AT 1725–1774. Pastorit veetakse alt ~ eksitatakse
■ AT 1725. Pastor (söe)kastis See on jällegi motiivide põimik, mil on samasusi tüüpidega AT 1358A ja AT 1358B ning neil omakorda AT 1535-ga. Üsna globaalne levik, Soomest üle 50, Rootsist ja Iirist ligi 30 jne. Eestist Aarne järgi 16, Raudsepa järgi 28 teksti. Eesti AT 1725 all on õieti 2 alltüüpi: 1) pastor või keegi muu kuradina kastis (üle 10 teksti), 2) sulane veab ninapidi abielurikkujaid — perenaist ja selle armukest-seppa (u. 20 teksti). Need ei liitu omavahel õieti kuskil. 1. Söekastijutt Pastor (või härra või juut või rätsep vm.) on ühe mehe naise armuke. Mees saab teada, tuleb peale. Toas on söekast või tünn vm. kapp. (Vahel on mees konteineri ise kohale toonud ja ette valmistanud, nt. nõge vm. sodi sisse pannud). Pastor peidab end kasti, mees viib kasti välja. Edasi järgneb u. sama, mis jutus AT 1358A (domineeriv jätk): Mees viib kasti linna, pakub müüa, ütleb, et kastis on kurat. Nõgine, paljas pastor pääseb kastist välja, inimesed vaatavad: ongi kurat (vahel võtab mees kasti avajalt trahvi, et too kuradi lahti laskis). Või on jätk selline nagu tüübis AT 1358B: Hakkab kasti vette viima ja pastor põgeneb, siis peksab teda. Või viibki vette (vrd. AT 1535). Või laseb vaadi pihta märki. 2. Sepa ja sulase jutt Perenaine on sepa armuke. Lepivad kokku, et perenaine toob talle head toitu heinamaale või põllule, sepp paneb toojale teemärgid (tikud ~ laastud ~ oksad ~ õled). Sulane tõstab märgid ümber, juhib naise omaenda heinamaale. Peremees imestab, et nii palju sööki. Ühes Saaremaa variandis vastab perenaine üsna saarlasliku vormeliga: Eks pahem alla, parem peale. Vahel sulane sekkub veelgi otsesemalt sündmustikku: teeb ettepaneku, et viib sepale ka toitu, ja ütleb sepale, et peremees sai asjast teada ja tuleb teda tapma. Peremehele ütleb, et sepal on tarvis abi kirvetööde juures. Peremees tuleb kirvega, sepp põgeneb. Perenaisele ütleb, et peremees sai teada ja on vihane. Või: Viskab leivatükke või mune teele. Peremehele ütleb, et kodus on tulekahju (või süütab ise kuhja). Peremees läheb koju ja korjab ise teelt leiba või mune. Perenaine arvab, et korjab kive, tunnistab üles, palub andeks. Ühtlasi järjekordne näide sellest, kui vähese psühholoogilise tõepäraga naljand on suuteline leppima: kujutelm tulekahjule ruttavast peremehest, kes ühtaegu rahumeeli teelt mune korjab, võiks ju mõjuda üsna absurdselt, kuid ei häirinud nähtavasti kedagi. ■ AT 1726*. Pastor teeb lapsele nina AT järgi ainet ainult Soomest, aga kindlasti ka Venest ja Eestist (16 teksti). Obstsöönne jutt. Pastor sunnib kellegi naist endaga armatsema (seejuures öeldakse kahemõttelisi vormeleid). Kättemaksuks petab mees pastoriproualt kuldsõrmuse või kõrvarõngad vmt. Vrd. AT 1731. ■ AT 1730. Kolm kirikumeest võõra naise juures. Suur, globaalse levikuga tüüp. Soomest üle 110, Iirist üle 20 jne. AT järgi Eestist 18, tegelikult palju enam (40 ümber?). Eesti variantidest on märgitud 1730-ks ka osa selliseid, mis on tegelikult 1725. Selle numbri all paiknevas eesti materjalis nähtub kaks eri redaktsiooni. 1. "Kolmekordistatud 1725" Tavaliselt mees ja naine teevad koostööd, vahel mees tegutseb üksi. Armukesed on pastor, köster, kellamees, vöörmünder, papp, diakon, "salomsik" vm. Armukesed on kutsutud eri aegadeks. Kõik jätavad oma rahapanuse ja peidavad end kasti või mujale, nagu AT 1725-s. Vahel ei olegi jätkustseeni. Tavaliselt aga on: a) kuradite näitamine või müümine (kuradeid on lihtsalt kolm); b) AT 1730-le (või 3-kordsusele) tunnuslikum on aga jätk, kus ehalised peidetakse ahju ja tehakse tuli otsa (umbes sama süütamine nagu ka jutus AT 1359A) või peidetakse üks tünni, teine voodi alla, kolmas ahju ja tehakse nendega eri asju. AT 1730 all on veel mõned keerukad arendused, mis meenutavad sistuatsioone koomilistest ooperitest, kus nt. pastor käib mehe naise juures ja mees armatseb teisalt papi naisega ja kumbki pool ei saa hakata õigust nõudma, aga ainult üks neljast valitseb kogu infot. 2. Ehalised (raid)kujudeks Põhimõtteliselt sama konfiguratsioon, ainult naise mees on kujuraiuja või -nikerdaja. Ehalised tulevad jälle üksteise järel intervalliga. Naine ütleb igale: Mu mees tuleb! ja saadab ehalised kujudeks valmistoodangu hulka. Lõpuks tuleb mees ise, tihti koos ostjaga, ja teeb "kujudega" mitmesuguseid tegusid, peamiselt kaht asja: 1) kõrvetab neid valgustamise ettekäändel küünlaga; 2) (ostja ütleb või kujur ise leiab, et) kujudel on midagi ebasündsalt suur saanud, võtab noa, et korrigeerida. "Kujud" põgenevad ja saavad harilikult ka peksa. Selles kolme kirikumehe tüübis on sagedane, et järgmisel päeval või pühapäeval ehalised vahetavad kirikus lauldes vm. viisil vormellikul moel infot. (See on sama motiiv, mis tüübis AT 1831, kus nad laulsid lambavarguse kohta: Kas sa said seda sarvikut? — Ei, sain pits-pats pee peale vms.). Näiteks: Ma olen kaotanud 100 rubla ~ 50 rubla ~ mind on pekstud, mu riided röövitud jne., olenevalt sellest, mis nendega konkreetselt tehti. (Kolmarv töötab ka siin: 3. mees — kellamees või "salomsik" on kannatanud kõige vähem või eri viisil kui teised. Olen kirjutanud kunagi (vist Järva-Madiselt) üles variandi, kus vähimkannatanud kellamehe suhu oli pandud järgmine lustakas värsike: Tirilimpsaki, tirilimpsaki, / ei mul pole viga midagi, / mul peitel peesse pisteti / ja uksest välja tõsteti.) ■ AT 1731. Poiss ja ilusad saapad Kelm poiss (vahel kingsepasell) pakub pastoriprouale ja -tütrele, et ta teeb neile ilusad saapad, tasuks armatsegu temaga, või lubab nad ilusaks teha või nende rindu "kullata". Pastorile endale pakub ta peavalu- või muud rohtu: paneb oma "salvi" mütsi vm. kohta ja käsib pastoril käia mööda tuba ja ümiseda: Ma tean, mis ma tean. Naised hakkavad kartma, tunnistavad üles. Tihti järgneb tagaajamisstseen linnu või mõne muu asja valvamisega — AT 1528 (ka eesti AT 1534 ühe esindaja alguosa meenutab mitmes mõttes tüüpi AT 1731). Eestis kontamineerunud sageli AT 1540-ga ("Mees paradiisist"). ■ AT 1734*. Härg härja vastu! (See on hoopis teine asi!) Thompson toob selle puhtrootsi jutuna, aga Eestis on samuti väh. 13 teksti ja ka Soomest ja Lätist on üleskirjutusi. Mees ütleb pastorile või mõisnikule, et ta härg on pastori ~ mõisniku härja surnuks puskinud. Pastor nõuab: Härg härja vastu! Mees: Ei, ikka pastori oma puskis minu oma. Pastor: See on hoopis teine asi, mis sa lased oma loomadel ula joosta! Mille najal see naljand elab, pole mulle päris selge. Kas see on tabava jätku leidmise jutt? Jätk pole eriti tabav. Või ebaõigluse-hüperbool, sotsiaalse viha väljendus, n-ö. "vaata, mis nad kuradid teevad" -hoiakuga jutt? ■ AT 1735. Jumal annab kümnekordselt tagasi Päris lai levik. Soomest üle 120, Rootsist 40, Eestist Aarne järgi 6, tegelikult üle 50. Täissüžee koosneb enamasti 2-st osast. Alguosa võib tradeerida ka omaette. Pastoril tekib ajend öelda mehele või kogudusele: Kes mulle annab, sellele annab Jumal 10-kordselt tagasi. Öeldu seondub kuidagi veistega — kas nöörib pastor mingi teene eest mehelt lehma või võtab mees õpetajat kuulda ja annab oma lehma talle vm. Seejärel tuleb pastori ulale pääsenud kümnepäine kari mehe õuele, mees tõlgendab seda lubatud jumalaannina ja jätab loomad endale. Kümmekond varianti lõpebki nii, et asi läks kohtusse ja mees sai õiguse. Kuid harilikult järgneb 2. osa, kus pastor paneb ette, et kes varemalt teatud kohas on või teist tervitab, saab õiguse. Mees peidab end räägitud kohta. Pastor lööb seal toatüdrukule külge — kaasnevad rikkalikud mõistukõnelised vormelid. Valdavad kujundid on: Kas Johannes ~ Peetrus ~ Paulus ~ Mooses ~ Aadam ~ Jeesus kahe käruga ~ Pilaatus ~ Paljaspea Tiitus ~ Nikutiimus ~ püha purikas võib (Uude) Jerusalemma ~ Reiteruusalemma ~ Rooma ~ paradiisi (minna)? ~ Lase Johannes... (vrd. ka kuradi põrgusseajamine "Dekameronis"). Muid mõistukõnesid: kuidas Noa laev Ararati mäe otsa kinni jäi; Hoorebi ja Siinai mägi (rinnad); hea- ja kurjatundmise puu + mao suu, mis Aadamat ja Eevat petnud — anname puu mao kätte. Pastor loodab, et ta oli esimene, kuid talumees ütleb, et tema oli juba siis kohal, kui Johannes Jeruusalemma läks vms., mis öeldi. Vaikimistasuks saab lehmad või härjad. ■ AT 1735A. Lapsesuu ei valeta Levinud sporaadiliselt. AT järgi Eestist Ø, tegelikult u. 10, ka Lätist ja Venest teateid. Köster varastab papi sea või singid. Köstri laps laulab huvitavaid ajuvabu laulukesi: Õpetaja siga meie korstnas ~ Halli hani oli meie hani, valge hani oli meie hani, meie papa varastas kirikupapa seasingid ära ~ See minu pulk, see sinu pulk ja minu isa sõi kirikhärra seasingid ka. Papp kuuleb, meelitab last pühapäeval kirikus sama laulma. Köster saab asjast teada, õpetab lapse ümber. Papp ütleb kirikus: Kuulake nüüd kõik, lapsesuu ei valeta vmt. (see viimane on ühtlasi vanasõna — vt. nt. EV 5443). Laps loeb näiteks: ...see minu pulk ka, sest kirikhärra narris küla naisi ja minu mammat ka; või: Halli hani oli meie hani...., kirikupapa elab kõige küla naistega ja minu mammaga ka; või: Õpetaja pruukis külanaisi, kuid meie mamma ei andnud; või lihtsalt: Kõik punapead lapsed ~ paljasjalgsed lapsed meie külas on papi omad. ■ AT 1736. Raha nõiutakse vapsikuteks, hein tagasi kasvama Enam levinud Skandinaavias ja Soomes (40), Eestist Aarne järgi 2, tegelikult üle 10 teksti. Tavaliselt on tegelased peremees ja sulane, mitte pastor. Sulased on heinal ja laisklevad. Tulevad kord heinamaalt vapsikupesaga ja ütlevad, et leidsid rahakasti. Peremees nõuab, et mis tema maa pealt leitud, on tema oma. Tekib "vaidlus", mis lõpeb sellega, et sulased "neavad" raha vapsikuteks ja heina tagasi kasvama. ■ AT 1737. Pastorit viiakse kotis taevasse Globaalne levik. Soomest ja Leedust üle 20, levinud üle Euroopa. Eestist Aarne järgi 11, Raudsepa järgi 70 teksti ümber. Sündmustik on lihtne: Kelm ilmub inglina või muul moel ja veenab pastorit laskma end taevasse viia. Pastor on nõus, kelm võtab riided, pastor pannakse kotti ning veetakse ja solgutatakse teda mitmel moel. Štrihh: Taevatee on vaevaline ~ Kitsas tee on kivine vmt. (pastorit lohistatakse trepist alla või mööda kive ja kelm seletab asjalugu selle aforismiga). Kuid AT 1737 on väga tüüpiliselt meil (25 tekstis) ja mujal liitunud AT 1740-ga (vähkidel küünlad seljas). See eelneb tavaliselt 1737-le ja loob taevassemineku meeleolu. Samuti on, nagu öeldud, tüüpiline liide jutuga "Meistervaras" (AT 1525A), Eestis u. 20 tekstis. Veel on mõned variandid, kus AT 1737 on kontamineerunud jutuga vaimulike lambavargusest "Kas on ka rasvane?" (AT 1791). ■ AT 1738. Pastoreid pole taevas Põhja-Euroopast taas rohkem. Saksast üle 30, Soomest üle 10, Eestist ka mõned. 1738 "puhas" on Thompsoni järgi haige sepa unenägu. Sepp on kutsunud pastori enda juurde, pastor on põigelnud halva ilma pärast. Kui pastor tuleb, räägib sepp oma unenäo: Peetrus on keeldunud teda taevasse laskmast, enne kui ta näeb seal pastorit. Ta otsis, aga seal polnud ühtki. Kuid on ka alltüüp AT 1738A* (sporaadiliselt kogu Euroopast, mitte eriti palju). Kui arvata, et Jumal mõtleb on seda eristav tunnus, siis kuulub olemasolev eesti aines pigem sinna. Tsiteerin näitena S. Läti valimikus nr. 421 all avaldatud Ambla teksti: Rannamees oli maarahvale silku viinud ja sõitis nüüd jälle kodu poole. Tee peal tuleb temale kirikuõpetaja vastu ja küsib, kus rannamees käinud. "Käisin üleval pool," vastab rannamees harjunud viisil, kes ikka "ülesse" — maa poole, ja "alla" — mere poole ütlevad. Õpetajal tuli himu meest pilgata ja küsib sellepärast edasi: "No kui üleval pool käisid, nägid siis ka, kas jumal oli kodu?" — "Jaa, kodu oli," vastab rannamees lühidalt. "Mis jumal kodu tegi?" pärib õpetaja uuesti. "Mis tema tegi? — Jumal mõtles!" — "No mida tema mõtles?" — "Jumal mõtles, et palju õpetajaid on ära surnud, aga ükski pole neist taeva saanud, vaid kõik on põrgu läinud," ütles rannamees, hüüdis hobusele "nõõ" ja läks edasi. ■ AT 1739. Pastor ja vasikas Lai levik mitmel mandril. Soomes üle 60, Rootsis üle 30, Saksas 16 jne. Eestis Aarne järgi 16, Raudsepa ja kartoteegi järgi 41 teksti. Süžee on üsna homogeenne. Tegelane on Eestis õpetaja ~ papp ~ ka muhamedi kirikuisand (kokku 13 tekstis), juut (9), härra ~ mõisnik (11), veel ka kubjas, mees jt. Põhiredaktsiooni alguosa: Õpetaja, juut või keegi muu on haige (või vahel tal on suur kõht) ja saadab arstile (või arst küsib talt) pissiproovi. Sulane, kutsar, karjapoiss, tüdruk vm. läheb proovi arstile viima. Teeb pudeli katki või ajab ümber ja võtab lehmalt aseainet. Arst teatab, et õpetaja saab vasika. Tihti antakse täpsustusi: 1) et see toimub 2 kuu või 2 nädala pärast; 2) et saab kirju või päitsu või härgvasika. Alguse variant — mitte sagedane, kuid korduv (tihti Setust): Magavad naisega nii, et mees on allpool, ja keegi ütleb, et lapse sünnitab see, kes oli allpool. Keskosa: Pastor põgeneb kodust (tavaline motivatsioon on, et pelgab häbi ja kuulujutte). On talv ja kõva pakane. Leiab teelt surnu, kel head saapad jalas. Tahab need ära tõmmata, kuid on liiga külmunud, lõikab siis saapad koos jalgadega maha. Jääb kuhugi perre öömajale ja pannakse ahjule või mujale magama. Öösel on seal juhtumisi vasikas sündinud, see tuuakse tuppa sooja ja pannakse pastori kõrvale. Pastor ärkab ja mõtleb, et soo, siin see siis nüüd ongi. Lõpuosa on jälle kergete variantidega. 1. Pastor on lihtsalt rõõmus, et see on nüüd möödas (pealegi ilma valuta), ja lahkub. 2. Tavaline, sagedasem lõpp: pastor põgeneb ja jätab jalad maha; pererahvas arvab, et nende vasikas on mehe ära söönud. Üsna tihti on veel jätk: pererahvas arvab, et nende vasikas on vanapagan või et talle on kurat sisse läinud, ja tapavad vasika. 3. 5–6 variandis esineb alternatiivne lõpp kaevu või auku kukkumise motiiviga. Kuskilt see pärineb, kuid on eesti tekstides tihti ebaloogiliseks vajunud. Kas vasikas tuleb õpetaja poole ja õpetaja taganeb, mõlemad kukuvad auku või kaevu ja see aetakse kinni; või kutsutakse tark vasikast kurja välja ajama või juudi õpetaja vasikat ristima ja too kukub protseduuri käigus kaevu. Ei julge arvata, kas viimasel motiivil on geneetiline seos ütlusega ristib surnud vasikaid ja Kuusalust ning Haljalast üleskirjutatud vanasõnaga Jodagi joudepapp tegeb, kui ei ole muud, ristib surni vasiku (EV 2708). ■ AT 1740 (Aa ee 1740*). Vähkidel küünlad seljas Sporaadiliselt mitmelt poolt Euroopast, kuid mitte rohkelt tekste. Aarne järgi Eestist 6, tegelikult palju rohkem, kuid harilikult, kontamineerunult AT 1737-ga (pastor kotis taevasse) ja AT 1525A-ga (meistervaras). Kui palju teda omaette ongi? Sisu: Petis püüab 100 vähki (või muu arvu või nimetamata hulga), kinnitab neile küünlad selga ja laseb pimedas kirikusse. Ise esineb inglina, kuulutab viimsetpäeva ja kutsub taevateele. Järgneb AT 1737. ■ AT 1741. Pastor ja kanapojad Globaalne, incl. India. Iirist üle 20, Prantsusmaalt 10, Rootsist 7. Eestist Ø. Teenija sööb pastori kanapojad ja pastoril on külaline. Teenija ütleb külalisele: pastor tuleb talt kõrva lõikama (vrd. sama motiiv eesti lastehirmutistes). Pastorile ütleb, et külaline varastas kanapojad. Külaline põgeneb, pastor järele, karjudes: Jäta mulle vähemalt ükski! Niisiis puäntrepliigiga kavalusnaljand. ■ AT 1741*. Kuidas vorstimaks kadus Thompsoni järgi kirjapanekuid vaid Rootsist, Soomest ja Eestist (Aarne järgi 4, kuid Raudsepa järgi 36). Pastor (harvemini mõisnik) nõuab rahvalt vorstimaksu. Jutule on tunnuslik, et nimetatakse tihti kohalikke pastoreid ja kohti (Rõngu õpetaja Körber, Taagepera õpetaja Behse, Viru-Nigula õpetaja Hunnius vm.). Enamasti õpetaja nuriseb, et vorstid on liiga väikesed või peened, või vorstimaks tüütab lihtsalt inimesed ära. Teevad hobusesoolikaist või loomamaost jämeda maugu (ja panevad sõnnikut sisse). Tõde selgub hilisemast vestlusest või jõuluajal süües. Üsna tüüpiline on jätk, kus pastor seda kirikus kantslist kommenteerib (analoogilisi stseene on naljandeis palju). Need repliigid on tihti korrastatud vormeliteks, näiteks: Taagepera Behse: Mõugumaks jäägu ära, sest mõned teevad mõugu mõrudaks ~ Tooge ikka ka parajat mauku, aga mitte määratumat mauku! Viru-Nigula Hunnius (ei ütle r-i): Kuulge teie, Võlkla küla mehed, kui teie mulle need jõulu mougud toote, siis älge nii löögatuid tooge kui mineval aastal. Anonüümne Simuna õpetaja: Paasvere vald tõi pakse mauke! Ühes Põlva tekstis esineb terve laulukatke: Sest ärä olku sunnitu / nee jämme vorsti tegijä / ja suurõ karaski küdsäjä! (karaskeisse oli pandud aganaid). Tihti on lõpplahenduseks see, et vorstimaks kaotati ära. Ühes variandis on kontamineeritud jutuga vorstitegemisest elusa sea abil (AT-numbrita). ■ AT 1750. Mees haub munadest kanu (haudumishoone pannakse põlema) See on taas üks munadel haudumise juttudest, mille numbrite ja sisude kokkuviimisega on palju probleeme (vrd. AT 1218: Kilplane haub munadel; AT 1319: Kõrvits ja jänes; AT 1677: Paaž laseb paista, et kindral on hullunud). Ka AT 1750 juures nähtuvad tüpoloogilised segadused. Aa ee 1750 on tegelikult jutt, kus haudumishoone pannakse põlema — Eestis väh. 14 teksti. See ei ole üldse pastorinaljand. Trikster või lihtsalt "mees" veenab prouat, et kanadega munahaudumine on ebarentaabel, et ta ise hauks palju suurema kurna korraga jms. Hakkab hauduma, teda toidetakse hästi, sööb ka munad. Mitmes tekstis küsib veel kasuka, et oleks soojem haududa. Lõpuks paneb sauna või muu hoone, kus haudumine toimus, põlema, jookseb kana imiteerides ümber hoone ja teeb kurluks, kurluks! ~ luks, luks! ~ terniks! ~ mats! ~ klokst, klokst! ning näib sööstvat poegi päästma. Teda hoitakse jõuga tagasi ja tavaliselt premeeritakse uue saunaga jm. viisil. Jutt, mis Thompsoni kommentaari järgi otsustades paikneb AT 1750 all, on hoopis "Kanapojad õpetatakse rääkima", mida Eestis näib esindavat vaid 1 J. Poolakessi tekst Räpinast. Rahvusvahelises aines on see jutt, kus kavalpea saab pastoriproualt loa ise tibud välja haududa ja rääkima õpetada. Saab palju vilja tibudele toiduks. (See on sarnane). Sööb munad, võtab vilja, siis ütleb, et tibud räägivad, et proual on armuke. Saab vaikimistasu. (See on erinev). ■ AT 1750A. Rääkima koolitatud koer (Eestist Ø) on analoogiline eelmisega (analoogiat ka AT 1675-ga, kus härga koolitati): Koer õpib rääkima, kuid väidetakse maha löödanuvat, sest päris pastori armukeste kohta.AT 1775-1799. Pastor ja köster:
■ AT 1775. Näljane pastor Suur globaalselt levinud tüüp. Thompsoni järgi Soomest 185, Rootsist üle 30, Prantsusmaalt 20, Saksast 15, Venest 12 jne. Eestist Aarne järgi 39, tegelikult (Raudsepa järgi) 117, s.t. kindlasti üks variandirikkamaid švanke Eestis. Tegelased tavaliselt pastor ja köster (kuid võivad olla ka muu härra ja metsavaht v. kutsar vm. sulane, või ka Vanapagan ja Ants). Pastor käib jahil (või ei tea, mis nälg on, või on rahva vastu kalk), köster ei viitsi teda jahikäikudel saata või otsustab talle muil ajendeil õppetunni anda. Episoodid: 1. Eksitamine metsa Köster eksitab nad meelega, ise sööb salaja, tavaliselt puu või kuhja otsas ("teed vaadates"). Ütleb, et sööb käbisid (või kaseurbi, veisesõnnikut, heinu). Pastor proovib ka, aga ei meeldi. 2. Öömajaepisoodid Saadakse metsast välja ja jäädakse öömajale. Köster ütleb pastorile: siin on komme, et tuleb 2–3 korda söömakutset oodata. Perenaisele ütleb: härra mitu korda kutsumist ei salli, kui kohe ei tule, siis ei tulegi. AT 1775 materjalis võib korduda stseen, mis on lähedane AT 1691-le, kus kass astus sööja jalale: AT 1775 mitmes variandis astub köster pastorile jala peale, kui aeg on lõpetada. Või ka täpipealt nii nagu 1691-s: nt. kana v. kass v. koer v. põrsas astub jalale. Järgnevad pimedas süüaotsimise stseenid on ühised AT 1685-ga, kus kosilane poolitas herneid ja kõht jäi tühjaks. Pastor sööb tainast (kiislit, juuretist, putru, ube). Tuleb nööri mööda tagasi, võtab toitu kaasa ka köstrile. Köster on sidunud nööri toapoolse otsa perenaise voodi külge. Perenaine on end magades paljaks ajanud, ta ümar kõht näib pimedas näona. Siin esineb jällegi paljudes variantides süžeearenduse jaoks mittevajalik štrihh: perenaine laseb pussu, pastor mõistab seda nii, et köster puhub arvatava tulise peale, ja ütleb: Ära puhu, pole palav (õhtul keedetud). Pastor manustab putru vm., mis tal kaasas, sinna, kus ta arvab asuvat köstri näo. Perenaine kohkub, et ta on end ära roojastanud, ja läheb kaevule pesema. Järgnevad taas motiivid, mis täpipealt ühised AT 1685-ga: Käed jäävad kannu või tõrvatoobrisse. Pastor peab kaevule tulnud perenaist pimedas postiks (või pesupingiks, kiviks, puuks, kasepakuks) ja virutab kannuga, et seda purustada ja käed vabastada. Perenaine arvab, et see oli karistuseks roojastamise eest, ja palub andeks. Mõnes variandis on öömajastseenid enne, eksitamisstseenid järel. Väljaspool neid liiteid on kontaminatsioone üllatavalt vähe: Setu V. Ruusamäel AT 1560-ga (moe pärast süüa, moe pärast niita), kord AT 1731-ga (kus pastoriprouale saapaid tehakse); kord AT 1791-ga (Kas on rasvane?); kord ka pikem ahel AT 1775 + 1525P (väike härg sõi suure) + 1737 (kotis taeva) + 1740 (vähid küünaldega). ■ AT 1777A*. Kirikus koht, kus ei kuule AT järgi vaid Leedust, Rumeeniast ja Horvaatiast, kuid on ka Lätis ja Eestis (meil väh. 20 teksti). Köster on joonud armulauaviina. Pastor: Kes jõi? Köster ei vasta. Miks ei vasta? — Ma ei kuule, siin kirikus on selline koht, kus midagi ei kuule. — Misasja! Hakanud proovima. Köster küsib: Kes köstri naise juures käib? — Selgub, et ongi kirikus koht, kus ei kuule. See on taas üks neid hübriidvormilisi jutte, kus lõpplahendus on ühtaegu kavalusakti õnnestumine ja sisuline võit, ning teisalt moodustab ka puändi. ■ AT 1781. Pastor ja köster loendavad naisi, kellega maganud Põhiliselt soome materjal, Eestis vist tundmatu. Seisavad kirikuuksel ja tähistavad läbiproovitud naisi noogutustega. Köstri naise möödudes noogutavad mõlemad; kui mööduvad papi naine ja tütar, noogutab papp korra, köster kaks korda. ■ AT 1785A. Koer varastab pastori taskust vorsti Eestist Ø. Tuntud Rootsis, Iiris, Saksas. Pastor saab kelleltki koguduseliikmelt vorsti, paneb jutluse ajaks tagatasku. Kirikus on koer, kes varastab selle, või pastor kardab, et võiks varastada. Kellamees vm. ulatab pastorile selja tagant lehe nimedega, kelle abiellumine vaja maha kuulutada — pastor annab talle tagaspidi jalahoobi. ■ AT 1785B. Naelad kantslis ~ Nõel armulaualeivas AT järgi peamiselt Põhja-Euroopast. Aarne järgi Eestist 5 teksti, tegelikult u. 60. Aa ee 1785B taga on tegelikult 2 versiooni: 1) "päris"-1785B; 2) jutt määritud kantslist (AT 1836*). Mõlemas on stardimotiiviks, et pastoril on kombeks taguda rusikaga vastu kantslit. AT 1836* on Thompsoni järgi kirja pandud ainult Liivist, kuid teadaolevalt ka Lätist ja Eestist (meilt u. 60 teksti koguni). Eestis on nood nii tüüpiliselt kontamineeritud, et räägin neist siin üheskoos. Mõlemas tekib pseudomonoloog, mille osad koomiliselt dissoneeruvad. AT 1785B: Nõel ~ Naelad lüüakse kantslisse: lööjaks on leeripoisid ( 3 korda) v. köster, kirikumees (4 korda). 1. repliik: Kes on maailma loonud? 2. repliik: Üks kelm on seda teinud ~ Kuradi leeripoisid! ~ Seda on koerad leeripoisid teinud ~ See on leeripoiste töö! ~ Köstri karjapoiss, köster ja kurat (Kad). AT 1836*: Kantsel määritud tökatiga, tõrvaga, (lehma)sitaga, võiga. Määrijad on taas leeripoisid või kellamees. 1. repliik: Mis on see ilmaelu? (põhivariant) ~ Mis on armastus? (1 kord). 2. repliik: Sula selge või ~ sitt ~ lehmasitt. Muid variante: (Professor (ka pastor) kateedris): Mis on kõik maailma tarkus? (2 korda) — Selge lapsesitt; Jumala sõna on selge kui ..... — Või; Mis on maailm väärt? — Kaks peotäit lehmasitta; Kui õige on inimese süda? — Must kui tökat. ■ AT 1785C. Herilased kantslis (Jumalasõna suus, kurat pees) Thompsoni järgi sporaadiliselt Soomest, Eestist, Rootsist, Saksast jne. Eestist Aarne järgi 4, Raudsepa järgi 33. Pastoril on kombeks püksata jutlustada või ta joob kantsli varjus või on muidu paha. Trikitegijaiks leeripoisid v. hiidlased v. saarlased v. kirikuteener v. vöörmünder. Herilasepesa, sipelgad või kärbsed pannakse kantslisse või ka nõel tooli sisse. Vormelid: Jumalasõna on suus, aga (tuline) kurat pees! (domineeriv, esineb ka omaette kõnekäänulise vormelina ebavagade kohta) ~ Pea on täis jumalasõna, pe- täis kuradi kärbseid (Rap v. Mär, E. Poom) ~ Pühavaim hoidku teid kõige tõe sisse, aga kurat on minu tagumise otsa kallale tikkunud. Aamen. (Rap, M. Rekkaro) ~ Jumala rahu olgu teiega, aga mis tulimane kurat on minu pee sees? (Kuu, J. Esken). Vahel kontamineerunud AT 1785B-ga (naelad kantslis). ■ AT 1789*. Köster varastab pastori raha Thompsoni järgi puhteestiline tüüp. Aarne järgi 3, Raudsepal 7 teksti. Tüübi identiteet on vist olematu. Näib, et tegelikult ei ole selle nr-i taga muud kui AT 1543. Jutt on 100 rublast, mida maast üles ei võtaks → asi läheb kohtusse → süüdistatavale laenatakse kohtuminekuks kasukas või mantel. (Aga viidatud on Thompsonil millegipärast AT 1642-le, s.o. kus loll viskab raha konnadele, müüb liha koertele jne. — ju tehniline viga lihtsalt). ■ AT 1790. Köster räägib härjavargusest kui unenäost Sporaadiliselt Euroopast. Soomest ligi 50, Eestist Aarne järgi 7, Raudsepa järgi 40. Tavaliselt on tegelasteks pastor ja köster, või ka köster ja Uulispilli Ants vm. kombinatsioon. Varastavad härja, tavaliselt mõisahärra härja. Pastor teeb köstrile lihajagamisel liiga. Vargust uuritakse. Edasiseks sündmuskohaks võib olla nt.: 1) kirik, kus pastor peab kuulutama vargusest; 2) kohus, kus asja arutatakse; 3) pidu mõisniku pool, kus vargusest juttu tuleb. Köster ütleb, et tema teab, kes varastas. Kirjeldab vargust: nii ja naa, nemad pastoriga varastasid (vahel lisab, et härjale pandi tagurpidi saapad või sukad jalga, mis vastas tõele), hakkasid jagama; ühe soolika kallal läksid vaidlema, kumbki haaras ühest otsast (vahel hammastega), tirisid, soolikas lõhkes ja kõik pritsis laiali, siis ta ärkas üles. Pastor saab hirmuõppetunni ja kompenseerib oma ebaõigluse. Tüüp on kompositsioonitehnoloogialt sarnane paljumotiivilise jutuga AT 1364, kus mitmeist asjust räägitakse kui unenägudest (tihti väljapressimiseks vmt. eesmärkidel). Eestis on see jutt ilmselt tundmatu. ■ AT 1791. Köster kannab pastorit (Kas on ka rasvane?) Taas hästi suur tüüp: Iirist üle 200, Soomest 130, Rootsist ligi 50, Saksast üle 30 jne. Eestis Aarne järgi 24, Raudsepal 99. See oli L. Raudsepa lemmiktüüp ja eluaegne uurimisteema — vt. tüübimonograafilist kirjutist Miks tuli kirikhärrat seljas kanda. Naljanditüüp AT 1791 kogumikus "Saaksin ma saksa sundijaks" (Tallinn 1976, lk. 365–409). Töö on mentaliteedinäitena väga huvitav, motiivi- ja variandianalüüs väga detailne ja põhjalik. Tüübi lühiresümee: Vargad: üks läheb naerivargile, teine lammast varastama. Naerivaras naaseb enne, ootab kalmistul kaaslast, hakkab ajaviiteks naerist sööma. Juhtumisi möödub köster, kuulab: kurat närib surnuaial konti. Kutsub pastorit appi kuraditega võitlema. Pastoril on kas tegelikult või teesklemisi jalad haiged või ta lihtsalt kardab. Lepivad nii, et köster võtab pastori selga ja viib niimoodi sündmuskohale. Ootav naerivaras peab pimedas lähenevat kogu, kel näib olevat midagi turjal, lambavargaks ja hõikab võtmevormeli: Kas on ka rasvane? Pastor põgeneb (ja "terveneb"). ■ AT 1807A*. Kelle see kukkur kadus? Thompsoni järgi ainult Puerto-Ricost, kuid tegelikult ka Eestist (2 teksti), samuti Lätist. Pastor näitab kantslist pihku peidetud rahakotti ja küsib: Kelle see... (valju häälega) kukkur kadus? (sosinal). Keegi ei reageeri, jätab kukru endale. See on ühest küljest ilmselt edukas kavalusakt, teisalt autu tegu, jumalamehe poolt liiati. Ka eesti naljandeis on pastoril tõesti (igatahes palju sagedamini kui nt. härral) ka kavala tegelase jooni. Sama fenomen ilmneb väga markantselt Hodža Nasreddini koondkujus! Samuti ka perifeerlaste koondkujudes (meil eriti hiidlane, saarlane, setu). ■ AT 1810. Katekismuse-paroodiad (s.o. 10 käsku, Meie Isa palve, usutunnistus jne.) ■ AT 1811. Religioossete tõotuste paroodiad ■ AT 1824. Jutluste paroodiadJätan need refereerimata, kuna eesti ega muugi allikmaterjal nende kohta pole korralikult kokku kogutud, ning viitan L. Raudsepa töödele:
1) "Kirik ja ristiusu õpetus eesti rahvaloomingu peegelduses" — "Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis" (Tln. 1961, lk. 190 jj.); 2) "Eesti rahvaluulekogudes leiduvad meieisapalve paroodiad" — "Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused" VI (Tln. 1961, lk. 141 jj.): ■ AT 1810A*. Mitu jumalat on? Thompson nimetab iiri, soome ja serbohorvaatia materjali. Kuid on ka 1 var. Eestist, Virumaalt. Pastor küsib leerilastelt: Mitu jumalat on? Leeripoiss: Laadal oli kolm koormat, aga ma ei tea, palju tükk maksis (st. räägib ikoonidest). ■ AT 1825B. Alul oli maa tühi ja paljas nagu see leht mu käes (??) Raudsep toob selle nr-i all tüübi, mida Eestist on üles kirjutatud 8 teksti ning kus on juttu sellest, et vastased olid vahetanud pastorikandidaadil proovijutluse teksti ja andnud talle selle asemel tühja lehe, kuid ta oli nii võimekas, et jutlustas ka tühjalt lehelt vägevasti ja tuli olukorrast puhtalt välja, ning andis ka vastastele hoobi, alustades jutlust sõnadega: Alul oli maa tühi ja paljas nagu see leht mu käes ja näitas lehte kogudusele. Thompsoni järgi näib "õige" 1825B sisaldavat teisi motiive: pastor ütleb jutluse asemel mitmesugust muud galimaatiat. ■ AT 1825C. Läbisaetud kantsel Näib olevat küllalt ebaproduktiivne, kuid tuntud laial alal. Eestist Aarne järgi 1, Raudsepa järgi 18 var. Tuntud ka Lätis. Kantsel võib olla läbi saetud pastori enda poolt, et imesid teha. Kantsel võib olla läbi saetud ka leeripoiste poolt, et nalja saada. Vahel kukub kantsel ilma saagimata kokku, sest pastor oli paks ja raske mees. Jutus esineb tunnuslikult vormel(või pigem tiraad) algusega: Kui kõik maailma puud oleksid kokku üks puu... Toon näitena Jüri teksti (nr. 362 S. Läti naljandivalimikus): Meie kirikus see küll old. Old see nüüd Hepner või misuke vana kirikuärra see old, ei mäleta änam. [ - - - - ] See ärra teind ükskord nõnnamoodi jutlust: "Oleks selle moailma metsad kõik üks puu olema ja selle moailma kerved kõik üks kerves ja moailma inimesed üks mees olema. Kui see suur mees võtaks siis selle suure kerve ja akaks seda puud raiuma. Kui see puu langeks siis: raga-raga-raga." Akand ise puuraiumist ja kukkumist kätega järele tegema, kukkunud kõige kantslega raginal maha. Juttu ühendatakse tihtipeale just Pühalepa pastori A. v. Sengbuschi isikuga, kellega seondub kaunis palju muudki naljandiainest. ■ AT 1826 (Aa ee 1826*). Pastor leiab ettekäändeid mitte jutlustada Sporaadiliselt materjali laialt alalt, kuid tekstihulgad küllalt väiksesed. Eestist Aarne järgi 1, Raudsepa järgi 5 teksti. Iseendast kena struktuuriga jutuke, kus toimub edukas kavalusakt ja leidub ka idamaise näoga ornamendiks kootud ilus kombinatoorika. Jutt on seotud ka Hodža Nasreddiniga. Pastor on siin leidlik, seega positiivne (et leidlikkus teenib laiskust, selle vastu pole naljandil midagi). 1. pühapäev: Kas teate, mida ma teile rääkida tahan? — Ei. — Kui te nii rumalad olete, siis ma ei räägigi. Minge koju! 2. pühapäev (kogudus on leppinud omavahel, et vastavad seekord jah): Kas teate...? — Jah. — Siis pole teile vaja üle korratagi. Minge koju! 3. pühapäev (kogudus on kokku rääkinud, et osa vastab jah, osa ei): Kas teate...? — Mõned vastavad jah, mõned ei. — Siis need, kes teavad, võivad rääkida neile, kes ei tea. Minge koju! ■ AT 1827. Üürikese aja pärast näete te mind jälle Thompsoni järgi vaid Skandinaavia, soome, lapi ja eesti materjali. Eestist Aarne järgi 2, Raudsepa järgi 30 teksti. Pastor on joodik, rüüpab kantsli varjus aeg-ajalt ja saadab oma tegevust vormelitega: Üürikese aja pärast teie ei näe mind... Üürikese aja pärast näete teie mind jälle. Nood vormelid pärinevad Johannese evangeeliumist (16,16), kus Jeesus ütleb niimoodi oma jüngritele enne Keetsemeni aeda minekut, kus Jeesus reedeti. Eesti tekstid on lõpu järgi üpris huvitavad — on justkui 3 varianti lõppe: 1) pastor joob ja ütleb vormeleid, ja sellega lõpebki — st. pastor on siis kaval tegelane (kuigi paha, aga sellest pole midagi, sest kaval tegelane on naljandis paratamatult miskis mõttes paha); 2) kann või pada, kust pastor joob, jääb talle sangapidi kaela rippuma, ta peab koos sellega üles tõusma, kõik näevad seda ja tal on fiasko; 3) domineeriv redaktsioon: siin on pastor jälle kaval, sest ta saab ka sellest olukorrast üle ning ütleb: See patt ripub teil kaelas nagu see pada minul vmt., jättes mulje, nagu oleks seegi ettekavatsetult show' osa. ■ AT 1827A. Mängukaart kukub taskust Thompsoni järgi ainult Soome ainest (55 var.) + Leedu. Kuid jutt on tuntud ka Eestis (Raudsepa järgi 9 var.). Pastor mängib öö otsa kaarte, hommikul läheb leerilaste juurde. Kogemata kukub tal taskust sinna pistetud mängukaart. Näitab seda leerilastele ja küsib: Kas tunnete, mis kaart see on? — Jah, ristiäss. Seejärel küsib apostlite pilte seinalt — keegi ei tea. Hurjutab: Nojah, kaarte tunnete küll, pühakuid ei tunne! ■ AT 1828. Nüüd paistab meile selgeste (??) Raudsep on selle nr-i alla pannud jutu "Nüüd paistab meile selgeste...": Pastor magab kaua, tõmbab kiiruga talaari öösärgi peale ja läheb püksata kirikusse jutlustama. Kantsel on mäda, ta kukub niueteni läbi augu ja jääb rippuma. Kogudus pistab samal ajal laulma: "Nüüd paistab ..." jne. Tundub, et see pole päris see jutt, mida Thompson on AT 1828 all mõelnud, kuid empiirika pole olnud mulle kättesaadav. Vähemalt Waldemar Liungman (Die schwedischen Volksmärchen, Berlin, 1961, lk. 338) toob selle nr-i all rootsi jutu, kus köster tukub kirikus; siis hakkab kukk ukse juures laulma ja köster pistab ka unise peaga laulma. ■ AT 1828*. Pool kirikut naerab, pool kirikut nutab Thompsoni järgi on Soome, Eesti ja Ladina-Ameerika materjali. Eestist Aarne järgi 3, Raudsepa järgi 29 teksti. Tavaliselt kaks pastorit, teine on vahel proovikandidaat. Veavad kihla, et teine peab jutluse, mille peale pool kirikut nutab, teine naerab. Läheb püksata kantslisse ja seab nii, et ühel pool istujad seda näevad ja teisel pool istujad mitte. Ise peab väga haleda ja mõjurikka jutluse. Võidab kihlveo. ■ AT 1831. Pastor ja köster laulavad lambavargusest Viitasime analoogilisele stseenile AT 1730 all, kus kirikumehed vahetasid jutluse ajal retsitatiivides oma muljeid äpardustest kujuraiuja naise juures. 1831 levik on üsna lai: Soomest 45, Saksast 14 jne. Eestist Aarne järgi 9, Raudsep on saanud 42 teksti. Jutust on 2 versiooni (teine neist on Raudsepal loetud eraldi tüübiks): 1. versioon Pastor saadab köstri lambavargile. Asi ebaõnnestub. Köster tuleb kirikusse, kus pastor parajasti jutlustab. Järgneb vormeleist koosnev dialoog. Papp: Kas sa said seda sarvikut ~ mähhää ~ mik-mäk? vmt. Köstri vastusvormelis on variandid: 1) Ei, sain pits-pats ~ pips-pops pee peale vmt. p-alliteratiivne vormel; 2) Ei, külas palju naisi, naistel palju lapsi, lastel laiad silmad (so. paröömiline üksus, vanasõna — vrd. ka EV 5573); 3) Uks paugatas, koer haugatas, vana kasukas jäi vahele. 2. versioon Ons ta siis õige 1831 või eraldi nr-ita tüüp — Eestist on teda Raudsepa järgi 27 teksti, sh. palju lõunaeesti materjali. Papp ja köster varastavad koos härgi või vasikaid. Papp ei jaga köstriga saaki õiglaselt ja pühapäeval köster laulab kirikus: Papp varast paari härgi! ~ Meie papp varastas öösel kaks Ungria härga vmt. Papi vasturetsitatiiv: Ole vait, ole vait, see suur sinine saab sinule! (Taolised imiteerivad retsitatiivid on vene naljandeis ilmselt hästigi sagedased.) ■ AT 1831B (Aa ee 1829*). Köster, vaata, kas keegi midagi toob! Thompsoni järgi vaid Eesti ja Rootsi ainest. Eestist Aarne järgi 1, Raudsepa järgi 7 teksti. Jutluse ajal pastor käsib köstril aknast vaadata, kas keegi midagi toob. Tassitakse ka tõepoolest mitmesugust rämpsu (sh. surnud vasikaid, mädanenud soolikaid jm.), kuid põhiline paar objekte, mis variantidest läbi jookseb, on vankriratas, mille kohta papp arvab, et selle saadab Jumal köstrile, ja pool siga, mille kohta ta arvab, et selle saadab Issand talle endale. ■ 1832D*. Mitu sakramenti on? Thompsoni järgi tekste ainult Prantsuse Kanadast. Raudsep on toonud selle nr-i alla 2 eesti juttu, millel on sellega tõesti analoogiat: 1) Mitu sakramenti on? (ainus kirjapanek Saaremaalt) — leeripoiss või koolilaps vastab: Sakrament on koguni otsas, naabri Hans sai veel viimast korda ja suri ära; 2) rustikaalne vastuküsimus: Thompsonil on küsimuseks Mitu teivast on minu isa aias?, Eestis on tavaline Mitu pulka on äkkepakus? Seda versiooni on Raudsepa järgi 9 teksti. ■ AT 1832N*. Jumala tall lambaks kasvanud Thompsoni järgi ainult Soome materjali, kuid on ka Eestist (Raudsepa järgi 11 teksti). Leeripoiss peab sügiseks ära õppima laulu "Oh süüta tall". Sügisel alustab: Oh süüta lammas oh! — Pastor on imestunud: kuidas siis nii? — Eks ta ole suve jooksul lambaks kasvanud. ■ AT 1832P*. Kes on inimese kurjem vaenlane? Thompson toob selle puht-soome jutuna, kuid on ka Eestist materjali (Raudsepa järgi 4 teksti). Leeripoiss ei oska küsimusele vastata. Naaber torkab nõelaga. Poiss röögatab: Kurat! — Õige, armas laps, aga pole vaja hõigata nii valjusti! ■ AT 1833. Jutluste "aplikatsioonid" (=mugandused?) So. taas pigem rühm kui konkreetne tüüp, motiivid hajuvad tohutult. Eesti tekste on Raudsepa järgi u. 50. Millised neist on jutluste paroodiad (s.t. AT 1824), millised aga "aplikatsioonid" (s.t. AT 1833), seda ma ei oska arvata. Ka ei oska ma arvata, mida kujutavad endast nood 11 teksti, mida Aarne on selle nr-i alla viinud, sest kopeeeritud pole neist ainsatki. ■ AT 1833A (Aa ee 1833). Mis ütles Paulus? Lai levik, enam taas Põhja-Euroopast. Eestist Aarne järgi 11, Raudsepa järgi 52 teksti. On loomuldasa samuti jutt juhuslikust ebaõnnest, s.t. dissoneeriva puändiga jutt. Thompsoni kommentaari järgi on sisulisi redaktsioone rohkem, eesti ja slaavi registrid, aga ka juba Aarne FFC 3 igatahes viitavad ainult süžeele, mis on ilmselt ka rahvusvaheliselt domineeriv: Pastor laenab liha lihunikult (vahel on see juut), kelle nimi on Eestis domineerivalt Paulus, sageli ka Mooses (harvem muid: Taavet, Saalomon). Pühapäeva hommikul enne jutlust saadab taas teenija, ~ sulase, ~ poisi, ~ tüdruku, ~ kutsari jne. liha võlgu võtma (või ka köstri viina tooma). Laenajale öeldakse ära ja ta saabub kirikusse just hetkel, mil õpetaja küsib jutluse käigus retoorilise küsimuse: Mis ütleb Paulus ~ Mooses ~ ......? Sulane või keegi muu arvab, et pöörduti tema poole, ja annab lihuniku sõnad siiralt ja üheselt edasi. Domineeriv vormel on: Paulus ~ Mooses ~ Taavet ~ ... käskis sitta süüa, kuni vana võlg tasa on — see vormel (sh. nimele viidates või ka viitmata) käibib iseseisva kõnekäänuna Söö s-a kuni vana võlg tasa vmt. vormis, ja on teadmata, kummast kumba laenamine toimus ja kas laenamine üldse toimus Eestis või on see paralleelsus laiem. Muid variante: Paulus käskis leent (vm. veel hullemat) lakkuda, kuni ......; või lihtsalt: Ütles, et enne ei saa, kui..... Reeglina lõpebki jutt selle puäntvormeliga, sest mistahes süžeeline jätk pigem rikuks efekti. Kuid siin on see Eesti aine kohta küllalt ebatavaline juht, et naljand ilmutab lokaliseeruvaid jooni: vähemalt 5 tekstis (3 Kuu, 1 Hlj, 1 Kad) korrigeerib õpetaja puäntrepliiki omapoolsega, näiteks: Ei, mitte see liha-Paulus, vaid see püha Paulus! Veel huvitav nüanss: Soomes on üsna tavaline, et just sulase nimi on Matteus, Paavali, Mooses vm. Eestis ei kontamineeru: on vaid üks Palamuse tekst AT 1833A + 1831 (st. koos vastastikku laulmisega lambavarguse teemal), üleskirjutajaks H. Maasen, ja seegi võib olla lihtsalt tehniline kontaminatsioon (2 teksti järjestikku).AT 1833 alltüüpidest on Eestis veel esindatud:
■ AT 1833E. Metsanurgas ei kuule suure ilma uudiseid AT järgi üksikuid tekste laialt alalt. Eestist Aarne järgi Ø, kuid on Raudsepa järgi 5 teksti. Pastor räägib, et Kristus on surnud teie eest. Eit teisele: Või Kristus surnud! Meie siin metsanurgas ei kuule ju palju suure ilma uudiseid. ■ AT 1833G. Ei tahagi taevasse, põrgus soojem AT järgi puhtsoomeline (25 teksti), kuid on ka Eestist 1 tekst. Õpetaja kiidab taevariigi õndsusi ja eideke muretseb, kas seal ikka soe on: tema vana inimene armastab kangesti sooja. ■ AT 1833H. Kristuse hiigelsuured leivad Vähe tekste, sh. Soomest, Liivist, AT järgi Eestist Ø, kuid praeguseks on 8 teksti. Mis annab tüübile identiteedi, ei saa päris täpselt aru. Kristuse söögi-imetegu (söötis 5 leiva ja 2 kalaga 5000 inimest) on igatahes lähtekohaks. Kuid on nii erinevaid jätke, et tekib küsimus, mitme eri jutuga on tegu, näiteks: 1) Eesti tekstides arvab peamiselt leeripoiss, et nood leivad pidid olema sauna suurused; 2) Thompsoni kommentaaris ütleb pastor ise, et leivad olid suured kui Uurali mäed, ja köster küsib, mis ahjus nad küpsetati; 3) ühes soome tekstis pastor eksib (ütleb, et 5000 leivaga 5 inimest); keegi hõikab, et seda suudaks tema ka, asi läheb kohtusse jne. ■ AT 1834A*. Kui õpib väga halvasti, las õpib pastoriks AT järgi vaid Soomest ja Liivist. Kuid ka Eestist (5 teksti), samuti Lätist. Pastor küsib mehelt, kelleks ta poja koolitab. — Kui õpib hästi, siis arstiks, kui halvasti, siis advokaadiks, kui väga halvasti, siis pastoriks. ■ AT 1835B*. Piiblilehed kokku kleepunud AT järgi ainult Soomest, kuid Thompson märgib, et on ka Ameerikas üldtuntud. Aarne järgi Eestist Ø, kuid on Raudsepa järgi 4 teksti. Ka Lätist on üleskirjutusi. Pastor loeb 1. Moosese raamatust: Jumal lõi inimese (mullast)..... ning keerab kogemata mitu lehte järjest ja jätkab sealt, kus Noa endale laeva tegi: ... ja tõrvas seest ja väljast pigiga. (Eksimise põhjuseks on leeripoiste riugas või juhus). ■ AT 1836A. Tehke mu sõnade, mitte mu tegude järgi! Purjus pastor vabandab end selle vormeliga. AT järgi vaid Soomest, kuid ka Eestist on materjali (Raudsepa järgi 7 teksti). ■ AT 1836*. Määritud kantsel See on jutt, millest rääkisime AT 1785B juures — kas omaette tüüp (Thompson on selle formuleerinud ilmselt liivi registri järgi) või AT 1785B redaktsioon (põhiredaktsioon oli mäletatavasti kantslisse taotud naeltega). ■ AT 1837. Pastor lennutab tuvi Taas peamiselt Põhja-Euroopast (Soomest ligi 30, Saksast ligi 20 jne.). Eestist Aarne järgi 2, Raudsepa järgi 22 teksti. Taas tegelikult jutt juhuslikust ebaõnnest. Sotsiaalseid ulmi aitab ta realiseerida niivõrd, et juhtum on pandud juhtuma tegelasega, kelle suhtes ulmi realiseerida tahetakse. Pastor dresseerib tuvi ja esineb (või tahab esineda) trikiga, et püha vaim lendab tuvikese näol kirikusse. Kuid juhtub mingi äpardus. Thompsoni ja slaavi registri järgi võib nt. tuvi taskus ära lämbuda. Eesti versioon on aga umbes selline: Kirikuteener või sulane või poiss vm. assistent peab õigel ajal laeluugist või muul teel tuvikese sisse laskma. Kord sööb kass tuvikese ära. Tuvilennutamise hetk saabub. Teener sosistab ülalt, et kass sõi ära. Õpetaja ei kuule ja teener käratab siis täie häälega: Kass sõi ära! vmt. Kogudus naerab. ■ AT 1838. Siga kirikus Enim materjali jälle Põhja-Euroopast: Rootsist, Saksast, Soomest. Eestist Aarne järgi 12, Raudsepa järgi 73 teksti. Taas jutt juhuslikust ebaõnnest (haruharva planeeritud). Siga pääseb mingil viisil kirikusse, uks suletakse, jääb kinni. Kellamees ~ kirikumees ~ köster (harva juhuslik mööduja) satub kiriku juurde, kuuleb kahtlasi helisid, vahel sõraklõbinat ja arvab: kurat on kirikus (vrd. AT 1791, kus umbes sama motiiv). Teatab pastorile. Pastor riietub talaari, võtab piibli kaasa ja läheb kuraditega võitlema. Siga jookseb hõlmadesse, pastor satub seale selga. Kui keegi jääb naljandis hõlmapidi kinni või teda viiakse kuhugi vägisi, siis ta hüüab midagi (vrd. nt. veskitiiva külge hakunud tuulikumölder, kes kordas iga ringi ajal: Alma!... Lähen aga jälle!...). Kulminatsioon ongi siin pastori vormel (vahel see küll puudub), mille ta ütleb, kui annab või viskab kellamehele Piibli: Juhan, korja püha piibel, juba kurat mind viib! ~ Jüri, võta piibel, kurat viib minu! ~ Mats, võta püha raamat, vii kodu, juba mina lähen, jumalaga! ~ Jumalaga, kella-Mats, kurat viib minu! ~ Jumalaga, mul on põrgusõit! ~ Jumalaga, kellalööja, nüüd kurat minu viib! ~ Jumalaga, maailm, kurat viib minu! ~ Kurat viib minu kõige hinge ja ihuga põrgu! ~ Jüri, Jüri, ma lähen põrgu! Paaris uuemas variandis, kus kuradit pole eelnevalt mainitud, arvab pastor, et teda viiakse taevasse (sest on olnud nii õnnis). Tihti lõpeb jutt mittemidagiütleva epiloogiga: et rebenes sea seljast lahti, sai asjast aru, oli häbi jne. ■ AT 1839A (ja B). Pott on trump! Eesti materjal, mida AT ei märgi, on koondunud vormeli ümber Pott on trump! ja vastab ilmselt nr-ile AT 1839A (Raudsepa järgi 15 teksti): Pastor mängis öö läbi kaarte. Jääb jutluse ajal tukastama, hüüab: Pott on trump! ja korrigeerib: Ma mõtlen seda taevatrumpi, mis võitja taeva viib. ■ AT 1839B on versioon, kus sama kaardimänguvormelit kasutatakse jutluse kontekstis kihlveo peale, nt. nii: Pott on trump, ütlevad patused inimesed, aga usklike trump on Jumal taevas vmt. Seda esindavaid eesti tekste on Raudsepa järgi 13. ■ AT 1841. Mis isa ütleb söömist alustades? Thompson nimetab peam. lms, rootsi ja iiri materjali. Eestist Aarne järgi 3, Raudsepa andmeil 29. Minimaalvormis koosneb jutt õpetaja küsimusest ja leeripoisi realistlikust vastusest, nt.: Mis isa ütleb, kui sööma hakkate? — Poiss, ära tee pükse vastu pada tahmaseks! Enamasti on jutt aga ülesehituselt n-ö. "väljavenitatud teadmatusega" dialoog. Maksimaalselt venitatud vormis näeb see välja umbes nii: Mis isa ütleb, kui laua juurde lähete? — Meil polegi lauda. — Kus te siis sööte? — Põrandal.— Mis siis isa ütleb, kui kausi juurde lähete? — Meil polegi kaussi. — Kust te siis sööte? — Pajast. — Mis siis isa ütleb, kui paja juurde lähete? — Siis lööb lusikaga otsaette ja ütleb: "Ää määri, tõbras, tahmaga!"Edasi on jälle 2 numbrit, mis on loomuldasa pigem teemad kui kindlad süžeed.
■ AT 1843. Pastor külastab surijat ■ AT 1844. Pastor külastab haiget Raudsep on AT 1844 alla paigutanud jutu (Eestist on see ainus tekst), mis lähtub vormelist Küll pureb ja lõikab! (vt. nt. Lätt nr. 239). See jutt mahub kindlasti selle nr-i alla, kuid probleem on selles, et siia mahub lahedasti veel palju muudki. ■ AT 1847*. Moosese kepp ja Aaroni suitsupann Vist ainult Soomes ja meil tuntud (Eestist Aarne järgi 2, Raudsepa järgi 22 teksti). Eestis seostatud tihti just Vändra pastori K. Körberi nimega. Pastor ja mõisnik on tülis. Mõisnik kutsub mingil ettekäändel pastori enda poole, lukustab ukse, võtab kepi ja ütleb: See on Moosese kepp, millega ta kaljust vee välja lõi (so. viide 2. Moosese raamatule). Pastor võtab püstoli: Ja see on Aaroni suitsupann! (Aaron oli Moosese vend, leviidi soost preester, ja kui nad Exodus'es (2. Moosese rmt.) käisid vaarao ees, käskis Jehoova: Viska oma kepp maha, ja see muutub maoks). ■ AT 1848A. Pastori kaudkalender Tekste vaid üksikuid. Eestist Ø. Thompsoni kommentaar sisu kohta: Pastor tunneb ära lihavõtted, kui näeb värvitud munakoori. Tuhkapäeval on pannud pudelisse 48 kõrvitsaseemet närida igaks pidupäevaks (umbes täpselt nii). Mingiti lähedane sellele on süžee Aa ee 2012*, mis on uuem AT 2012 ja tuntud ka soomlastel ning slaavi rahvail (Eestist 14 teksti). Eesti aines: pastor on unustanud pühapäeva ja meenutab nädalapäevi mingite olmeliste tugipunktide kaudu — tegelikult on õieti tegu vormelitega, mis väljaspool seda konteksti kuuluvad lastelaulude hulka, u. sellised: Esmaspäev tegime heina, / teisipäev ajasime tõrva, / kolmapäev tapsime koera, / neljapäev nülgisime nahka, / reedel riisusime rasva, / laupäeval peksime lapsi. ■ AT 1849*. Pastor lehma sabas Thompsoni andmeil puht-eestiline tüüp, natuke lähedane AT 1838-le, kus pastor sõitis sea seljas. Raudsepa andmeil 51 teksti arhiiviainest. Tihti ühendatud jälle Pühalepa pastori A. v. Sengbuschi nimega (keda mainisime juba eelnevas kui naljandimotiivide kärbsepaberit ja kes teeb naljandeis mitmesuguseid veidrusi). Tavalisimalt käib jutt siiski nimetu pastori kohta. Kompositsioonis vahelduvad huvitaval viisil püsielemendid ja varieeruvad elemendid. Nood on üldjoontes järgmised: 1. Põhjused, mille ajel pastor lehmalüpsmise juurde või lehmi lüpsma satub: A. Lüpsja on teenijatüdruk: Aa. Pastor on harjunud hommikuti piima jooma, tüdruk jääb lüpsilt tulekuga kauemaks ja pastor läheb vaatama, mis lahti. Ab. Pastor kahtlustab, et tüdruk varastab piima, ja läheb kontrollima. B. Lüpsja on pastori proua, sest nad olid nii vaesed, et ei jõudnud teenijaid pidadagi. C. Lüpsjaks on pastor ise: Ca. Oli teenijate vastu nii paha, et nood alatasa lahkusid. Cb. Pastoril oli kombeks käia salaja küla lehmi lüpsmas. 2. Lüpsistseen: lehma vaevavad parmud või sääsed ja ta vehib sabaga, mis lüpsmist segab. Pastor haarab lehma sabast, et see paigal püsiks. 3. Ajendid lehma sabapidi oma nööbi külge köita: A. Tüdineb lihtsalt ära. B. Tahab tubakat nuusata või suitsetada. C. Tahab kätega omaenda kallalt parme või kärbseid peletada. 4. Seob lehma sabapidi oma nööbi külge. 5. Põhjused, miks lehm jooksu pistab: A. Säde satub suitsu otsast lehma sabale. B. Tubakatoos kääksub ja see ehmatab lehma. C. Kiin või parm pistab lehma valusasti. D. Sabapidi sõlmimine ise on valus. 6. Lehm jookseb, pastor lehma sabas. 7. Lõpuvormelid: Kirikulised tulevad vastu (või kellamees ~ köster ~ suvaline nimega või nimetu vastutulija), küsivad: Kuhu õpetajahärra nii kiiruga läheb? Vastusvormelid, millest mõned käibivad vist ka iseseisvate kõnekäändudena: Seda teab kurat ja must lehm ~ Seda teab Jumal taevas ja must lehm (maa peal) ~ Ei tea, kuhu lehm viib ~ Jumal teab, kuhu Mustik viib. Eriarendusi lõpuvormelites: Jürist on 2 teksti, kus õpetaja annab instruktsioone, mida tema äraolekul laulda ja teha: Laulu number on 143, tunni aja pärast tulen tagasi ~ Laulu nr. 335, kui ma jutluse ajaks tagasi ei saa, pidagu köster teenistust edasi! Ühes Puhja variandis on "kestuslaulmise" motiiv: pastor paneb rahva laulma ja läheb ise lehmalüpsi vaatama; rahvas laulab aga muudkui edasi kogu seikluste toimumise aja. Kontaminatsioone: 1 kord tüübiga AT 1571* (Ma olen härra!), 1 kord tüübiga tüübiga AT 2012 (või AT 1848A), kus pastor loetleb nädalapäevi.
