TRISKELE: Heikki-Rein Veromann, Janno Mäe, Jaanus Roosileht, Toivo Sõmer, Tarmo Tabas, Ergo-Hart Västrik

 

This site in English

Triskele uus kodulehekülg on aadressil
http://www.triskele.ee

Ansambel TRISKELE tuli kokku 1997. aastal eesmärgiga esitada eesti rahvamuusikat, keskendudes regiviisidele ja vaimulikele rahvalauludele. Ühendavaks lüliks ansambli liikmete vahel on olnud huvi vanamuusika ja erinevate maade rahvamuusika vastu. Nendest allikatest on lähtunud ansambli Triskele instrumentide ja seadete valik, mis võib eesti muusikatraditsioone arvestades tunduda esmapilgul omajagu üllatav. Ansambli liikmete eelnev muusikaline tegevus ja huvid on olnud küllaltki erinevad, ulatudes keskaja muusikast kuni jazzini.
 


Kolga-Jaani kiriku kellad 0:31
See aeg on tõest ukse ees
Kristus, kes meid õndsaks teed 6:26
Kes Jumalat nii laseb teha
Ma armastan, oh Issand sind
Üks laps on sündind Petlemmas 3:13
Armas Jeesus, sind ma palun 6:40
Oh, võta, armas Jeesus, vastu mult 6:14
Õnnis, kes ei võta teha
Mu süda, miks sa muretsed
Au, kiitus olgu igavest

Kolga-Jaani vaimulikud rahvalaulud
Kolga-Jaani vaimulikud rahvalaulud © 2003 Triskele


Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud II
Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud II © 2002 Triskele

Nüüd olgu ikes igävest' (Kolga-Jaani) 6:02
Latse võtke rõõmsast kuulda +
Omme latsi, Issand, toida (Urvaste)
Ma su pool', Jesus, tänita (Halliste)
Õnn selle elomajale (Halliste) 4:02
Oh pää, täüs verd nink jooni (Halliste)
Üts õige õnnis mees om see (Otepää) 2:15
Issand ärä nuhelgu (Halliste)
Võimust võtnu om nüüd meie voon (Otepää) 3:58
Öö om jo läve een (Otepää)

Oh kuis õndsa omma pühä taivan (Nõo)
Meil, Esä, vaimu lähätä (Halliste)
Kui meil om suuremb hädä käen
(Kolga-Jaani) 6:33
Nätse Jumal, siin ma rummal (Räpina)
Mu looja nink mu elovürst (Otepää) 7:04
Mu Jesus võtap patatsit (Räpina) 3:39
Mu armas, kae usinast (Halliste)

Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud
Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud © 2001 Triskele


Eesti vaimulikud rahvalaulud
Eesti vaimulikud rahvalaulud
© 2000 Triskele

Mu süda, ärka üles (Reigi) 7:59
Ma tänan sind, et oled mind (Pärnu-Jaagupi)
Et kiitke Jumalat (Reigi) 2:34
Kõik inglid taeva valguses (Suur-Pakri)
Kristus surmast tõusnud on (Kihnu)
Kuis pean vastu võtma (Kihnu) 5:59 
Ma kiitlen ükspäinis (Pärnu-Jaagupi) 3:34
Oh kui õndsad on need pühad taevas
Kõigis paigus, kus ma seisan (Ridala) 3:35





Ansambel Triskele muusika
on mitmetähenduslik, sarnanedes sümbolornamendile, milles on mõjutusi
nii vanast soome-ugri pärandist kui ka hilisemast kristlikust kultuurist. Elavale rahvamuusikale iseloomulikult on eri alged selles teineteisega harmooniliselt põimunud, üleminek ühelt teisele toimub sujuvalt ning tulemuseks on eesti rahvamuusika traditsiooni jaoks uued ja tavatud värvid.
Tarmo Tabas – laul
Heikki-Rein Veromann – laul, flöödid
Ergo-Hart Västrik – laul
Toivo Sõmer – ud, kandled, laul
Jaanus Roosileht – fiidel, hiiukannel, laul
Janno Mäe – trummid, laul 

 

Kuuria

Elupuuokstega rist
Triskele praeguse koosseisu liikmed on kõik vähemal või rohkemal määral kokku puutunud Euroopa keskaja muusika esitamisega ansamblis Via Sonora, olles teinud koostööd Eesti silmapaistvamate vanamuusika esitajatega (Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoor jt). Ansambli mängulaadis on tunda kiindumust araabia (ja üldse ida) muusikapärandile omasesse lähenemisesse, kus suhe interpreedi ja muusika vahel on intensiivne ning ennastunustav, hämarduvad piirid kuulaja, esitaja ning muusika vahel.
Triskele muusika vormi ja stiili variatiivsus - selle kohatine ebaselgus, hämarus ja adumatus - väljendub ilmekalt muusikute improvisatsioonide "lihvimata ja lahtistes otsades", kajastades nõnda ebatäiusliku inimese püüdu otsida ja tajuda jumaliku loomisakti saladuslikke tagamaid.
Triskele jaoks on olnud oluliseks inspiratsiooniallikaks regilaulu arhailine pärand ja seni veel suures osas väljaselgitamata algupäraga eesti vaimulikud rahvaviisid. 
Kreeka rist
kodarratas
Tartus, Tampere maja õuel
Algmaterjali tõlgendades ei ole Triskele eesmärgiks siiski autentsuspüüd,
vaid soov luua musitseerides konkreetsest tekstist ja viisist lähtudes nägemuspilte,
mis püüdlevad ajast ja ilmakorrast sõltumatu vaimsuse kandjateks.

 
Vaimulik rahvalaul VAIMULIKU RAHVALAULU tekkimine Eestis on valdavalt XVIII sajandi nähtus. Omaette peatüki moodustavad selles luteri koraali variandid, mida on rohkesti leitud Lääne-Eestist, eestirootslaste aladelt ja nende naabrusest. Sarnast koraalide varieerimise nähtust tuntakse ka Soomes ja Rootsis. Need laulud kujutavad endast lauluraamatu tekstidega lauldavaid rahvaviise, mõnes on aimatavad ühe või teise koraaliviisi kontuurid. Vaid harva on koraal selgelt äratuntav. Sageli ei lange ka tekstid kokku - rahvaviisi eeskujuks pole olnud mitte sama tekstiga lauldav koraaliviis, vaid mõni teine. Vaimulik rahvalaul on eesti kultuuris ainulaadne fenomen, see on üks neid haakumispunkte, kus oleme euroopa kultuuritraditsioonidega orgaaniliselt ühendatud.
 
 
Kontakt:   ansambel.triskele [at] gmail.com
telefon: 55 671 134 või 55 590 468


Design & artwork: Toivo Sõmer & Ülle Tabas
Webmaster: andres_d [at] ut.ee ja ergo [at] folklore.ee