Risti pealepanemise laul
Laulu autoriks peab rahvapärimus Konda vürsti Satõgat.
Säilinud tekst on üks väheseid võimalusi näha
manside ristimist nende endi silme läbi ning võrrelda nende
nägemust vene ajalooallikates
esitatuga.
Nurgelise maa kõigist nurgist (1)
mina, mees, kuulda saan,
nelinurksest nurgaristist
räägitakse.
Nurgelise maa kõigist nurgist
kuulda saan,
nelinurse nurgaristiga
kõiki kaetakse.
Isa (poolt) raiutud
ühetoalises palkmajas
mina, mees, istun - miski kostab,(2)
valjukõriline kõriäike
kerkib.
Tanumalise linna tanumale(3)
välja ma lähen,
oma mustsõstrapaariga(4)
Numi-Toorumi, oma isa, poole üles vaatan:(5)
särjesoomuse suurust pilveräbalat
olemas ei näe.
Jõevoolu mööda alla siis vaatan,
kananokaga hea paat
seal paistab,
vägevaid raudsüdamega püsse
seal paugutatakse,
paljusid raudsüdamega suurtükke
seal paugutatakse.
Meie must maa-ema sellest vaid väriseb.
Mustaraualise nooletupe
oma kümnesõrmelisse kahte kätte(6)
ma võtan.
Tõusva sõjasalga peaks
mina, mees, tõusen,
kananoka hea paadi
tagasi pööran.
Pärast seda kahetoalise palkmaja
mina, mees, püstitan,
selles kahetoalises palkmajas
mina, mees, lebasklen.
Ükskord kusagilt kostab -
valjukõriline kõriäike
kerkib.
Ma lähen jälle välja,
vene lõuendist särgis jõevoolu mööda
alla
siis vaatan:
paljusid raudsüdamega suurtükke
seal paugutatakse.
Siis, olles teadvuse kaotanud,
kaks lõhestatud persega(7) kasakat
kuidagi mind kinni võtavad,
sel suvel kasvanud lennuvõimetu marmorrätsikuna
kuidagi mind kinni võtavad.
Kui ma lähemalt vaatan:
piiskop, hoorapoeg, ise on kohale toodud.(8)
Isale panemata jalarauad
mulle, mehele, seal (külge) pannakse,
koera lamamise halba (paadi)põhja
mind, meest, visatakse.
Kaua või vähe mind viiakse,
isa seitsmest kirstust alumise kirstu
olen kaasa pannud.(9)
Nüüd siis (palju)räägitud
koidiku heleda tähe (moodi) Tuupõli-linna (=Tobolski)
keskele
minu, mehega, jõutakse.
Isa (poolt) nägemata
täitanud maja keskele(10),
mind, meest, nüüd visatakse.
Kasvava kuu seitse päeva
mina, mees, seal söödan täisid.
Isa (poolt) täidetud
nelinurkse varakirstu nurgad
tühjendan. Seejärel
siidnööpidega vägev isand tuleb mu juurde.
Keelt laksutava keeleka linnuna,
mulle, mehele, seal ta laulab.(11)
Isa (poolt) täidetud
nelinurkse varakirstu
suu on laiali.
Mu siidnööpidega vägeva isanda
kaelani kinni nööbitud
leivapätsi mõõtu nööpide moodi
(nööbid) mina ka kinni nööbin.(12)
Nelinurkne kuldne rist
minu, mehe, peale pannakse.
Isa (poolt) (ohvrianniks) asetatud varsarasva küllane nõu
Toorumi tuhandeks päevaks see ära jääb.(13)
The Great Bear 384-386.
Mansikeelse teksti järgi tõlkinud ja kommenteerinud
Aado Lintrop
1. saamõng maa -nurgeline maa, üks
tüüpilisemaid suure maa-ala kohta kasutatavaid vormeleid mansi
rahvalauludes ja -juttudes. Sageli ka saat saampa saamõng
maa - seitsme (või saja) nurgaga nurgeline maa.
2. Tüpiline situatsioon obiugri lauludes -
vägimeest või jumalust kujutatakse laulu algul oma elupaigas,
kus ta tavaliselt valvsa kõrva ja/või terava silmaga
märkab lähenevat vaenlast või häda.
3. kanõng - tanumaline,
tänavaline -
tüüpiline epiteet linna või küla iseloomustamiseks.
4. = silmadega. sosõg -
mustsõstar - tüüpiline silmade kohta kasutatav epiteet.
5. Obiugri folklooris nimetavad
Numi-Toorumit oma isaks nii vägilased kui ka
üleloomulikud olendid. Mõnedel juhtudel, nagu
nüüdki, võib viitab see taeva enese
personifitseerimisele ja jumalikustamisele.
6. Viiesõrmeline ja viievarbaline on
tavalised käte ja jalgade kohta kasutatavad epiteedid, siin kahe
käe kohta kümnesõrmeline.
7. Ilmselt viide kasakate rõivastusele,
lõhestatud sabaga kuued vms.
8. Retke Konda manside juurde juhtis Siberi ja
Tobolski metropoliit Filofei Leshtshinski.
9. Kuna laulust selgub, et minategelane viidi
vangina kaasa, pole kuigi usutav, et ta varakirstu vabatahtlikult
ühes võttis.
10. Mõeldud on vanglat.
11. Ilmselt keelitati vangi ennast
ristida laskma.
12. Tavalistelt tehti vastristitud muulastele
kingitusi rõivaste, jalanõude, kangaste ja raha näol.
Vt. ka teateid manside ristimise
kohta XVII sajandi algul.
13. S.t. isade usk on jäädavalt
hüljatud.
|