Noor kuu

Kuu tõmbab vett üles. Noor kuu kui olevat, siis jõed paisuvad, tõmbab vett jõedest ja meredest oma juurde.
RKM II 308,99 (66) Krl

Kui noor kuu on seliti, väga kõrgel, siis on külma. Tänavu kevade kolm korda nii. Kui väikse mehe teeva kuu, siis on sooja.
RKM II 393,263 (11) Kam

Kui nuur kuu säliti, siss sel kuul saab pal'lu nuu koolnuid.
KKI, KS Nõo; sama sisuga veel 54 teadet üle Eesti

Kui noort kuud edimene kõrd nätu ja ta seliti om, sõs saab sell kuul palju surnud.
H I 3,266 (11) Trv

Kui noor kuu loues seliti paestab, siis sureb selle kuu sees paelu inimesi.
H II 58,398 (95) Pärnu

Kui kuu esimene veerand selili, siis sureb palju inimesi.
E I 10 (34) Pst

Kui noor kuu paistma hakkab, seisab ta tagaspidi nõnda, et mõlenad nurgad enamiste ülespidi hoidvad, siis selle kuu sees palju inimesi surra.
H III 3,541 (7) Rap

Noore kuu seljakülle olemine tähendada kanget külma ja rohket inimeste suremist.
H III 7,31 (6) Vil; umb. sama ERA II 119,310 Tallinn

Kui nuur-kuu, mis kolmandal pääväl nätä om, korgohe luud näüs olõvat, sis saava külmä' ilma', ja kui ta sällüle näüs ollõv - saa tuul kuul pallo kuuljit ja tõbitsit.
H II 60,700 (1) Se

Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis piab seda tähele panema: on ta seliti, siis saab sellel kuul palju surnuid, on tal otsad hästi teravad, siis saab külma.
H, Gr.Qu 309 (2) Pst

Kui noor kuu oli seliti, sai see kuu paelu aigid.
RKM II 27,51 (68) Kod; umbes sama sisuga veel 12 teadet.

Noor kuu selili - palju haigeid.
H II 56,983 (4) Kan; KKI, WS Har

Kui [noor kuu] säliti, [siis tuleb] kuiva ja haigeid.
H II 25,234 (2) Hel

Vastla kuu, kui ta veerand vana on ja kangeste seliti, siis olla tõbine aasta loomadel, ka inimestel.
H II 2,138 (8) LNg

Kui küinla kuus noor kuu selile on, siis pidavad palju haigusi tähendama, iseäranis veel, kui vastla päeva noorkuu selile on, siis olevad Lõikuse noores kuus raske haiguste põdemiste ja surma haeg.
H III 13,528 (6) Saa

Kui noorkuul sirbiotsad ülespoole ja teravad, siis sureb sel kuul palju inimesi.
H I 2,344 (2) Trv

Noorkuu selili ja teravate otstega - palju surnuid.
E 822 (15) Viljandi; H II 21,319/20 Tor

Kui noor kuu luuas ja kui tal terävä otsa ülesse poole om, sõs tähenavad see pailu surnit.
H II 49,176 (8) Trv

On noor kuu esmalt vaatates selili ja teravate otsatega, surevad sell kuul paljo inimesi.
E 17099 (119a) Rõu

Kui noor kuu on sellakille ja otsad teravad, siis on sell kuul palju haigust ja surma.
H II 56,322 (38) Pal

Ku kuu kõrgen om noore kuu aig ja otsa teräve, sis saab surma ja suurt tuult.
ERA II 308,435 (21) Pst

Kui talvel noor kuu väga tume ja seliti, ja ta otsad teravad on, siis tuleb pallu aigust ja on pallu aigid.
H II 43,608 (14) Ksi

Kui noor kuu esimest korda näha paistab, on kuu selili madalas, saavad esimene pool soja ja palju haigelisi.
EKnS c,102 (16)

... ka peab sell kuul [kui noorel kuul nüri' otsa' om, esi selipidi seisäb ja madalast käib] pal'l'u surnit saama.
H III 6,244 (68) Trv

Kuu perrä jäll kaetas, kui noor kuu om loodu kummalõ, sis saa tol kuul pallo kooljit.
ERA II 274,622 (74) Räp

Kui noor kuu kummali on, siis sureb selles kuus palju inimesi.
H III 20,697 (68) Vil

Kui noor kuu selili on: paljud surevad selles kuus, kui kummuli, siis haigid palju.
H III 5,243 (15) Khn

Kui noor kuu püsti, siis saab palju surnuid sellel kuul.
E 14665 (99) Trv

Kui kuu loomise järel otseti seista, saavad sell kuul palju surma.
E 3553 (10) Hls

Kui noorkuu oli püsti, siis pidi palju lapsi sündima.
RKM II 412,542 (12) Nõo

Kui noorkuu on pikali, sureb sel kuul palju inimesi.
E 63088 (31f) Viljandi

Kui noore kuu servad teravad, tuleb külma, kui nüridad, sooja. Ka haigust.
E 13074 Saa; H II 74,184 (14) Lai; ERA II 294,360 (55) Kär; ERA II 79, 362 (49) Mih

Kui noore kuu servad nüridad on, tuleb sooja, samuti toob see ka haigust.
E 82586 (5) Vän

Ku noore kuu otsa vaiva umma, sis tullõ külm, ku tüpa, sis tullõva lämma ja tõbbõ kah.
H IV 3,994 (7) Rõu

Kui noor kuu esimest korda paistab ja on seliti, sureb noore kuul väga pallju inimeisi ära, on aga kuu püsti, ei sure inimesi midagi.
ERA II 137,375 (63) Mar

Noorkuu selili - palju surnuid. Noorkuu püsti - vähe surnuid.
H II 42,400 (70) Hls; H II 74,378 (30) Hls; ERA II 171,129 (911) Mar; E 8° 13,60 (182) Plv; H III 6,763 (48) Pst; E 18902 (1) Ran

On noor kuu on seliti, siis saab sell kuul palju tõbitseid ja surnuid, on püsti, siis on mõlemaid vähe.
H I 2,571 (2) Rõu

Kui om pistü luud, siss om terve rahvas tuu kuu, a kui om kuu luud sällülde, siss om rahvas tõbinõ.
ERA II 301,221/2 (75) Se

Ku nuur kuu om istõh, sõs saava ilosa ilma', ku nuur kuu om sällüle, sõs om tõbitsit pallo.
ERA II 160,195 (5) Vas

Kui noorel kuul otsad teravad ja ise sellaksille, tuleb külma ja haigust. Kui noorel kuul tömbid otsad ja ta ise otseti, siis on oota sooje ja terviselle häid ilmu.
H II 28,52 (11) Äks

Ku noorkuu taevas seliti seisab, saab sel kuul surma rohkem ku sündimist, ku püsti seisab, sünnib rohkem ku sureb.
ERA II 59,121 (11) Hää

Kui noor ku etimese õhtu nägemise aial ku püsti ja terava otsaga, siis tähentavad külma ja tuld, kui tõmbi otsaga ja seliti, siis tähendab lämid ja surnuid.
H II 23,116 (7) Krk

Kui kuu luas ja edimäne kihvakõnõ inämb kummalõ hoit kui õkva, savad sel kuul paljo kuuljaid; kui jälle õkva, savad tervid; kui jälle sällüle, savad tõbitsid.
H III 16,200 (3) Oudova <Plv

Kui nuur kuu pisti om, sis omma sel kuul inemise terve.
H III 10,353 (55) Ote

Ilmlikult näitab kõige päält üleültilist rahva haiguseaiga ja suremise aiga noor kuu. On nähtavale tulev noor kuu püsti, siis kül rahvale tervise lootuslik, kui aga noor kuu sälile, tõbiseid ja surejaid, niisama ka, kui kuu endisest kohast hästi kõrgel on, ikka külma, haigust ja surma. On aga noor kuu märksa endisest käigu kõrrast kummuli, siis ütleva koguni mõnes kohas Võrupoolne rahvas seda kuulja kuuks.
E 25309/10 (2) Oudova <Plv

Kui noor kuu om korgest käi, sis külma, kui madalast, sis lämmind, kui pisti, sis tervid, kui külili, sis haigit, kui sälili om, sis kuuljit.
H II 31,248 (34) Ote

Kuu on väga sõõri (esimene veerand), see kuu saab palju surnusid.
RKM II 31,135 (35) Võn

Kui kuu luvvas küle pääl (on loomise ajal küljeli), sis om pal'l'o tõpitsit.
AES Se

Kui esimesel noor kuu veerandil kuu viltu on, siis sureb sel veerandil palju inimesi.
E II 1(3) Räp

Ja seda ütlevad ka, et noor kuu nii kangesti seliti, nüüd vanu tüdrukuid saab kangesti mehele - nüüd akkab vanu tüdrukuid mehele saama jah.
ERA II 137,76 (116) Kul

Noorel kuul idaneb kõik hästi.
E 60069 Pal

Noor kuu oli kasvamiseks kõige parem. Noore kuu reedel pidi kõik hästi edasi minema.
RKM II 330,181 (14) Sim

Noores kuus on hää aeg: külvata, istutada ja noori puid pookida, siis kasvab kõik lopsakamalt ja kannab hästi vilja; sigu nuumama hakata ja hobust söötma, et hästi rammu võtavad; juukseid lõigata, et kakkema ei hakka ja hästi kasuma lähevad; lambaid niita, et uus vill ruttu jälle kasvab; seepi keeta, et hästi palju saab; valada, joota või tinutada, et vedelus või sulatus hästi jookseb; tehakse küünlaid, et põledes ei sula (jookse).
H II 49,431/2 (2) SJn

Ka mitmesuguste töö ja tegemiste peale mõjuda kuu võim: nii olla noorelkuul, iseäranis veel täiskuul, kõiksuguseid töösid parem ja kasulikum teha, (nii kui vilja külvata, eina niita, puid raiuda, juukseid ja sõrmeküüsi leigata jne.) kui vanalkuul. Noorelkuul tehtud vili ja leigatud sõrmeküüned jne., kasvada kõik jõutsaste ja ilusti, kuna vanalkuul kõik kiduraks jäeda.
H III 4,305 (8) Amb

Tahetavat midagit niisugust tööd ehk toimetust korda saata, mis ikka edenema ehk kasvama pidanud, siis pidatud seda ikka noore kuu ajal toimetadama. Nagu mõnda suurt tööd algada. Taimede ja paplipuude istutamist ja muud sellesarnast.
H II 20,214 (1) Pär

Noorel kuul küllväti villja, raijuti õkkaspuud ehituse jaust; tapeti siga. Noorel kuul liha kassvab kattlas, vanal kuul kahaneb. Ja niideti lammbaid.
RKM II 22,541 (2) Jõh

Noore kuu ajal on parem kõiki põllumehe töösid teha, nagu vilja külvata, puid lõigata, sigu tappa jne., siis lööb parem ette.
H II 11,640 (7) VMr

Noorel kuul ei ole hea tööd alata.
E, StK 28,228 (46) Lutsi; noores kuus alustatud töö ei õnnestunud E 85996 (5) Khn

Nuorel kuul ei teha miski akatust: nuorel kuul piab uus võsu kasvama.
AES Lüg

Lilled ja puud tuleb noores kuus maha istutada.
RKM II 400,319 (45) Tõs; taimi istutada RKM II 331,388 (30) VMr; kasujal kuul hää puid istute H II 22,505 (21) Hls

Noorel kuul mõni teeb vilja maha.
ERA II 77,214 (109) Hag

Teravili külvati noorel kuul.
RKM II 396,436 (25) Võn; vili RKM II 52,299 (22) Plt

Vahtsõ kuugõ vaja vili kül'vä, mis maa pääl kasus.
AES Har

Vilja olla kasulik ikka noorel kuul külida.
H III 8,872 (19) Pal; E, StK 21,17 (8) Hiiu

Külvati noore kuu ja lõunatuulega.
E 60312 (1) Noa

Kõiki vilja on noorel kuul hää külva, siis ei kao palju ära.
H II 29,370 (115) TMr

Noorel kuul külitud vili pidada õige hää kasvama.
H III 19,788 (107) Hls

Kui vilja külitakse, siis ei tohi kolmel esimesel päeval alates kuu veerandi saamisest vilja külida, need kolm päeva on kuu-vast. Peab külima järgmistel päevadel.
ERA II 11,269 (17) Vil

Kõige parem küli aeg oleva siis, kui kuu kolm päeva vana on.
ERA II 202,487 (112) Pst

Villa külvedi õks noore kuuga. Kui kuu ol'l kolm päivä vana, sis kasus. Nisu külveldi sis, kui kuu kolm päivä vana ol'l, mudu tul'l tungalteri. Lina külveldi sis noore kuuga.
RKM II 63,538 (3) Rõu

Odrakülv tehti enamasti ikka noores kuus.
RKM II 73,72 (18) Khk

Kaer käseb ennast noores kuus külva - siis kasvab hästi.
ERA II 177,418 (14) Vil

Oder ja kaer külvatakse noore kuuga, siis ei murdu, rukis aga täiskuuga.
RKM II 391,437 (7) Har

Seemneid on hea siis külvata, kui kuu kasvab. Siis hakkavad seemned palju paremini kasvama.
E 8° 6,21 (81) Tartu

Noorel kuul külvatud vili kasvab paremini kui vanal kuul külvatud vili.
H II 33,378a (2) Peterb. kub. Novoselje; vanakuuga istutatud kõrbevad E, StK 38,97 (51) Muh;
idaneb paremini
E 47310 (105) Rõu; H II 20,207 (2) Pär; ERA II 6,615/6 (7) Rap
annab suurema saagi
ERA II 113,273 (336) Saa

Kui kuu kasvamise aeg seliti on, siis on hää villä maha teha, sest noore kuu sees maha tehtud vili saab tublisti võrsuma, kuna vana kuu sees maha tehtud vili mitte nõnda pailu ei võrsu.
H III 20,570 (48) Viljandi

Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist näitab.
ERA II 15,227 (445) Saa

Kõrsviljad aga tehti noorel kuul maha, et siis tugev kõrs ja terakas vili kasvaks.
H II 49,914 (5) Pil

Noores kuus tehtud vili kasvatab kõrt.
E, StK 14,116 (11) Vän

Noore kuu villa kõrs kõva, vanal pehme.
H II 31,249 (44) Ote

Külvama peab noorel kuul, et vili tungalpähe ei läheks ja pudenema ei hakaks.
E, StK 27,1 (4) Koe

Vanal kuul külvatud vili pudeneb, noorel kuul külvatud vili ei pudene.
H II 27,77 (10) Ksi; H II 51, 646 (9) Vas; E 61089 VNg; H II 38,588 (11) VMr; H II 13,165 (4) Koe; H II 11,171 Rak; E 8292/3 (241) Rakvere

On kuu noor, tuleb külvata ommikul, aga peale lõunat ei tohi.
ERA II 152,601 (97/2) Hlj J. Reepärg

Noore kuuga ei tohi külida - ei kasva.
ERA II 42,321 (3) Krj

Vilja külviga ei tohi alustada noorel kuul ega Reedesel päeval.
ERA II 58,545 (34) Krj

Noores kuus ei tohi vilja külvada, vili läheb rohtu.
E 26275 (20) Ris

Noores kuus ei tohi villa külida ega sõnikut sisse künda - vili läheb rohtu ja jääb kasu poolest kängu, aga sõnik ei mädane ära. Üleültsi ei pea noores kuus koguni maad kündma.
H I 10,52 (20) Vän

Miski vilja seemendamine ei olla hea noorel kuul, sest selle mõjul kasvada viljas liialt umbrohtu. Kuna täiel kuul seemendatud viljal seda mitte karta ei olla.
H III 7,31 (7) Vil

Maid ei tohi mitte noorel kuul korrata ega seemendada, siis tuleb või kasvab pallu rohtu ja umbrohtu.
H II 50,56 (22) Ksi

Noorkuu hukkab sügisel vilja ära.
E, StK 28,368 (4) Lutsi

Sõnik veeti noore kuuga, siis mädaneb ära ja rukis kasvab easti.
ERA II 159,609 (195) LNg

Sõniku vedu on ikka noores kuus, siis mädaneb ennem ära. Kes vanas kuus sõnikud vaeb, see väeb kui metsa, põld sest ei saa rammu, aga ommite ehk juhtub keegi vanas kuus vedama, siis on see selle tõbe vastu, kui vastla päev pisut sõnikud välja viid, sest vastla päev on ikka noores kuus.
H II 17,114 (6) Mär

Sõniku vedamine peab olema noores kuus, aga kui vastla päe üks koorm saada viidud, siis olla sui üks kõik, millal vedada.
E 70637 (33) Rap; umb. sama H II 71,639 (31) Sim

Noorekuu sõnnik [noorel kuul veetud] mädaneb ruttu. Samuti vastlapäeval veetud. Kui sel ajal ei saa sõnnikut vedada, siis vii paar koormatki põllule.
E, StK 34,54/5 (6) Ksi

Kevade sõnniku vädamiseks ootab ta noort kuud ja lõuna tuult, kui nõnda ei juhtu, siis peab ikka lõuna tuul olema ehk küll vana kuu, sõnniku sisse kündmine peab siis tingimata noores kuus olema, siis mädaneda sõnnik ruttemine ära. Kui nõnda ei tehta, ütlevad need, kes nõnda ootavad ja loodavad, seista sõnniku tükkid mittu aastad mädanemata põldus näha; kuna märg ja kuiv sääl juures need pea edendajad ja takistajad on, kas mädaneb ruttu või pikkamisi.
H III 4,612 (1) Han

Sibulaid pannakse noorekuu alguses pärast päikese loojumist.
RKM II 391,436 (4) Har

Siin tei mao kuul üits pernaine kardult. Kuu om maon... sis om kasvaje kuu [kuu teine veerand, enne täis saamist].
KKI, WS Krk

Noorel kuul kasvab vill hästi.
RKM II 396,403 (16) Võn

Lammast niida noorel kuul
KKI 51,184 (8) KJn; KKI 51,216 (5) KJn; RKM II 400,320 (46) Tõs; KKI 62,286 (34) Krl; Vilbaste 1,71 Kuu; H III 12,260 (2) Hlj; RKM II 213,357 (41) Ann; RKM II 403,29 (31) Juu

Lambaid tuleb pügada noore kuuga, et vill jälle kasvaks.
RKM II 391,439 (22) Har; RKM II 252,272 (1) Var

Kel kunstioskamine oli, see vaatas kuud ka. Mina ei pidanud seda ja minu vanaperenaine ka ei pidanud. Mõni aga pidas. Et noores kuus peab lambaid niitma, et vill paremini kasvaks.
KKI 45,175 (6) Tür

Kui lambit pügäti, et sis pidi noorel kuul pügämä, et sis om villä kasumise aig. Mina ole kah iki oma lambit noorel kuul pügänu, kui kuu kasvuaig om, mitte kuu kaduaig. Ütskõrd, ei tiiä, misperäst ma pügäsi, et olli kuu kaduaig, ja näe - es kasva too vill nii ruttu.
RKM II 413,74/5 (19) Puh

Lambet pöeti õks noorõ kuu pehmega ja kuu vahepääväl - ku es olõ' nuurt es vanna kuud.
KKI 62,414 (16) Urv

Villa ei või noorel kuul liigutada - läheb koitama
KKI 51,184 (8) KJn

Noore kuuga ei alustata sukka kudumist, siis ussid närivad sukka katki.
RKM II 84,376 (87) Pöi

Noores kuus välja lastud kari sigineb hästi. Täiskuu ajal välja lastud kari saab hästi kõhud täis.
E 61185 Hiiu

Siga tappa noorel kuul - vanal kuul liha kahaneb.
KKI 51,216 (5) KJn; RKM II 396,635 (20) Võn; - liha pajas kasvab RKM II 213,357 (41) Ann

Siga tuleb tappa noorel kuul.
Vilbaste 1,71 Kuu

Siga tapetakse noore kuuga, kui kuu kasvab, siis ei lähe liha keetmisel väga kokku.
RKM II 391,436 (3) Har

Noores kuus tuleb loomi tappa, siis liha kasvab pajas.
RKM II 320,447 (2) Rid

Loomi pidi noorel kuul tapma, siis liha keedes urbub vanal kuul tapetud liha kahani. ?
KKI, KS Pst

Nuore kuu ajal raiutakse seda metsa, mis ruttu kassvama piab ja üleültse tehakse kõiki neid töösid, mis rutemb kassvama (õnnistama) ja edenema suoovitakse.
H III 12,260 (2) Hlj

Noorõl kuul rao hagu, sis kasus rutto asõmõlõ.
ERA II 156,272 (520) Räp

Kui palgipuid võtsid, pidid servi tuult maha laskma. Siis ei lähe koitama. Ja noores kuus ikki. Olen märgand praegagi, kui leppi raiund - teises kuus kasvab kohe uus võsa peale, teises kuus aga ei tule.
KKI 45,157 (18) Tür

Nõglapuu rao noorõl kuul, vanal kuul koitas är.
ERA II 156,272 (519) Räp

Noore kuu kuival ajal olla üks päev, kus puu ära kuiub, kui kirvega üheainsa paugu ta sisse lööd.
EKS 405,823 (5) Hel?

Noorel kuul hobust rautada (muidu hakkavad rauad logisema).
E, StK 21,17 (8) Hiiu

Noore kuu sees minnakse seenele, siis seened pole ussitand.
ERA II 172,419 (1) JMd või Amb

Noore kuuga pesu ei lää puhtas.
KKI 62,226/7 Krl

Juukseid tuleb lõigata noorel kuul.
RKM II 396,403 (16 ) Võn; RKM II 396,414 (40) Võn; laste juukseid KKI WS Plt; Vilbaste 1,71 Kuu; H II 74,576/8 (14) Vas; RKM II 331,388 (30) VMr; H III 12,260 (2) Hlj; RKM II 213,357 (41) Ann; siis kasvava hästi RKM II 392,184 (5) Kam

Juust lõigatakse noore kuuga, siis kasvab kiiresti. Lõikaja peab olema helde käega inimene.
RKM II 391,436 (6) Har

Kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu.
KKI, WS Juu

Noores kuus on kahjulik elusaid olevusi tappa, eriti just kahjulikke putukaid, sest neid sigib siis veel rohkem juure.
E 76798 (18) Pärnu (KV Pärnu tütarl. Gümn.)

Noore kuuga ei või vihta teha - paneb ihu kihelema, kogub kirpe.
(RKM II 320,269 (1) Rid; sünnitab sügelisi E 13950 (129) Aud

Noorel kuul tehtud luud sigitab kirpa.
E 13951 (134) Aud

Noores kuus es panda voodi põhku, pidi kirpusi sigitama.
RKM II 93,373 (19) Kaa; ERA II 70,481 (3) Rakvere

Noorel kuul ära tee ahju - kilgid tulevad sisse. Üldse sigib putukaid. Veel kasvavad juuksed ja lambavill hästi.
RKM II 398,595 23) Kam

Noore kuu aal, kui olli alb kuulmine, kuulis inimene paremini.
RKM II 400,369 Kad; RKM II 400,64 (1) Iis; H II 74,576/8 (14) Vas; E 54996 (20) Kan; ka nägemine oli parem RKM II 400,373 Kad; parem nägemine ja kuulmine RKM II 400,403 Hls; silmahaigus noores kuus kergem, vanas raskem RKM II 81,294 (50) Hää

Kui noor kuu paistab, siis peab punni peal hoidma keskmist sõrme, ise otse kuule vaatama, siis punn kaob ära.
KKI 10,284 (2) Mus

Kui noort kuud esim. kord nätta om, pidi arstima kooljaluud (ükskõik, kas inimesel või loomal). Pidi ise vaatama kuud, luuga (surnul.-) õõruma ja ütlema: Keda ma vaatan, see kasvagu, keda ma katsun, see kadugu!
ERA II 78,193 (27) Puh

Noore kuuga saadud haav paraneb halvasti.
H II 74,576/8 (14) Vas; E 64999 (2) Võn; H II 60,699 (1) Se

Kui noorel kuul vihtled, hakkab ihu sügelema.
E 13942 (49) Aud

Noorekuuga laadelt ostetakse loomad, siis ei jää rahakott tühjaks ja loomad kosuvad parem.
E 63307 (55) Rõu

Nuore kuu ajal käijakse kihhlamas (käppamas).
H III 12,260 (2) Hlj