Päike

Päikesest rääkivad inimesed, et ta on ühe ma kera sarnane mis tuld täis on, et ta peab ni kaua põlema kui viimne pääv tuleb, et siis tuluke tema seest välja tuleb ja keik ära põletab, mis maa pääl on.
H, Mapp 121 (2) Krj; umb. sama H, Mapp 107 (2) Krj

Päike on üks suur tulle kuul, mis nii kaua maailma soendab kui viimse päävani. Siis ta pääseb lahti ja põletab kõik maailma ära.
H, Mapp 125 (2) Krj

Päikese kiirgus minne palavamaks ja põletade viimaks maakera läbi. Siis tuleb viimnepäev.
ERA II 56,299 (18) Lih

Päike on nagu meite maakera ja on seest poolt õõne. Tale on puid täis aetud ja põleb kuni viimse päävani, siis ta kustub ära ja maa läheb mustaks. Ja sest tuleb see, et pääva poole tähte ei pole näha, sest Peetrus lööb iga humiku naad suure hoga surnuks ja paneb õhtu põlema. Küll tal on tööd sääl kallal.
H, Mapp 141 (2) Sa

Saaremaal arvata vanad inimesed, päike olla suur kuul, raudkuul, seest õõnes, halga täis; halud põleda.
E III 40 (217) Saaremaa

Päike kuuma ratas (täis tuld), tehakse öösi maa all kuumaks, suvel kuumendatakse palju, talvel vähe; vähese kuumendamise pärast annab vähe soojust talvel, palju pärast suvel palju soojust .
E 57336 (41) MMg

Päikene olla üks suur tule kera, 9 korda tulisem kui muu tuli. Jookseb öö ja päävaga kord ümber ilma ja läheb kärmemast edasi kui tedre lendab. Tema pääl olla tule meri, kus kurjad inimesed pärast surma piina peavad kannatama.
EKS 4° 1,217 (2) VNg

Päike on põrgu värava suu.
H II 9,107 (1) VNg

Die Esten nennen die Sonne wielfach Jumala silm (Gottes Auge).
Holzmayer, Os II 44 (1) Muh

Pääväst ütlese mõnõ, et ta ka Jumala kõigõ suurõmb "silm" om, kes timaga kõiki paiku nägevät. Mõnõ' jall kõnõlasõ, et Jummal esi päävä seeh istus ja sääl eläski, kuna "hingli" timä ümbretsõõri käävä.
H II 60,699 (1) Se

Päike ise on jumal. Kuu jumala poeg.
H II 11,75 (17) Rak

Päike on ise jumal. Temal on niisugune kiirgus, et meie oma silmadega ei või mitte seda ära seedida. Ütlesid Löönes vanad inimesed.
ERA II 302,221 (139) Vll

Kui pääv alla looja lähäb, sis mädaneb ta ära ja tõisel hommikul tõuseb uus pääv üles.
H, R 2,18 (83) Lai

Päe pidi minema mäe taha looja ja mäe takka tõuseb jälle, seda rääkisid vanad inimesed. Öösse pidi mäe takka ringi minema. Mägi pidi nii kõrge olema, et valgus enam üle ei paista. Sedamoodi minu vanematevanemad rääkisid. Ma pidi ikka kuskil peal kandma, tea mis ta all pidi olema.
ERA II 62,610/11 (30) Kul

Vanad inimesed ütlesid, et pääv lähäb õhtale. Päävä kiired minema muakera nuka taha, siis pääv on luojan, on luuja lähnud.
ERA II 266,377/8 (6) Kod

Päiv lätt jumalihe - tuu tähendäs et päiv lätt luuja - lätt är jumala mano mäki taadõ. Jummal eläs õks mäki takan.
ERA II 160,553 (34) Vas

Õkva ku pääväkene nakkas jumalihe minemä, sõss tohi-i midägi tetä. Ku käüt ka' teed pite, sõss paremb ku saisahutat, vai istut maalõ veidkest, nika ku tä lätt ar' alla. Muido om täl väega rassõ minnä.
ERA II 194,618 (18) Se

Peede Aadam Miilvalt kõnõl tüü man: "Istumõ maaha, lasõmõ pääväl raahuga minnä jumalehe, sis lastas meil ka raahuga kolda. Ega mi tuuga tüüd är ei tii, ku sedäsamma kibõnat aigo är ei ooda, et päiv är lätt jumalehe."
ERA II 257,292/3 (7) Räp

Pääväl võõdas luuk maahha.
AES Se

Vanasti ööti ikka, ma kuultsin seda veel ise: päev läks ottu ja otuaeg on käes.
ERA II 189,56 (30) Emm

Kui päeva loojamineku juures veel päike nagu tagasi vaatab, seda ei tohi mitte nenda öelda, see ütlemine on patt.
H II 3,667 (4) Sim

Päävä püürmist vai käändmist arvatas tulõvat tollõst, et ta tormas kohege vasta ja inämb edese minnä ei saa ja piat nakama tagase poolõ minemä ja tollõst tulõge, et tä käü edese ja tagase niikavva kui vasta lüü.
ERA II 203,596 (24) Räp

Ku tulekahjuse on jäänu inimen, sis piavet ris't päeva pääl oleme, ku looma om jäänu, sis tulp.
AES, MT 265,28 Hls

Verimi karrva päilooi on ägeda aja assja, vallge - vihhma assja.
RKM II 8,251 (8) Rak

Päike on punane, siis öeldi, et sõda on suur.
RKM II 336,276/7 (92) VMr

On päike töustes ja looja minnes veripunane, tähendab see ikka söda ja suurt vere valamist. Näätas - ilmasöja ees oli päike söuke päevad läbi, nüid on jälle. Södade ees ja aegu on päike punane nagu veri.
ERA II 304,485/6 (17) Kaa

Kui päikese peal on rist, siis tuleb sõda.
E 75109 (94) Tür; E 75099 (83) Tür; E 75107 (71) Tür (kõik KV Türi aiamajandusgümn.)

Kui päikese ümber on mõni kuju, näit. rist, siis arvatakse tulevat sõda. Nii näinud 1914. a. Valgjärve valla Künnapistu talu peremees taevas päikese kõrval olevat risti.
ERA II 203,275 (4) Ote

Kui on aga päikese ümber, kummalgi pool kaks teist päikest (mis tuleb kiirte reflekteerumisest õhus hõljuvates jääkristallides), siis arvavad usklikud (ka ebausklikud) inimesed liginevat kas viimset päeva või mõnda kohutavat sündmust - õnnetust.
ERA II 203,275 (3) Ote

On päikesel päeva ajal ümber mitu rõngast, arvatakse tulevat suurt sõda.
ERA II 132,597 (5) Krj

Ma olin kuolilaps viel, siis ühel päeval pidi päike madalamalt käima. Vaatasin päikest ja tõesti oli madalamal. Sie oli südatalve ajal. Sie oli kolmekümnendatel aastatel, üks päev, mille kohta rahvas rääkis enne, et nüid tuleb maailmalõpp. Et aga sie muidu ei ole, sie päikese asi.
RKM II 371,699/700 (11) VJg

Kui päike suurem näitab kui ta muidu on, siis tuleb parem aig. Mida suurem päiv, seda parem aig tuleb.
E 63268 (188) Rõu

Päike paistab ja vihma sajab - nõiad vihtlevad.
RKM II 390,275 (15) Ote; RKM II 52,298 (18) Ann

Ku päiv paistus ja vihma satas, sõs nõia' tegeva võidu.
RKM II 394,182 (69) Rõu

Päike paistab ja vihma sajab - surnud vihtlevad.
KKI, Ws Lüg; RKM II 106,259 (106) Jõh

Päike paistab ja vihma sajab - vaeslaste silmavesi.
KKI, Ks Mus; RKM II 111,250 (16) Khk; RKM II 394,182 (68) Rõu; RKM II 395,14/5 (29) Võn

Päike paistab, vihma sadab ja karu imetab lepikus poegi.
H III 29,498 (5) Hls

Päike paistab, vihma sadab ja karu vihub kahe kivi otsas poegi.
H III 29,498 (4) Hls

Päeva teretamine.
Mia olõ seda kuulu, et vanad mehed tõstn ikka mütsü, kui päe tõusn. Teretän sedäsi pääva.
RKM II 333,39 (9) Khn

Päeva meelitamine.
Ku ilm kavva pilveh oll, tahtsõ karüsõ ilusat ilma, sis naksi päivä meelütämä: "Päiv tulõ vällä, ma lää sullõ käümä, vie sullõ kosti, pätsi pehmet leibä, poole pütü piimä, vitsiku võidu!"
H II 3,542 (7) Vas

Ära lase päävast ennast petta.
EKS 4° 2,669 (125) Vän

Ei tohi päikese silma sisse vaadates naeratada, siis saab naerja päikeselt haigestuma.
ERA II 113,288 (446) Saa

Patune inimene ei suuda päikest vaadata.
ERA II 77,299/300 (126) Hag; ERA II 207,383 (50) Rap; H III 19,822 (301) Hls; ERA II 177,120 (2) Jõh; ERA II 177, 210 (18) Jõh; ERA II 77,218 (126) Hag

Päikese sisse ei või selle pärast vaadata, et päike on püha ja inimene patune.
ERA II 129,344 (4) Mär

See inimene ei olevad patune, kes palja silmaga päikese peale võivad vaadata.
E 16984 (114) Hls

Kes päikest keskpäeval võib kaua palja silmaga vaadelda, on õnnis inimene.
E 66049 (79) Võn

Kui keegi oleks püha õnnis ilma patuta inimene, see võiks täieste selge silmadega päikese sisse vaadata.
H II 58,63 (28) Jür

Nõnda sama räägitakse ka, et need "pühad" inimesed olevad, kes selge silmaga päikese pääle võivad ehk saavad vaadata, ilma et silmad vett jooksma hakkasivad.
H IV 9,458/9 (1) Hls

Sellest, kes päikese sisse vaadata võib, saada soldat.
H III 19,805 (210) Hls