Tähe' omma' luudu' ilos ja valgusõs
taiva külge. Mis nä' omma' ja kuis nä sinnä
pantu, tuud ei saa' kiäki tiedä' ja ei piä' tuud
kah niiväega uur'ma. Liinast tuudi meil latsõ manu'
tohtri. Tuu nakas seletämä maakeräst. Ütel',
et tähe' omma' kah maakerä'. Tuu om ilmatarku jutt.
Tuu lätt kõik tühäs. Piiriperemiis ütel'
tohtrilõ, et kuulõ', seletä' sa tuu ar', kuis
soo maakerä om tõistõ püürdünü'.
Et linnutii ol'l inne õdagust hommogohe, a no om põhjast
lõunahe. Es mõista timä kah tuud kuigi' seletä'.
ERA II 259,317 (11) Urv
Sest on juo pailu aega. Üks kord käisin pues, siis keskomiku
all tähäd sadasid maha nagu suur rahe sadu, särinal
sadasid maha. Aga nal'lakas oli küll näha. Mõni
ütleb, et teised maailma kerad, aga sie
on tühi jutt, tähäd on luomisest luodud valguseks
inimestele.
AES, MT 250,47 HJn
Tähed on kõik ühekaugusel, kuust
vähemad.
ERA II 133,243 (39) Khn
Taeva tähed peavad väga suured
olema; kord on üks täht maha kukunud ja tema on nii
suur olnud, et kolme kubermangu maa kinni katnud.
H I 2,571 (3) Rõu
Täht ka' om, mis tä om. Ta või mant olla' vaka
suuru. Mulk [taeva sees] tä ei olõ'.
Kuis tä mulk olgõ'! Kuis tä sõss maahha
juusk! Aa, mulk olnu', sõss joosnu-us maaha.
ERA II 252,202 (6) Se
Vanad inimesed arvasivad, et taeva tähed on niisuured, kui
hobuse nahad ja päälegi on
neil arud külles kui hobuse naha koivad. See arvamine tekkis
sellest, et rahvas nägi, kudas tähed taevas virvendasivad,
sest virvendades näikse, nagu oleks tähed harulised.
E 40116 (156) Trm E. Õunapuu
Tähhed on ühhed lodud asjad taeva
külges, mis on ja mis jävad viimse pävani ja siis
lastakse mahha kukkuda.
H, Mapp 135 (2) Pha
Tähed on vanapaganast taeva sisse löödud naela
pead.
EÜS VIII 146 (116)
Taeva tähed peavad naelad olema kellega
taevas on kinni kinnitud, selle pärast magab reinuvader rebane
pilvisel öösel üles pöörtud jalgega,
hirmuga, et kui taevas peäle kukub, siis jääb ometi
jalgade otsa üles; selgel ööl, kus taevas kinni
on naelutatud, magab julgeste.
H I 2,571 (3) Rõu
Kui selge tahdis taevas, siis jänes tohib joosta, on julge,
et taevas naeldega kinni, ei kukku pähe. Pilves ilmaga ei
pea jänes tohtima jooksta.
E 9568 (6) Hlj
Taiva tähti hulka nimitäse mõnõ Jumala
silmis, kes siält ummi must-tuhandide silmiga alla, kõiki
inemiste lastõ pääle maalõ kaes.
H II 60,698 (1) Se
Ema ütles vanass lapsele, et tähed on Jumala silmäd,
Jumal on kõrgel taevan.
ERA II 266,380/1 (20) Kod
Ema ütles ikka, et ole hea laps, taevatähed on õndsa
inimese silmad. Paha inimesi lööb jumal välguga
maha.
RKM II 331,9 (1) Sim
Tähed on küünlad, pannakse
õhtu põlema, homiko Peetrus lööb suure
haoga surnuks.
H, Mapp 107 Krj; sama H, Mapp 125 (2) Krj
Tähtest rääkivad inimesed, et need peavad ühed
valguse kündlad olema, mis õhta põlema pannakse
ja homiku ära kustutakse ja Peetrus peab neid õhta
põlema panema ja homiku peab ta neid haga maha lööma.
H, Mapp 122 Krj
Tähed õlema küinläd nagu jõõlupuu
küljen, et mua pimedasse ei jää. Nad õlema
ülenii, ei kadu kunagi ärä, aga pääväl
ei näe (neid): pilved katavad kinni. Aga säräb
ta küll ilosass. Kuu ja tähed, kos nad one, kui suured
nad siäl on, sedä ei tiä üteldä. Selle
kõhta on meie mõistus nõrk, meie vägi-võim
veike.
ERA II 266,381 (21) Kod
Lastele öeldi: näe, Jumala küünlad polevad,
kui tähed paistsid.
ERA II 114,283 (11) Tallinn <Kuu
Mu naisõesä ol'l katõsakümmend säidse
aastat vana, kui tä kuuli - sinnä' saa kolm aastat tagasi
- mi' tuuga' vaidlimi' kõvastõ. Timä ütel',
et tähe' omma' taiva külen, nigu meil saapa
talla seen nagla'. Ütel', et na' omma' nigu küündle',
egä hinge jaos üts täht. Et taivas om kinniline
üle maa, nigu üts kummitu pada. Mina vaidli vasta, et
taivas ei olõ' muud kui üts süvütüs.
Timä pahasi. Ütel', et ma suka' ei kõnõla',
et sa olt ilmatarku perrä ar' hukka lännü'. Es
jõvva' mina tälle selges tetä'.
ERA II 259,297/8 (16) Urv
Taiva tähe olõvat koik kündle. Ega
inemise jaos küünäl, määne täht
tinõhõmb um, tuu olõvat pattatsõ inemise
jaos, mia valusamb, tuu olõvat õnsamba jaos, mia
õigo valuva uma, nuu olõvat õigõ usu
preestri ja kui nättäs et täht jusk, sis kistuvat
küünäl ärä ja tuu inemine kuulvat ärä,
kelle jaos tuu täht oll.
H III 30,716 (199) Vas
Taeva tähed on inimeste elu küündlad, kui täht
langeb, siis sureb üks inime ää. Eledad tähed
on õntsamad inimesed, tumedad patusemad. Kui inime sünnib,
siis paneb taeva taat selle jäuks jälle uue küündla
põlema.
H II 14,249 (47) Amb
Saaremaal räägitakse, et taevatähed on taevaküünlad.
Need sütitakse igal õhtul põlema ja kustutakse
hommikul. Tähtsamate isikute jaoks on suuremad küünlad,
tähed, lihtinimeste jaoks vähemad tähed, aga iga
inimese jaoks ikka oma täht. Kui keegi inimene sureb, langeb
ta täht taevast alla ja kustub.
E XI 17 (71a) Sa
Taevatähed tähendada taeva ooneid, mõnedel aga:
inimeste elu küünlaid. Kukkub üks ele täht
maha, siis sureda õnnis inimene, kui tume, siis pattune.
H I 2,502 (13) Puh
Taevatähed pidid olema inimese elulambid.
Mõni ütleb, et külmaga kukub täht taevast.
Aga ei - kui inimese elulamp kustub, siis täht langeb. Igal
inimesel on oma elulamp.
ERA II 77,278 (64) Hag
Ja veel peab neid [tähti] iga inimese hinge
jäuks üks olema. Kui üks täht maha kukub,
siis sureb üks inimene ära. Mis suuremad ja herkemad
tähed on, need on sakste päralt, ja mis vähemad,
need talu poegade pärast.
H, Mapp 125/6 (2) Krj
Iga inimese jäuks, kes sureb, selle täht langeb maha
- elkjad, säravad tähed on suurematel sakstel, ülematel,
tuhmemad on talupoegade, vaeste tähed.
H, Mapp 107 Krj
... ja iga inimese jäuks peab üks täht olema. Kui
üks täht peaks maha kukkuma, siis sureb üks inimene
ära ja muist tähti, mis ergemad on, need on suuremad
sugu rahvas ja tuhmemad on alamad rahvas ja koido täht on
keikide tähtede kunningas.
H, Mapp 143 Sa
Tähti arvatakse olevat taevas nii palju kui maapääl
inimesi. Kui langevat taevas täht, surra ära üks
inimene. Sest ühes inimese surmaga kustuvat ka ära tema
inge täht. Suured ja eledad tähed olla rikaste ja väikesed
tuhmid vaeste inimeste inged.
ERA II 132,597/8 (8) Krj
Ka räägitakse Halliste pool seda, et taevas iga inimese
jaoks üks täht pidada olema. Need, mis tumedaste läigivad,
olla "patuste" inimeste tähed ja need, mis hästi
säravad, pidada "pühade" inimeste omad olema.
Ja kui keegi inimene ära surevad, siis kustuvad täht
taevas ära; sündivad aga keegi noor inimene ilma, siis
saada üks täht jälle juurde tulema.
H IV 9,460 Hls
Taeva tähtedest arvati, et neid pidi iga vaga hinge jäuks,
kes aga maa peal elab, üks oleme, mis selle hinge järele
nii kaua valvab, kuni ta ära sureb. Suremisega pidi ka tema
täht taevast paistmast ära langema, ja uue vagade sündimisega
uued jälle juure tulema.
H II 17,180 (10) Tallinn < Mär
Egä inimese jaoss piavet täht taevan oleme. Mis selge
ja erest paist, sii om rikka inimese täht. Sii tume tähek,
sii on miu täht, miul om tume ja must ja murelik elu.
KKI, WS Krk
Nii pallo om taiva küleh tähti kui inemisi ilmah. Ega
inemise sündümise aigu nakkas taivah üts täht
pääle hilkama, ja satas koolmise aigu maalõ,
ni' kistus arr.
H II 60;699 (1) Se
Taivah um ega inemise hinge jaos täht, ku lats sünnüs,
sis pandas timä nime pääle täht ka taivahõ,
ku täht taivast maaha satas, sis iks üts inemine tuul
aigu hinge heit.
H II 3,559 (7) Vas
Taivah om õga inemise jaost täht. Kua põdõ,
tuu täht om tinnõ. Kua täht juusk maaha, sõss
tuu om koolu täht. Ku hing lätt vällä, sõss
täht ka joosk maaha. Ku latsõkõnõ sünnüs,
sõss nõsõs temä täht ka' taivahe.
ERA II 194,304/5 (15) Se
Igal inimesel on taevas oma täht. Kui keegi sureb, kustub
ta täht taevas. Täht kustub seda viisi, et ta taevast
maha sajab. Mõni kord sajab palju tähti, siis sureb
palju inimesi.
E 8° 4,2 (1) Kaa
Iga inime peab üks täht olema.
AES Kos
Maa käib oma jäu, päike, kuu, oma jäu; tähed
veerevad ka pissi illukeste edasi: on inimeste hinged,
seepärast muist langevad, muist tousevad. Eks surma ja elu
tee ikka liigu.
H, Mapp 107 Krj
Tähed olla inimeste hinged, keda Jumal algmisest kunni lõpuni
iga inimese jäuks valmis loonud. Kui täht maha jookseb,
siis olla üks inimene ilmasse sündinud ja hing (täht)
jookseb tema sisse. Pärast surma läheb hing tähe
näul jälle taeva külge kiiluma, kunni ta säätud
ajal uueste inimese sisse läheb.
EKS 4° 1,218 (2) VNg
Ennevanasti inimesed rääkisivad veikste lastele, et
taevas tähed on inimeste hinged. Niipalju kui tähti
taevas, niipalju olla ka maa peal inimesi. Tähed mis on suured
ja hiilgavad heledasti, räägiti, et need on rikaste
hinged. Aga veiksemad tähed, hiilgavad nõrgemad, olla
vaeste inimeste hinged. Õige veikesed tähed, ööldi,
et on laste hinged. Suur täht, mis kukkus taevast alla, tulesoru
taga, ööldi, et kuskil keegi rikas inimene suri ära.
RKM II 313, 370/1 Ülem-Bulan (R. Ottesson 1974)
Väikesed tähed taevas on laste hinged, suured tähed
suurte hinged. Kui täht taevast maha langeb, sureb see, kelle
täht langes.
E XII 64 (218) Nõo
Nii paljo, kui hingi maa päl, nii paljo om tähti taivah.
Valusa tähe omma õndsa hinge. Time tähe omma
patadse.
H, R 9,71 Se
Heledad taeva tähed tähendavad õndsaid inimhingesi
ja tumedad patuseid.
E 66040 (5) Võn
Taeva tähed peavad kõik õndsate inimeste hinged
olema, kes veel maa peäl elavad. Mida õndsamb inimene,
seda heledamb tema täht.
H I 2,571 (3) Rõu
Kõik taeva tähed on surnud inimeste
hinged.
H II 57,688 (3) Pai
Igal inimesel on oma õnnetäht.
Kui inimene sünnib, siis mindakse vaatama, mis tema täht
tema tuleviku kohta ette kuulutab (oli ennemalt); tähetundjad
on "targad". Kui inimene ära sureb, siis langeb
tema õnnetäht maha.
E 48038 (5) Trm
Vanal ajal olid iga mees omale ühe tähe valitsenud (sellesmärgiks)
kesse täht pidanud keige ennemine ära kaduma, se pidanud
siis keige ennemine teiste seast surnud olema.
H, Mapp 114 (5) Krj
Kui puul pühä õdagu tähe'
taiva pääle tulõva - nakkasõ "hingli"
taivah laulma, ja laulva nikagu pühäpääväste
tähti tulõkini.
H II 60,698/9 (1) Se
Mõnõ', kes väega "pühä'"
omma, nägevät ka päivä-aol taiva-tähti.
H II 60,698 (1) Se
Põhjanaela ja vankri järele, varda tähtede järele
ennustatakse enne jõulu 3 päeva (jaguaeg),
missugune aeg tuleb eestuleval aastal. Meremehed ja kõik
vanad inimesed ennustasid nii vanasti. Ega neil ei olnd kalendrit.
Teadsid täpselt, millal teha heina. Kui tuleb vesine suvi,
siis teadsid, mis kuus ja kui kaua.
ERA II 302,552 (26) Tallinn < Kuu
Vanad naesed rägivad, et kui taeva tähed hästi
heledasti paistavad, siis toovad lammad paarid
ja vaist ka kolmed pojad.
E 24569 (1) Vil
Kui tähti palju taevan, säräväd tihkess, suab
palju nuuri luumi.
ERA II 266,380 (19) Kod
Kallil öödel palju tähti on tulep palju noori loome.
RKM, Toompalu 2,385 (6) Krk
Ka tähtedel arvatakse põllu saagi
kohta tähtsust olevad.
H III 572 (8) Han
On talvel tähine taevas, siis suvel
viljased väljad.
E 63269 (204) Rõu
Kui taevas oli tähine, siis loodi mõrrad,
sest siis püüdsid need mõrrad palju kalu.
E 84549 (2) Hää
Kui tähed õlid madalale vajunud, ei võenud
reht maha laska.
ERA II 266,383/4 (7) Kod; KKI WS Kod
Sest on üks 40 aastad mööda läind, kui oli
suur õhtatäht, siis see pidi
olema seesama suur täht, mis Petlemas paistis, kui Jeesus
sündis. See on kohe justkui üks suur lamp põleb.
ERA II 55,259/60 (6) Rid
Halliste pool olen ma kül mitmede suust kuulnud, et Jõulu
täht ka taevas olevat ja väga eledaste paistvad,
aga seda kohta, kus Jõulu täht olevad ehk missugune
see Jõulu täht on, seda ei ole seia maale mul ükski
teadnud näidata ega seletada. Ma arvan, ehk vanemad inimesed
endisel ajal teadsivad, aga meie ajal nähjakse see palju
unustatud olevad. Räägitakse ka, et Jõulu täht
Kristuse sündimisest saatik paistvad ja see seesama täht
olla, mida targadelle olla näidatud.
H IV 9,468/9 (9) Hls J. Söögel
Keppi ei tohi mitte nii teha, et tüvi ülespidi ja latv
alaspidi, sellepärast, et siis Moosese kepp,
mis (kuidas rahvas räägib) taevasse täheks on pandud,
maha kukkuda. - - (Ma olen ära unustand, kus kohtas see täht
on.)
H II 58,504 (37) Vän
Tuleb veel meelde taeva tähtede lugu. Liisu Müilbach
rääkis taeva jäärast. Kui
taeva jääras jäära sõelas olla, siis
tulla sell kevadel külm kevade ja vilets heina saak, aga
rukis tulla raske teraline. Ja ka tali nisu. Taevas on kaksteist
sõela ja iga sõelas olla oma aasta täht. Keik
loomad on taevas nähtaval: kui jumal maa lõi, siis
mis looma maa peale lõi, selle kuju pani taevasse. Keik
on taevas näha, hobused ja härjad, va nõel uss
on ka taevas näha. Mis täht taeva jääras on
Eesti muinas usu järgi, seda minu lapselik meel ei osand
küsida. Kuid see kinnitab, et Eesti rahval oli oma tähe
teadus. Taeva hobune on vist küll Jupiter, aga taeva jäär?
Kui ta mitte Mars ei ole? Sest minu isa ühe korra ütles
- kui taeva jäär kevade pööri päeval
näha, ega siis head suve palju ei tule.
ERA II 205,467/8 (6) Tallinn < Kei
Rändavad tähed olivad talle [= Ann Meiker] tuntud, nimelt
Venus, Mars, ja Jupiter. Ta nimetas neid tähtede hulgusteks.
Veenusest ütles ta, et see paistab ühel sügisel
ehas, teisel koidus. Kui Veenus sügisel koidus, siis tuleb
külm talv, kui kevadel ehas, siis kuiv suvi ja ümberpöördult.
Kui Veenus "hiljaks jääb", siis tulevad segased
aastad.
H II 71,586 (19a) Kad
Jupiterist ütles A. M. [Ann Meikar]: see täht hulgub
ka, aga ta on laisem kui teised.
H II 71,587 (21) Kad
Üks ere punakas täht, mis tükk enne valged, koidu
kuhalt tõuseb, nimetatakse puhte täht,
sest se nimi tulnud, kui need naesed Jeesuse haua juure homiku
puhte ajal läksid, on Eesti rahvas selle määlestuseks
ühe tähe välja valitsenud ja temale se nime puhte
pannud, sest et ta just sell ajal tõuseb.
H, Mapp 113 (2) Krj
Aotäht om saanu Kristusõ sündümisest. Hommogunõ
ja õdagunõ aotäht om. Ku aotäht kaos,
sõss omma' rassõ' ao'.
ERA II 194,175 (21) Se
Hummogunõ ao täht olõvat vinne kunikas,
õdakuno ao täht olõvat säksa kunikas.
Üts kõrd oll õdagunõ ao täht ar
ollu kaonu, sis oll kuulda saanu, et säksa kunikas oll ollu
ärä koolu. Taiva tähe olõvat koik kündle.
Ega inemise jaos küünäl, määne täht
tinõhõmb um, tuu olõvat pattatsõ inemise
jaos, mia valusamb, tuu olõvat õnsamba jaos, mia
õigo valuva uma, nuu olõvat õigõ usu
preestri ja kui nättäs et täht jusk, sis kistuvat
küünäl ärä ja tuu inemine kuulvat ärä,
kelle jaos tuu täht oll.
H III 30,716 (199) Vas
Õdangune aotäht om kuninga täht, hommongune aotäht
rahva täht. Kui õdangu ilosahe
past, sis kuningal hää ajastaig, kui hommongu, sis rahval.
H, R 6,559
Kui ao tähte ei olõ natta, sis ei olõvat kunigat
kottoh.
H III 30,715 (197) Vas
Inne sõta olõ-õs pallo aigu aotähte.
Ku olõi aotähte, sõss tähendäs kuninga
poolõ. Ku aotähte takah om viil kats tähte, sõss
tuu om hüä. Hannaga aotäht om ka'. Tuu joht olõi
hüä.
ERA II 194,440 (6) Se
Kui ao tähte õs tulõ üles, siss ol'l keisrel
suur pahandus, kas tä ol'l haigõ
vai midägi ol'l murõht.
ERA II 301,227 (84) Se
Eha ehk koidu täht olla keikide teiste tähtede pea
mees.
H, Mapp 111 (6) Krj
Vasta sõta aotäht är kaos,
nõzõi'.
ERA II 109,170 (19) Ludza mk.
Aotäht käib vahel omale asjale,
oma asju ajamas.
E 63269 (210) Rõu
Aotähega aestaig on parem kui ilma tähelda.
E 63269 (209) Rõu
Hummogutse aotähega aestaig on parem
kui õdakutse.
E 63269 (211) Rõu
Koidu ja eha tähe kõrgest käik tähendab
viljalist aega.
H I 2,571 (4) Rõu
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri,
kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.
ERA II 1,222 (24) Hel
Mis koedotähe käest piäle pääva tõusu
paludõ, sedä suajõ. Aga
tähe piäb silmäs pidämä. Kõigõ
paremini näeb siis, kui rooli vaht juhtub enne päävä
tõusu olõma. Siis mõistab tedä silmäs
pidädä.
ERA II 58,481 (161) Khn
Kui nähakse ehatähte, siis võib midagi soovida.
RKM II 325,350 (20) Tartu
Kui sa aotähte näed, siis sa tunned, mis pääle
tule!
E 56048 (8) San
Peremees ja sulane.
Sagedaste on nõnda näha, et kui päikene looja
läinud, siis "koidutähe" või Veenuse
lähedal veel üks teine tumedam
täht on, kes vahest koidutähe ees, vahest ka tema taha
näikse käivad. Halliste pool nimetavad vanad inimesed,
et need olla peremees ja sulane. Säravam täht Veenus
tähendadakse peremeheks ja tumedam täht sulaseks. Selle
juures räägib aga rahvas jutu, mis nõnda käib:
Kui sulane ees käib, siis pidada see
sulastele ja teenijatele hääd aastad tähendama
ning peremeestele halba; kui aga peremees ees käib ja sulane
järel, siis saada see peremeestele hääd aastad
tähenama ja sulastele ning teenijatele halba ja kitsikust.
Olen ka kuulnud, kui Veenus hommikusel ajal nii paistab, et temal
teine tumedam täht ligi käib, et neid siis peremeheks
ja sulaseks kutsutakse ning nende kohta need samad tähendused
arvatakse, mida ees pool sai seletatud.
H IV 9,465/7 (6) Hls J. P. Söögel
Eha või koidu tähel on üks veike kaaskäija
täht, kui see täht taga on, siis otsib poiss peremeest
ja on üks ikalduse aasta, aga kui veike
täht ees on, siis otsib peremees poissi ja on üks korraline
aasta.
H II 26,238 (59) SJn
Koidutähel on üks veike kaas käia täht, kui
see veikene täht taga on, siis otsib pois peremeest ja on
üks nälja aasta, on aga veike täht ees, siis otsib
peremees poissi ja tuleb üks hää aasta.
E 16964 (143) Vil
Kui aotähel väikene täht ülles tullõn
iin käve, sõs savad iin tullõv aasta villaline
ja peremiis pallõlta sullast, et tullõ ja avita
kogoda, vilja om pallo kasunu, a tegijaid väha; kui jälle
aotäht ülles tullõ ja väikene täht
perrä käve, savad puutulinne aasta iin puul tullõma
ja sullane peremehe takan käümä, et "võtta
minno sullasõs", kui jälle peremis ei tahtvat
võtta, et leiba hintälki vähä.
H III 16,200 (1) Oudova < Plv
Ao täht. "Nõzõzõ inne hummoguist
ako, kat's tükkü om ütstõõzõ
liki: üts valuzap, tõõnõ mustõb.
Valluz täht om perremiiss, a du must täht om ori vai
or'atäht." Vaadatakse, kui mõnel aastal tõuseb
enne must täht ja selle järele hele, siis saab hea aasta,
siis sulane palub peremeest. Kui tõuseb hele täht
enne tumedamat, saab halb aasta ja peremees hakkab paluma sulast.
AES Se
Kui peremees ees käib, siis saab vaene aasta, kui sulane
ees käib, saab hea aasta. Peremees ja sulane on kaks taeva
tähte õhtu pool taeva servas näha. Peremees on
hästi hiilgav, sulane jälle tume täht.
H II 24,118 (93) Krl < Hel
Kui taevan sulane iin käib ja peremiis peran, siis tuleb
hää aasta. Kui peremiis iin ja sulane peran, siis aga
halv aasta. Sulase täht om väike ja peremehel suur,
aga ma es tää, kus nad just om. Sulane, sii tüü
luum, piab ikki iin olema ja peremiis - laisk - peran.
ERA II 202,540/1 (33) Pst
Peremees ja sulane.
peremees (ele), sulane (unine, alvasti näha). Kui peremees
om koodi-reha otsa mann õhtupuul külge ja kui sulane
on iin, sis om ää aosto, ago kui sulane om peremehe
taga, sis vilets aosto.
RKM II 142,283/4 (30) Jaa
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta.
Siis ajavat sulane peremest taga. Hele - peremees, tume - sulane.
ERA II 1,222 (23) Hel
[Taeva tähed] Peremees ja sulane. On peremees ees, see tähentab
alba aastad, on sulane ees, siis hääd aastad.
H III 14,303 (6) Pst-Hls
Ao tähe lähkuh um iks kigõ üts tinnõ
täht ka taiva küleh, tuu käü valusaga võiki,
ku tuu tinnõ täht iih um, sis um hüä aig,
sis üldäs, et sulanõ käü iih, sis um
sulasõ õigus suurõmb, a ku vallus täht
iih um, sis käü perremiis iih, sis piät iks perremiis
sulast pallõma.
H II 3,559 (7) Vas
Talvel seisab ükstõise ligi üks suur, tõine
pisuke täht, suur tähendab peremees, pisuke sulast;
käib suur täht ees , siis tuleb
hää aasta, sulane käib taga ja palub peremihe käest
leiba; käib aga sulane ees, siis palub peremees teda - vaene
aasta.
H I 2,344 (4) Trv
Sulane ja peremees. Need on kaks tähte, üks tüme
aga teine hästi helge ja käivad igal sügisel järetside.
Helke täht olla peremees, kuna tüme sulane. Mõnel
sügisel käita helketäht eel, mõnel sügisel
aga tüme, ja tähentada seda, et kui viljaaasta tulemas,
siis käida peremees eel ja sulane taga tööd palutes,
kui aga igaltuse aasta tulemas, siis käida sulane ees ja
peremees olla ka sulase vääriline.
E 4033 (8) Plv
Taeva peal on kaks tähte, mida mõni kutsub härg
ja hobune, aga mõni peremees ja sulane. Peremees on suurem
hoopis kui sulane. Selle järele vaatatakse iga aasta missugune
täht ees on, kas peremees ehk sulane, kui peremees ees on,
saab rikkas aasta, kui sulane, saab vaene aasta.
H II 16,447 (29) Juu
Kui nu tähe, mia kuuga ütteh käävä, vähämb
täht iih lätt, sis olõvat hüä ao, sis
pallõvat peremiis sulast, a kui suur täht iih lätt
ja väikene takah, sis ei ollõv hüä aig,
sis pallõ sulanõ perremiist.
H III 30,716 (198) Vas
Kui aprilli noorekuu ees täht seisab,
siis käivat sulane peremehe ees ja olevat ka viljarikas aasta.
Kui aga täht kuu taga seisab, siis käivat sulane peremehe
taga ja olevat ka kehv aasta.
E 77381 (23) Jäm
Jüri kuust vahitakse kui see on sündinud ja esimest
korda paistab, et kui siis selle kuu ees ligidal üks täht
paistab, et see on siis hää suve märk, sest kui
peremees sulase järel käib sundijaks, see on siis hää;
aga kui täht selle kuu järel käib, see tähendab
kehva suve, sest kui sulane peab peremeest sundima, see ei ole
mitte hää.
H I 4,797 (1) Kuu
Kuu sulane on täht, mis paljalt kuu ligi seisab, ei lahku
iial kuust ära, on mõnikord järel, mõnikord
eel. "Käib kuu ümber ikka kuu ligi", se on:
mõnikord käib kuu järel, tõine kord all,
ees, ülal, aga ikka ligi, sest selle nime "sulane"
on saanud. Jutt: uuel aastal vaadetakse: kui sulane on kuu ees,
tuleb hää vilja kasvuline aeg, sest "peremees (kuu)
otsib sulast" (nagu siis ikka, kui hää põllu
kasu, et töötegiaid rohkest tarvis). On täht (sulane)
kuu (peremehe) järel, siis "sulane otsib peremeest"
ja tuleb vaene aeg, kus vähe vilja kasvab, ja seeläbi
töötegijad tööandjaid otsivad.
H, Mapp 103 (7) Krj
Kui kuu ees käib ja hele täht taga (peremees ja sulane),
siis on ikka enemalt vilja ikaldust oodata kui siis, kui sulane
(hele täht) ees käib. Käivad nad aga kõrvustikku,
siis nad pidada võitlema ja olla koguni õnnetud
aega oodata.
E 6972 (14) Plv
Kuu sulane - kui on ea aeg, siis täht käib kuu ees;
kui (täht) kuu järel käib, siis inimesed kartvad
vaest aega, et sulane palub peremehe käest leiba. Kui täht
ees käib, et siis peremees püüab sulasega kokku
saada.
ERA II 55,621 (59) Mar
Mardi päeva ajal käivat üts suur täht täiskuu
ees ehk taga. Rahvas ütleb tema kohta: "Peremees otsib
sulast." Kui täht kuu ees käib, siis kuulutap ta
viljarikast aastat ette, käib ta taga, siis vaest aastat.
H, R 8,31 Võru
Kui (aprilli kuul) on kuul täht ies, tuleb ia aeg, siis peremees
otsib sulase.
ERA II 164,435 (50) Khk
Kui kuu hommikul tõuseb ja tal üks täht ees on,
tuleb kehv ja vilets aasta, sest sulane otsib
siis peremeest, aga kui täht talle järgneb, siis peremees
otsib sulast ja siis tuleb hää vilja aasta.
E 79449 (25) Vän (KV Vändra põllum. ühisgümn.)
Märtnä päävä aigu käü üts
suur täht täüüs kuu iihn ehk takahn; üldas:
perremiis ots sulast. Ku kuu tähe iihn käü, tulõva
hüä ao, ku takahn, sis hädä ao.
H IV 5,693 (9) Rõu
Käib täht kuu eel, tulevad halvad ajad; kui käib
täht kuu järel, siis head ajad.
E 63309 (83) Rõu
Kui peremees talvel sulase ees taevas on, tuleb hea (viljarikas)
aeg, kui aga sulane, tuleb kehv aasta.
E 8° 3,18 (180) Vän
Kui peremees poisi eel käib, tuleb hää vilja aasta.
(Tähed, enne Märdi päeva näha.)
H III 20,689 (15) Vil
Sulane ja peremees - teine aasta käis sulane eeli, teine
aasta peremees. Vahest sulased otsisid tööd - siis see
aasta sulane käis eeli, peremees käis järel.
ERA II 77,89 (1) Jür
Kui täht käis kuu järel, siis sulane käis
ka alati peremehe järel ja vastupidi.
ERA II 135,289 (16) Trm
Kui kuusulane on kuule ligidal, siis tuleb
paha ilma, kui kaugel, siis on ilmad ilusad.
ERA II 189,79 (27) Emm
Põhja nael olla üks kõige vägevamatest
kuningatest, mis enne viimist päeva ilmuda ja kõik
mailma kuningad ära võitta.
E 41837 Mär
Põhjanaela ümber peab maailm ümber
käima. Vankri kaks tagumist ratast ja põhjanael oo
alati sihkis. Põhjanael ei liigu, vanker keib rinki.
ERA II 159,338 (6) LNg
Mindi südaööl välja. Kui oli tähistaevas,
siis otsiti üles Põhjanael ja lausuti salamisi
mingi soov. Täht pidi aitama soovi täita. Kui oli pilves
taevas, siis tähele soovi esitada ei saadud.
RKM II 361,204 (11) Tartu < Ote
Die Meteore heissen noole kivvid (Pfeilsteine).
So nennen die Esten die in allen Grössen auf Oesel häufig
gefunden Pyritkugeln.
Holzmayer Os II 48 Sa, Muh
Die Meteore denken sich die Esten als böse Geister und nennen
diese Krat, Väddaja, Lendava, Tullik,
Pisohänd, Der Verf.
Holzmayer, Os II 48
Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad
Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja"
tehtud vanasti mõnel tähtpääva õhtul
sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast.
Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis.
See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige
rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha
on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja
koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla
toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud
talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud
ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe
tagavaraks kogunud, siis öeldud selle mehe kohta: "Mis
tall viga elada - temal ju vädaja." See vili, mis vädajast
toodud, olla kõrbend maitsega ja seemneks kõlbmata.
Need ülemal toodud on ümbruskonnast piiru tule valgel
räägitud jutustused.
ERA II 260,585/6 (27) Krj
Langevad tähed on vara koko vedajad, kes omas töös
on.
E 19015 (26) Tartu
Om täht oma kirgleva joonega taiva all jooskman, sis arvatas
seda puugis, kes kohegi oma vara koornaga lät - ehk ka tähes,
et sele silma pilgul mõni tähtsa inemine koolep.
H I 6,599 (5) Vas
Kui täht ülalt alla tuleb sirinal, siis jääb
ümber (vilja) kõrre tähe sitt, nagu pool nõela.
See on all. Seda sai mitu korda nähtud.
ERA II 130,225 (6) Muh
Kui tähed taevast nooli lasevad, {siis ütleb rahvas}
et vanapagan taeva all palavaid kiva pilduvad.
E 16990 (175) Hls J. Sõggel; sama H 19,365 (79) Hls
Mõned ütlevad siis, kui tähed nooli lasevad,
ei ole enam head nalja, vanapagan pillub juba nukkiga tähdi
taevas, see saab tõeste midagi tähentama.
E 16990 (176) Hls J. Sõggel; sama H III 19,365 (80)
Hls
Kukkuvad tähed olla tulised pommid,
mida kurat põrgust nende pihta visata, kes Jumalast ära
on heidetud. Selles pommis (tulekaares) minna kurat sellele esimist
korda võõrsile.
EÜS VIII 146 (115)
Kui tähti taevas jooksma nähakse, siis olla see vana
kurat. Tema teha ühe tähe taevas
pimedaks ja jooksta siis ise kui täht.
E 33441 (47) Ote
Kui juusgjat tähte taiva pääl näed, siss minnev
vana tontt taiva tähe manu, tegev tähe taivan tinnes
ja esi juusgev nigu täht taivast müüdä.
H III 21,760 (31) Ote
Tähe lasev nuuli, vanainimese ütliv: ilm lää
saol.
KKI, WS Krk
Taivatähe juuskva tõiste paika!
E 63269 (214) Rõu
Tähte taivan juuskva üttest paigast tõiste paikka.
KKI, WS Har
Kui täht langeb, siis tuleb ingel taevast
maha mõne inimesele kaitsjaks, abiks ehk mis tarvis teda
Jumalast läkitakse.
H II 65,635 (11) Jür
Liigub selline usk, et kuhu kohta täht
on taevast maha langenud ja kui inimene juhtub sääl
kohal kükitama, siis avaldavat see inimesele sarnast mõju,
et see hingetumaks, halvatuks pidavat jääma.
E, StK 39,275 (51) Khk
Täht jookseb ülalt maha, ning siis mõned räägivad
seda, et kui sa senna kohta juhtud menema, kus täht maha
kukkund on, siis peab aigut saama.
ERA II 164,48 (20) Khk
Maha langeva tähe (meteor-kivi) kohta usutakse, et see üleannetuid
nuhelda.
E 41831 (12) Rak
Kuhu täht taevast maha sadada, seal arvavad mõned
rahaaugud olevat.
E 8° 14,86 (262) Tartu
Kui täht taevast maha langeb, siis ütlevad ühed:
1) tuleb kange torm,
2) tuleb suur sõda,
3) tuleb nälg,
4) hakkab inimesi surema.
E 38737 (2) Khk
Jooksja ja maha langejate tähtede järele arvatakse tuulsed
ja kurjad ilmad tulevad, mõned kuulutavad tähe maha
langemise paigus inimese surma olevad, teised arvavad, et viimane
päev varssi ukse ees on.
H II 58,347 (5) Kul
Aga kui tähtede sadu nähakse, siis oodetakse viimist
päeva.
H II 37,154 (5) Vai
Langeb suur täht (meteor), tuleb soda vai kaa illma ots.
RKM II 8,589 (43) Ranna-Virumaa
Kui tähed taevas kukuvad, siis tuleb sõda.
H III 1,467 (27) Iis
Kui tähe lendäse, siss tulevet sõda.
ERA II 301,69 (79) Hel
Langeb palju tähta taevast korraga, siis olla kuskil ilma
peal sõda.
H IV 2,590 (116) Vän
Tähesadu peab ka sõda tähendama. Enne Jaabani
sõda oli tähesadu.
ERA II 54,259 (285) TMr
Kui viimne suur tähe sadu oli, siis õhkas vana inimene:
"Nüüd on vist kuskil suur sõda lahti!"
H II 27,372 (102) Pal
Kui täht taevast langeb, siis peab sõdurile õnne
soovima. Peab ütlema: Soovin sõdurile õnne,
soovin sõdurile õnne. Siis ei tule sõda.
ERA II 207,409 (41) Rap
Ku tähti palju taivast langes, siis sii aasta on õnnetu.
RKM II 49,315 (9) San; E 75143 (49) KV Türi aiamaj. gümn.
Kui täht nähti kiirest jooksema, üks inimene
praegu on surnud. Kui suur täht, siis tähendas se, et
suurt sugu inimene on surnud.
H II 8,59 (33) Jõh
Kui mõni täht kukub, siis sureb sellajal mõni
inimene; sünnib inimene, siis tuleb uus täht. Heledamad
tähed olla suuremate ja kuulsamate inimeste omad, tumedamad
vaesemate omad.
H III 30,938/9 (8) Rõn
Kui üks täht maha langeb, see korral on üks inimene
hinge heitnud. Ise äranis pannakse seda tähele, kui
tal suur virg taga nagu hõbe pael, siis sureb üks
valitseja ehk keegi üllem.
H, Mapp 97 Krj
Vaist ütliv jälle: selle täht kaos ärä,
kes ärä sures. Inimen eläs ma pääl ja
temä täht om taevan ülevan.
KKI, WS Krk
#... jooksjad tähed, neid arvavad inimissed, et iga hinge
jõuks, kes ma peäl elab, peab üks täht olema.
H, Mapp 97 Krj
Räägitakse, et kui täht langevad maha, siis kedagi
hinge tahtvad Issand enesele saad ja nii palju kui tähti
taevast maha kukkuvad, ka nii palju inimesi surevad.
E 83896/7 (3) Rõn
Kui sa näed, et taevas üks täht maha langeb, siis
tea, et sel silma pilgul ka üks inimene jälle ilma pääl
sureb. Sest iga inimese jaoks on üks täht taevasse paigutatud,
kui ta sündis ja kui nüüd see inimene hinge heidab,
siis langeb ka tema täht, sel samal silma pilgul taeva ruumist
ära. Nii palju, kui tähta taevas - on ka maailma pääl
inimesi.
H I 9,148 (121)
Vanast kõnelti, et kui täht langeb, siis mõne
inimese elu kustub, egäl inimesel oleved oma täht.
ERA II 308,436 (24) Pst
Vanasti öeldi kui täht langes, et üks inimese ing
läks. Aga kui "Uualil" karjas käisin, siis
olli peris tähesadu. Teene päe olli aga taevas jälle
tähti täis. Eks neid inimesi sünnib järest
juure. Muus vanad inimesed ei tiand kedagi arvata.
ERA II 179,401 (17) KJn
Öeldi: täht kukub taevast alla - need joosevad ikki
idast ja läände lähevad -, üks inimene on
jälle ära läinu surmamaale. [idast läände
= kirdest edelasse]
RKM II 147,55 (32) Hää
In dem Augenblick wo ein Sternschnuppen fällt, stirb ein
Mensch.
H, Wiedemann 1,105 (18)
Jeder Mensch hat seinen Stern am Himmel; fällt (ioseb) dieser,
so ist es aus mit dem Menschen (üks on jälle surnud,
täht iosis mahha, d. h. einer ist wieder gestorben, ein Stern
fiel herab).
Holzmayer, Os II 48 (1) Muh
Ku üts täijeke kistus, satas maale, zõs üts
jeng minev d'umala manu.
KKI, WS Leivu
Täht langeb - inimene sureb
85 teadet üle kogu Eesti. Peamised var.- üks inimene
sureb, keegi sureb, sel hetkel/silmapilgul keegi/üks inimene
sureb jne.
Kui täht maha jookseb, siis arvatakse mõni keiser
ehk kuningas surevad.
H IV 2,571 (61) PJg
Ku taevas tähed kukuvad, sis üeldasse surma (suure mehe
surma).
RKM II 27,284 (43) Kod
Taevast langev täht tähendab tuulist
ilma või kuulsa inimese surma.
E 84019 (109) Mus
Taeva tähta ära kustumas nägema - tähendab
surma, ühest kohast teise rändama
- rõõmuliku sõnumid.
H III 7,378 (10) SJn
Kui palju tähti taevast maha sajab, sureb
palju inimesi.
E 8° 14,86 (261) Tartu
Kui pallu tähti maha kukuva, sis saa suurt kuolda.
H II 31,236 (89) Ote
Jooksjad tähed näitavad, kui palju inimesi sureb, sest
iga inimese jauks on isi täht.
H II 27,372 (101) Pal
Kui neid kangeste maha sajab (langevad), olla õnnetu aeg,
surra väga palju inimesi ja ka loome.
H IV 2,134 (11) LNg
Kuhu poole tähed õhta maha jooksevad,
sealt sureb mõni inimene ära.
H III 19,61 (11) Tõs; H II, 47,324 (49) Tõs;
E 46/9 (7) Tõs
Kuhu poole külge õhta ajal tähed kõige
rohkem maha jooksevad taevast, sealt poolt sureb mõni inimene
ära.
H III 13,254 (9) Tõs
Igakord, kui täht taevast mahakukkub, sureb üks tuttav
inimene sellel ära, kes tähte kukkuma näeb.
E 5813 (5) Amb
Vanaaja rahvas oli see komme väga suur, kui keegi nägi
tähte taevast kukkuvad, siis oli arvamine, et selle perekonnast,
kes seda tähte nägi, sureb mõni inimene lähemal
ajal.
E 83904 (1) Tartu
Kui täht langeb, siis inimene sünnib.
H II 65,635 (11) Jür
Täht langeb - mis sel puhul mõtled, läheb täide; ka - inimene sureb.
ERA II 13,282 (13) Sim
Kui täht kukub taevast maha, kui midagi soovid, siis peab
see täide minema. Mõnele pidada see olla päris
õnnetuseks. Kas see oli kuu lõpul või algul,
seda ma ei mäleta.
ERA II 302,541 (4) Tallinn < Kuu
Kui täht kukub, tuleb soovida.
RKM II 175,209 (181) Aud; RKM II 27,285 (47) Kod; RKM II 389,208
(9,13) PJg; RKM II 389,134 (XIII a) PJg; RKM II 389,83 (8,2) PJg;
RKM II 324 (20) Nõo; RKM II 324,214/5 (20) Nõo ja
veel 13 teadet.
kui täht langeb, tuleb miskit soovida, soov läheb täide
RKM II 175,33 (32) Aud; E 80800 (6); RKM II 344,437 (14) Plt;
RKM II 343,191 (V 1) PJg; RKM II 390,275 (18) Ote ja veel 38 samasisulist
teadet + 21 teadet, milles rõhutatakse, et soovida tuleb
just tähe kukkumise ajal.
Kui inimene sügavas mõttes ühe asja pääle
mõtleb, ja mõtlemise ajal nääb ühte
tähte taiva lahutuses jooksma. Kui se jooksev täht tämä
nähes kuskile seisma jäi, siis uskus tämä,
et mõeldud asi tõeste kõrda lähäb.
Aga kui jooksev täht just kui maha nägis langema, siis
täma mõtte ei pidänd täide menema.
H II 8,266/7 (15) Jõh
Kui taeva tähed muudavad asendis, või rahvakeeles
"kukuvad", sel juhul tulevat tähe kukkumise ajal
väga kiiresti midagi soovida, kas hääd või
ükskõik mida - see soov täituvat.
ERA II 257,236/7 (12) Kod
Ku sa mõnda tähte näed kukmas, siss mõtle
mõni suuv valmis, ku sa ta enne välla ütelda
saad, ku täht maha kukub, siss lähab sii suuv varssi
täide.
RKM II 13,191/2 (101) Kõp
Kui langevad tähti näed, siis piab omale kedagi soovima,
se läheb täide, kui soov enne on välja ööltud,
kui täht ära kustub.
E 19015 (27) Tartu
Kui täht taevast maha langeb, pea enesele samal silmapilgul
midagi soovima, siis läheb soov täide. Kui hiljemini
midagi soovitakse, ei ole soovimisest midagi kasu.
E X 39 (200)
Kui täht kukub, tuleb midagi soovida, kui ta aga enne kukub,
kui ei ole soovi mõelnud, siis ei lähe see täide.
E 75117 (13) Tür
Kui täht taevast maha langeb, olla tarvis ruttu üht
asja nimetada, mida nägija enesele soovib. Siis saada ta
selle omale.
E 34071 (1) Kad
Sis kui täht lendäb, tuleb sinnäboole visate ja
midägi suuvi. Sii suuv minnev egägõrd täide.
Aga ta lendäb nõnda ruttu, et selle aa sehen midägi
suuvi ei saa.
AES Hel
Kui täht langeb, siis tuleb millegagi tema suunas visata
ja enne kui ta langenud, midagi soovida - see täituvat.
ERA I 4,201 (17) Tartu
Tähe langemisel võib ka soovida, kui täht langeb,
siis peab taskust prügi viskama ja soovi ütlema.
RKM II 327,162 (24) Pee
Kui täht maha langeb, koputada kannaga kolm korda vastu maad
ja midagi soovida, siis see täitub.
E 83817 (5) Tartu l.
Kui kaks inimest näevad ühekorraga tähe langemist,
siis peab kohe mõtlema mõnele soovile ja mustast
villasest riidest kinni haarama. Kui seda saadakse teha enne,
kui täht silmapiirilt kadunud, siis läheb soov täide.
ERA II 6,336 (62) Rap
Siis kui täht langeb õhtul ennustada. Kui nääd,
et täht kukub, siis ütle vaikselt kolm korda, mida sa
soovid, et keegi ei kuuleks.
RKM II 327,192 (28) Pee
Kes tähte taevast maha näeb kukkuvat ja selle ajaga
kolm asja jõuab soovida, siis saada soovitavad asjad kord
elus kätte tulema.
H II 41,419 (69) Ans
Kui midagi soovid endale, näiteks tahad loteriiga võita
või midagi muud, siis mine õhtu välja ja avalda
soov siis, kui mõni täht kukkub ja valge joon jääb
järele. Seda ei tohi kellelegi välja rääkida,
kui räägid teistele, siis ei lähe täide. Kui
plete täpselt täitnud, siis läheb see soov täide.
ERA I 4,95 (19) Plv
Kui täht taevast langeb, siis mõelgu nägija ruttu
oma soovi peale ja ärgu kellelegi sellest rääkigu,
enne kui see soov täide läheb.
ERA II 147,277 (27) Kul
Kui öösel nähakse taevatähe kukkumist, siis
peab ruttu midagi soovima enne, kui täht kaob. Kuid kui enne
soovi valju avaldada ei saa - enne kui täht kaob, siis soov
täide ei lähe.
E 76801/2 (35) Pärnu l.
Kui täht langeb, siis võib soovida ka midagi, samuti
salajas. Juhtub aga kaks tähte järjest või väikese
vaheajaga langema, tähendab see nägijale suurt õnne.
E 77049 (5) Pärnu l.
Kui näed, et üks täht akkab taevast maha kukkuma,
siis soovi ruttu omale midagi ja see täht, mis kukkus, laseb
sinu soovi täide minna. Tüdrukud soovisid omale ikka
mehele saamist ruttu kui me noored olime ja vahest tähe kukkumist
maja nurga varjust vaatasime. See tähe kukkumine oli esiti
kui üks kardu asi, seda pole juletud nenda vaadata ühti.
RKM 24,359/60 (43) Pha
Järjest 10 õhtut loe taevast 9 tähte.
Esimene noormees, kes peale seda sind kättpidi tervitab,
saab su tulevaseks.
RKM II 334,438/9 (11) Viljandi; RKM II 334,376 (82) Viljandi
Veel kombeid, mis õpilaste keskel levinud kuid mitte kooliga
kokku ei käi: Pead lugema üheksa õhtut järgimööda
üheksa tähte; või üheksakümmend üheksa
valget hobust ja siis ühe musta; või 100 tsilindrit
- neil viimaseil pole aga aeg määratud - ja pääle
nende kommete täitmist on siis esimene, kes sind tänaval
kättpidi teretab, sinu tulevane.
E 76927 (9) Pärnu l.
Tihti on õpilased oma tulevikust huvitatud. Selleks loetakse
üheksa õhtud järgimööda üheksa
tähte taevas. Kui see lugemine õnnestub, siis esimene
meestervitaja osutub "tulevaseks".
E 77085 (9) Pärnu l.
Loetakse tähti 9 õhtut järgimööda 9
tähte. Kes meesterahvas esimesena kättpidi teretab,
on tulevane.
E 77012 (7) Pärnu l.
Vahel õpilased katsuvad tungida ka kaugemasse tulevikku,
selleks loevad nad õhtul 9 tähte taevas, pärast
seda ei räägi sõnagi, siis näevad oma "tulevast"
unes.
E 77047 (8) Pärnu l.
Mõne soovi täitumist tahtes peab seitsmel õhtul
järjest lugema taevast seitse tähte. Pilves ilma puhul
tuleb lugemist uuesti otsast alata.
ERA II 285,95 (223) Nis
Kui üheksa õhtut järjest taevas üheksa tähte
lugeda, igal õhtul sedasama asja soovida, siis läheb
see peale üheksandat õhtut täide. Pilves ilma
puhul tuleb lugemist uuesti alata.
ERA II 70,481 (2) Rakvere
Kui üheksa õhtut järjest taevas üheksa tähte
lugeda, igal õhtul sedasama asja soovides, siis läheb
too soov peale üheksandat õhtut täide. Kui aga
oled näiteks kaheksa õhtut juba lugenud tähti
ja üheksandal õhtul on taevas pilves, siis tuleb uuesti
algusest pääle hakata.
ERA II 70,485 (28) Rakvere
(Õhtuti peab) igal õhtul (9 õhtut) tuleb
lugeda taevas üheksa tähte js siis soovida. Juhtub pilvine
ilm olema vahepääl, kus tähti pole näha, siis
tuleb uuesti alata.
E 81472 (11) Tartu
Kui soovida midagi, ja lugeda üheksa tähte taevas, ja
nii lugeda järgimööda üheksa õhtut,
siis läheb see soov täide. Kui aga vahepeal on mõni
õhtu pilves, nii et ei ole võimalik tähti lugeda,
siis ei lähe see soov täide.
ERA II 131,179/80 (254) Tapa l.
Kommet on see luud, mida taeva tüdruk
valmistab kadaka okstest ja pistab selle põlema ja jookseb
sellega mööda tähtede kambrid ja põletab
selle tulega kõik paha kõntsa ära ja ka ühtlasi
peletab vanapagana sellisi taevast eemalle, kes on sinna suudnud
tungida. Mida hoolsam tüdruk - seda kiiremini jookseb see.
Et kommetide nähtus väga arva on, see tuleb sellest,
et taeva tüdrukuid väga arva kaubeldakse uuteks ja vanu
lastakse lahti, sest et taeva tüdrukud on pühad ja need
ei tee süidi lahti laskmiseks.
E 56700 (8) Võn G. Goldberg
Savatäht lennand, see oli siis tont. Tont
tuli taevast, seda olen ise nähänd.
ERA II 28,716 (22) VNg
Kui paganast tahab võitu saada, siis peab sabaga tähelt
saba ära varastama ja sabaga tähe
valgusega varustet olles põrgu teele asuma.
E 82957 (2) KV Otepää ühisgümn.
Ükskord oli suur sabagatäht taevas,
õhta tõusnud, omiku läind maha, suur tuleaga
old taga. Olla seitse penikoormad maad ää põletand,
olla maha kukkund.
ERA II 77,572 (85) Nis < Hag
Ku annaga tähte nätti, pallõldi: Jumal, Jumal,
anna no kõrva kuulda, ärr angu
silmä nätä!"
H III 9,722 (32) Urv
Sabaga tähel on iseäralik ettetähendus.
KKI, WS Juu
Hännaga tähti arva näha, sellel eettase üks
tähendus olavad.
KKI, WS Khk
Hannaga täht näge maailma otsa.
ERA II 162,242 (13) Räp
Õli saba tagan, nõnna pitkält kõhe,
aga täst õli ele, säräs mugu taeva piäl.
Üeldi, et tõiss ilma tuleva, vahel üeldi, et
sõda tuleva, et nisuke irmus asi taeva
piäl.
AES Kod
Sabaga tähed või mis neil olid enne sõda ja
taevas punane 1938. a. või millal oli. Talgu ajal kõik
kutsusid: Tulge vaadake! Enne seda oln ka, kui esimene sõda
oli. Üks vanamutt tuln hobusega ühekorra, öeln
poisile: Võta pihuga lund maast, vaata, kas on verine või.
Aga ei oln.
RKM II 175,462 (21) Aud
Kui sabaga tähte näha on, siis arvab rahvas, et selle
järele ikka sõda tuleb. 1855 nimelt olla Krimmi sõja
eeli ja ka viimse 1879 Vene-Türgi sõja eeli sabaga
täht paistnud. Selle peale põhjendavad rahvas ka oma
arvamist. On ka Jeruusalemma ärarikmise lous lugeda, et 66-70
seal on sabaga täht paistnud terve aasta Jeruusalemma linna
kohal.
H II 65,636 (13) Jür
Sabaga täht, suur saba taga, sie tähendäb sõda.
Üks kord oli suur valgõ mõõk taeva piäl,
sestast ulk aega. Siis tuli türgi sõda.
Ariste 7,72 (84) Khn; sama tekst RKM II 10,232 (84) Khn
Sabagatäht näitab sõda. Enne vene sõda
oli suur täht. Viimane sõda on tulemata, kus obused
on kaelast saadik vere sees.
ERA II 192,469/70 (22) Hag
Vanad inimesed rääkisid ikka, kui sabaga tähte
taevaall näha on, siis tuleb sõda. Tähe saba,
see on suur mõõk. See oli Jaapani sõja ees,
kui ma oli Kangruorus tööpoisiks. Siis peremees Eduard
oli obusega väljas ja me käisime ikka õues kuulamas,
kas rataste äält pole kuulda tulavad. Ükskord siis
ma läksi ka kuulama ja siis ma nägi sabaga tähte.
Mõnikord küll täht läheb taevaall virinal,
aga see tuli pitkamööda ja kadus pitkamööda
ää ka. Täht oli ise ele, aga saba, see oli tükkis
tume. Siis ema (vanaema) kohe ütles, et see tähendab
sõda. Nää tuligi. Mind ikka kutsuti ka, aga sõda
ma pole näin ühti. Sõda sai ennemini otsa kutt
ma oleks sõnna saan.
ERA II 276,437/8 (10) Krj
On taevas näha sabaga tähte, olla tulemas suur sõda.
Sabaga tähte olla nähtud Jaapani- ja suure ilma sõja
ees.
ERA II 132,598 (9) Krj
Sabaga tähed tähendavad sõda. Sealkohes sõda
akkab, kus sa seda tähte nääd. Nüid kui see
viimane sõda oli, siis oli keskomiku ja lõuna vahel
suur lai, pikk pruunikas saba nagu pruudi leier ja täht seal
saba otsas.
ERA II 251,177 (2) Kul
Sabagatäht tähendab sõda. Kui inglesman'n Paldiski
all oli, siis enne seda oli suur sabagatäht taevas, suur
lai saba oli taga.
ERA II 27,325 (15) Nis
Sabaga/hännaga täht tähendab sõda.
H IV 5,693 (1) Rõu + veel 47 teadet üle Eesti
Komeetidest. Sabatäheks kutsuti, targemat midagi ei tää,
et saba on taga tal. Piab sõda tähendama või
seukest irmsat aega.
RKM II 147,98 (31) Hää
Sabaga tähed on suure õnnetuse, nagu sõia või
katku ettekuulutaiad. Suure Rantsuse sõea ies olnud suur
sabagatäht nagu ilmatu aeg taeva all ja Rimmi sõea
aeal jälle teine.
H II 21,51 (5) Tor
Sõa aigu tuleva taiva pääle ime tähe.
KKI, WS Har
Sabaga tähtedest jutustatakse Halliste pool palju ja räägitakse
ikka - kui sabaga täht vahest nähtavale tuleb, - et
see sõda või vere valamist saada tähendama,
mida Jumal raskede patu süüde pärast nuhtluseks
saatvad. Vanemad inimesed teavad ja mäletavad paar korda
oma silmaga sabaga tähde näinud olevad ja räägivad,
et siis mõlemal korral verevalamine olla olnud. Vanad inimesed
räägivad siis edasi, et ka muiste nii olla olnud, et
kui mõni kord sabaga täht olla paistnud, et siis sõda
või muu vere valamine kohe platsis olla olnud.
H IV 9,470/1 (11) Hls
Kui sabaga täht paistab, tähendab sõda ja verevalamist.
H, Mapp 107 Krj + 10 teadet mitmelt poolt
Kui sabaga täht oma seatud teel nähtavale tulid, uskusid
naad se tähendab sõda ja viletsust.
H II 8,59 (30) Jõh
Sabaga täht tähendab sõda ja kahju.
ERA II 27,312 (30) Nis
Kui hannaga tähti ilmus taiva laotuse sisse, sis tullev mõni
sõda ehk midagi häta.
H III 10,353 (57) Ote
Om hannaga täht nätäväl, pelätas sõta
ja halvu aigu.
H I 6,599 (6) Vas
Mõõk, rist ja sabaga täht.
Kõik need asjad, nähtuna taevas, tähendavat mingit
suurt sõda, katku ehk üldse suurt
hävitust, milles saab surma palju inimesi. Jutustaja ise
mäletab näinud olevat virmaliste valgust põhjataevas,
mis ulatunud üle poole taeva ja muutnud oma verevpunase valgusega
öö päevaks. Sellest nähtusest usutud, et see
tähendavat mingit sõda, ja pea puhkenud või
olnudki juba Türgi-Vene sõda. Samuti olnud ka enne
Jaapani sõda taevas suur sabaga täht, aga ka enne
suurt ilmasõda. Jutustaja, kes ise elanud üle neli
suurt sõda, s.o. Türgi-, Jaapani-, Ilma-, ja Vabadussõja,
usub ka ise osalt neid märke.
E 76504/5 (2) Pärnu
Sabaga tähed tähendavad sõda ja katku.
H II 27,936 (9) Kod; H II 28,52 (12) Äks; H II 29,433
(93) TMr; H II 56,118/9 (83) Trm; H II 56,627 (23) Võn;
H III 6,244 (71) Trv
Kui sabatäht (komeed) on taevas näha, siis on sõda,
nälga või katku pea oodata.
H II 56,212 (13) Trm; EÜS VIII 146 (114); H II 29,266
(12) Tartu; E 63269 (212) Rõu
Sabaga tähed tähendavad sõda ja nälga.
H II 32,642 (15) Räp; H II 14,540 (19) Amb; H, Mapp 97/8
Krj; H I 5,170 (14) Valga; E 29583 (118) Viljandi
Näide [tähtede] siäh omma mitmõ' hannaga
tähe', midä näteh naa "kurja aigu" pelgäse,
kas "nälä-aastakku" vai mõnt "suurt
sõa-tapõlust" ehk "verevalangut".
Mõnõ' pidävä tedä ka "viimsepäävä"
tähes ja uutva suurõ hirmuga "ilma ottsa".
H II 60,698 (1) Se
Ka öösised taeva punetamised, sabagatähtede nähtused
taevalautuses - kõik need nähtused kuulutada õnnetude
aegate tulekud ette, olgu kas katku, sõdasi, nälgasi,
vilja hukkaminekuid ja muid rasetaid looduse sündmuisi -
ka koduseid rahvaste sõdasi.
E 50747 (135) Oudova < Plv
"Hannaga täht" ehk "kommet taeva pääl"
ei anna head, ei too head ega kuuluta paremat ette. Kui türgisõda
tuli 1877 a., siis oli suur hannaga täht hommiku, päikese
tõusu eel ja tema määratu hand oli kui "silgi
saba" kaheharaline ja ulatas kõrgele taevapeale üles.
Peale selle tuli varsi Türgi sõda. "Vahtside
Kunningite" sündümise ja sarnased on sabatähtedega
ette kuulutatud. Kui sõda, hirmus ja suur, on tulemas,
siis läheb enne seda "rahvaste viha" ülese
Taevase ja hiilgab kui "udu vikkerkaar" inimeste silmade
ette, ettetähenduseks, et rahuajad on lõpnud ja vaen
algab. Hannaga täht ei tähenda head, olgu siis, et ta
õhtupool taevas enne ilmub ja pärast hommikupoole
ära kaub. Hannaga täht toob maavärisemisi ja mõnes
kohas vee uputusi, et jõed hakkavad vastu oksa jooksema.
Maavärisemine tuleb, kui vana juudas vanajumalaga kangesti
tülisse lähevad maapeal elavate inimeste "hingi
pärast". Jumal hoitku hannaga tähti nägemast,
see silmade lõbu ei ole midagi nende hädade vastu,
mis siis pärast seda sündima hakavad. Nõnda üteldakse
ja mõteldakse siin pool.
E 47381 Rõu J. Gutwes
Sabaga tähed tähendavad kuningate
surma ja vilja äpardust. On tähel nagu luud see saba,
tähendab kuningate ülekohtust surma.
H II 53,472 (215) Sim
Kui sabaga tähte vahest näha on, siis ütlevad rahvas:
see tähendab vaenu, sõda ja vere valamist. Paistab
sabaga tähd hommiku poolt tulevad, siis arvatakse sõda
hommiku poolt tulevad; paistab sabaga tähd õhdu poolt,
siis tulevad sõda õhdu poolt.
E 16989 (169) Hls; H III 19,365 (73) Hls (ilms. samast allikast)
Juhtub sabaga täht nähtavale tulema, kohe üteldakse
suur sõda tulevat, päälegi sääl pool,
kus sabatäht tõusis.
H IV 3,784 (4) Puh
Sabaga tähed tähendasid oma suuruse
järele kas väikest ehk suurt sõda, mis ligidal
ehk teises ilma äärdes võis tulla.
H II 17,181 (10) Tallinn < Mär
On sabaga tähde sügise aegus näha,
siis arvatakse sõda kaugelt tulevad, on kevade aegus, siis
lähedalt.
E 16989 (170) Hls J. P. Sõggel; sama H III 19,365 (74)
Hls
Ku hannaga täht välän um, ku sis hand
üles poolõ um, sis tähendäs tuu hüvvä
aigu, a ku hand maa poolõ um, sis tähendäs verevalangut
vai muud hätä.
H II 3,559 (7) Vas
#Kui sabaga tähti taevas näha on, siis on viljalisi
aegu oodata; on aga saba mõega moodu,
siis tuleb suur sõda.
H II 49,425 (15) SJn
Kui taevas annaga täht ja anna pääl rist
olli, öeldi viljarikast aastat kuulutavad.
E 56048 (7) San
Kõige halvem hannaga täht on, kellel hand kui silgil.
E 63269 (213) Rõu
Kui sabatähte on näha, siis läheb soov täide.
ERA II 158,260 (34) Jäm