Taeva märgid

Kui luum (loom) põleb sisse, õlema taeva piäl nähä luumi. Pilved nagu luomad. Kui inimene põleb, rist.
AES, MT 234,33 Kod

Kui pikse müristamise ajal rist taeva pääle löö, siss jää piksest palama löödü majja inemisi sisse.
H II 44,578 (10) Ote

Kui tulekahjus inimene ära põleb, olla taeva külles rist näha.
H III 19,772 (16) Hls

Kui kaugelt tule kahju näed ja taeva sõrval tule kuma peal rist paistab, siis on inimene tulesse jäenud.
H IV 9,820 (26) Amb

Kui tulekahju ajal tulle hukkub inimesi või loomi, siis olevat näha taevas ühes leekide kumaga ristikujulist punast kuju, mis peab olema eemalolijatele nagu märgiks, et hingesi hukkub.
ERA II 131,154 (218) Kad

Mõne rääkisiva, et rist oli põhja poole taivas enne sõda. Veebruarikuun, enne, viimase sõa ajal. Enne sakslaste väljaminekut lumi oli kõik punane.
RKM II 396,126 (17) Võn

Enne ilma sõda, umbes 1913-14 a. olema nähtud risti taeval. Suur, punane, kuldsete äärtega rist ulatanud poole taevani. Pole teatud, mis see õige tähendab. Kuid pärast selgunud kõigile, et see tähendanud maailmasõda.
ERA II 169,321 (17) SJn

"Nähte" suurt punast risti taeva all, mis pidi suurt verevalamist tähendama, eriti kui talvel lume peal punane helk sündis.
E 81528 LNg

Kui tuu suur sõda alostas - mina küll es näe - a ütelti, et rist ollu üleven.
RKM II 347,285 (42) Võn

Rist taevas - sõda tuleb.
ERA II 77,172 (20) Hag; E 8° 12,61 (199) Tartu

Mõõk, rist ja sabaga täht.
Kõik need asjad, nähtuna taevas, tähendavat mingit suurt sõda, katku ehk üldse suurt hävitust, milles saab surma palju inimesi. Jutustaja ise mäletab näinud olevat virmaliste valgust põhjataevas, mis ulatunud üle poole taeva ja muutnud oma verevpunase valgusega öö päevaks. Sellest nähtusest usutud, et see tähendavat mingit sõda, ja pea puhkenud või olnudki juba Türgi-Vene sõda. Samuti olnud ka enne Jaapani sõda taevas suur sabaga täht, aga ka enne suurt ilmasõda. Jutustaja, kes ise elanud üle neli suurt sõda, s.o. Türgi-, Jaapani-, Ilma-, ja Vabadussõja, usub ka ise osalt neid märke.
E 76504/5 (2) Pärnu

Sõjamärgid on teised: kui siin ilmasõda oli, siis meil oli siin Siimu kohal elepunane rist ja Tallinna kohas oli valge mõek.
ERA II 77,283 (77) Hag

Mõõk taevas - sõda tuleb.
E 60812 (125) VMr

Verevä' tulba' taiva pääl, nuu tähendäse' sõja tapõluisi. Enne sedä Vinne-sõja tapõluist, sõss verevä' pilve' lätsi pääle lõuna poolõ . Halvahobõsit tul'l ka inne sõta pilve viisi. Nuu' ka' tähendäse' vihkluisi. Ku verevä' tulba' taivah helgetäse', üldäs, et virmalise taplõsõ.
ERA II 194,440 (5) Se

Kui virmalised õige suurelt vehklevad, kui ristid ja jooned taeva pääl on, ka kui taevas punane - tähendab sõda ehk suuri muudatusi; kui väiksemalt - tähendab külma.
H, Kase 100a Hls Krk

Kui ma väike oli, siis taevas ja meri oli punane kui veri, rahvas arvas, et sõead tulevad.
RKM II 1,505 (9) Khn

Inne sõta olle veri taivan. Hummogu poolt tull ja valgu tõsele poole. Kartulivõtmise aig olli, kõik kaesiva.
RKM II 346,606 (21) Rõu (1977)

Taevas veretab - tähendab suurt verevalamist
H III 22,97 (17) Ote; ERA II 198,463 (4b) Hel; RKM II 232 (85) Khn

Enne muailmasõda õl'i taevas ja lumi punane. Mitu üüd, kolm või nel'i üüd õl'i taevas selge punane ja lumi kua näitäs punane. Virvendas, niiske punane õl'i. Punased pilved ja kõik pääv õl'i punane ja udune enne muailmasõda. Vanad rahvas ütlesid, et sõda tuleb. Aga mes ta õiete on, ei tiädnud. Kõik taevas ja lumi õl'i punane. Imelik, et ei õle ni iskess nähnud. Õhta eden, kui pääv hakas luuja minemä, ta rohkem võtt juure. Nagu õles põlenud kohe kedägi. Piäle sedä tuli ilmasõda.
ERA II 266,375 (11) Kod

Kui ilmasõda akkas, siis eha poolt punetas, mitu korda paistis.
ERA II 77,170 (14) Hag

Enne suurt sõda käia punendus üle taeva. Punendus olla sõja suuruse järele suurem ehk vähem. Suurema sõja tulekul olla ta nii kange, et taeva punendusest ka lumi täieste vere karva olla.
E 49121 (29) Saa

Kui taevas verri punnasest pleggib siis odetakse södda tullevad ni kui olli 23.1.1872 taeva lautus nago verri.
H, Mapp 130 (6) Krj

Taeva puna tähendab ka irmust vere ära valamist, kui ta kord üle punane on, ja kaua kestab.
H, Mapp 98 Krj

Taevas punab - tähendab sõda.
E, StK 30,145 (46) Emm; ERA II 29,691 (12) Käi; H I 3,375 (39) Trv; H I 6,599 (1) Vas; H II 8,59 (31); Ariste 7,72 (85) Khn; H II 31,478 (24) Nõo

Taevas punetab - tähendab sõda või äpardust.
EKS 4° 3,302 (6) Hel; H II 37,154 (1) Vai; ERA II 198,463 (4b) Hel

Enne Türgi sõta ol'li taevas verrev. Põhjapuult tul'li tulema, läits lõuna poole - tõsest poolest tõiste ol'li taevas verrev. Lumi ol'li niisamude verrev. Inemese üt'livä: "Sii um viimnepäiv." Valgus läits jälle. Siss katte põhja poole. Küll inemese pallessiva siss.
ERA II 284,286/7 (322) San

Minu isaisa, vana Sariku Endrek elas 105 aastat vanaks, pikk kuub ol'li tal sel'las, mina ol'lin väike poisike, tema tundis ja rääkis kõike taeva märkisi. Türgi sõda ol'li, taevas ol'li ühe üü nõnda punane, kõik tuad ol'lid punased, ütlesid vanaisa ja minu isa: "Üks irmus sõda nüüd on, et taevas nii punane on," ja pärast akkasid türgi vangid konvoiga siit läbi käima, viiti Pärnu puul, sõid tuuri kartuli teised ja, kõhud ol'lid tühjad. Meil ol'lid üüsi, maas magasid.
RKM II 147,96 (21) Hää

Enne Türgi sõda taevas punane.
ERA II 77,97 (26) Jür; ERA II 77,223 (9) Hag; ERA II 38,715 (3) Vai; ERA II 188,384 (110) Käi

Enne Jaapani sõda oli ka punane valgus taeva pääl, aga ei tõusnud kõrgele taeva alla. Enne Türgi sõda tõusis punane kõrgele. Need on vist kuradid sääl taeva pääl.
ERA II 115,61/2 (44) Krl

Kui "punased" tagasi tulid Eestimaale, siis enne seda tõmbas taeva punaseks.
ERA II 115,61 (43) Krl

Enne Turgi sõda on jutustaja näinud, et taeva pääl olnud "õkva püss". Ka teised inimesed vaadand ja kinnitand, et see on päälegi veel "kroonu püss" ja et see tähendab suurt s&otil de;da. Tulnudki Turgi sõda.
ERA II 63,25 (28) Plv

Üese kui Pärnu linn põlõn ku sakslane pommitas, siis seisn taeva pääl inimese kuju nagu prohvet (kiriku kuju). Seisn ulk aega, siis kadun ärä. Kõik põgõnajad näin.
RKM II 1, 525/6 (12) Khn

Kui taivanäitus olli. Lei üte samba üles ja sis löönu nigu siivad pääle. Miu lell ja lellapoig teiva kuhja, ja tulli taivanäitus. Poig ütel, et ei tiid, kas tuleb viimnepäiv. Esä ütel, et tuu niisama taivanäitus. Ja leiva pojale pääle tolle valged munad üles. Nuu arstid, kes siin olliva, es mõista kiägi arsti. Vana lell ütel, et toda üitski ei avita, tuu om taivanäitust pel'lätu. Ja surigi ärä tuu poig.
RKM II 252,21/2 (7) Ran

Kui odegu pääle päävä ao puult taivas verrev um, sis üldäs, et valas kala mereh mängvät ja puhkvat suust nii kõvasdõ hingu valla, et taivasgi verevas lätt.
H II 71,421 Vas

...jõulu öösi - sündimise öösi - uusaasta öösi ja ülestõusmise püha öösi on inimesed öö läbi väljal taevatähti vaatanu, piab sis kõi ke asju nägema, ääd ja alba. Suure reede öösi - matmise öösi - piab kõike kurjategijatest näidatama. Minu ema rääkis, tema isad-emad on öö läbi käinu taevast vaatama korda mööda, suuremi lapsi on ka ühes võetu, ema on ka käinu vaatamas, Kolgata palgid on näha olnu, pikk jutt on olnu üle taeva.
RKM II 147,51/2 (20) Hää (1962)

Kui öö uksed lahti on, sis' tuleb teese pääva ilus ilm. Öö uksed lahti - põhjataevas pääle loojaku selge. Orajõel öeldi selle nähtuse kohta: Kui taevaluugid pääle päeva lahti jäävad, siis tuleb teisel päeval ilus ilm.
RKM II 37,525 (1) Saa

Päike juba looja läinu ja põhjataevas selge, taeva luugid on lahti, oome tuleb ilust ilma. Mõni ütleb, et öö uksed jäävad lahti.
KKI, KS Hää