). Laisk härg lätt virgale jänesele järgi (Vas). Laisk härg saa virgalõ jänessele pia järge (Se). Vrd. ka Laisk susi saa kah virgale jänessele järgi (Vas);
3) vormid, kus härg saab jänesele järele vähemalt saksa, kuninga või isanda laual, on nähtavasti samuti lõunaeestilised, nt.: Ärg saab jänessele perra, kui enne, siis esanda lavval (Nõo).

EV 257
Läänepoolseis (sh. saaremaalistes) vormides amet ei söö leiba, nt.: Amet äi söö leiba (Pha). Ega amet leiba söö (Sa). Ükski amet ei söö leiba (Pöi).
Võrdluseks:
1) põhjaeestilised "üldvormid", kus amet ei küsi leiba, nt.: Amet ei küsi leiba (Vai). Ega ammet leiba küsi (Pil). Ei amet leiba küsi (Kad);
2) eelkõige Mulgis levinud vormid, kus amet ei küsi süüa, nt.: Ega ammat süvvä ei küsi (Hls). Ega amet ei küsi süvvä (Hel). Ammet ei küsi süia (Krk).

EV 291
Saaremaa esindab "laialt loodepoolset" ütlemisviisi, mille tunnuseks mandril on tüdineb andja, Saaremaal aga peamiselt andja tüdib: Andija tüdib, aga võttija ei tüdi (Kaa). Andija tüdib, äga vastuvetja äi tüdi ää mette (Pha). Andija tüdib, millal tahtja tüdib (Krj?). Andja tüdib, aga tahtija ei ialgi (Krj). Ennemini tüdib andja kut saaja (Krj).
Võrdluseks:
1) "laialt idapoolses" üldredaktsioonis andja ise väsib, nt.: Väsib andja, ei väsi vastavõtja (Hlj). Andja väsüs ärä, vastavõtja ei iialgi (Rõu). Ega võtja ei väsi, kui andja ei väsi (Trm);
2) "laialt lõunaeestilistes" vormides (u. Pärnu-Kodavere joonest lõuna pool) väsib andja käsi: Andje käsi väsis ärä, võtje käsi ei väsi kunagi (Hel). Ega vastavõtja käsi ei väsi, anja käsi väsis (Võn). Võtja käsi ei väsi, andja käsi väsis är (Vas). Ega küsija suu ei väsi, aga andja käsi väsib (Hää).

EV 1595
Saare- ja hiiumaalisi vorme: Ega hunt pesa juures paha ei tee (Vll). Egas unt oma pesa juures pahap tee (Ans). Hunt ei tehje oma pesa juures mitte paha (Krj?).
Võrdluseks:
1) Põhja-Eesti tavavormides hunt ei murra: Ega unt pesa ümmert murra (Ksi). Ega huntki pesa juurest murra (Kuu). Ega hunt pesa ligidalt murra (Pal);
2) Lõuna-Eesti vormides susi ei murra v. ei võta v. ei söö: Susi ei murra pesä lähist (Hel). Susi ei võta kah säält, kos ta pesa om (Ote). Susigi ei süü' pesa lähketsist (Räp).

EV 1610
Saaremaa (ja mõnede muude läänepoolsete) vormide tunnussõnaks on hirm: Hundil on ühe mihe jõud, aga üheksa mihe hirm: karul on ühe mihe hirm, aga üheksa mihe jõud (Ans). Undil on üheksma mehe irm ning ühe mehe jöud (Khk). Karul o üheksa mehe rammu ja ühe mehe irm, undil o üheksa mehe irm ja ühe mehe rammu (Muh).
Võrdluseks:
1) kirde-eestilisi vorme (tunnuseks paar ramm ― meel): Karul on üheksa mehe ramu, aga ühe mehe meel, aga hundil on ühe mehe ramu ja üheksa mehe meel (Rak). Undil on üeksa mehe miel ja ühe mehe ramo, karol on üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel (Vai);
2) lõunaeestilisi vorme (tunnuseks paar jõud - süda): Soel olna ütessä mehe südä ja üte mehe jõud, aga karul olna jälle üte mehe südä ja ütessä mehe jõud (Ran). Karol om ütsä mehe joud ja üte mehe süä, a soel om üte mehe joud, a ütsä mehe süä (Se).
Samade kujunditega vormelid on käibel ka mõistatustena.

EV 1611
Saartele ja Lääne-Eestile iseloomulikke vorme (uuemaid tekste ka Vi, Jä alalt; tunnussõna õuekoer): Hundist ei saa öuekoera (Pöi). Ei hundist saa õuekoera (Khk). Kes teeb hundist õuekoera (Krj?).
Võrdluseks:
1) eriti Kesk-Eestis ja Mulgis levinud põhiredaktsiooni vorme: Hundist ei saa karjakoera (SJn). Ega hundist karjakoera ei saa (Pst). Ei sua undist karjakoera (Kod). Hundist ei kasvata keegi enam karjakoera (KJn). Kost hundist karjakoer saab (Trv);
2) kagueesti (eriti Võ, Se, ka TaL) vorme: Saa-ai soest kar'apinni (Se). Soepojast ei saa kar'apinni (Rõu). Saa-ei' soe pojast kar'apinni, susi om, mõtsa vaht (Se).

EV 1618
Tunnuslikult saaremaalisi (ja üldse läänepoolseid) vorme:
1) Koer ajab küll karva, aga mitte viisi (Kaa). Koer ajab karva, mitte viit (Kär). Koer ajab karva, aga ei jäte mitte viit maha (Kaa);
2) Koer aab karva, aga ei aja ametid (Vll). Koer ajab karva, aga mitte ametit (Pha). Koer aeab karva, ei jäta ametid (Krj?). Koer ajab karva, aga kus ameti jätab (Jäm). Koer ajab küll karva, aga ametid ei unusta (Krj). Koer ajab küll karva, ei kauta ametid (Sa). Koer ajab küll karva, aga ametid vahetab arva (Pöi).
Tüübi variaabluspilt tervikuna on väga kirev. "Tegelaseks" on hunt või koer, kes küll heidab ~ajab ~muudab ~kaotab ~viskab ~jätab karva, kuid mitte viisi ~moodu ~ametit ~kombeid ~meelt ~hammast ~tegusid ~värvi.

EV 1619
Tüüpiliselt saaremaalisi vorme (tunnussõnaühend ei söö liha): Koer ei söö koera liha (Pöi). Koer koera liha äi söö (Krj). Kump koer teise liha sööb (Mus). Korp korbi silma äi noki, unt unti äi murra, koer koeraliha äi söö (Pöi). Ega hunt ep söö hundi liha mette (Vll).
Võrdluseks:
1) põhjaeestilis-mulgilise tavaredaktsiooni vorme: Ega hunt hunti murra (VNg). Unt ei murda unti (SJn); Ega teine hunt teist ära ei murra (Aud). Kunas hunt hunti murrab (Trv). Millal üks hunt teise ära murrab (Hls);
2) puhtlõunaeestilisi vorme: Susi ei murra sutt (Hel). Susi sutt kunagi ei purõ' (Räp). Susi sutt ei süü (Se).

EV 1661
Tunnuslikult saaremaalisi (ja üldse läänepoolseid) vorme: Räägi hunti, hunt siinsamas (Krj). Räägi hundist, hunt siin (Khk). Räägi hunti, ta ise siinsamas (Sa). Räägi hundist, hunt õues (Pöi).
Võrdluseks:
1) Põhja-Eesti põhivormid on Kus hunti räägitakse, seal hunt ~ta on; Kus (sa) hunti räägid, seal hunt ~ta on jts.;
2) mulgipäraseid vorme: Kun unti kõneldes, sääl unt om (Trv). Kus hunti kõnelts, seal hunt esi om (Krk). Kus hunti kõnelat, seal hunt on (Trv);
3) kagueestilisi (TaL, Võ) vorme: Kui sutt kõneldes, om susi kah lähükäsen (San). Ku soest kõnõldas, ega ta sõs kavven ei olõ (Rõu). Ole-ei susi kavveh, kui teda kõnelet (Vas?). Ega sõs susi kavvõn ei olõ, kui tedä kõnõldas (Ote). Kui sutt mälehtedäs, ega sõs susi kavveh ei ole (Räp);
4) rannaeestilisi (eriti Kuu, Hlj) vorme: Susi siel, kus mainida (Kuu). Susi sääl, kus mainitasse (Lüg). Kus susi manata, sääl susi on (Hlj).

EV 2936
Selle vanasõna üleskirjutused jagunevad lause lõpuosa sõnastusvormi järgi kahte üsna selgesse lokaalredaktsiooni: Kes kahju kardab, see kasu ei saa jts. vormid on laialt loodelise levikuga ning Kes kahju kardab, see õnne ei leia jts. laialt kagulise levikuga.
Toome esimesest redaktsioonist mõned Saaremaa näited: Kes kahju kardab, see kasup saa (Kaa). Kes kahju kardab, see kasu ei saa (Muh). Kes kahju kardab, see kasu ialgi ei saa (Pöi).

EV 3352
Saaremaaliste (ja üldse läänepoolsete) vormide tunnussõna on ohtu, mis võib eri tekstides tähendada nii halba (tõbe, hädaohtu vmt.) kui ka head (rohtu, ravivahendit); viimane tähendus on eriti kitsalt ja selgelt läänepoolne: Kassil üheksa tõbe, koeral üheksa ohtu (Kär). Koera keele peel üheksa ohtu, kassi keele peel üheksa töbe (Khk). Kassi karva otsas on üheksa tõbe, aga koera karva otsas on üheksa ohtu (Kaa). Kassil üheksa ohtu, koeral üheksa rohtu (Jäm). Koeral öheksa ohtu keele peel (Mus). Koera keele peal on öheksa ohtu, kassi keele peal kaheksa katku (Pöi).
Võrdluseks:
1) Põhja-Eesti tavalisimad vormid kätkevad ühendeid üheksa kihvti (uuemais üleskirjutustes enamasti mürki) ― üheksa rohtu: Kassi keele peal on üheksa kihvti, koera keele peal üheksa rohtu (Kuu). Koera keelel on üheksat sugu rohtu, kassi keelel üheksat sugu kihvti (VMr). Kassi keele otsas olevat üheksat sugu kihvti (Äks). Koera keelel üheksat rohtu, kassi keelel üheksat mürki (Kõp);
2) "laialt kirde-eestilistes" vormides (Virumaal ja sellega külgenevail Jä, Ha ja TaP aladel) on koera suus seitse v. sada v. üheksa salvi: Koera suus on seitse salvi, kassi suus on kümme kihvti (Iis). Koera keeles on sada salvi, kassi küündes küllalt kihvti (Jõh). Koeral üheksa salvi keelel, kassil üheksa kihvti keelel (Kod);
3) Lõuna-Eesti tavavormides arvud puuduvad ja tunnuslik sõnapaar on tõbi ― rohi: Kassi keele otsan um tõbi, pini keele otsan rohi (Rõu). Peni keele otsan rohi, kassi keele otsan tõbi (Rõn). Koera keele otsan rohi, kassi keele otsan tõbi (Pst).

EV 3800
Saaremaalisi (ja üldse läänepoolsemaid) vorme: Kingit obuse ammast äi vaadeta (Pöi). Kingitud hobuse hambud ära vaata (Kaa). Kes kingit obuse ammast ilmaski vaatab (Krj).
Võrdluseks:
1) põhjaeestilisi tavavorme: Kingitud hobuse suhu ei vaadata (VMr). Kingitud hobuse suhu ei vaata ükski (SJn). Kingitud hobuse suhu ei pea vaatama (Koe). Kes kingitud hobuse suhu vaatab (Kuu);
2) lõunaeestilisi tavavorme: Kingitu obese suhu ei kaeta (Ran). Kingitü hobese suvve ei kae kiäki (Kam). Kingit obese suhu ei kästä kaia (Hel). Kes kingidü hobõsõ suhvõ kaes (Rõu).

EV 3902
Saaremaalisi (ja üldse läänepoolseid) vorme (tunnussõnaks koer): Lase koer kirku, koer läheb kantsli (Pha). Lahe koer kirku, ta lihab viimaks kantsli peele ka (Jäm). Lase koer kerku, siis ta tahab kantsli peale koa soaja (Pöi). Aita koer kerku, siis aita ta kantsli ka (Krj). Võta koer kirku, läheb kantsli peale (Khk).
Võrdluseks:
1) mulgipäraseid vorme (tunnussõnaks kits): Lase kits kirikude, kits lätt kantslede (Hel). Lase kits kirikus, kits lää kantsles kah (Krk). Lase kits kirikuse, sõs lääb ka viimati kantslese (Trv). Lase kits kirikuse, kits taab siss ka kantslese (Pst). Lase kits kirikusse, kits ronib kantslisse (Hls);
2) segase levikupildiga kirjandusemõjulise kuradi-redaktsiooni näiteid: Lase kurat kirkusse, siis lähab ta ka kantslesse (SJn). Lasä kurat keriku, kurat tahab viel kantsli piale saada (Rak). Kutsu kurat ker'gude, lääb kantslide kah (Ran).

EV 4046
Saaremaalisi vorme:
1) Kes koera ända tõstab, kui temap tõsta ise (Ans). Kes koera saba töstab, kui ta ei tösta teda ise (Kaa);
2) Kes koera ända tõstab, kui ta üle aja läheb (Kaa). Kes koira ända kergitab, kui ta üle aia leeb (Pöi); üle aia mineku v. üle aia tõstmise vorm on tuntud ka Lääne-Eestis laiemalt.
Võrdluseks:
1) põhjaeestilisi "üldvorme": Kes koera saba kergitab, kui koer ise (MMg). Kes koera saba kergitab, kui ta ise (Kei). Kes koera saba kergitab muud kui koer ise (JJn);
1) mandri-lääne-eestilisi erivorme: Kis koera saba kehitab, kui ta ise (Pld). Kes koera saba kehitab, kui ta ise ei kehita (Mär);
2) pärnu- ja mulgimaiseid (ning üldisemalt lõunaeestilisi) erivorme: Kes koera hända kergitab, kui ta mitte ise (Tor). Kessi koera anda kergites, kui koer esi (Hel). Kes peni händä kergites, ku ta esi (Trv).

EV 4086
Saaremaaliste vormide tunnussõna on võõras: Koer augub sönni, kut vööras tuleb (Pha). Koer haugub, kunni vööras tuleb (Kaa). Niikaua koer augub, kut võõras tuleb (Mus). Koer ikka sõnni augub, kut võeras tuleb (Pöi). Koer haugub, võõras tuleb (Kaa). Ega koer siis haugu, kui võõras ei tule (Pha).
Võrdluseks:
Näiteid Põhja-Eesti üldredaktsiooni vormidest: Koer haugub, kuni külaline tuleb (Vän). Koer haugub seni, kui külaline tuleb (Vig). Seni koer auk, ku küläline tule (Krk). Koer haugub niikaua, kui külaline tuleb (Mär). Niikaua koer augub, kui külaline tuleb (Kul).
Vanasõna on Ida-Eestis nõrgalt esindatud, eriti vähe üleskirjutusi on TaL, Võ ja Se alalt.

EV 4132
Saaremaalisi (koer + händ) vorme: Kui saad üle koera, siis saad ka üle hänna (Kaa). Said üle koera, ju siis üle änna koa soad (Pöi). On üle koera saand, jo siis ka üle hänna saab (Vll). On üle koera saadud, siis saab üle hänna ka (Khk). Kes saab üle koera, saab ka üle hänna (Krj).
Võrdluseks:
1) Põhja-Eesti põhiredaktsiooni (koer + saba) kuuluvaid vorme: Olen üle koera saanud, saan üle saba ka (SJn). Kui soad üle koera, siis soad üle saba ka (Ris). Oled üle koera saand, saad üle saba ka (Hlj). Kui saab üle koera, saab üle sava ka (Pär). Kui on saadud üle koera, küll siis ka üle saba saab (Ann). Kes saab üle kuera, sie saab kua üle sava (Iis). Kui oled üle koera astund, sis astu ka üle saba (SJn);
2) lõunaeestilisi (peni + hand) vorme: Kui sa üle peni astut, siis astu üle anna ka (Puh). Olet üle peni astunn, astu üle anna kah (Hel). Ku üle pini kargat, sõs karga üle pini hanna kah (Räp). Jovvat sa üle pini, sõs jovva kah üle pini hanna (Rõu). Olõt üle pini lännü, sõs mine kah üle pini hanna (Rõu).

EV 4360
Saaremaa erivorm näib kätkevat sõna rublamees: Kes kopikast ei korja, see rublameheks ei saa (Muh). Kes kopikuid ei korja, see rublameheks ei saa (Khk).
Võrdluseks:
1) valdav üldvorm: Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa;
2) Pärnu- ja Viljandimaal (eelkõige Mulgis) on sagedased koguma-verbiga vormid, nt. Kes kopikut ei kogu, sii rublat ei saa (Pst);
3) eriti uuemais Lõuna-Eesti tekstides korduvad nägema-verbiga vormid: Kiä kopikat ei korja, tuu rubla ei näe (Har). Kes kopikat ei hoia, see rublat ei näe (San). Kes kopikat ei kogu, see rublat ei näe (Rõn);
4) 1930-ndate aastate üleskirjutustes kohtab vorme, kus kopika asemel on sent ja rubla asemel kroon: Kes senti ei korja, sii krooni ei saa (Nõo). Kes senti ei hoia, see krooni ei saa (Rak);
5) A. Thor Helle grammatikas (1732) esineb veeringu ja taalriga vorm: Kes weringit ep hoia, se ep saa ellades taalrit kokko.

EV 4910
Saaremaalisi erivorme:
1) Ei kurt ei kuku kuusest kaugele (Khk). Kurt ei kuku kuusest kaugele (Pöi). Käbi ei kuku mitte kuusest kaugele (Muh);
2) Käba ei kuku kännust kaugele (Kaa).
Võrdluseks:
1) ülemaalise üldredaktsiooni näiteid: Käbi ei kuku kännust kaugele (Pai). Ega käbi kannust kaugele kukku (Vai);
2) lõunaeestilisi vorme: Kuku ei kuku va kannust kaugõhe (Ote). Kukk ei sadana kannust kaugele (Nõo). Kukk sata-õi' kannust kavvõdalõ (Rõu).

EV 4978
Saaremaaliste (ja üldse läänepoolsete) erivormide tunnussõna on kisub: Kudas käed teevad, nõnda perse kisub (Pöi). Kuida käed teevad, nönda ihu kisub (Kaa). Kuida käed teinud, nõnda ihu elab (Krj).
Võrdluseks:
1) põhjaeestilised tavavormid on nt. Kuda käed teevad, nõnda perse peab (Pai). Kuda käed teevad, nõnda piht peab (Lai);
2) lõunaeestilised tavavormid on nt. Uma käsi käänd, uma kaal kand (Urv). Miä uma käsi käänd, tuud uma kaal kand (Rõu). Oma käsi käänd, oma piht pidä (Hel).

EV 5181
Saaremaalisi vorme (tunnussõnaks pihta):
1) Küsija suu pihtap lööda (Muh). Küsija suu pihta äi löö keskid (Pha). Küsija suu pihta kunagi ei lööda (Pöi). Kes küsija suu pihta lööb (Sa);
2) Küsija suu pihta ei lööda, aga vöttija käe pihta lüüakse (Kaa). Vötja kää pihta lüiasse, aga küsija suu pihta äi lööda (Khk). Kes küsija suu pihta lööb, aga vettaja käe pihta lüüakse (Kaa). Kes küsija suu pihta lööb, aga võtja näpu pihta lüüakse (Kär).
Võrdluseks:
1) ülemaalise põhiredaktsiooni näiteid: Küsija suu pääle ei lööda (Hls). Ega küsija suu peale lööda (Pai). Küsija suu peale ei lüia, võtja käe peale lüiakse (Lai). Ega küsija suu peal ei lööda, aga võtja käe peale lüiakse (Pil);
2) mulgipäraseid (ka laiemalt lõunaeestilisi) vorme: Küsija suu pääle ei löö kennigi (Trv). Küsija suu pääle ei löö keegi, aga võtja käe pääle lüüakse (Hel);
3) kagueestilisi vorme: Küüsüjä suuhtõ ei lüvvä (Se). Ega küsija suhte kea ei löö (Vas). Küsüjä suuhtõ kiä ei lüü', pallõja pääd kiä ei kaku' (Plv). Küsüjä suhu kiä lüü-ei, kumardaja pääd kiä kaku-ei (Rõu). Küsüjäle lüvvä-i päähe, kumardajal kakasta-i kaala (Se);
4) vist puhtsetulised erivormid: Küüsüjä päähe lüüvä-i (Se). Küsüjäle lüvvä-i päähä (Se).

EV 6297 ja 6296
Saaremaa esindab siin redaktsiooni, mis oma leviku üldkontuuri poolest on "laialt lääne-eestiline ja ulatub isegi Lõuna-Tartumaa läänepoolseisse kihelkondadesse: Magaja kassi suhu ei jookse rott (Muh). Egas magaja kassi suhte rott äi joose (Krj). Magaja kassi suhu ei tule mitte rott (Pöi).
Võrdluseks:
1) praktiliselt ülemaalise levikuga "üldredaktsioon": Magaja kassi suhu ei jookse hiir (VNg). Magaja kassile ei joose hiir suhu (Hls). Ega magaja kassile iir suhu ei jookse (Pal);
2) tüüpiliselt pärnu- ja mulgimaiseid vorme: Magaja kassi perse iir ei jookse (Hää). Ega laisa kassi perse iir ei joose (Hls);
3) tüüpiliselt kagueestilisi (TaL, Võ) vorme: Laesale kassile ei joose rott konagi suvve (Ote). Joosõ-ei laisalõ kassilõ hiir suuhõ (Rõu).

EV 6578
Selgelt saaremaaline erivorm on Mees mehe vastu, (aga) kaks meest maki vastu (10 teksti 5 Saaremaa kihelkonnast).
Võrdluseks:
1) Põhja-Eestis ja Mulgis levinud "üldredaktsioon" on: Mees mehe vastu, kaks meest kuradi vastu;
2) "laialt kirde-eestilised" (Vi ja selle Jä, Ha, TaP lähialad) on kuradi-redaktsiooni verbita vormid: Mees mehe vasta, kaks kuradi vasta (Sim). Mees mehe vasta, aga kaks kuradi vasta (Jõh). Mies mehega, kaks kuradiga (VJg).

EV 7631
Ütluse põhilevila on Saaremaa ja saaremaalised põhivormid on:
1) Kes köik nömmed köntsib, see köik marjad maitseb (Kaa). Kes keik nõmmed kõntsib, see ka keik marjad maitseb (Mus);
2) Kes keik nömmed könnib, see keik marjad maitseb (Khk);
3) Kes keik nömmed nötkub, see keik marjad maitseb (Mus).
Võrdluseks:
1) mandri-edelaeestiline erivorm on: Kes kõik sood sõidab, see kõik marjad maitseb (Aud);
2) vorm Kes kõik sood solgib, see kõik marjad maitseb on ebamääraselt läänepoolne; eriti palju üleskirjutusi on miskipärast Vigalast.

EV 8237
Saaremaalisi vorme:
1) Sant siga, mõnda viga (Sa). Sandi seal seitse viga (Kre);
2) Vinguja seal viis viga (Khk). Vinguri seal ikka viis viga (Khk);
3) Paha siga, pailu viga: puhu kärss aige, teise maa külmand (Pha). Paha siga, sada viga: puhu kärss aige, tõise maa jääs (Kaa). Paha siga, mõnda viga: puhu kärss kärnas ehk teise moa külman (Muh);
4) Sant siga, mitu viga: puhu maa külmand, teise kärss aige (Kär). Sant siga, sada viga: puhu kärss aige, töise maa külmand (Kaa). Sant siga, sada viga: puhu kärss haige, teise maa köva (Krj). Sandi seal seitse viga: teise kärss kärnas, teise maa jääs (Mus);
5) Laisk siga, mitu viga: puhu kärss haige, teise maa külm (Krj). Laisa seal mito viga: puhu kärss haige, teise maa külmand (Krj?)
Võrdluseks:
1) tüüpiliselt virumaalisi vorme: Viis viga vinguril sial (Hlj). Viis viga ikka vinguril seal (Kad); Viis viga vinguril seal: millal maa külmetand, millal kärss kärnas (VNg). Viis viga vinguril sial: millal maa jääs, millal kärss kibe (Iis);
2) tüüpiliselt lõunaeestilisi vorme: Vingjal tsial mitu vika (Urv). Vingjal tsial kõõ om viga (Se). Vingjal tsial mitu vika: kärs kärnäne ja maa külmänü (Har). Vingjal tsial mitu vika: maa külmänü, kärs haigõ (Plv). Vingjäl tsial kõgõ viga: kuna kärs kärnäh, kuna maa külmänö (Se). Kärnätsel tsial õks mitu vika: kärs haigõ ja maa külmänü (Har).
Sel vanasõnal puudub selgem dominantvorm.

EV 8901
Saaremaal esinevad ainult vormid, mille tunnuseks on piskust tööst: Piskust tööst saab ika enam kui suurest seisust (Vll). Pisukesest tööst saab ikka rohkem kui suurest seisusest (Kär). Piskust tööst saab enam kjud suurest seismisest (Kaa). Änam soab ikka piskust tööst kutsuurest seismisest (Pöi). Pisike töö on änam kut suur seisus (Mus).
Vanasõna levik tervenisti on laialt läänepoolne. Paar piskust tööst ― suurest seismisest on tuntud ka mandril läbisegi paaridega väikesest tööst ― suurest seisust, tühjast tööst ― suurest seisust jt.

EV 8970
Võib-olla tohib läänepoolseks (esmajoones saaremaaliseks) lugeda sõnastusvormi Pool muna on änam kut tühi koor (Krj).
Võimsalt domineeriv üldvorm on Parem pool muna kui tühi koor.

EV 10928 ja sellega tüpoloogiliselt kokkukuuluv kõnekäänd
Tüüpiliselt lääne-eestilised, sh. saaremaalised on vormid, milles esineb sõna kärn(ane), olgu siis kärnane see, mida käega tehakse, või käsi ise; ka kotka pesa kujundit pole üles kirjutatud väljastpoolt Saaremaad: Suuga tieb suured mõisad, käsi ei tie kärnkondagi (Muh). Suu teeb suure linna, kääd kärnast mõisatki (Krj). Suuga teeb suured linnad valmis, kätegap saa mitte kotka pesa (Jäm).
Saaremaa spetsiifika selles tüübis on tervikuna üsna nõrk.
Võrdluseks:
1) kärbse pesa kujundit kätkevad, praktiliselt ülemaalise levikuga "üldvorme": Suuga tegeb suure linna, käed ei tee kärbäse pesägi (Kuu). Suuga teeb suure linna, kääga kärmbse pesagi (Han). Suuga tege suure linna, kätege ei saa kärbläse pesä (Trv);
2) käo pesa kujundiga vorme, mis on valdavalt idaeestilised: Suuga tieb suure linna, kääga ei tie käu pesagi (Sim). Suu tege suure liina, käe ei tii käo pessägi (Võn);
3) käbliku pesa kujundiga vorme, mis esinevad Mulgis ja Lõuna-Tartumaa lääneosas: Suuga tiid suure liina, käege ei saa käbliku pesägi (Hel). Suu tiip suure liina, käe ei tii käbliku pesaki (Rõn);
4) kärbse kongigi on keskeestilise levikuga kujund: Kiidus teeb suuga suure linna, käega ei kärbse kongigi (Pee);
5) kärbse kirikutki esineb Mulgis: Suuge tiib suure linna, kätege ei kärblese kirikut (Hel).

EV 11042
Saaremaalisi vorme: Söber koorib söbra kaatsad (Khk; üleskirjutusi enamikust muistki Saaremaa kihelkondadest). Sõber sõbra kaatsad koorib (Jäm). Söber pühib söbra kaatsad (Pöi).
Võrdluseks:
1) "laialt idaeestilisi" vorme: Sõber sõbra perse kuorib (Hlj). Sõber ike sõbra perse koorib (Kod). Küll sõber sõbra perse koorib (Lai). Eks sõber ikke sõbra perse kuari (Iis). Sõber sõbra perse kuur (Räp). Sõbõr iks sõbra perse koord (Ote). Küll sõber sõbra perse koor (San);
2) "laialt keskeestilisi" vorme: Sõber koorib naabre perset (Tor). Sõber koorib naabri peed (Tür). Sõber koorib viimaks naabri perse paljaks (Plt);
3) mulgipäraseid vorme: Sõber köörib naabre perset (Trv). Sõber köörib naabre püksi (Pst). Sõber käärib naabre püksi(Krk);
4) kagueestilisi vorme: Sõbõr õks sõbra püksi kuur (Rõu). Sõber sõbra kalsa kuur (Urv). Sõbõr sõbra kaadsa kuur (Se).

EV 12717
Saarte ja Pärnumaa (ka üldisemalt Lõuna-Eestis kohatav) erivorm: Suur suutäis ajab suu lõhki (Kaa).
Võrdluseks:
1) valdav ülemaaline vorm: Suur tükk ajab suu lõhki;
2) tüüpiliselt lõunaeestilisi vorme: Suur pala aa suu lõhki (Krk). Suur pala aja suu lahki (San). Suur suupala aase suu lahki (Räp);
3) ranna- ja kirde-eestilisi erivorme: Suur pala suu revestab (VNg). Suur tükk suu revestab, pisike kõhu täidab (Iis). Suur pala suu revetab, pisike miele üvitab (Lüg).

EV 13249
Saaremaalisi erivorme (analoogilisi ka mandri-Eesti lääneosast): Valel on lühikesed jäljed (Pha). Vale jäljed on lühikesed (Pöi). Vale jäljed lühikesed, tõe sammud tasased (Krj).
Võrdluseks:
1) võimas põhjaeestiline dominantvorm: Valel on lühikesed jalad;
2) laiemalt kagueestilisi (TaL, Võ, Se) vorme: Võlsil oma lühikese jala (Võn). Võlsjal iks lühikese jala (Krl);
3) kitsamalt kagueestilisi (Võ, Se) vorme: Petjäl omma' lühko' jala' (Se). Võlsil umma lühkü jäle (Rõu). Petjal oma lühko jäle (Se).

EV 13702
Tüüpiliselt saaremaalisi vorme: Varane lind pühib nokka, hiline nokib varbud (Pöi). Varane lind luiskab nina, hiline nokib varbud (Krj). Varane lind luiskab nina, hiline katsub perset (Kaa). Varane lind luiskab nina, hiline kisub perset (Kär).
Võrdluseks:
1) tüüpiliselt põhjapärnumaalisi vorme: Varane pühib nokka, hiline kaabib perset (Pär). Varane vahendab nina, hiline pühib perset (Hää);
2) tüüpiliselt mulgilisi vorme: Varajene vangutes nõna, hil'läne pühk perset (Trv). Varane vajutab nina, hiline siputab siibu (Krk);
3) tüüpiliselt lõunatartumaalisi vorme: Varane vares pühk nokki, hillane perst (Ote);
Varajanõ varõs pühk tsänku, illanõ perst (Ote);
4) tüüpiliselt kagueestilisi vorme: Varahinne varõs vaivõndas nokke, a illanõ pühk silme (Se). Varajane tsirk vasara pühk, illanõ siibo soputas (Vas v. Se). Varanõ tsirk iks vasara hämmäs (Rõu).

EV 13731
Võib-olla tohib saaremaalisteks lugeda vorme, nagu Varas jätab varna seina, tuli jätab tuha maha (Krj), Varas jätab varna seina, tuli jätab tuhka maha (Kär); vrd. ka "Eesti-rahva mönnus Kalender" 1878.
Kindlamat dominantvormi pole võimalik näidata. Valdavamad on vormide Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi, Varas jätab varna seina, tuli ei jäta kedagi, Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi, Varas jätab varna seina, tuli ei jäta tukkigi ~tungaltki ümber koonduvad variandid. Lõuna-Eestis jätab varas varna asemal vaja või vagja.

Piiratuma levikuga ütlusi, mille ainu- või põhilevilaks on Saaremaa

EV 10: Kes kuu ede kutsutakse, see pääva pärale jääb (Krj). Keda kuu ennem kutsutakse, see päeva pääle jääb (Kär).
15 Sa + 1 Hlj; vrd. ka EV 13666.

EV 138: Aegamööda lähvad asjad õigeks (Pöi).
2 Sa, ei muud.

EV 320: Mis on antud auga, võta vastu tänuga (Mus). Ära häbene seda vastu võtta, kui sulle auga antakse (Krj).
3 Sa, ei muud.

EV 438: Au ajab augu perse (Krj).
2 Sa + 1 Hls.

EV 833: Hapud kaapsad, haneliha ― see ajab silmad pungi piha (Krj).
2 Sa + 1 hiline Hls.

EV 919: Hea jutumees on halb töömees (Khk). Hea jutumees, sita töömees (Vll).
Lääneline levik.

EV 959: Hea on see õllehull, veel param toarihull (Pöi). Ölleloll on pailu param kui taariloll (Krj).
Enam-vähem lääneline levik. Vrd. EV 14638.

EV 1186: Einakuhi olgu nii terav, et kastetilk kaheks luhki, vihmapiisk viieks luhki läheb (Mus)..
Vrd. 1187: Heinakuhi tuleb teha nii terav, et lind saba luhki ajab (Krj).
Kõik K. Lepa üleskirjutused.

EV 1524: Joobnu jutt, hoora nutt ja varga palve on üks (Jäm). Varga vanne ja joonud inimese palve, see on ikka üks (Mus).
Perifeerne levik.

EV 1529: Hoor istub ausa mehe töllas, aga varas ei mahu kuhugile (Jäm). Oor sõidab saksa tõldas, aga varas äi kõlba kohegile (Pöi).
2 Sa, ei muud.

EV 1642: Hunt, tursk ja Tagamõisa mees, nee on põrgus kõige ees (Pöi). Hunt ning tont ning Tagamõisa mees, need on põrgus keige ees (Khk).
4 Sa, ei muud.

EV 1801: Ädalisel põle ända taga mette (Pöi). Äkitsel põle ända taga (Muh). Hädalisel pole hända taga, pitkalisel pole pead otsas (Vll). Tiitsel pole teed ees, hädalisel hända taga (Ans).
Vist kõige saaremaalisem vanasõna üldse.

EV 1832: Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus (Krj). Ige nuka all hakkab härg kosuma (Khk).
2 Sa, ei muud.

EV 1898: Põhituul leheb laupe õhtu naise juure (Pöi). Laupa õhta läheb tuul naese juure (Muh). Põhi põriseb pääval, ida iniseb öösse, lõunat lõõtsub lõuna ajal, loet läheb laupa õhtu naise juure (Ans).
9 Sa + 1 Mar, 1Han, 1 Kuu.

EV 2066: Kena nägu ― vetu nuhtlus (Kaa). Ilus nägu ihu nuhtlus (Khk).
Leviku üldpilt loode-eestiline.

EV 2129: Inimene püüab raha, aga raha püüab hinge (Kaa). Mees püüab raha, raha püüab inge (Krj).
2 Sa, ei muud.

EV 2238: Ise lautas, uks pulkas (Kaa).
Hõredalt üleskirjutatud "repartee" (=tõrjevormeli) saaremaine redaktsioon.

EV 2316: Jaak tuleb, kakk kainlus, Ool taga, oinas selgas (Mus). Mare tuleb sirbiga, Jaak kakuga järele (Krj).
Suure ütlustesülemi saaremaised vormid.

EV 2446: Joodiko raha ja koera kusi ei saa ialgi otsa (Khk). Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha (Jäm).
9 Sa + 2 Mär.

EV 2459: Jooksja koer saab ikka: puhu selga, teise sohe (Pha). Hulkuja koer saab ikka midagid: kui ep saa sohe, siis saab selga (Khk).
2-koldeline levik: 1) Sa, 2) eL, eriti TaL.

EV 2740: Jõulutoomas tuleb, valge müts peas (Krj). Toomas tuleb sisse, valge müts pääs, ja toob jõulud (Khk).
Ainsad.

EV 2784: Jüri siub, Mihkel päästab (Khk). Jüri on paha mees, paneb tööle, Mihkel on ea mees, laseb lahti (Kaa).
Valdavalt Sa, toeks olnud ehk "Eesti-rahva mönnus Kalender" 1872.

EV 2958: Kahe nöu ikka pitkem (Khk). Mütme mehe nõu ikka pitkem kut öhel (Pöi).
"Laialt lõunaeestilise" vanasõna saaremaalised vormid.

EV 2989: Kaks santi koera võitvad ikka ühe hea koera ära (Pöi). Hulk santisid koeri võitvad ikka ühe hea ära (Pha).
6 Sa, ei muud.

EV 3010: Kus kaks pead päälusel, senna tuleb ka kolmas (Krj?). Sääl padja pääl, kus kaks päed on, tuleb kolmas ka varsti (Pöi).
4 Sa, ei muud.

EV 3135: Kana soab kahe möödu vahelt (Pöi). Kana saab ikka kahe mõõdu vahelt (Kär).
11 Sa + 1 kahtlane Kuu (Lindström).

EV 3177: Kannatus on elu parandus (Kaa).
2 Kaa, 1 Kär.

EV 3262: Karjumine annab toari audid (Pöi). Hädaldamine annab aastase taari aude (Ans). Alisemine annab taari auded (Kaa). Karjumisest saab taari haude, hädalemisest hea õlle (Krj).
Lääne-eestiline vanasõna.

EV 3318: Mida karusem koer, seda parem önn (Kaa). Mida karusem koer, seda siledam õnn (Kär).
10 Sa + 1 Hlj.

EV 3348: Ükskeik, kas kass katsund vei lakkund (Kaa). Kui kass katsus, siis ta lakkus koa (Pöi). Nii hea kas kass katsund kut koer lakkund (Krj?).
11 Sa + 1 Han.

EV 3443: Kui katel keeb, ära sa enam tuld alla ajag (Krj). Mis sõnna änam tuld ala aetakse, mis enne keemas on (Pha).
Ainsad üleskirjutused.

EV 3469: Kes kaua oodab, see kauni saab (Ans). Kes kannatab, see kauni saab (Kaa).
Lääneline + paar kahtlast hilisteksti.

EV 3489: Kaup oo vanam kut me keik (Khk). Kaup on vanem kui kõik muu maailmas (Krj).
Läänepoolne levik, valdavalt Sa; levikut toetanud võib-olla "Eesti-rahva mönnus Kalender" 1868.

EV 3573: Kes kellaga lehma otsib, see sitase saba saab (Kaa). Kes kellaga lehma otsib, see sitase ännaga vasika saab (Krj). Kes kellaga lehma otsib, see sabata mullika saab (Kär). Kes lihavad lehma otsib, see sitase saba soab (Pöi). Kes liiga pailu otsib, see ikka sitasaba soab (Pöi).
Läänepoolse levikuga vanasõna.

EV 3582: Parem ika vähe kelm kui suur aus olla (Vll). Parem vähe litse kui suur aus (Krj). Ennem ole ikka vähe lits kut vaga mees (Jäm).
Peale Sa veel Rid, Mar, Emm.

EV 3671: Kevadine muld olla ramusem kui sügisene hädal (Jäm). Kevadine muld ja sügisene hädal kosutavad looma ühevõrra (Kär). Kevadine muld on enam kui sügisene rohi (Kaa). Kevadine kare kosutab enam kui sügisene hädal (Khk).
Perifeersete levikukolletega vs: peale Sa kolde Lä, Mulgi ja Kagu-eesti kolle.

EV 3860: Kirbust tehakse härg (Muh). Kerp tehakse ärjaks ja ärg kerbuks (Pöi). Senna tehakse härg, kus pole kirpu olnudki (Sa).
Valdavalt saaremaaline, lisaks 2 Trv, Plt, hiliseid tekste ka muist perifeeriaist.

EV 3936: Kivil pole ända taga (Kaa). Kivil pole ända järges (Krj).
Levik piirdub Saare- ja Hiiumaaga.

EV 4051: Kis koer kiskund, selle karvadega suitseta (Khk). Kelle koira ammas on ammustand, selle koira karvaga tuleb suitsetada (Jäm). See koer, kes kiskund, peab parandama ka (Kaa).
Läänepoolne levik, üksikuid hiliseid tekste ka Kuu, VMr.

EV 4202: Koes kogu, sääl väge (Khk). Kusa härga, sääl oo sõrga, kusa kogu, sääl oo väge (Kaa).
Pea puhtalt saaremaaline + 1 Jür.

EV 4259: Koit oues, kogu taga; valge oues, vagu taga; pime oues, piits peos (Jaa). Pime õues, piits peos; valge väljas, vammus üll; koit väljas, kott seljas (Pöi).
Läänepoolne levik, arhailine taandunud vs.

EV 4299: Kolme keene kõige vissem (Mus). Kolme keine kõige kõvam (Krj). Kolme keene kõige tugevam (Muh).
Pea puhtalt saaremaaline + 1 Emm. Piiblist (<Kog. 4, 12).

EV 4329: Kool on kiriku jalg ja kirik maailma sammas (Sa).
Ainsad 2 Saaremaalt (teine Kär).

EV 4352: Kus koorm ümber läheb, senna puru maha jäeb (Kaa). Kus koorm ümber läheb, senna jäävad riibed jälle (Muh). Koes koorm kukub, sönna ründed jäävad (Khk).
Rahvaehtsaid tekste ainult Saaremaalt.

EV 4405: Ära kosi pikka, pikk läheb pingile magama (Krj). Pikk pikutab pingile, põll pea all; lühike lüpsab lehmad, pisike peseb pütid (Khk).
Väljapude regilaulust. Lisaks 1 Saa.

EV 4483: Kukulind hüüab ikka iseenese nime (Khk).
Lisaks 1 Krj, 1 Mär.

EV 4537: Kuningas näeb kaugele (Kaa). Kuninga silm näeb kaugele (Jaa).
Ainsad.

EV 4541: Kes kuntsisid peab, see persekärinaga sureb (Khk).
+ 1 Kär.

EV 4542: Kes kuntsi teab, see kuntsi peab (Krj). Kunts olla ühekorra üteln, et kes moost teab, see mind peab, kes moost ep tee, see aistko mo perse (Muh).
Läänepoolne. Eriti palju tekste Muhust.

EV 4617: Küll oo kuri kukulindu, veel paham pahlajalga, kõige õelam heossevarsa (Pöi). Kuri oli kukulind, veel kurjem oli koovislind, veel imelisem oli ikka varss (Mus).
Loode-eestiline levik.

EV 4984: Puhas suu, puhas käsi (Kaa). Kui käsi puhas, siis peab suu ka puhas olema (Kär).
Ainsad.

EV 5024: Kui tüdruk on kergu sead ära söötnud, võib keelmata poissa öösel magata (Pöi).
Papi ~kirikhärra ~köstri ~... sigade söötmine on leeriskäimise fraseoloogiline nimetus. Seda kujundit sisaldavate ütluste levikupilt tervikuna on laialt edelaeestiline. Saaremaa tekstidele on iseloomulik sõnaühend kergu sead.

EV 5046: Küla saunad köötakse ikka korda (Ans). Küla saunad köetaks korda, jõululauba kütab igaüks (Mus). Korra köötse küla saunad, jõululaupa kütvad keik (Krj?).
Valdavalt saartel (Sa, Hii) + 1 Mar, 1 Hps, 1 Hää, 1 Lai?

EV 5076: Kuidas küla mooga, nönda ma küla ooga (Khk).
Kõikekokku 2 Khk, 1 Ans. Juba keelevormi poolest lausa peab olema puhtsaaremaaline.

EV 5101: Külm ahi ei küpseta leiba (Kaa).
Ainult 2 Sa.

EV 5224: Küindlabe laupa loodaje pähked (Pöi). Küünlapää ööse tuisuga pähke täkk kargas (Krj).
Ainsad.

EV 5527: Laps on ikka änam kut loast (Pöi). Laps ikka laiem kut laast ning pitkem kut peerg (Khk).
Valdavalt saaremaaline + lääne- ja edelaeestiline.

EV 5673: Kellel ei ole leiba, see tehku podisid (Mus). Kui leib otsas, siis tee õlle podi (Kaa). Kui nälg käes, siis tee saia podisid (Pöi).
Puhtsaaremaaline.

EV 5802: Kes liha otsib, see kondi leiab (Jaa). Otsid liha, leiad kondi (Pöi).
Puhtsaaremaaline, imekombel ka 1 Plv.

EV 5913: Kõik linnud äi lenna ühe kõrgusel (Khk).
Ilmselt läänepoolse levikuga. Vrd. ka EV 12003: Kõik tiivad äi kanna ühe kõrgusele (Krj, ainus üleskirjutus).

EV 5915: Kõik linnud ei saa ühekorraga lendu (Muh). Kõik linnud ei lenda ühel ajal (Pöi).
Lääne- ja edelapoolne levik: peale Sa 1 Käi, 2 Pär, 1 Krk.

EV 6019: Loettuul oo taeva luud (Kaa). Loodetuul on taeva luud, loodetuul viib kalad kausist ka ää (Pha).
Loodepoolse dominandiga rannaeestiline levikupilt, kõige enam tekste saartelt.

EV 6277: Matsepäevast olla veel pool lund taevas (Jäm). Madisepävast massakad pöörda teise külje peäle ja pool talvet tule veel maha (Krj?).
Laialt lääne-eestiline hõre levikupilt, sõltuvalt juba madisepäeva enda levikualast.

EV 6288: Matsapäe madu keerab teise külje (Muh). Matsabe pidada ussid ennast teise külje peele pöörma (Kaa). Matsabe pöörvad ussid teised küljed ja noolivad kivi (Muh). [Madisepäävast] pöörvad ka kõik ussid ja roomajad teise külje pääle ja maa ja muld hakata kõik lund vihkama (Krj). Matsapääst on tali pooleks, siis uss pöörab teise külje (Krj). .
Põhilevilaks Saaremaa, tekste ka Hiiumaalt, edelapoolsest mandri-Eestist jm.

EV 6330: Magus petab maia (Kaa). Magus maia petab (Ans).
Valdavalt saaremaaline + 2 Kul.

EV 6410: Maretepäevast kaduvad parmud (Kaa). Maretapääv 13. juulil: sest päävast saadik kaduvad parmud ära, säesk aga kiitleb: "Parm pask maretapäini, mina aga mees olen mihklipäini!" (Pöi).
Puhtsaaremaaline + 1 Kan (hiline).

EV 6444: Mart tuleb matriga, kadri kadagaga, Andrus ahjuargiga, Lutsi luuavarrega, Toomas tooripuuga (Khk). Lutsi käib luuaga, Toomas tooripuuga, Andrus ahjuargiga (Kaa). Toomas tuleb tooripuuga (Krj).
Valdavalt saaremaaline + 1 Käi, 1 Khn?, 1 Mar, 1 Jür, 1 Lüg?.

EV 6557: Mees annab mehele nöu, naene hukutab naest taga (Krj). Mees annab mehele head nõu, naene hukutab naest kurjale tööle (Krj).
4 teksti, kõik Sa.

EV 6576: Mees magab, ase valvab (Krj?). Ase magab, mees valvab (Sa).
Ainsad.

EV 6594: Mees on vaba, kui naine kolm koosta varre täit eemal on (Jäm). Kui mees elada naisest kolm kulbi varre täit kaugel, siis olla naisel kõik lubatud (Pöi).
Ainsad.

EV 6602: Mees püiab küll üljest, aga üljes püiab mehe (Khk). Mees püüab merd, meri püüab meest (Kaa).
5 Sa + 1 Ris/HMd, 1 Kuu, 1 Kod.

EV 6636: Mehe poeg nääb mõnda (Kaa, Vll).
2 Sa + 1 Tõs, 1 Aud.

EV 6666: Mis mees otsib, seda mees levab (Vll). Mis mees otsib, seda ta leiab (Sa).
Kõik rahvaehtsad tekstid Saaremaalt.

EV 6686: Parem mees ilma rahata kui raha ilma meheta (Pöi).
3 Sa.

EV 6706: Mehine pere ning ärine kari võtvad vägise Jummala kääst leiba (Kaa). Isane vägi ja härine kari võtvad vägise Jumala käest leiba (Sa).
Põhilevilaks saared (Sa, Hii, Khn) + 1 Ris, 1 erandlik SJn.

EV 6776: Metsa perse on emane (Kaa). Metsa perse on jo emane, säält saab köik (Krj). Metsa pöesas on ikka emane (Sa). Mets on emane (Khk).
Läänepoolne levik + paar teksti Jä.

EV 6799: Metsa pöesas on kaval (Kaa).
8 Sa + 1 Rei. Ühendid mets + põõsas omaettegi tunduvad ütlustes olevat hästi saaremaalised: vrd. ka näited EV 6776 juures, samuti EV 6728 (Merel silmad, metsal kõrvad) tunnuslikult saaremaalised vormid Metsa põesal on silmad (Kär), Põesal silmad, metsal kõrvad (Krj) jts.

EV 6851: Kellel mokka, sellel käppa (Ans). Kellel ikka mokka, sellel käppa (Kaa).
3 Sa.

EV 7058: Vähike mööt ― sage heit (Kaa). Pisike riist ― sage heit (Sa).
4 Sa + 1 Han.

EV 7086: Märg puu ei pöle ilmaski heaste (Pöi).
2 Sa.

EV 7160: Ennem olgu naertavas kui nutetavas (Pöi). Ennem olga inimene naertav kut nutetav (Khk).
Üldse 3 Sa teksti.

EV 7188: Nahkne mees ja pajukarva õlut on kõige kangemad (Pöi). Nahkjas mees ja paju karva õlut, need murdvad (Kaa). Paju karva ölut ning nahkjat meest ep vei tagada mette (Kaa). Lahja mees joob pajukarva ölut (Jäm).
11 Sa + 1 Käi, 1 Noa, 1 Krk.

EV 7251: Naestel on nenda palju meelt kui kana sääre pääl liha (Krj). Naesterahval pole rohkem mõistust kui kana jala pääl liha (Vll).
Seda vs kui ka vastavat võrdlust üldse on 4 Sa + 1 Kir, 1 Vil .

EV 7298: Naese varast ei saa rikkust, koera sitast ei saa sönnikud (Krj?). Kes on koera sitast sõnnikud saanud ehk naese varaga rikkaks läinud (Sa). Koera sitt pole sönnik, naise varandus pole vara (Kaa). Naise vara ja koira sõnnik öötakse üks olevad (Krj). Koira sitt pole põllu vägi, naise vara pole puumaa tugi (Ans). Naise varandus ja kana sõnnik (Muh?).
Lääne-eestiline vs, üksikuid hilistekste ka mujalt. Vrd. ka EV 12604.

EV 7299: Naise viha ja vesikaare tuul äi jäta enne järge kut vesi lahti (Krj). Keskhommiko tuul ja naese viha ei anna enne järele kui vesi lahti on (Krj?). Süd-osti tuul ja naiste viha lõpeb alati veega (Muh). Lõunat tuul ja naiste viha ei lähe veeta mööda (Ans). Idatuul ja irine naine ― siis saeab kolm pääva järjest (Jäm).
Levilas 2 kollet: 1) saared ja Lääne-Eesti; 2) põhjarannik (Kuu, Kad, VNg).

EV 7313: Mees võib nii kaua naist peksa, kui leemekatel pärast tulelt äravõtmist maas veel keeb (Krj). Nii kaua võib naist peksta, kui tulelt äratõstetud supp pajas veel keeb (Mus).
Hõre loode-eestilise ilmega levikupilt.

EV 7324: See pole õige naine, kes ei jäksa toita kahte last ja meest (Jäm). Mis naine see on, kes ei toida meest ja kahte last mitte (Pöi).
Hõre lääne-eestiline levikupilt.

EV 7425: Niidutöö pole kiidutöö ega labajalavalts pole laste tants (Pha). Niidutöö pole kiidutöö ega valsitants pole naeruasi (Mus). Niidutöö pole kiidutöö, luisutöö pole viidutöö (Krj).
Tihedamalt üleskirjutisi Lääne-Eestist. Väljapude tantsulaulust?

EV 7436: Kueda nimi, nönda vili (Khk). Kuidas nimi, nõnda ka see vili (Khk).
5 Sa, ei muud.

EV 7687: Kel nälg, sel jalad (Pöi).
4 rahvaehtsat teksti Saaremaalt, ei muud.

EV 8429: Patt on Matu koira sitt (Pöi). Patt on Mato koera roja käkk, patt Mato meeste leiva jätk (Krj?).
6 Sa + 3 Khn.

EV 8690: Kesse perse ütsatab, selel suu maigatab (Kär). Kelle perse ürtsatab, selle suu matsatab (Mus). Kelle keha ütsatab, selle suu matsatab (Khk).
5 Sa, ei muud.

EV 8731: Pidi läks pütiga ümber (Pha).
2 Sa, ei muud.

EV 8784: Mis pitkalt tuleb, tuleb tulusasti (Krj).
2 Sa, ei muud.

EV 9280: Enne vöta pääva peest kut pääva persest (Khk). Parem ikka päeva peest kui pääva löpust (Jäm). Tööle minna päeva peast, aga mitte päeva perst (Jäm).
6 Sa + 1 Jür.

EV 9404: Mis püis püiab, see peremees piab (Khk). Mis püüs püüab, seda peremees pärib (Kaa). Mis püüs püüjab, selle peremees soab (Pöi). Mis püünises, see peremehe oma (Pöi).
10 Sa + 2 Rei.

EV 9689: Rikas ostab, sant kerjab, kust vaene võtab (Krj). Sandile antakse, kust vaene saab (Kaa).
5 Sa, ei muud.

EV 10049: Kes saksa santi nääb (Sa). Kes hundi raibet näind või saksa kerjajat (Pöi).
2 Sa, ei muud.

EV 10189: Sant saab luu ja laulu eest oma ülespidamist (Krj).
4 Sa + kontaminatsioonilisi vorme ka mujalt.

EV 10265: Seisavas vees elab madu (Vll). Madu magab vagas vees (Pöi). Voolavas vees ei seisa madu (Khk).
4 Sa + 1 Emm.

EV 10323: Sibulas teeb sihest terveks, kaseoks teeb otsa kergeks (Kär). Sibul teeb seest terveks, kaseoks teeb perse kirjuks (Mus). Sool-leib teeb posed punaseks, kaseoks teeb otsa kergeks (Kär).
Lääne-eestiline, enim Sa.

EV 10340: Kes siga ei töngu pääva, see töngub ööse (Kaa). Mis siga tõngo pääva, see tõngub öösel (Vll). See siga, kes ei tõngu päeva, see tõngub ööse (Pöi). .
31 Sa + 1 kahtlane Vil; on üks saaremaisemaid vanasõnu.

EV 10410: Sigigu silmapesijad ja kadugu tuti niitijad (Krj). Ühekorra lammas oli itländ, et "Sigigä silmapesijäd ning kadugä pee niitijad" (Khk).
4 Sa + 1 Mar, 1 Kir, 1 Tõs.

EV 10708: Sureb hobu, maksab nahk (Kaa). Sureb obu, maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (Pöi).
Laialt lääne-eestiline levik, sh. 7 Sa.

EV 11067: Sõast on meest oodata, aga mitte kalmust (Krj?). Sõjast ja merest on oota, mitte aga hauast (Ans).
4 Sa + 1 Se, 1 kahtlane Lüg.

EV 11106: Laustud sõna lagub (Sa). Lastud sõna lagub (Pha).
18 Sa + 1 kahtlane Krk.

EV 11110: Parem paar sõna südamest kui pitk palve peast (Ans). Üks sõna südamest on enam kui pitkad palved peest (Kär).
3 Sa, ei muud.

EV 11577: Tamm on talupoja raud (Kaa). Tamm talupoea raud, sarapuu saksa sitt (Sa). Tamm talupoja raud, saar Saksamaa terane (Kaa). Pärn püha puu, tamm talupoja raud (Ans). Tamm talopoja raud, kask vaese mehe vask (Krj?). Tamm talupoja raud, vask vaeselapse õbe (Krj). Tamm oo talupoea raud ning vask oo vaese mehe kuld (Khk). .
16 Sa + 1 Mar, 1 hiline Koe.

EV 11613: Saab ikka targemaks, aga mitte rikkamaks (Kaa). Kui ei saa rikkamaks, targemaks saab ommeti (Sa).
Ainsad.

EV 11827: Kaua sa teise mehe hobose selgas söidad (Krj). Kaua sa võõra hobuse seljas sõidad (Jäm).
Edelaeestiline? (3 Sa + 1 Aud, 1 Trv, 1 Hel).

EV 11925: Tellija saab saiakaku, pärast sada kuratid (Kaa). Esmalt saab saiakako, pärast saab sada sajatust (Krj?). Tellija saab terve leiva, saadik saiakaku, pärast sada saadanad (Kaa). Saadik saab saiakako, viimaks keik kurjad kaela (Pha).
8 Sa, ei muud.

EV 11976: Kuda teris [=tervis], nenda tants.
3 Sa, ei muud.

EV 12021: Iga toidul oma kõht (Kaa). Iga roal oma kõht (Mus).
3 Sa, ei muud.

EV 12034: Must Toomas tuiskab kolm pääva enne joulut (Jäm). Mart külmetab, Kadri kuseb, Toomas tuiskab (Pöi). Mart matab, Kadri katab, Lutsi pühib luuaga kokku ja Toomas tuiskab taga tooripuuga laiali (Khk). Mart matab, Kadri katab, Andres arutab, Luts viib luuaga, Toomas tuiskab (Ans). Mihkel mõtleb, Mart matab, Kadri katab, Andres arutab, Nigulas niisutab, Toomas tuiskab (Krj?).
Saared ja läänerannik + 1 hiline VJg.

EV 12101: Vastlapäe mindi valges magama ja tuhkapäe tuleta (Muh). Vastlapäe valges, tuhkapäe tuleta ja pilgusepäe pimedas (Muh). Vastlapäst saab valges magama (Jäm). .
Tekste eelkõige saartelt (sh. 18 Muh) + 1 Han, 1 Noa, 1 Kuu, 1 Hlj.

EV 12245: Tuul ja torm on mere püha, vaga ilm toob kalaliha (Jäm).
Imelik perifeerne esinemus.

EV 12288: Kui tõnisepäeval sajab, tuleb tõbine aasta (Mus).
2 Sa, ei muud.

EV 12309: Tõutus saadab sandi ukse eest ära (Jäm). Tõutusemees ajab ikka sandi ukse eest ää (Pha). Tõutusmees hea küll, saab sandi ukse tagant ära (Jäm).
Läänepoolne levik; Saaremaal järjekindlalt tõutis, mujal lubamine, lubadus.

EV 12511: Riista surm töö juures (Khk). Töö kallal on riista surm (Kaa). Riista surm on tee peel (Khk).
7 Sa, ei muud.

EV 12604: Tüdrukuist ei saa peret ja koera sitast ei saa sõnnikut (Kaa). Saab koerast sõnnekud, nenda tütrukust peret (Vll).
Ainsad.

EV 12800: Õun ei kuku kaugele tüvist (Muh). Õun ei kuku mitte kaugele kannust (Mus).
Veider 2-koldeline levik: Sa + TaL, Võ, Se ― eri laenusuunad?

EV 13131: Vaese mehe vasikad ja rikka lapsed surevad ikka (Khk). Rikaste lapsed ja vaeste vasikad, need lähvad ikka aja taha (Krj). Rikka ihnuskoi lapsed ja vaese mihe vasikad on köhnad (Pha).
5 Sa + 2 Hii, 2 Lä, 2 Võ-Se.

EV 13220: Vahetismehel valjad peus (Kaa). Vahetismehel valjad varaks (Sa).
2 põhikollet: 1) Lääne-Eesti, sh. saared; 2) Mulgi ja selle ümbrus.

EV 13306: Anna aga valu vaiale, küll vai ajab reied laiali (Khk). Anna aga vaiale valu, küll siis irs luhki läheb (Kaa).
3 Sa + 1 Amb, 1 Kuu. Vrd. ka mõistatust Anna valu vaiale, siis saab harud laiale? (Puulõhkumine) ― 2 Jäm.

EV 13358: Mida vanem mees, seda hallim habe (Pöi).
3 Sa, ei muud.

EV 13458: Vana naine ja vaskkatel, nee aitavad ju ikka (Kaa). Vana emane on nagu vaskkatel, vana isane on nagu vana kasukas (Pha).

EV 13469: Vana riide tõttu, noor näu tõttu (Kaa). Noor näu tõttu, vana ehte tõttu kena (Pha). Noor hea ilu tõttu, vana hea ehte tõttu (Khk).
6 Sa + 1 Khn, 1 Hää, 1 Hls, 3 Krk.

EV 13605: Vanapoiss on podisolk, vanatüdruk kullatilk (Pöi).
Levila näib piirduvat saartega. On väljapude lõppriimilisest laulust.

EV 13666: Keda vara kutsutakse, seda hilja unustakse (Khk). Kedast vara tõutasse, seda ilja unustasse (Krj). Keda vara vaadetakse, seda hilja unustakse (Kär).
6 Sa, ei muud. Vrd. ka EV 10.

EV 13828: Vares istub vahetismehe aiateebas (Krj). Vares ika vahetismehe ajateibas (Vll). Vahetajal on rangid varnas ja vares teibas (Krj).
Pigem "laialt kirde-eestilise" vanasõna saaremaised vormid.

EV 13876: Vasika nahk vahest ennemine örsil kui vana härja nahk (Sa). Varsa nahk enne örrel kui vanal (Krj?).
Üleskirjutusi saartelt ja Kagu-Eestist.

EV 13878: Varss jookseb ikka vana nina ala (Kaa). Varss tuleb ema nina ala keige esiteks (Sa).
Loode-eestilise üldlevikuga vanasõna saaremaaline redaktsioon.

EV 14173: Vile nutma, vile naerma, veel vilem vihale saama (Krj). Vire naerma, vire nutma, veel virem vihale saama (Pöi). Kes vile naerma ja vile nutma, veel viledam vihaseks saama (Khk).
Valdavalt Sa + 1 Emm, 1 Mär, 1 Trv.

EV 14206: Vilne venib, toores lagub (Kaa). Toores lagub, vilne venib (Krj).
17 Sa + 2 Hii, 1 Kuu, 1 Vas.

EV 14318: Võlg seisab vanuni uus (Kaa). Völg oo ikka vanuti uus (Khk).
6 Sa, ei muud.

EV 14638: Ölleullu jöuab ikka talitseda, taariullu ei jöua keegi talitseda (Kaa). Öllehulluga saab ikka hakkama, aga kes taarihullu talitseb (Jäm). Viinahulluga võib veel elada, aga taarihulluga katsu, et uksest välja soad (Muh).
8 Sa + 1 Vig?, 1 Aud. Vrd. EV 959.

EV 14644: Ölle tegemiseks on vaja: kadakad ja kümme kivi, umalad ja öllevili (Mus). Kadakad ja kümme kivi, umalad ja odravili ― siis on õlut valmis (Krj).
Ainsad. Regilaulupude.

EV 15036: Üks teeb, töine lammutab (Kaa). Teine teeb, teine lammutab (Pha).
Ainsad.