(Veel räägib vana rahvas kuu loomisest järgmise
lou) Panna üks toober jääre tasa vett täis,
üheksa toorest pihlaka puu pulka
vette parajast kui kuu loomise aeg on, siis minna need pulkad
vee põhja, nii et pihlaka puu vana kuu ajal vee peal, ja
noore kuu ajal vee põhja vajub.
H II 28,745/6 (11) MMg
Ilm muudab ennast ühes kuu muutustega. Millal noorkuu saab,
võib teada saada kolme sõrmepikuste ilma oksaurvata
pihelka puu pulgakestega kui neid pangi, puhta külmavee sisse
panda. On noorkuu äraloodut, siis langevad otseti põhja.
ERA II 143,378 (48) Rõu
Mõni arvas oiget kuu loomise aiga, kui vaivalt vee pääl
saisja toores pihlapu pulk põhja vajos.
H II 32,943 (15) Räp
Kui kuu lood ollev, sõs vaeovad pihlapu puu veen põhja,
kui ta loomata, sõs seisäv pääl.
H II 49,176 (12) Trv
Kudas kuu loomise tundi (minutit) teada saab. Sell päeval,
mill kuud luuakse, pannakse pihlakased pulgad ääreni
veega täidetud pangi: vana kuu ajal seista need pulgad vee
peal, aga sell minutil, mill noort kuud luuakse, vajuda nad silmapilguks
ajaks vee alla, pange põhja.
E 20402 (9) Trv
Kui tahad just punkti piält tiädä mes ajal kuu
luadasse, siis võtä kuu luumise ajal üks pihlike
pulk ja viska vette. Muete seesäb tämä ike vede
piäl, aga kuu luumise ajal lähäb ta põhõja,
aga päräss luumis tuleb jälle piäle.
H II 45,416 (25) Oudova < Kod
Kui tahetakse teada mes tunni sees kuu looakse, siis võetakse
loomise ajal täis vee ämber, selle sese pandaks pehelga
puust lõigatud pulgad siis, kui parajasti kuud tehakse.
ERA II 171,129 (912) Mar
Kui sel ajal kui kuud pole, puu vette visata,
läheb see põhja, kui aga kuu on loodud ja siis vette
visata, siis tõuseb vee peale.
E 60727 (14) Mus
Tahetass täädä, mill tunnil
ja minutill kuu lood saab, sõss võetass kollm pihlapussd
pulka, lõigatass egäle pulgale rissd ottsa ja pannas
vette. Sell sil'mä pilgul, ku kuud luuas, seisäve kikk
kollm pulka püssdi vee pääl.
H II 55,260 (30) Trv
Kui kuu luuakse kolmapäeval, juhtub
sel kuul palju õnnetusi.
E 85417 (9) Pär
On kesknädal või reedi kuu loodud
- on sees kuus vaesed ilmad ja palju õnnetusi.
H IV 2,589 (111) Vän
Üks pää enni kuu loomist,
kuuloomispää ja üks pää pärast,
nu pidid sandid päävad olema, siis ei tahetud mingit
tähtsamat tööd teha. Nagu seemnetegu, see pidi
seismas olema.
ERA II 189,358 (118) Phl
Kuude vaheajal ei tohi külvata, siis
vili ikaldub.
RKM II 52,299 (24) Pai; siis vili ei kasva E 903 (32) SJn;
H II 43,343 (4) SJn; AES Har
Kuude vahe ajal ei ole sünnis seemet külida, vili ei
kasva heaste. Ikka külitagu kas enne vana kuu lõppu,
ehk kui noor kuu mõni päev vanaks on saanud.
ERA II 200,315 (23) Mär
Luku vilja külvika: kui külvad siis, kui kuu lomine
on, ei ole tarvis atra ega äged ligudata - vili kasvab vilets
ja vaevane. Olgu peale kuu lomist kohe künda ja ästata
üks päev peale lomist, siis viljal on teine jõud,
maa see sama.
ERA II 199,262 (24) Sim
Kahe kuu vaheajal, kolm päeva, ei või küli teha,
sest siis tehtud vili lähab maa alla.
ERA II 177,440 (188) Vil
Vana ja vahtsõ kuu vahel külvä,
kas vai pühap., siis kasus hää.
E 29548 Viljandi A. Suurkask
Kuu vaheaegas ei ole ea kedagi teha.
ERA II 77,296 (110) Hag
Kuu vaheajal piab lõikama puud, siis
on puu terve ja kõva, ei lähe koitama.
RKM II 68,124 (133) Sim
Kuu vahepäeval koputa metsas kasvavale
puule ümber ringi, siis kuivab puu juba jalapeale ära,
et kergem saab koduvedada.
E 47302 (12) Rõu
Kartul pandi maha kuu vahepäevadel,
siis kasvab hea.
RKM II 396,435 (24) Võn
Kuuloomise päe es panta kartuli,
kartul ei luu alla, ku sel päeval oleja pantu.
RKM II 58,405 (27) Hää
Kuuluumise päe es ole ää kartuli panna, kartul
lähja kärna.
RKM II 58,406 (28) Hää
Kapsad tehti sisse kuu vahepäevadel,
said hästi pehmed.
RKM II 396,432 Võn
Herneid küliti kui kuu saab täis
ehk kuu vahepäeval. Pidiva puhta herne olema. Toda oleme
ise proovinu.
RKM II 392,264 (11) Kam
Kolm päävä pidi kuu pesäs
olema, siis olla eä linu tehä.
KKI, WS Juu
Kui kuu pesäs on, siis on eä linu tehä.
KKI, WS Juu
Kuude vaheaeg - vana on lõppend ja uut ei ole, siis on
ea saue tuua ja kerikseid puistata.
AES Kos
Kuude vaheajal ahju või seina määrides peavad
prussakad ära kaduma. Kui aga muul ajal määritakse,
siis sigineb neid liiaste.
H I 2,51 (12) Pär
Kuu vahepäeval vea esimene haukoorem
kodu õuepeale, siis ei tuiska talvel palju lund hagude
vahele ja saavad põletuseks paremine leegitsema.
E 47301 (4) Rõu
Ära ka kuu looma päeval ega selle järgmisel päeval
raha välja anna, sest kui sa seda teed,
siis annad kuu loomast kuu loomiseni ikka midagi välja.
ERA II 297,436 (8) Tallinn
Sel inimesel ei ole latsi, kis kuu vahel om
sündün.
KKI, WS Hls; need ei sigine KKI, Ws Juu
Naiste rahvas, kes kuude vahe ajal on sündinud, ei pidada
elades sugu saama.
E 22270 (22) Amb
Kuu vaheaeg. Kes sel aal sünnib, olgu ta loomadest, olgu
ta inimestest, siis nemad ei sigine.
KKI, WS Juu
Kuu loomise ajal ei pidand habet kasvama.
RKM II 336,285 (7) VMr
Kuude vahe aegus ei vihelda, et haiges ei
jääks.
E 22121 (9) Tõs
Kuuvahepäeva keskööse käidakse kolm korda
ümber tua ja tõmmatakse pahemakäe nimetissõrmega
kolm risti, nii kõrgele kui käsi
ulatab maja iga seinale, siis ei ole mingisugust õnnetust
karta, vaid õnne.
E 63306 (24) Rõu