Kui luum (loom) põleb sisse, õlema
taeva piäl nähä luumi. Pilved nagu luomad. Kui
inimene põleb, rist.
AES, MT 234,33 Kod
Kui pikse müristamise ajal rist taeva
pääle löö, siss jää piksest palama
löödü majja inemisi sisse.
H II 44,578 (10) Ote
Kui tulekahjus inimene ära põleb,
olla taeva külles rist näha.
H III 19,772 (16) Hls
Kui kaugelt tule kahju näed ja taeva sõrval tule kuma
peal rist paistab, siis on inimene tulesse jäenud.
H IV 9,820 (26) Amb
Kui tulekahju ajal tulle hukkub inimesi või
loomi, siis olevat näha taevas ühes leekide kumaga
ristikujulist punast kuju, mis peab olema eemalolijatele nagu
märgiks, et hingesi hukkub.
ERA II 131,154 (218) Kad
Mõne rääkisiva, et rist oli põhja
poole taivas enne sõda. Veebruarikuun, enne, viimase
sõa ajal. Enne sakslaste väljaminekut lumi oli kõik
punane.
RKM II 396,126 (17) Võn
Enne ilma sõda, umbes 1913-14 a. olema nähtud risti
taeval. Suur, punane, kuldsete äärtega rist ulatanud
poole taevani. Pole teatud, mis see õige tähendab.
Kuid pärast selgunud kõigile, et see tähendanud
maailmasõda.
ERA II 169,321 (17) SJn
"Nähte" suurt punast risti taeva all, mis pidi
suurt verevalamist tähendama, eriti kui talvel lume peal
punane helk sündis.
E 81528 LNg
Kui tuu suur sõda alostas - mina küll es näe
- a ütelti, et rist ollu üleven.
RKM II 347,285 (42) Võn
Rist taevas - sõda tuleb.
ERA II 77,172 (20) Hag; E 8° 12,61 (199) Tartu
Mõõk, rist ja sabaga täht.
Kõik need asjad, nähtuna taevas, tähendavat mingit
suurt sõda, katku ehk üldse suurt hävitust, milles
saab surma palju inimesi. Jutustaja ise mäletab näinud
olevat virmaliste valgust põhjataevas, mis ulatunud üle
poole taeva ja muutnud oma verevpunase valgusega öö
päevaks. Sellest nähtusest usutud, et see tähendavat
mingit sõda, ja pea puhkenud või olnudki juba Türgi-Vene
sõda. Samuti olnud ka enne Jaapani sõda taevas suur
sabaga täht, aga ka enne suurt ilmasõda. Jutustaja,
kes ise elanud üle neli suurt sõda, s.o. Türgi-,
Jaapani-, Ilma-, ja Vabadussõja, usub ka ise osalt neid
märke.
E 76504/5 (2) Pärnu
Sõjamärgid on teised: kui siin
ilmasõda oli, siis meil oli siin Siimu kohal elepunane
rist ja Tallinna kohas oli valge mõek.
ERA II 77,283 (77) Hag
Mõõk taevas - sõda tuleb.
E 60812 (125) VMr
Verevä' tulba' taiva pääl,
nuu tähendäse' sõja tapõluisi. Enne sedä
Vinne-sõja tapõluist, sõss verevä' pilve'
lätsi pääle lõuna poolõ . Halvahobõsit
tul'l ka inne sõta pilve viisi. Nuu' ka' tähendäse'
vihkluisi. Ku verevä' tulba' taivah helgetäse', üldäs,
et virmalise taplõsõ.
ERA II 194,440 (5) Se
Kui virmalised õige suurelt vehklevad,
kui ristid ja jooned taeva pääl on, ka kui taevas punane
- tähendab sõda ehk suuri muudatusi; kui väiksemalt
- tähendab külma.
H, Kase 100a Hls Krk
Kui ma väike oli, siis taevas ja meri
oli punane kui veri, rahvas arvas, et sõead tulevad.
RKM II 1,505 (9) Khn
Inne sõta olle veri taivan. Hummogu
poolt tull ja valgu tõsele poole. Kartulivõtmise
aig olli, kõik kaesiva.
RKM II 346,606 (21) Rõu (1977)
Taevas veretab - tähendab suurt verevalamist
H III 22,97 (17) Ote; ERA II 198,463 (4b) Hel; RKM II 232 (85)
Khn
Enne muailmasõda õl'i taevas ja lumi
punane. Mitu üüd, kolm või nel'i üüd
õl'i taevas selge punane ja lumi kua näitäs punane.
Virvendas, niiske punane õl'i. Punased pilved ja kõik
pääv õl'i punane ja udune enne muailmasõda.
Vanad rahvas ütlesid, et sõda tuleb. Aga mes ta õiete
on, ei tiädnud. Kõik taevas ja lumi õl'i punane.
Imelik, et ei õle ni iskess nähnud. Õhta eden,
kui pääv hakas luuja minemä, ta rohkem võtt
juure. Nagu õles põlenud kohe kedägi. Piäle
sedä tuli ilmasõda.
ERA II 266,375 (11) Kod
Kui ilmasõda akkas, siis eha poolt punetas,
mitu korda paistis.
ERA II 77,170 (14) Hag
Enne suurt sõda käia punendus üle taeva. Punendus
olla sõja suuruse järele suurem ehk vähem. Suurema
sõja tulekul olla ta nii kange, et taeva punendusest ka
lumi täieste vere karva olla.
E 49121 (29) Saa
Kui taevas verri punnasest pleggib siis odetakse södda tullevad
ni kui olli 23.1.1872 taeva lautus nago verri.
H, Mapp 130 (6) Krj
Taeva puna tähendab ka irmust vere ära valamist, kui
ta kord üle punane on, ja kaua kestab.
H, Mapp 98 Krj
Taevas punab - tähendab sõda.
E, StK 30,145 (46) Emm; ERA II 29,691 (12) Käi; H I 3,375
(39) Trv; H I 6,599 (1) Vas; H II 8,59 (31); Ariste 7,72 (85)
Khn; H II 31,478 (24) Nõo
Taevas punetab - tähendab sõda või äpardust.
EKS 4° 3,302 (6) Hel; H II 37,154 (1) Vai; ERA II 198,463
(4b) Hel
Enne Türgi sõta ol'li taevas verrev.
Põhjapuult tul'li tulema, läits lõuna poole
- tõsest poolest tõiste ol'li taevas verrev. Lumi
ol'li niisamude verrev. Inemese üt'livä: "Sii um
viimnepäiv." Valgus läits jälle. Siss katte
põhja poole. Küll inemese pallessiva siss.
ERA II 284,286/7 (322) San
Minu isaisa, vana Sariku Endrek elas 105 aastat vanaks, pikk kuub
ol'li tal sel'las, mina ol'lin väike poisike, tema tundis
ja rääkis kõike taeva märkisi. Türgi
sõda ol'li, taevas ol'li ühe üü nõnda
punane, kõik tuad ol'lid punased, ütlesid vanaisa
ja minu isa: "Üks irmus sõda nüüd on,
et taevas nii punane on," ja pärast akkasid türgi
vangid konvoiga siit läbi käima, viiti Pärnu puul,
sõid tuuri kartuli teised ja, kõhud ol'lid tühjad.
Meil ol'lid üüsi, maas magasid.
RKM II 147,96 (21) Hää
Enne Türgi sõda taevas punane.
ERA II 77,97 (26) Jür; ERA II 77,223 (9) Hag; ERA II 38,715
(3) Vai; ERA II 188,384 (110) Käi
Enne Jaapani sõda oli ka punane valgus taeva
pääl, aga ei tõusnud kõrgele taeva
alla. Enne Türgi sõda tõusis punane kõrgele.
Need on vist kuradid sääl taeva pääl.
ERA II 115,61/2 (44) Krl
Kui "punased" tagasi tulid Eestimaale,
siis enne seda tõmbas taeva punaseks.
ERA II 115,61 (43) Krl
Enne Turgi sõda on jutustaja näinud,
et taeva pääl olnud "õkva püss".
Ka teised inimesed vaadand ja kinnitand, et see on päälegi
veel "kroonu püss" ja et see tähendab suurt
s&otil de;da. Tulnudki Turgi sõda.
ERA II 63,25 (28) Plv
Üese kui Pärnu linn põlõn
ku sakslane pommitas, siis seisn taeva pääl inimese
kuju nagu prohvet (kiriku kuju). Seisn ulk aega, siis kadun ärä.
Kõik põgõnajad näin.
RKM II 1, 525/6 (12) Khn
Kui taivanäitus olli. Lei üte samba
üles ja sis löönu nigu siivad pääle.
Miu lell ja lellapoig teiva kuhja, ja tulli taivanäitus.
Poig ütel, et ei tiid, kas tuleb viimnepäiv. Esä
ütel, et tuu niisama taivanäitus. Ja leiva pojale pääle
tolle valged munad üles. Nuu arstid, kes siin olliva, es
mõista kiägi arsti. Vana lell ütel, et toda üitski
ei avita, tuu om taivanäitust pel'lätu. Ja surigi ärä
tuu poig.
RKM II 252,21/2 (7) Ran
Kui odegu pääle päävä
ao puult taivas verrev um, sis üldäs, et valas kala
mereh mängvät ja puhkvat suust nii kõvasdõ
hingu valla, et taivasgi verevas lätt.
H II 71,421 Vas
...jõulu öösi - sündimise
öösi - uusaasta öösi ja ülestõusmise
püha öösi on inimesed öö läbi väljal
taevatähti vaatanu, piab sis kõi ke asju nägema,
ääd ja alba. Suure reede öösi - matmise öösi
- piab kõike kurjategijatest näidatama. Minu ema rääkis,
tema isad-emad on öö läbi käinu taevast vaatama
korda mööda, suuremi lapsi on ka ühes võetu,
ema on ka käinu vaatamas, Kolgata palgid
on näha olnu, pikk jutt on olnu üle taeva.
RKM II 147,51/2 (20) Hää (1962)
Kui öö uksed lahti on, sis' tuleb teese
pääva ilus ilm. Öö uksed lahti - põhjataevas
pääle loojaku selge. Orajõel öeldi selle
nähtuse kohta: Kui taevaluugid pääle päeva
lahti jäävad, siis tuleb teisel päeval ilus ilm.
RKM II 37,525 (1) Saa
Päike juba looja läinu ja põhjataevas selge,
taeva luugid on lahti, oome tuleb ilust ilma. Mõni ütleb,
et öö uksed jäävad lahti.
KKI, KS Hää