VORMELIMALLIDE GEOGRAAFIAST
IMPLIKATIIVSE STRUKTUURIGA
EESTI VANASÕNADES

Vanasõnadel on tugev pürgimus rüütada endid süntaktiliselt sümmeetriliste valemite või ornamentide vormi ja nad on selletarvis aretanud terve rea stereotüüpseid vormelimalle, mis selle või teise sagedusega korduvad paljude rahvaste paröömikas. Toome kõigepealt selliste vormelimallide näiteid eesti vanasõnadest. Sulgudes olev arv malli määratluse järel näitab, kuimitme vanasõna tiiteltekstid (seega siis "normaalvormid") EV-väljaandes seda malli esindavad. Loetelu on järjestatud alanevasse pingeritta mallide produktiivsuse järgi.

1a. Kui..., siis...-vormeliga tekstid (510):
Kui saad üle koera, saad ka üle saba
Kui seitsmevennapäeval sajab, siis sajab seitse nädalat
Kui küünlapääva ajal saab härg räästa alt juua, siis maarjapääva ajal ei saa kukkki
Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest
Kui tule murdu muile puile, sis tule katsk kadajile
Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi
Kui Jumal loob lolli, siis loob lollile ka molli

1b. Siis..., kui...-, Küll..., kui...-, Ega..., kui...- jmt. pöördvormid (150):
Siis on härjal hända tarvis, kui kiil kallale tuleb Ega siis hing hukka ei lähe, kui ihu harida saab
Ega kade keela, kui helde tahab
Küll nõid nõu löüd, ku poig puvva viiäs

2a. Kes..., see...-vormeliga tekstid (460):
Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub
Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa
Kes kannatab, see kaua elab
Kes valetab, see varastab
Kes ees, see mees
Kes hiljaks jääb, see ilma jääb
Kes otsib, see leiab

2b. See on..., kes...-, Küll see..., kes...-, Ega see..., kes...- vmt. pöördvormid (40):
Küll see sööb, kes lõunat magab
 Ei see siga sigine, kes ei vingu viiessa

3. Mitmesugused üldistav-elliptilised mallid, samuti tekstid, mis tõlgenduvad üldistavate elliptiliste implikatsioonidena või kõnekäänuliste A ja B-, A, kuid B- jmt tüüpi parallelistlike struktuuridena (400+20):
Vaga vesi, sügav põhi
Üheksa ametit, kümnes nälg
Unustab hoidja, tabab püüdja
Hooletus ees, õnnetus taga
Palju lapsi, laiad silmad
Öö ees, surm selja taga

4a. Mis..., see...- ja Mida..., seda...-vormelitega tekstid (220):
Mis hundi suus, see hundi kõhus
Mis ajast, see arust Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
Mis täna tehtud, see homme hooleta
Mida külvad, seda lõikad

4b. See..., mis...-, Ei..., mis...-, Kõik..., mis...- vmt. pöördvormid (40):
Ei aiasiga tea, mis õueseale tarvis on
Härg pillab ühe korraga, mis sääsk ümber aasta

5a. Kus..., seal...-vormeliga implikatsioonid (200):
Kus suitsu, seal sooja Kus härga, seal sõrga
Kus tegijaid, seal nägijaid
Kus suitsu, seal tuld
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem

5b. Seal..., kus...-, Sinna..., kuhu- vmt. pöördvormis implikatsioonid (20):
Seal on hea, kus meid ei ole
Kodu sääl, kus kotid maas
Siga sööb sealt, kus mold ees

6a. Kuidas..., nõnda...-, Kui..., nii...-, Määne..., sääne- jts. vormelitega tekstid (190):
Kuidas känd, nõnda võsu
Kuidas lind, nõnda laul Kuidas lükkad, nõnda läheb
Kuidas töö, nõnda palk
Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab

6b. Nii..., nagu...-, Nõnda..., kui...- vmt. pöördvormid (5):
Lind laulab nii, nagu nokk on siatud
Nii lugu kui nõudmine

7. Mida ...-m..., seda ...-m...-vormeliga komparatiivsed tekstid (105):
Mida armsam laps, seda kibedam vits
Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake
Mida varem, seda parem
Mida enam kassi silitad, seda kõrgemale ta saba tõstab

8. Kel..., sel...-vormelitega tekstid ning nende pöördvormid (90):
Kel janu, sel jalad
Kel suur suu, sel lai selg
Kel kärnad, sel küüned
Kel jõud, sel õigus

9. Seni..., kuni...- ja Kuni..., seni...-vormelitega implikatsioonid (70):
Koer haugub, kuni külaline tuleb
Seeni sõpra kui sõira
Inimene õpib niikaua, kui ta elab
Seni kurg kooles, kui soo sulas
Peni seeni hauk, kui susi karja manu tule
Sant tänab seni, kui suu märg on

10. Kelle..., selle...-vormelitega tekstid ning nende pöördvormid (40):
Kelle jalg tatsub, selle suu matsub
Kelle käed sitaga, selle suu saiaga
Kelle laps, selle nimi
Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan

Nende ja teiste, siin nimetamata vormelimallide vahel valitsevad mitmekesised sünonüümiasuhted.

Süstemaatiliselt sünonüümsed on näiteks mallid Kuidas A, nõnda B, Igal A-l oma B ja A-d tuntakse B-st:

Kuidas lind, nõnda laul
Igal linnul oma laul
Lindu tuntakse laulust.

Öeldakse niihästi
Ega aiasiga sellest tea, mis õuesiale tarvis läheb (Kuu) kui ka
Kas ajasiga tiab, mis õueseal tarvis (Amb) kui ka
Kust aasiga seda teab, mis õueseale tarvis on (Koe) kui ka
Mis aiasiga tiab sest, mis õuesial viga oo (Tor), aga samuti
Kuna sulutsiga tiid, mis välatsiga näge (Urv),
Või aidusiga tääb, mis väljasial viga on (Hää) jm. viisil.

Öeldakse niihästi
Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest kui ka
Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest.

Lõuna-Eesti ütluse EV 733 põhivormiks on
Äkki haarat, suu palutat,
kuid Rõugest on üles kirjutatud ka vorm
Kiä õks äkki haard, tuu mõnikõrd näpü kõrvõtas.

Ja nii edasi.

Süntaktilise sünonüümia põhjalikum vaatlus eesti vanasõnades on seni veel tegemata ja nii suuri vanasõnafonde, mis võimaldaksid vormelisünonüümiat üldse jälgida, pole maailmas tervikuna kuigi palju. Siin püütakse anda esmane kujutlus üheainsa eesti vormelimalli ― Kes..., see...-malli sünonüümiast ja  leida vastust küsimusele, kas eri sünonüümidel võiks eri paigus olla eelisasend või allub siin kõik juhuse tahtele.

A. Suhted muude implikatiivsete vormelitega

Teeme lihtsustatud koondi vanasõnadest, mille üleskirjutuste hulgas leidub (ainuüksi või valdavalt või muude hulgas või erandina) Kes..., see...-vormeliga tekste, ja vaatame põgusalt mõnede muude süntaksi- ja modaalstereotüüpide kaasosalust neis vanasõnades. Selliste vanasõnade koguarv EV-väljaandes selgus olevat 924 (meenutame, et tiiteltekstide põhjal tehtud tüübistikku sattus Kes..., see...-vormeliga vanasõnu läbi kõigi parallelistlike, imperatiivsete jm modifikatsioonide ainult 590).

Pea täpselt poole sellest rühmast moodustavad tüübid, kus Kes..., see...-vormel ei varieeru teistega; neist 469-st on aga 347 (st u. ¾) üheainsa variandiga esindatud minitüübid, mille varieerumise kohta polegi enamat teavet. Produktiivsemaist eesti vanasõnadest on kõige kindlameelsemad "kes-see-lased":

Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa (EV 4360; u. 210 var.);
Kes kahju kardab, see õnne ei leia (EV 2936; u. 195 var.);
Kes kõik nõmmed kõntsib, see kõik marjad maitseb (EV 7631; u. 80 var.);
Kes ei täna pisku eest, see ei täna palju eest (EV 12406; u. 60 var.).
Väga domineerivalt esineb Kes..., see...-vormel veel vanasõnades
Kes kannatab, see kaua elab (EV 3174; u. 200 var.);
Kes valetab, see varastab (EV 13278; u. 110 var.);
Kes ees, see mees (EV 507; u. 95 var.).

Vaheldumist teiste implikatiivvormelitega selgus Kes..., see...-vanasõnadel olevat järgmisel määral:
1) elliptiliste vormelitega94 tüübis
2) Kui..., siis...-vormeliga89 –"–
3) Kel(le)-alguliste vormelitega17 –"–
4) Mis..., see...-vormeliga10 –"–
5) Mida -m..., seda -m...-vormeliga8 –"–
6) Kuidas..., nõnda...-vormeliga6 –"–
vaheldusi teiste vormelitega on juba väga vähe.

Selle statistika järgi näib Kes..., see...-vormel omavat üpris jõulist identiteeti. Ta põhisünonüümideks on sümmeetriliste implikatiivstruktuuride universaalseimad "markeerimata" esindajad ― elliptilised struktuurid ja Kui..., siis...-struktuurid.

Üksiktüüpide varieerumispilt tervikuna viitab sellele, et Kui..., siis...-vormeli ja implikatiivse ellipsi omavaheline sünonüümia on väga tugev: nt. meie Kes..., see...-vanasõnade seas leidub 148 sellist, kus kohtab ka Kui..., siis...-vormelit ja/või implikatiivset ellipsit; 35 tüübis esinevad nad mõlemad.

Edasi, vähemalt eesti vanasõnakeeles, aga vist ka palju üldisemalt, ilmneb üldinimliku kehtivuspretensiooniga lausetes (st. neis, kus puudub agenti märkiv substantiiv) üsna iseeneslik naturaalne kokkukuuluvus implikatiivsete vormelitüüpide ja verbi pöörete vahel:
stereotüüpsed on (See,) kes teeb ~on ~tahab ~...ja (Kui sa) teed ~oled ~tahad ~...-vormid. Arhiivitekstide statistika kinnitab selle tõiga paikapidavust:
 

3. isik 2. isik
Kes..., see...-vormel 1656 0
Kui..., siis...-vormel 80 767
Implikatiivne ellips 90 609

Selles vaatluses on

Kes..., see...-vormeli esindajaiks loetud laused, kus esineb Kes-komponent (tagaliikmes võib olla ka seda, sel, selle vmt.);
Kui..., siis...-vormeli esindajaiks on loetud laused, kus esineb emb-kumb vormeli komponentidest;
ellipsiteks on loetud implikatiivsena tõlgenduvad tekstid, kus vormelielemendid täiesti puuduvad (verb võib esineda).
Arvesse on võetud täisindikatiivsed laused kui ka nood, mis sisaldavad siiraid, iroonilisi või kõhklevaid imperatiive:
niihästi Kes aitab iseennast, seda aitab ka Jumal ja Hoiad ise, siis hoiab Jumal ka
kui ka Hoia ise, siis hoiab ka Jumal;
niihästi Kes huntidega elab, hakkab ulguma ja Oled huntide hulgas, pead huntidega ulguma
kui ka Kui oled huntide hulgas, siis ulu huntidega koos;
niihästi Kes pätsi läheb otsima, see kautab kannika ja Püüad pätsi, kaotad kannika
kui ka Mine pätsi taga ajama, kauta kanikas ka ära ja Ära mine pätsi taga otsima, kaotad viimaks kanikagi ära jmt. jmt.).

B. Vormelimallide geograafilisest levikust

Intuitiivne sisehääl ütleb, et Lõuna-Eesti vanasõnad võiksid soosida mis tahes indikatiivseis kui ka imperatiivseis vormistruktuurides otsepöörduvat "sina"-vormi ja ka elliptilist (ilma vormelielementide ja/või verbita) ütlemisviisi. Teine sisehääl ütleb, et just needsamad tunnusjooned ― ainsuse 2. pöörde ja elliptilise stiili sagedasem kasutus ― on iseloomulikud ka vene vanasõnadele. Viimane sisehääl ei lase end siinkohal testida, esimene laseb küll. Selle testi tulemused on näha 4 järgmisel kartogrammil.

Hinnang iga nähtuse leviku intensiivsuse kohta on antud sel teel, et on alul leitud seda nähtust esindavate tekstide suhteline sagedus (protsendiarv meie vaatluses osalevate tekstide kogusummast) igas kihelkonnas, seejärel on arvandmed naaberkihelkondade vahel silutud. Käesolev väike proovitükk ei anna loomulikult terviklikku ülevaadet otsese ja "võõrandatud" pöördumisviisi sagedussuhetest Eesti eri alade vanasõnades, kuid suudab loodetavasti tõendada, et Lõuna-Eesti, eriti aga Kagu-Eesti Kes..., see...-vormeli sünonüümide seas on suhtelises ülekaalus ainsuse 2. isikus otsepöördumised (kaart 2) ja Kui..., siis...-struktuurid (kaart 3), eriti selgesti aga elliptilised implikatiivstruktuurid (kaart 4). Hiiumaa kõrged näidud kaartidel 2–4 ei peegelda kardetavasti tegelikkust, vaid mürasid (st. tulenevad aine vähesest üldhulgast ja üleskirjutuste hilisusest).