Päikesest rääkivad inimesed, et ta on ühe
ma kera sarnane mis tuld täis on, et
ta peab ni kaua põlema kui viimne pääv tuleb,
et siis tuluke tema seest välja tuleb ja keik ära põletab,
mis maa pääl on.
H, Mapp 121 (2) Krj; umb. sama H, Mapp 107 (2) Krj
Päike on üks suur tulle kuul,
mis nii kaua maailma soendab kui viimse päävani. Siis
ta pääseb lahti ja põletab kõik maailma
ära.
H, Mapp 125 (2) Krj
Päikese kiirgus minne palavamaks
ja põletade viimaks maakera läbi. Siis tuleb viimnepäev.
ERA II 56,299 (18) Lih
Päike on nagu meite maakera ja on seest poolt õõne.
Tale on puid täis aetud ja põleb
kuni viimse päävani, siis ta kustub ära ja maa
läheb mustaks. Ja sest tuleb see, et pääva poole
tähte ei pole näha, sest Peetrus lööb iga
humiku naad suure hoga surnuks ja paneb õhtu põlema.
Küll tal on tööd sääl kallal.
H, Mapp 141 (2) Sa
Saaremaal arvata vanad inimesed, päike
olla suur kuul, raudkuul, seest õõnes, halga täis;
halud põleda.
E III 40 (217) Saaremaa
Päike kuuma ratas (täis tuld),
tehakse öösi maa all kuumaks, suvel kuumendatakse palju,
talvel vähe; vähese kuumendamise pärast annab vähe
soojust talvel, palju pärast suvel palju soojust .
E 57336 (41) MMg
Päikene olla üks suur tule kera,
9 korda tulisem kui muu tuli. Jookseb öö ja päävaga
kord ümber ilma ja läheb kärmemast edasi kui tedre
lendab. Tema pääl olla tule meri, kus kurjad inimesed
pärast surma piina peavad kannatama.
EKS 4° 1,217 (2) VNg
Päike on põrgu värava
suu.
H II 9,107 (1) VNg
Die Esten nennen die Sonne wielfach Jumala
silm (Gottes Auge).
Holzmayer, Os II 44 (1) Muh
Pääväst ütlese mõnõ, et
ta ka Jumala kõigõ suurõmb "silm"
om, kes timaga kõiki paiku nägevät. Mõnõ'
jall kõnõlasõ, et Jummal esi
päävä seeh istus ja sääl eläski,
kuna "hingli" timä ümbretsõõri
käävä.
H II 60,699 (1) Se
Päike ise on jumal. Kuu jumala poeg.
H II 11,75 (17) Rak
Päike on ise jumal. Temal on niisugune kiirgus, et meie
oma silmadega ei või mitte seda ära seedida. Ütlesid
Löönes vanad inimesed.
ERA II 302,221 (139) Vll
Kui pääv alla looja lähäb, sis mädaneb
ta ära ja tõisel hommikul tõuseb uus pääv
üles.
H, R 2,18 (83) Lai
Päe pidi minema mäe taha looja
ja mäe takka tõuseb jälle, seda rääkisid
vanad inimesed. Öösse pidi mäe takka ringi minema.
Mägi pidi nii kõrge olema, et valgus enam üle
ei paista. Sedamoodi minu vanematevanemad rääkisid.
Ma pidi ikka kuskil peal kandma, tea mis ta all pidi olema.
ERA II 62,610/11 (30) Kul
Vanad inimesed ütlesid, et pääv lähäb
õhtale. Päävä kiired minema muakera
nuka taha, siis pääv on luojan, on luuja lähnud.
ERA II 266,377/8 (6) Kod
Päiv lätt jumalihe - tuu
tähendäs et päiv lätt luuja - lätt är
jumala mano mäki taadõ. Jummal eläs õks
mäki takan.
ERA II 160,553 (34) Vas
Õkva ku pääväkene nakkas
jumalihe minemä, sõss tohi-i midägi tetä.
Ku käüt ka' teed pite, sõss paremb ku saisahutat,
vai istut maalõ veidkest, nika ku tä lätt ar'
alla. Muido om täl väega rassõ minnä.
ERA II 194,618 (18) Se
Peede Aadam Miilvalt kõnõl tüü man:
"Istumõ maaha, lasõmõ pääväl
raahuga minnä jumalehe, sis lastas meil ka raahuga kolda.
Ega mi tuuga tüüd är ei tii, ku sedäsamma
kibõnat aigo är ei ooda, et päiv är lätt
jumalehe."
ERA II 257,292/3 (7) Räp
Pääväl võõdas luuk
maahha.
AES Se
Vanasti ööti ikka, ma kuultsin seda veel ise: päev
läks ottu ja otuaeg on käes.
ERA II 189,56 (30) Emm
Kui päeva loojamineku juures veel päike
nagu tagasi vaatab, seda ei tohi mitte nenda öelda, see
ütlemine on patt.
H II 3,667 (4) Sim
Päävä püürmist
vai käändmist arvatas tulõvat tollõst,
et ta tormas kohege vasta ja inämb edese minnä ei saa
ja piat nakama tagase poolõ minemä ja tollõst
tulõge, et tä käü edese ja tagase niikavva
kui vasta lüü.
ERA II 203,596 (24) Räp
Ku tulekahjuse on jäänu inimen,
sis piavet ris't päeva pääl oleme, ku looma om
jäänu, sis tulp.
AES, MT 265,28 Hls
Verimi karrva päilooi on ägeda
aja assja, vallge - vihhma assja.
RKM II 8,251 (8) Rak
Päike on punane, siis öeldi, et sõda on suur.
RKM II 336,276/7 (92) VMr
On päike töustes ja looja minnes veripunane, tähendab
see ikka söda ja suurt vere valamist. Näätas -
ilmasöja ees oli päike söuke päevad läbi,
nüid on jälle. Södade ees ja aegu on päike
punane nagu veri.
ERA II 304,485/6 (17) Kaa
Kui päikese peal on rist, siis tuleb
sõda.
E 75109 (94) Tür; E 75099 (83) Tür; E 75107 (71)
Tür (kõik KV Türi aiamajandusgümn.)
Kui päikese ümber on mõni
kuju, näit. rist, siis arvatakse tulevat sõda.
Nii näinud 1914. a. Valgjärve valla Künnapistu
talu peremees taevas päikese kõrval olevat risti.
ERA II 203,275 (4) Ote
Kui on aga päikese ümber, kummalgi pool kaks teist
päikest (mis tuleb kiirte reflekteerumisest õhus hõljuvates
jääkristallides), siis arvavad usklikud (ka ebausklikud)
inimesed liginevat kas viimset päeva või mõnda
kohutavat sündmust - õnnetust.
ERA II 203,275 (3) Ote
On päikesel päeva ajal ümber mitu rõngast,
arvatakse tulevat suurt sõda.
ERA II 132,597 (5) Krj
Ma olin kuolilaps viel, siis ühel päeval pidi päike
madalamalt käima. Vaatasin päikest ja tõesti
oli madalamal. Sie oli südatalve ajal. Sie oli kolmekümnendatel
aastatel, üks päev, mille kohta rahvas rääkis
enne, et nüid tuleb maailmalõpp. Et aga sie muidu
ei ole, sie päikese asi.
RKM II 371,699/700 (11) VJg
Kui päike suurem näitab kui
ta muidu on, siis tuleb parem aig. Mida suurem päiv, seda
parem aig tuleb.
E 63268 (188) Rõu
Päike paistab ja vihma sajab - nõiad
vihtlevad.
RKM II 390,275 (15) Ote; RKM II 52,298 (18) Ann
Ku päiv paistus ja vihma satas, sõs nõia'
tegeva võidu.
RKM II 394,182 (69) Rõu
Päike paistab ja vihma sajab - surnud
vihtlevad.
KKI, Ws Lüg; RKM II 106,259 (106) Jõh
Päike paistab ja vihma sajab - vaeslaste
silmavesi.
KKI, Ks Mus; RKM II 111,250 (16) Khk; RKM II 394,182 (68) Rõu;
RKM II 395,14/5 (29) Võn
Päike paistab, vihma sadab ja karu imetab
lepikus poegi.
H III 29,498 (5) Hls
Päike paistab, vihma sadab ja karu vihub
kahe kivi otsas poegi.
H III 29,498 (4) Hls
Päeva teretamine.
Mia olõ seda kuulu, et vanad mehed tõstn ikka mütsü,
kui päe tõusn. Teretän sedäsi pääva.
RKM II 333,39 (9) Khn
Päeva meelitamine.
Ku ilm kavva pilveh oll, tahtsõ karüsõ ilusat
ilma, sis naksi päivä meelütämä: "Päiv
tulõ vällä, ma lää sullõ käümä,
vie sullõ kosti, pätsi pehmet leibä, poole pütü
piimä, vitsiku võidu!"
H II 3,542 (7) Vas
Ära lase päävast ennast petta.
EKS 4° 2,669 (125) Vän
Ei tohi päikese silma sisse vaadates naeratada,
siis saab naerja päikeselt haigestuma.
ERA II 113,288 (446) Saa
Patune inimene ei suuda päikest vaadata.
ERA II 77,299/300 (126) Hag; ERA II 207,383 (50) Rap; H III
19,822 (301) Hls; ERA II 177,120 (2) Jõh; ERA II 177, 210
(18) Jõh; ERA II 77,218 (126) Hag
Päikese sisse ei või selle pärast vaadata,
et päike on püha ja inimene patune.
ERA II 129,344 (4) Mär
See inimene ei olevad patune, kes palja silmaga päikese
peale võivad vaadata.
E 16984 (114) Hls
Kes päikest keskpäeval võib kaua palja silmaga
vaadelda, on õnnis inimene.
E 66049 (79) Võn
Kui keegi oleks püha õnnis ilma patuta inimene,
see võiks täieste selge silmadega päikese sisse
vaadata.
H II 58,63 (28) Jür
Nõnda sama räägitakse ka, et need "pühad"
inimesed olevad, kes selge silmaga päikese pääle
võivad ehk saavad vaadata, ilma et silmad vett jooksma
hakkasivad.
H IV 9,458/9 (1) Hls
Sellest, kes päikese sisse vaadata võib, saada
soldat.
H III 19,805 (210) Hls