AT 1641 üldnumbri all veel mitmeid eritüüpe pseudoarstidest.
Enamik neist on Eestis Ø, kuid vt. järgnev! ■ 1641B. Kuninganna kõri ravimine Registrite järgi samuti Eestis Ø, kuid on 1 Koe (O. Hintzenberg) — õieti kontaminatsioon AT 1641 + 1641B: Kuri naine kuulutab, et ta mees on tark arst. Kuninganna kõris on kasvaja või kalaluu, kutsutakse ebaarst. Kuninganna mõnitab "arsti" rumalust või haledat väljanägemist, paise lõhkeb või kalaluu vallandub.AT 1642 ja 1643 on FFC 25-s alles segi (kogu aine 1642 all; 1643 on hiljem lisaks tekkinud).
■ AT 1642 ("päris"). Raha konnadele, liha koertele + printsessi naerutamine Globaalne levik, kuid arvandmed jagunevad vähemalt soome ja eesti kohta AT 1643 omadega. Eesti tekstidest esindavad tegelikku tüüpi AT 1642 ainult u. 4 teksti. Põhimotiivid: 1. Loll müüs linnas lehma, sai 7 (või 10) rubla. Tagasiteel konnad krooksuvad kaeksa, kaeksa vm. Mees vaidleb vastu, et 7 (või 10). Konnad kordavad uuesti oma. Vihastab, viskab raha tiiki: lugegu ise. 2. Teisel korral viib loll jälle lehma linna. Lihuniku koerad näivad haukuvat Võõlgu, võõlgu vmt. Või on lihtsalt suured koerad ja ta peab neid lihunikusellideks. Igatahes annab liha koertele. 3. Lihunik keeldub raha maksmast. Mees läheb kuningale kaebama. 4. Kuningatütar, kes iial ei naera (st. sama motiiv, mis imejuttudes AT 571 jj. — seal on tegelikult samuti segi maagilised ja mittemaagilised asjad). Siin tüübis panevad printsessi naerma jutud niivõrd lollidest tegudest. 5. Jätk veel: Pakutakse naermaajamise eest kuningatütart naiseks — ei taha. Kuningas lubab siis "500". See on nüüd tegelikult süžee AT 1610. Kas Eestis on seda omaette, ei tea, kuid AT 1642 koosseisus mõned on: loll on lahke ja lubab 500-st 300 juudile, 200 uksehoidjale — need on tegelikult hoobid. 6. Ühes variandis (Palamuse, H. Maasen) leidub ka episood juudi kuue omastamisega. ■ AT 1643. Loll ja kask Asutatud ilmselt Andrejevi registri järgi, kus seda numbrit kannab jutt tingnimetusega Дурак и береза. Enamik eesti 1642-st /FFC 25) esindabki seda: puhtal kujul vähemalt 5, kontaminatsioonina AT 1643 + 1600 — vähemalt 13. Tavaline redaktsioon: Loll poeg saadetakse linna härga müüma. Möödub puust, mis kriiksub. Loll arvab, et puu tahab härga osta, seob härja puu külge. Hunt sööb härja ära või juhtub midagi muud. Järgmisel päeval või aasta pärast vm. tuleb loll raha järele. Puu või känd ei taha raha anda. Loll hakkab puud kirvega peksma, õõnsusest leiab rahapoti. Kontaminatsioon AT 1643 + 1600: Loll läheb raha ära tooma. Ahne papp või pastor hakkab raha endale tahtma. Loll (vahel ka teine vend) tapab papi, loll räägib loo välja — kas kirikus või papi matusel (Setus see on vist lausa omaette ütlusena: Süümä-juuma egämiis, pappe tapma ei kedäke). Targad vennad vahetavad laiba või panevad papitapu kohta surnud siku ~ oina ja uurijad leiavad selle juhatatud kohast. ■ AT 1644. Varajane õpilane Segastes sugulussuhetes tüübiga AT 1381E. Liivist, Leedust, Venest jm. Kõrtsmik kuuleb kõrvalt, et haridus teeb rikkaks. Läheb kooli. Õpetaja ütleb, et ta tulevat liiga hilja (st. ea poolest). Hakkab tulema kellajaliselt varem, leiab kord teelt rahakoti ja saab rikkaks. ■ AT 1645. Topeltunenägu varanduse leidmisest Laia rahvusvahelise levikuga, Iirist millegipärast ligi 310 teksti. Eestist Ø. Unes öeldakse mehele: teatud linnast sillalt leiab ta varanduse. Läheb sinna, kuid ei leia ja kurdab oma häda teisele, kes sillal. Selgub, et ka teine mees on näinud unes varanduse leiukohta ja esimene mees tunneb kohakirjelduses ära oma kodu. Sealt ta leiabki varanduse. Meenutab novellilaadilist muinasjuttu, kus analoogilised saatuse-motiivid on üsna sagedased. ■ AT 1646. Õnnelik hoop India süžee. Mees lööb või müksab vihaga või kogemata kuninga krooni või turbanit. Seal all on madu. Päästab kogemata kuninga. Või tõukab kuningat lossist välja — sel hetkel lossi katus variseb.AT 1650-ndais tuleb ette jälle mitmeid omavahel kontamineerunud ja põimunud motiive.
■ AT 1650. Kolm õnnelast Selle numbri identiteet on mulle taas ebaselge, see on pigem tüüpiline kontaminatsioon kui selge tüüp. Ometi Thompson toob leviku ja arvandmeid: Soomest 140, Leedust ligi 20, Iirist ligi 30, Indiast ligi 10 jne. Eestist u. 5, sh. 2 Setust. Komponendid Thompsoni järgi: 1. Pärandus Kolm poega saavad kolm asja. Thompson pakub variandid: 1) kukk + vikat + kass (vrd.AT 1202, kus sirp vigastab kilplast, ja AT 1651, kus kass on tundmatu loom); 2) veskikivi + pill + aspel. Eestis veel: katel + torupill + niinesuga (Vai); kass + leivalabidas + niinekera (Se). 2. Õnnelikud juhused pärandatud asjadega See osa näib pea tervenisti koosnevat motiividest, mis on registreeritud ka omaette tüüpidena. Kassi-motiiv on AT 1651: müüb kassi edukalt maal, kus kasse ei tunta ja on palju rotte või hiiri. Pilli-motiiv on AT 1652 — räägingi sellest tüübist siin, kuna Eestis ongi AT 1652 ainus variant osa kontaminatsioonist AT 1650-ga: Poiss mängib pilli (meil on see torupill), hundid kogunevad talli või rehte või mujale, uluvad või tantsivad. Keegi avab mingil põhjusel ukse (Eestis mööduv kaupmees arvab, et on pulmad), hundid põgenevad. Poiss ütleb, et ta oli pandud huntidele muusikat õpetama ja huntide lahtilaskjal läheb haprasti. Too annab "kompensatsiooniks" poisile palju raha. Veskikivi- ~ paja-motiiv on kõige pigemini AT 1653. Hirmutab puu otsast röövleid, kes all raha jagavad, või saab muul moel nende raha endale (röövlite hirmutamine tuli ette ka AT 1875-s). Refereerin eesti tekste eraldi. Niinest eseme (kera, soa, värtna) liin koosneb mitmeist rumala kuradi motiividest. Põhimotiiv (ja ainus, mida Thompson nimetab) on sama, mis AT 1045: teeb niinest köit ja ähvardab järve kokku tõmmata või kõik mereloomad merest välja tõmmata vm.; saab tasuks palju raha. Kuid eesti tekstides on hulgi veel muidki rumala kuradi motiive: AT 1072 — võidujooks ("noorem vend" = jänes); AT 1071 — maadlusvõistlus ("vanaisa" = karu); AT 1062 — kivivise (lind kivi asemel); AT 1130 — rahamaksmine põhjata mütsi sisse. ■ AT 1651 eraldi: Kass tundmatu loom (Whittingtoni kass) Peale AT 1650 omab analoogiat ka kilplastejutuga AT 1284 ("hiirekoer", kes sööb "linna ja rahva"). Süžee tuum, nagu juba öeldud, on järgmine: Müüakse suure raha eest kass või kassid maal, kus neid ei tunta ja kus on palju rotte või hiiri. Võib olla ka omaette (Eestis on ligi 10 teksti, kus AT 1651 üldse esineb). Lihtsalt loll poiss, mõnedes eesti variantides on tal ka nimi "Tuhkamats" või "Tuhkarull". Algusmotiivid või "käivitid": 1) kassi pärandamine (ühisosa AT 1650-ga); 2) kaupmees kogub kõigilt oma laeva asju müügiks — kass osutub edukaks; 3) ühes Helme tekstis (saatja A. Wahlberg) on müntide testimise motiiv, mida ka Thompson märgib: aastapalgaks pakutakse 1 kopikas, mille saaja viskab vette, öeldes: kui olen väärt, tõusku ta vee peale. Kaks korda vajub kopikas põhja, 3. korral tõusevad kõik kolm vee peale, nende eest ta ostab kassi. ■ AT 1651A. (Aa ee 1651*). Sool tundmatu aine eelmisega analoogiline, Eestist 2, peale selle AT järgi ka Venest ja Indiast — ja kõik. ■ AT 1652A (Aa ee 2002*). Pillimäng huntidele (rääkisime juba AT 1650 juures). Enamik Soomest (üle 30), ka Eestist, Venest.AT 1653 on samuti pigem tsükkel või sari kui üksiktüüp.
Eestist vähemalt 22 teksti, osa kindlasti kartoteegist puudu. ■ AT 1653. Röövlid puu all [+ alltüübid] Kõigis alltüüpides pillutakse röövlitele puu otsast mitmesuguseid esemeid ja aineid kaela, aga erinevaid. AT 1653-s kukub Thompsoni järgi röövlitele pähe "objekt". AT 1653A — (valvatav) uks, analoogiline motiiv rumala kuradi jutuga AT 1009, kus uks valvamiseks hingedelt ära tõstetakse ja kaasa võetakse. AT 1653B — uks või laip. Laip võib tekkida mitmel eri moel, nt. imejutus AT 326B* (leedu ja vene), kus poiss hirmutab röövleid laibaga, on praktiliselt sama motiiv. Võib eelneda AT 1600, mis oli tihti kontamineerunud 1643-ga (loll tapab papi ja vennad diskrediteerivad ta ülestunnistused). AT 1653C — veskikivi (s.t. see asi, mis esines ka 1650-s). AT 1653D — lehmanahk (s.o. India jutt). AT 1653E — sisikonnad (s.o. ka India jutt). Eesti tekstide algused, mille kaudu puu otsa jõutakse ja viskamis- või pillamisriistad kaasa võetakse, on väga kirevad ja hajuvad. Kuidas näiteks uks tekib? Enamik ukse kaasavõtmisi on eri viisil seotud varastamisega. 1) On kolm poega, kolmas neist lollakas. Vanemad jätavad talu lollakale, ise lähevad ilmast õnne otsima. Loll vend võtab vare (= võre?) ja ukse õlale ja sammub metsa poole (Laiuse, M. Kask). 2) Kolm venda on vargil. Teised võtavad vara, loll vend võtab aidaukse. 3) Loll vend jäetakse lambakakja. Vihastab lammaste peale, tapab lambad. Mõisnik laseb vennad vangi panna. Loll vend on väga tugev ja tõstab kongi ukse eest ära (Otepää, V. Vaher). Kontaminatsioon AT 1600-ga igatahes tuleb ka ette. Viskamisi ja visatava tõlgendusi vaatame samuti "objektide" kaupa. Tihti on 3 viskamist, kus iga vend viskab eri asja, või siis on just loll vend viskajaks. 1. ja 2. vise: visatakse nt. "vedelat" — tõlgendused: vihm (ka: tõrv, mesi); "paksu" — tõlgendused: käbid, tammetõrud, puder, vaik, pilvetükk, saiad, klimbid, viimsepäeva märk. Lisaks motiveerivaid nüansse: Ühes Viljandi variandis on kuningas oma väega puu all ja seletab juhtuvat: taevas ei taheta sõja jätkumist ja saadetakse sooja vihma ja pilvetükke alla. Ühes Otepää variandis on saksad puu all ja arvavad, et Jumal laseb kuusest mett joosta ja taevast klimpe sadada. 3. ese on raske ja paneb punkti: see on surnu või uks (st. siis AT 1653A või AT 1653B) + aknaraam või äke (+ surnu) vm. (trumm, uhmer jne.). ■ AT 1654. Mees hirmutab kabelis röövleid Üleskirjutusi kogu ilmast: Leedust üle 40, Horvaatiast üle 20, Eestist FFC 25 järgi 15, tegelikult ligi 50, st. suur tüüp. Süžee tuum on lihtne: Üks on teisele võlgu ja ei anna võlga kätte ning teeskleb surnut. Ebasurnu viiakse kabelisse, võlausaldaja tuleb talle "valvajaks". Röövlid tulevad kabelisse raha jagama, surnu ja valvaja ehmatavad röövleid ja saavad raha endale. Jutus on mitmeid läbivaid detaile jm. asju, mille genees on mulle arusaamatu. Põhiredaktsioon: Eellugu, mille kaudu kabelisse jõutakse, on üsna pikk. Kõigepealt tegelane: üpris mitmes variandis üle Eesti on ta nimi Rassi Jaak või Rässi Jaak, paaris tekstis on ta pärit Viimsist, tal on naine Viiu või Iio vmt., ja koht, kus süžee hakkab arenema, on Tondi kõrts. See viitab oletatavasti trükiallikaile, mis töötasid võimenditena. Mitmeis tekstides ka: see mees oli kitsi. tegelane võib olla ka sulane ~ kaupmees (Kagu-Eestis tihti just linakaupmees). See mees on Tallinna või Riiga või Rakverre või linna oma linu või vilja müünud või läheb sinna alles koormaga ja sööb kõrtsis. Ta kas sööb ja räägib: See maksab vist küll.... või ütleb: Kui seda saaks, maksaks..... rubla suutäis vm. hinna. Kõrtsimees loeb suutäied ära ja küsibki lubatud hinda. Mees ei maksa, kõrtsmik võtab talt koorma pandiks. Mees on hädas. Nõuandjaks hakkab tavaliselt soldat või ka sulane ~ saunamees ~ sant. Nõu on osas variantides ähmane, aga selgel kujul u. selline: minna tunnistajate juuresolekul kõrtsmiku juurde, kui too siga või vasikat tapab, võtta tal õlast kinni ja küsida: Palju maksab õlaliha nael? Kõrtsmik arvab, et jutt on loomast, aga nõutakse kõrtsmiku enda õlaliha (ja viidatakse tunnistajaile). Kõrtsmik ongi sunnitud mehele koorma tagasi andma. Nõuandja küsib abi eest kopika vm. väga väikse summa, kuid aidatu põikleb ja lõpuks teeskleb surnut. Ja siin on veel tüüpilisi detaile (kõigis redaktsioonides): 1. Pole alati selge, kas nõuandja saab aru, et surm on teeseldud, või on kõik juhuse hooleks. Üldiselt vist saab, sest üsna tihti ta peseb ebasurnut keeva veega, kuid too ei ärka ikkagi. 2. Surnu ärkamise vahetu ajend on see, et röövlid lähevad viimase kopika peal jagelema. Surnu ütleb lõpuks: See saab mulle! Röövlid ehmuvad ja põgenevad. 3. Tekib surnu ja valvaja vahel omakorda purelemine kopika pärast — st. kopikast saab lausa mingi "punane niit" süžeesse. 4. Tihti saadetakse üks röövel tagasi vaatama, palju tonte on ja kas raha üle ka jäi. Üks kopikapurelejaist kahmab röövli peast mütsi ja karjub midagi umbes sellist, et: Võta see, aga kopikas on minu! Röövel läheb tagasi ja ütleb, et tonte oli tõesti palju, rahajagamine oli lõppstaadiumis, kuna kopikad olid jutu all, ja tema mütsi võtsid ka veel. Peale põhiredaktsiooni on veel paar muud alternatiivset algusmotiivi, mille kaudu lõpplahenduseni jõutakse. 1. Purjus saarlane või hiidlane heidab puusärki magama. Röövlid lähevad taas saagijagamisel tülli. Üks lööb rusikaga kaanele: Mina ei jäta, tõusku või surnu üles! Surnu tõstab kirstukaane üles ja ütleb: Ma töuse kut kah! 2. Sant või mehed kuulevad juhtumisi pealt, et röövlid kavatsevad minna kabelisse raha jagama, ja lähevad neid meelega ehmatama. 3. Kaks tänavapühkijat vm. vahetavad lumekoormaid suhkru pähe või lumekoorma liivakoorma vastu suhkru pähe ja üks jääb teisele kopika võlgu. 4. Lihtsalt keegi laenab teiselt midagi, too ei taha tagasi maksta ja teeskleb surnut. 5. On ka üks äärmiselt äravajunud tekst Karjast või igatahes Saaremaalt (K. Lepp 1938) — täpselt sellises sõnastuses: Ühes kuhas kabelis mörtsukad jägand raha, mailma unnikas olnd. Äkist üks ütlend: "Ma jäi ilma jälle, antke moole ka." Mörtsukad kohkund ää, et kabelis nii pailu tontisi olnd, äbemata raha olnd ning ta pole veel saand. Jätn rahalasu sönnasammase. ■ AT 1655. Kasulik vahetus Eestis Ø, kuigi globaalselt tuntud tüüp. Kangelane vahetab väiksemaid asju üha suuremate vastu: viljatera kuke vastu, kuke sea vastu, sea härja vastu (umbes nagu teeb rebane tüübis AT 170), siis lõpuks härja vanaeide laiba vastu (vrd. AT 1536 ja 1537) ja laseb näida, nagu oleks printsess eide tapnud. Vaikimistasuks saab printsessi endale jne. Mis mõttes siin on tegu juhusliku õnnega, sest ma ei saa aru. Ju ehk sellepoolest, et jutul on juhusliku õnne juttudega ühiseid sisumotiive. ■ AT 1659 (Aa ee 2003*). Miks taevas juute pole Peamiselt lms, balti ja Skandinaavia rahvailt. Eestist u. 5 teksti. Juutidega on taevas mingi probleem: kas keegi pretendent ei mahu taeva või on Peetrus neist tüdinud. Peetrus paneb kuulutuse või laseb teatada, et põrgus on oksjon (vahel riide- või vaskkatlaoksjon vm.). Juudid lähevad sinna. Jälle ei saa aru, mis on siin tegu juhusliku õnnega. See on kavalusnaljand, kust otsast teda iganes vaadata. ■ AT 1660 (Aa ee 1660*, Andr. 1660). Vaenemees kohtus Sporaadiline levik, mitmelt Baltikumi rahvalt jm. Aarne järgi Eestist 1, tegelikult vähemalt 3 kirjapanekut. Ka eesti materjal näib viitavat, et sel tüübil on palju tegemist tüübiga AT 1534, slaavi registris ongi see nr. 1534 alla tõstetud (Шемякин суд). Ja 1534 all eesti materjali ei figureeri. S.t. eellugu on spetsiifiline 1534, kohtustseen on spetsiifiline 1660. AT 1534: Vaene on rikkalt hobuse laenanud ja mingil põhjusel rebib saba ära (kas pole rakmeid vm. ~ või aitab keegi kellelgi hobust soost välja tirida) jne.; kavalusversioonides võidakse seda teha ka meelega. AT 1660: Rikas kaebab vaese kohtusse. Vaesel on kotis või põues või taskus kivi, millega kavatseb kohtunikku oodatava ülekohtuse otsuse järel lüüa või visata. Kohtunik arvab, et see on pistis, ja mõistab mehe õigeks. ■ AT 1670*. Alasti soldat saab kindraliks. Näib olevat puht-eestiline jutt (3 teksti vähemalt). Miks ta on folklooris olemas, jääb mulle ebaselgeks, sest narratiivset alget on siin vähevõitu. Soldat on kuuma ilmaga vahi peal ja läheb suplema. Kuningas tuleb, soldat kargab aadamaülikonnas postile tagasi. Kuningas võtab ta paljana lossi kaasa — ei saa aru, miks: ühes tekstis nagu karistuseks, teises nagu nalja pärast või pilkeks, kolmandas nagu preemiaks, sest ütleb, et kaitseb kuningat mõõgaga, mitte riietega. Kuningas küsib, kas keegi tahab soldatile mehele minna, ja kuninga õetütar tahab, või annab kuningas talle ise oma õetütre naiseks.
