Karjapoiste arvates on päike paar tündremaad,
see on 8 wakamaa suurune auk taewas, kus alati tuli põleb.
Ma seisab paigal ja pää käib ümmer maa. Kuu
olla kua tulega täidetud, kuid kõigest ühe wakamaa
suurune auk taewas, seal olla ainult paljad sööd. Ja
seal augul olla kaas peal, mis ise liigub edasi-tagasi, millest
kuu wahel kaswab ja kahaneb. Nii siis tuleb kuu poolitamine ette
nii, et kuu wahel nagu tõlla ratas wõi toobri põhi
wälja näeb, wahel nagu ahju roop. Sealt sammast nagu
sirp. Nagu pää, nii ka kuu on auk taewas. Enne old kuu
üksi, kes ilma walgustand, aga kuus hakand küte wähenema,
siis olla tehtud pää, mis pallo suurem kui kuu. Ja kui
pääw kustub, siis tuleb wiimne pää ja tehakse
uus taewas ja maa.
RKM II 34,465/6 (1) Kei
Üks punkt meie esivanemate astronoomia tarkusest ütleb
taeva tähtede suuruse kohta nõnda: "Tähed
on vakamaa, kuu tündrimaa suur, kui suur on aga päikene
- Jumala vägi seda ise teab."
E 33896 (71) Narva
Päiv om määne tulõ mägi.
Tä om mose vakamaa suuru'. Kuu saistus om suurõmb.
Kuu om kolmõ vaka maa. Päiv tsõõr' pääle
ümbre. Vaos õdagult mäe taadõ, hommogult
jal' tõõsõst veerest vällä. Üts
miis siist Labõritsa külast ol'l Russaliinah. Tuu
om rohkõmp päävä ala, mi' olõ kavvõmbah.
S'ääl paistus päiv maa pääle õkva
nigu saiba mulku.
ERA II 252,202 (4) Se
Päiv om mant nii suur kui tuubri põhi,
kuu nii suur kui pangi põhi.
H II 29,822/3 (82) Kam
Pääv olema mua, elanikud siden.
Kuu piama üks mua olema, aga kessi juuren käenud on
tal.
ERA II 266,378 (7) Kod
Päikest pidavad vana rahvas
üheks põlevaks valguse lambiks ja kuu
kõigi tähtega inimeste hingede kaitsjaks, kellest
elkjamad pühade ja tuhmimad pattuste eest peavad kostma.
Pealegi räägivad, et pois ja tüdruk tõrva
toovert vahe puus kandes kuu sisse kinni jäänud, kui
kuud tema elkja paistuse pärast tõrvama läinud.
H II 58,346 (2) Kul
Täht maakera suurune. Kuu suurem kui
maa. Päike suurem kui täht ja kaugemal kui tähed.
Lendtäht - "elektriviske" (viske = vistrik). Linnutee
- elekter. Kisub linde. Külm pressib linde sooja poole.
Kui meil külm, siis linnud lähevad lõunasse.
Kui seal külm, siis tulevad põhja.
ERA II 133,243 (40) Khn
Kui punast ämblikku näha, siis läheb soov täide.
Võib kolme asja soovida. Peab nägema päikest
ehk kuud ja valget hobust. Kahte asja peab kindlasti nägema.
ERA II 79,225 (8) Tõs
Kui on näha korraga päike, kuu ja valge hobune, siis,
kui midagi soovida, läheb täide.
ERA II 70,463 (6) Rak; ERA 70,435/6 (8) Rak; ERA II 70,449
(21) Rak (kõik KV Rakvere ühisgümn.)
Kes näeb korraga päikest, kuud ja ühte
tähte, saab õnnelikuks.
E 60811 (121) VMr; määratu suure õnne ja rikkuse
RKM II 327,118 (46) Pee
Kui päike, kuu ja täht on korraga
taevas, siis iga palve läheb täide.
ERA II 158,260 (33) Jäm; soovid kõik täide
ERA II 148,298 (45) Rap; palud - saad kohe E 62324 (26)
Jäm; ERA II 308,436 (23) Pst
Kui korraga paistavad kuu, päike ja täht,
sureb keegi lähedane isik suguvõsas.
E 60156 (4) Noa
Ku kuu päevä kätte jääb,
sis on kige parem ritsikid ja russakid rohitse (kaote).
H II 22,505 (20) Hls
Kui tähed kuu ja päike korraga paistavad,
siis on hea võrgu kudumist alustada.
E 46396 (121) Jõe
Kui kuu hommikul päikese valguse kätte
jääda, siis olla hää ehituse palkisid
raiuda, sest need ei mädaneda millalgi ära.
H II 42,438 (18) Hls
Kui päike ja kuu seltsis paistavad,
siis on hea rangi puid ja härja ikepuid raiuda, ei haka kaela
ja kukla peale.
E 34815 (25) Jür; E 49429 (58) Jür; H II 58,267 (48)
Jür
Kui päev ja kuu ühtlesi näha on, teine tõuseb
ja teine vaub, siis olla hea rangi ja ike puid raijuda. Sel aal
raijutud ei hakata kaela peale.
E 38461 (16) Kos; E 58731 (8) Kos
Kui päev ja kuu ühtlasi - see on ühel ajal - tõusevad,
siis on sellel ajal hea rangide ja ikke puid raiuda, need ei õeruda
hobuse kaela ega härja pead katki.
ERA I 4,19 Tallinn
Kuu ja päike korraga taevas - nisu
läheb tahma.
ERA II 86,667 (15) Kul
Kuu ja päike korraga taevas - ei või nisu külvata,
läheb tahma.
E, StK 11,93 (34) Rap
Kui kuu ja päev korraga taevast paistavad, siis ei või
seemet teha, siis viljapead lähvad tahma.
ERA II 148,541 (19) Rap
Kui kuu ja päike korraga taevas on, siis ei tohi odre külida,
odrad lähevad tahma.
ERA II 129,443 (16) Rap
Kui kuu ja päike on korraga taevas
- ei tohi rukist külvata.
ERA II 137,76 (118) Kul
Kui kuu ja päikene korraga taevas, siis ei pidada midägi
vilja külümä, sest kuu vaadata terad ärä
ja sest ei olla siis midägi lootust.
H II 22,803 (6) Saa
Kui kuu ja päiv ütel ajal taivan, sis ei külveta.
RKM II 22,62, (2) Räp; ERA II 160,231 (40) Vas
Ka ei tohi sis looma ehk lehe villä külva vai istutada
kui kuu päiväga üteste taivan om.
H II 31,250 (69) Ote
Kui kuu ja päike korraga üleval, ei külvata vilja.
ERA II 34,372 (11) Se
Kui kuu ja päike korraga üleval,
ei või kapsa taimi külida.
E 33463 (32) Ote; E 18790 Tartu
Kui kuu ja päiv üteliiste ülevän om, sis ei
või kapstit istutada: päl'k võtt lehe kõllatsõs.
H II 29,823 (86) Kam
Kuu ja päike korraga nähtavil.
Ku kat's peremiist taivah, sis õi
istutõda' kapstit ja kardohkit; õi kül'vetä
vil'ja ga'.
AES Se
Kui kuu ja päiv mõlemba taivan
om, sis ei olevad hää loom vilja tetta ei ka kapstid
istutada.
H II 30,840 (27) Rõn
Ku kuu ja päiv omma' üteliisi taivan, sõs herne
ja oa' - nuu omma nii loomavilä - sõs ei või
noid külbä.
ERA II 160,325 (21) Plv
Kui kaits päivä taivan, sis ei tohi mitte looma villä
külva, sis sööva ussi ta ärä.
H II 31,523 (28) Ote
Kui veebruari kuul kuu täissaamine päiva
kätte jääb, külmab vili sügisel ära
(Lauritsa ja Pärtli päiva vahhel).
H II 31,834, (42) San
Kui täiskuu küündlekuul päivä kätte
jääs, külmäs tolaastal vili ärä.
H II 44,652 (3) Ote
Kui päike kuud riipab (see on kui päev
tõuseb ja kuu alla lähab) ja sellkorral puukülgi
löödava, siis kuivava se puu ja ka keik teised, kes
seda heli kuulevad.
H II 26,178 (4) Vil
Kui kuu ja sõela tähed kohastikku
juhtuvad minema ja ühes koos paistavad, siis puhasta ja praavita
püssi ja jahinõusid, tedre koeusid ja kala õngesi,
õnge ja unna paelu ja nöörisi. Ja sea ja paranda
kala mõrdasi, liivisi, võrkusi jm., siis soad alati
pailu kalu ja metsa lindusi.
H II 40,320 (1376) Koe
Vanad inimesed keelavad, et lapsed ega keegi
muu inimene sõrmega välgulöömise, vikerkaari,
päikese poole ega taevasse ei tohtivad näidata, sest
see ei saada mitte hää olema.
H III 29,396 (6) Hls; sama tekst E 39126 (1) Hls
Tähti, kuud, pääva ja vikakaari es tohi sõrmega
näidata. Taevaesä ei luba teda mitte.
ERA II 63,25 (27) Plv
Taeva märkisi, nõnda kui päikest, kuud, tähti,
välku jne. ei tohtida mitte käega näidata, sest
kes seda teeb, selle käsi kuivada ära.
H II 38,587 (2) VMr
Pääva, kuu, taeva tähtede ega välgu peale
ei lassdud näpuga näedata, üelti: "Pistad
Jumala silma peast ää!" ehk "näpu ots
läheb kärna!"
H II 20,561 (25) Vän
Näpuga ei lubanud vanad inimesed mitte kunagiste päikese,
kuu ega tähtede poole näidata, ega neid kiites ilusateks
nimetada. Teati, et need jumalikud olevused olla ja nii ei tohtida
neist mitte palju rääkida, ei koguniste nende poole
sõrmega näidata.
ERA II 15,184 (101) Saa
Käega ei tohtinud päeva, kuu ehk tähtede poole
näidata. Kui lapsed seda tegid, ütlesid vanemad inimesed:
"Kui veel millalgi seda teed, siis kasvab sul käsi kõvera."
H II 8,46 (2) Jõh
Keelatud on näpuga näidata kuu, päikese või
taeva tähtede poole. Kui näitad kuu poole, läheb
näpp mädanema, näitad pääva poole, kuivad
näpp ää, aga näitad tähtede po ole, siis
saab näpp palaviku, aga näitad taeva poole, siis Jeesuke
lööb raud kepiga näpu otsast ää.
ERA II 297,438/9 (15) Tallinn
Kui kuud, päikest ehg taeva tähti näpuga näitad,
siis näp kasvab kõveraks.
H II 38,661 (16) Amb; H I 3,395 (14) Trv
Päikest, kuud ega taeva tähti ei tohi mitte näpuga
näidata, sest et siis näp ära kuivab ehk mädanema
hakkab.
H II 54,216 (79) Kuu
Näitab keski sõrmega päikese, kuu ehk taeva tähtede
peale ehk kuseb nende poole, sellel pidada sõrm ehk munn
ära mädanema.
H III 7,33 (20) Vil
päike, kuu, tähed - sõrm või käsi
mädaneb maha
H III 31,429 (1) Räp; H III 30,77 (1) Rak; H II 29,371,
(125) TMr; E 7839 (18) Amb; E 41895 (58) Kuu
Päikese, kuu, tähtede, vikerkaare, pilvede jne. peale
ei tohitud iialgi näpuga näidata, sest see näpp
pidi elusa inimesel otsast ära mädanema, ehk kui ta
juhtuks selle peale kohe ära surema, siis ei mädane
s ee näpp muldas mitte ära.
H II 17, 178 (6) Mär
Sõrmega ei tohi iialgi päikese, kuu, tähtede,
vikerkaare, pilvede, koidu ega koivalge peale näidata, muidu
hakkab sõrm mädanema.
E II 39 (213) Tartu
Tähti, päikest, kuud ja vikerkaari ei tõhi näpuga
näedata. (Ku olin veike laps, sis tõreldi, nüid
enam ei üelda.)
RKM II 27,285 Kod
Kui sõrmega midagi taeva küljes asju näidatakse,
nagu päikest, kuud, vikerkaari j.m., siis mädaneda sõrm
ära.
E 34251 (15) Saa
Kes näpuga vikerkaari, tähtede ehk üleüldse
taeva poole näitab, selle näpp mädaneb ära
ehk jääb kõveraks.
E 47364 (70) HJn
vikerkaar, päike, kuu - sõrm mädaneb ära
ERA II 12,223 (5) Sim
vikerkaar, tähed, päike, kuu - sõrme ots hakkab
mädanema
H II 39,32/3 (44) Koe
päike, kuu tähed, vikerkaar - sõrm läheb
kõveraks
E 8° 14,45 (147) Tähtvere
vikerkaar, kuu - sõrm mädaneb maha
H II 32,218 (51) Har
vikerkaar, taevas - sõrmega juhtub midagi
RKM II 107,54 (8) Hls
Kuud ei tohtinud näidata ega taevatähtesi, Eesuke peksab
raudkepiga.
ERA II 77,215 (115) Hag
Inimene ei pea mitte sõrmega kuu ehk tähtede poole
näitama. Kui seda teeb, tõmmab kuu teda ülesse.
H IV 6,633 TMr; ERA II 55,373 (17) Rid; RKM II 66,516 (4) Saa
Kuu poole ega ülepea taeva tähtete poole ei tohi sõrmega
mitte näidata, sest siis madaneda sõrm otsest ära.
Lastel saab seda alati meele tuletud.
H II 26,379 (1) SJn
Ei tohtind kuud ega päeva näpuga näidata, et siis
näpp pidi ää kuivama.
ERA II 77,51 (32) Jür
kuud ja päikest ei tohi näpuga näidata - sõrm
jääb kõverast
ERA II 54,204 (206) TMr
päikest, kuud
ERA II 62,527 (61) Kul; ERA II 62,128 (27) LNg
päev, kuu - sõrme otsast mädaneb tükk ära
H III 8,872 (15) Pal