Kuu tõmbab vett üles. Noor kuu kui olevat, siis jõed
paisuvad, tõmbab vett jõedest
ja meredest oma juurde.
RKM II 308,99 (66) Krl
Kui noor kuu on seliti, väga kõrgel, siis on külma.
Tänavu kevade kolm korda nii. Kui väikse
mehe teeva kuu, siis on sooja.
RKM II 393,263 (11) Kam
Kui nuur kuu säliti, siss sel kuul saab pal'lu nuu koolnuid.
KKI, KS Nõo; sama sisuga veel 54 teadet üle Eesti
Kui noort kuud edimene kõrd nätu ja ta seliti om,
sõs saab sell kuul palju surnud.
H I 3,266 (11) Trv
Kui noor kuu loues seliti paestab, siis sureb selle kuu sees paelu
inimesi.
H II 58,398 (95) Pärnu
Kui kuu esimene veerand selili, siis sureb palju inimesi.
E I 10 (34) Pst
Kui noor kuu paistma hakkab, seisab ta tagaspidi nõnda,
et mõlenad nurgad enamiste ülespidi hoidvad, siis
selle kuu sees palju inimesi surra.
H III 3,541 (7) Rap
Noore kuu seljakülle olemine tähendada kanget külma
ja rohket inimeste suremist.
H III 7,31 (6) Vil; umb. sama ERA II 119,310 Tallinn
Kui nuur-kuu, mis kolmandal pääväl nätä
om, korgohe luud näüs olõvat, sis saava külmä'
ilma', ja kui ta sällüle näüs ollõv
- saa tuul kuul pallo kuuljit ja tõbitsit.
H II 60,700 (1) Se
Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis piab seda tähele
panema: on ta seliti, siis saab sellel kuul palju surnuid, on
tal otsad hästi teravad, siis saab külma.
H, Gr.Qu 309 (2) Pst
Kui noor kuu oli seliti, sai see kuu paelu aigid.
RKM II 27,51 (68) Kod; umbes sama sisuga veel 12 teadet.
Noor kuu selili - palju haigeid.
H II 56,983 (4) Kan; KKI, WS Har
Kui [noor kuu] säliti, [siis tuleb] kuiva ja haigeid.
H II 25,234 (2) Hel
Vastla kuu, kui ta veerand vana on ja kangeste seliti, siis olla
tõbine aasta loomadel, ka inimestel.
H II 2,138 (8) LNg
Kui küinla kuus noor kuu selile on, siis pidavad palju haigusi
tähendama, iseäranis veel, kui vastla
päeva noorkuu selile on, siis olevad Lõikuse noores
kuus raske haiguste põdemiste ja surma haeg.
H III 13,528 (6) Saa
Kui noorkuul sirbiotsad ülespoole ja teravad,
siis sureb sel kuul palju inimesi.
H I 2,344 (2) Trv
Noorkuu selili ja teravate otstega - palju surnuid.
E 822 (15) Viljandi; H II 21,319/20 Tor
Kui noor kuu luuas ja kui tal terävä otsa ülesse
poole om, sõs tähenavad see pailu surnit.
H II 49,176 (8) Trv
On noor kuu esmalt vaatates selili ja teravate otsatega, surevad
sell kuul paljo inimesi.
E 17099 (119a) Rõu
Kui noor kuu on sellakille ja otsad teravad, siis on sell kuul
palju haigust ja surma.
H II 56,322 (38) Pal
Ku kuu kõrgen om noore kuu aig ja
otsa teräve, sis saab surma ja suurt tuult.
ERA II 308,435 (21) Pst
Kui talvel noor kuu väga tume ja seliti,
ja ta otsad teravad on, siis tuleb pallu aigust ja on pallu aigid.
H II 43,608 (14) Ksi
Kui noor kuu esimest korda näha paistab, on kuu selili madalas,
saavad esimene pool soja ja palju haigelisi.
EKnS c,102 (16)
... ka peab sell kuul [kui noorel kuul nüri' otsa' om, esi
selipidi seisäb ja madalast käib] pal'l'u surnit saama.
H III 6,244 (68) Trv
Kuu perrä jäll kaetas, kui noor kuu om loodu kummalõ,
sis saa tol kuul pallo kooljit.
ERA II 274,622 (74) Räp
Kui noor kuu kummali on, siis sureb selles kuus palju inimesi.
H III 20,697 (68) Vil
Kui noor kuu selili on: paljud surevad selles kuus, kui kummuli,
siis haigid palju.
H III 5,243 (15) Khn
Kui noor kuu püsti, siis saab palju surnuid
sellel kuul.
E 14665 (99) Trv
Kui kuu loomise järel otseti seista, saavad sell kuul palju
surma.
E 3553 (10) Hls
Kui noorkuu oli püsti, siis pidi palju lapsi
sündima.
RKM II 412,542 (12) Nõo
Kui noorkuu on pikali, sureb sel kuul palju
inimesi.
E 63088 (31f) Viljandi
Kui noore kuu servad teravad, tuleb külma, kui nüridad,
sooja. Ka haigust.
E 13074 Saa; H II 74,184 (14) Lai; ERA II 294,360 (55) Kär;
ERA II 79, 362 (49) Mih
Kui noore kuu servad nüridad on, tuleb sooja, samuti toob
see ka haigust.
E 82586 (5) Vän
Ku noore kuu otsa vaiva umma, sis tullõ külm, ku tüpa,
sis tullõva lämma ja tõbbõ kah.
H IV 3,994 (7) Rõu
Kui noor kuu esimest korda paistab ja on seliti,
sureb noore kuul väga pallju inimeisi ära, on aga kuu
püsti, ei sure inimesi midagi.
ERA II 137,375 (63) Mar
Noorkuu selili - palju surnuid. Noorkuu püsti - vähe
surnuid.
H II 42,400 (70) Hls; H II 74,378 (30) Hls; ERA II 171,129
(911) Mar; E 8° 13,60 (182) Plv; H III 6,763 (48) Pst; E
18902 (1) Ran
On noor kuu on seliti, siis saab sell kuul palju tõbitseid
ja surnuid, on püsti, siis on mõlemaid vähe.
H I 2,571 (2) Rõu
Kui om pistü luud, siss om terve rahvas
tuu kuu, a kui om kuu luud sällülde, siss om rahvas
tõbinõ.
ERA II 301,221/2 (75) Se
Ku nuur kuu om istõh, sõs saava ilosa ilma', ku
nuur kuu om sällüle, sõs om tõbitsit pallo.
ERA II 160,195 (5) Vas
Kui noorel kuul otsad teravad ja ise sellaksille, tuleb külma
ja haigust. Kui noorel kuul tömbid otsad ja ta ise otseti,
siis on oota sooje ja terviselle häid ilmu.
H II 28,52 (11) Äks
Ku noorkuu taevas seliti seisab, saab sel kuul surma rohkem ku
sündimist, ku püsti seisab, sünnib rohkem ku sureb.
ERA II 59,121 (11) Hää
Kui noor ku etimese õhtu nägemise aial ku püsti
ja terava otsaga, siis tähentavad külma ja tuld, kui
tõmbi otsaga ja seliti, siis tähendab lämid ja
surnuid.
H II 23,116 (7) Krk
Kui kuu luas ja edimäne kihvakõnõ inämb
kummalõ hoit kui õkva, savad sel kuul paljo kuuljaid;
kui jälle õkva, savad tervid; kui jälle sällüle,
savad tõbitsid.
H III 16,200 (3) Oudova <Plv
Kui nuur kuu pisti om, sis omma sel kuul inemise terve.
H III 10,353 (55) Ote
Ilmlikult näitab kõige päält üleültilist
rahva haiguseaiga ja suremise aiga noor
kuu. On nähtavale tulev noor kuu püsti, siis kül
rahvale tervise lootuslik, kui aga noor kuu sälile, tõbiseid
ja surejaid, niisama ka, kui kuu endisest kohast hästi kõrgel
on, ikka külma, haigust ja surma. On aga noor kuu märksa
endisest käigu kõrrast kummuli, siis ütleva koguni
mõnes kohas Võrupoolne rahvas seda kuulja
kuuks.
E 25309/10 (2) Oudova <Plv
Kui noor kuu om korgest käi, sis külma, kui madalast,
sis lämmind, kui pisti, sis tervid, kui külili, sis
haigit, kui sälili om, sis kuuljit.
H II 31,248 (34) Ote
Kuu on väga sõõri (esimene
veerand), see kuu saab palju surnusid.
RKM II 31,135 (35) Võn
Kui kuu luvvas küle pääl (on loomise ajal küljeli),
sis om pal'l'o tõpitsit.
AES Se
Kui esimesel noor kuu veerandil kuu viltu on, siis sureb sel veerandil
palju inimesi.
E II 1(3) Räp
Ja seda ütlevad ka, et noor kuu nii kangesti seliti, nüüd
vanu tüdrukuid saab kangesti mehele
- nüüd akkab vanu tüdrukuid mehele saama jah.
ERA II 137,76 (116) Kul
Noorel kuul idaneb kõik hästi.
E 60069 Pal
Noor kuu oli kasvamiseks kõige
parem. Noore kuu reedel pidi kõik hästi edasi minema.
RKM II 330,181 (14) Sim
Noores kuus on hää aeg: külvata,
istutada ja noori puid pookida, siis kasvab kõik lopsakamalt
ja kannab hästi vilja; sigu nuumama hakata ja hobust söötma,
et hästi rammu võtavad; juukseid lõigata, et
kakkema ei hakka ja hästi kasuma lähevad; lambaid niita,
et uus vill ruttu jälle kasvab; seepi keeta, et hästi
palju saab; valada, joota või tinutada, et vedelus või
sulatus hästi jookseb; tehakse küünlaid, et põledes
ei sula (jookse).
H II 49,431/2 (2) SJn
Ka mitmesuguste töö ja tegemiste peale mõjuda
kuu võim: nii olla noorelkuul, iseäranis veel täiskuul,
kõiksuguseid töösid parem ja kasulikum teha,
(nii kui vilja külvata, eina niita, puid raiuda, juukseid
ja sõrmeküüsi leigata jne.) kui vanalkuul. Noorelkuul
tehtud vili ja leigatud sõrmeküüned jne., kasvada
kõik jõutsaste ja ilusti, kuna vanalkuul kõik
kiduraks jäeda.
H III 4,305 (8) Amb
Tahetavat midagit niisugust tööd ehk toimetust korda
saata, mis ikka edenema ehk kasvama pidanud, siis pidatud seda
ikka noore kuu ajal toimetadama. Nagu mõnda suurt tööd
algada. Taimede ja paplipuude istutamist ja muud sellesarnast.
H II 20,214 (1) Pär
Noorel kuul küllväti villja, raijuti õkkaspuud
ehituse jaust; tapeti siga. Noorel kuul liha kassvab kattlas,
vanal kuul kahaneb. Ja niideti lammbaid.
RKM II 22,541 (2) Jõh
Noore kuu ajal on parem kõiki põllumehe töösid
teha, nagu vilja külvata, puid lõigata, sigu tappa
jne., siis lööb parem ette.
H II 11,640 (7) VMr
Noorel kuul ei ole hea tööd alata.
E, StK 28,228 (46) Lutsi; noores kuus alustatud töö
ei õnnestunud E 85996 (5) Khn
Nuorel kuul ei teha miski akatust: nuorel kuul piab uus võsu
kasvama.
AES Lüg
Lilled ja puud tuleb noores kuus maha istutada.
RKM II 400,319 (45) Tõs; taimi istutada RKM II 331,388
(30) VMr; kasujal kuul hää puid istute H II 22,505 (21)
Hls
Noorel kuul mõni teeb vilja maha.
ERA II 77,214 (109) Hag
Teravili külvati noorel kuul.
RKM II 396,436 (25) Võn; vili RKM II 52,299 (22) Plt
Vahtsõ kuugõ vaja vili kül'vä, mis maa
pääl kasus.
AES Har
Vilja olla kasulik ikka noorel kuul külida.
H III 8,872 (19) Pal; E, StK 21,17 (8) Hiiu
Külvati noore kuu ja lõunatuulega.
E 60312 (1) Noa
Kõiki vilja on noorel kuul hää külva, siis
ei kao palju ära.
H II 29,370 (115) TMr
Noorel kuul külitud vili pidada õige hää
kasvama.
H III 19,788 (107) Hls
Kui vilja külitakse, siis ei tohi kolmel esimesel päeval
alates kuu veerandi saamisest vilja külida, need kolm päeva
on kuu-vast. Peab külima järgmistel päevadel.
ERA II 11,269 (17) Vil
Kõige parem küli aeg oleva siis, kui kuu kolm päeva
vana on.
ERA II 202,487 (112) Pst
Villa külvedi õks noore kuuga. Kui kuu ol'l kolm päivä
vana, sis kasus. Nisu külveldi sis, kui kuu kolm päivä
vana ol'l, mudu tul'l tungalteri. Lina külveldi sis noore
kuuga.
RKM II 63,538 (3) Rõu
Odrakülv tehti enamasti ikka noores kuus.
RKM II 73,72 (18) Khk
Kaer käseb ennast noores kuus külva - siis kasvab hästi.
ERA II 177,418 (14) Vil
Oder ja kaer külvatakse noore kuuga, siis ei murdu, rukis
aga täiskuuga.
RKM II 391,437 (7) Har
Seemneid on hea siis külvata, kui kuu kasvab. Siis hakkavad
seemned palju paremini kasvama.
E 8° 6,21 (81) Tartu
Noorel kuul külvatud vili kasvab paremini kui vanal kuul
külvatud vili.
H II 33,378a (2) Peterb. kub. Novoselje; vanakuuga istutatud
kõrbevad E, StK 38,97 (51) Muh;
idaneb paremini
E 47310 (105) Rõu; H II 20,207 (2) Pär; ERA II
6,615/6 (7) Rap
annab suurema saagi
ERA II 113,273 (336) Saa
Kui kuu kasvamise aeg seliti on, siis on hää villä
maha teha, sest noore kuu sees maha tehtud vili saab tublisti
võrsuma, kuna vana kuu sees maha tehtud vili mitte nõnda
pailu ei võrsu.
H III 20,570 (48) Viljandi
Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval
kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu
jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist
näitab.
ERA II 15,227 (445) Saa
Kõrsviljad aga tehti noorel kuul maha, et siis tugev kõrs
ja terakas vili kasvaks.
H II 49,914 (5) Pil
Noores kuus tehtud vili kasvatab kõrt.
E, StK 14,116 (11) Vän
Noore kuu villa kõrs kõva, vanal pehme.
H II 31,249 (44) Ote
Külvama peab noorel kuul, et vili tungalpähe ei läheks
ja pudenema ei hakaks.
E, StK 27,1 (4) Koe
Vanal kuul külvatud vili pudeneb, noorel kuul külvatud
vili ei pudene.
H II 27,77 (10) Ksi; H II 51, 646 (9) Vas; E 61089 VNg; H II
38,588 (11) VMr; H II 13,165 (4) Koe; H II 11,171 Rak; E 8292/3
(241) Rakvere
On kuu noor, tuleb külvata ommikul, aga peale lõunat
ei tohi.
ERA II 152,601 (97/2) Hlj J. Reepärg
Noore kuuga ei tohi külida - ei kasva.
ERA II 42,321 (3) Krj
Vilja külviga ei tohi alustada noorel kuul ega Reedesel päeval.
ERA II 58,545 (34) Krj
Noores kuus ei tohi vilja külvada, vili läheb rohtu.
E 26275 (20) Ris
Noores kuus ei tohi villa külida ega sõnikut sisse
künda - vili läheb rohtu ja jääb
kasu poolest kängu, aga sõnik ei mädane ära.
Üleültsi ei pea noores kuus koguni maad kündma.
H I 10,52 (20) Vän
Miski vilja seemendamine ei olla hea
noorel kuul, sest selle mõjul kasvada viljas liialt umbrohtu.
Kuna täiel kuul seemendatud viljal seda mitte karta ei olla.
H III 7,31 (7) Vil
Maid ei tohi mitte noorel kuul korrata ega seemendada, siis tuleb
või kasvab pallu rohtu ja umbrohtu.
H II 50,56 (22) Ksi
Noorkuu hukkab sügisel vilja ära.
E, StK 28,368 (4) Lutsi
Sõnik veeti noore kuuga, siis mädaneb
ära ja rukis kasvab easti.
ERA II 159,609 (195) LNg
Sõniku vedu on ikka noores kuus, siis mädaneb ennem
ära. Kes vanas kuus sõnikud vaeb, see väeb kui
metsa, põld sest ei saa rammu, aga ommite ehk juhtub keegi
vanas kuus vedama, siis on see selle tõbe vastu, kui vastla
päev pisut sõnikud välja viid, sest vastla päev
on ikka noores kuus.
H II 17,114 (6) Mär
Sõniku vedamine peab olema noores kuus, aga kui vastla
päe üks koorm saada viidud, siis olla sui üks kõik,
millal vedada.
E 70637 (33) Rap; umb. sama H II 71,639 (31) Sim
Noorekuu sõnnik [noorel kuul veetud] mädaneb ruttu.
Samuti vastlapäeval veetud. Kui sel ajal ei saa sõnnikut
vedada, siis vii paar koormatki põllule.
E, StK 34,54/5 (6) Ksi
Kevade sõnniku vädamiseks ootab ta noort kuud ja lõuna
tuult, kui nõnda ei juhtu, siis peab ikka lõuna
tuul olema ehk küll vana kuu, sõnniku sisse kündmine
peab siis tingimata noores kuus olema, siis mädaneda sõnnik
ruttemine ära. Kui nõnda ei tehta, ütlevad need,
kes nõnda ootavad ja loodavad, seista sõnniku tükkid
mittu aastad mädanemata põldus näha; kuna märg
ja kuiv sääl juures need pea edendajad ja takistajad
on, kas mädaneb ruttu või pikkamisi.
H III 4,612 (1) Han
Sibulaid pannakse noorekuu alguses pärast
päikese loojumist.
RKM II 391,436 (4) Har
Siin tei mao kuul üits pernaine kardult.
Kuu om maon... sis om kasvaje kuu [kuu teine veerand, enne täis
saamist].
KKI, WS Krk
Noorel kuul kasvab vill hästi.
RKM II 396,403 (16) Võn
Lammast niida noorel kuul
KKI 51,184 (8) KJn; KKI 51,216 (5) KJn; RKM II 400,320 (46)
Tõs; KKI 62,286 (34) Krl; Vilbaste 1,71 Kuu; H III 12,260
(2) Hlj; RKM II 213,357 (41) Ann; RKM II 403,29 (31) Juu
Lambaid tuleb pügada noore kuuga, et vill jälle kasvaks.
RKM II 391,439 (22) Har; RKM II 252,272 (1) Var
Kel kunstioskamine oli, see vaatas kuud ka. Mina ei pidanud seda
ja minu vanaperenaine ka ei pidanud. Mõni aga pidas. Et
noores kuus peab lambaid niitma, et vill paremini kasvaks.
KKI 45,175 (6) Tür
Kui lambit pügäti, et sis pidi noorel kuul pügämä,
et sis om villä kasumise aig. Mina ole kah iki oma lambit
noorel kuul pügänu, kui kuu kasvuaig om, mitte kuu kaduaig.
Ütskõrd, ei tiiä, misperäst ma pügäsi,
et olli kuu kaduaig, ja näe - es kasva too vill nii ruttu.
RKM II 413,74/5 (19) Puh
Lambet pöeti õks noorõ kuu pehmega ja kuu vahepääväl
- ku es olõ' nuurt es vanna kuud.
KKI 62,414 (16) Urv
Villa ei või noorel kuul liigutada
- läheb koitama
KKI 51,184 (8) KJn
Noore kuuga ei alustata sukka kudumist, siis
ussid närivad sukka katki.
RKM II 84,376 (87) Pöi
Noores kuus välja lastud kari sigineb
hästi. Täiskuu ajal välja lastud kari saab hästi
kõhud täis.
E 61185 Hiiu
Siga tappa noorel kuul - vanal kuul liha
kahaneb.
KKI 51,216 (5) KJn; RKM II 396,635 (20) Võn; - liha
pajas kasvab RKM II 213,357 (41) Ann
Siga tuleb tappa noorel kuul.
Vilbaste 1,71 Kuu
Siga tapetakse noore kuuga, kui kuu kasvab, siis ei lähe
liha keetmisel väga kokku.
RKM II 391,436 (3) Har
Noores kuus tuleb loomi tappa, siis liha kasvab pajas.
RKM II 320,447 (2) Rid
Loomi pidi noorel kuul tapma, siis liha keedes urbub vanal kuul
tapetud liha kahani. ?
KKI, KS Pst
Nuore kuu ajal raiutakse seda metsa, mis
ruttu kassvama piab ja üleültse tehakse kõiki
neid töösid, mis rutemb kassvama (õnnistama)
ja edenema suoovitakse.
H III 12,260 (2) Hlj
Noorõl kuul rao hagu, sis kasus rutto asõmõlõ.
ERA II 156,272 (520) Räp
Kui palgipuid võtsid, pidid servi
tuult maha laskma. Siis ei lähe koitama. Ja noores kuus ikki.
Olen märgand praegagi, kui leppi raiund - teises kuus kasvab
kohe uus võsa peale, teises kuus aga ei tule.
KKI 45,157 (18) Tür
Nõglapuu rao noorõl kuul,
vanal kuul koitas är.
ERA II 156,272 (519) Räp
Noore kuu kuival ajal olla üks päev, kus puu ära
kuiub, kui kirvega üheainsa paugu ta
sisse lööd.
EKS 405,823 (5) Hel?
Noorel kuul hobust rautada (muidu hakkavad
rauad logisema).
E, StK 21,17 (8) Hiiu
Noore kuu sees minnakse seenele, siis seened
pole ussitand.
ERA II 172,419 (1) JMd või Amb
Noore kuuga pesu ei lää puhtas.
KKI 62,226/7 Krl
Juukseid tuleb lõigata noorel kuul.
RKM II 396,403 (16 ) Võn; RKM II 396,414 (40) Võn;
laste juukseid KKI WS Plt; Vilbaste 1,71 Kuu; H II 74,576/8 (14)
Vas; RKM II 331,388 (30) VMr; H III 12,260 (2) Hlj; RKM II 213,357
(41) Ann; siis kasvava hästi RKM II 392,184 (5) Kam
Juust lõigatakse noore kuuga, siis kasvab kiiresti. Lõikaja
peab olema helde käega inimene.
RKM II 391,436 (6) Har
Kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab
ruttu.
KKI, WS Juu
Noores kuus on kahjulik elusaid olevusi tappa, eriti just kahjulikke
putukaid, sest neid sigib siis veel rohkem
juure.
E 76798 (18) Pärnu (KV Pärnu tütarl. Gümn.)
Noore kuuga ei või vihta teha - paneb
ihu kihelema, kogub kirpe.
(RKM II 320,269 (1) Rid; sünnitab sügelisi E 13950
(129) Aud
Noorel kuul tehtud luud sigitab kirpa.
E 13951 (134) Aud
Noores kuus es panda voodi põhku, pidi
kirpusi sigitama.
RKM II 93,373 (19) Kaa; ERA II 70,481 (3) Rakvere
Noorel kuul ära tee ahju - kilgid tulevad
sisse. Üldse sigib putukaid. Veel kasvavad juuksed ja lambavill
hästi.
RKM II 398,595 23) Kam
Noore kuu aal, kui olli alb kuulmine, kuulis
inimene paremini.
RKM II 400,369 Kad; RKM II 400,64 (1) Iis; H II 74,576/8 (14)
Vas; E 54996 (20) Kan; ka nägemine oli parem RKM II 400,373
Kad; parem nägemine ja kuulmine RKM II 400,403 Hls; silmahaigus
noores kuus kergem, vanas raskem RKM II 81,294 (50) Hää
Kui noor kuu paistab, siis peab punni peal
hoidma keskmist sõrme, ise otse kuule vaatama, siis punn
kaob ära.
KKI 10,284 (2) Mus
Kui noort kuud esim. kord nätta om, pidi arstima kooljaluud
(ükskõik, kas inimesel või loomal). Pidi ise
vaatama kuud, luuga (surnul.-) õõruma ja ütlema:
Keda ma vaatan, see kasvagu, keda ma katsun, see kadugu!
ERA II 78,193 (27) Puh
Noore kuuga saadud haav paraneb halvasti.
H II 74,576/8 (14) Vas; E 64999 (2) Võn; H II 60,699
(1) Se
Kui noorel kuul vihtled, hakkab ihu sügelema.
E 13942 (49) Aud
Noorekuuga laadelt ostetakse loomad, siis
ei jää rahakott tühjaks ja loomad kosuvad parem.
E 63307 (55) Rõu
Nuore kuu ajal käijakse kihhlamas
(käppamas).
H III 12,260 (2) Hlj