Kuu om ka maakerä. Kuu siheh om
kah mõtsa' ja oru' ja kuu om tuulinõ.
ERA II 301,222 (75) Se
Kuu peal peab olema inimesi. Iidlane rääkind:
kuu peal on einamaad ja põllud. Kiitlane [Kiideva küla
elanik R.P.] küsind: kas iidlasi ka peaks olema?
ERA II 55,66 (29) Rid
Kuu seeh üldäs olõvat lät's
vihaga'.
AES Se
Päike ise on jumal. Kuu jumala poeg.
H II 11,75 (17) Rak
Kuu [on] põrgu akna auk.
H II 9,107 (2) VNg
Tumetad plekid kuu peal olla rammutatud
kohad kapsamaaks.
ERA II 129,382 (45) Rap
Kuu plekid, rahvas rehkendas seda, et sääl on ka
üks maa olu, et sääl piab nii raske
õhk olema, et pitsitab kõik igiaugudest vere
väll'a.
RKM II 147,98 (27) Hää
Kuus on kaks tähte peale peab
kaks nime ütlema, esi nimi ja liig nimi.
ERA II 202,81 (6) Khn
Üldass, et kuul om katstõiskümmend
tähte, om katteteiskümnest tähest koohn.
KKI, WS Har
Ku on nisamuti üks likuv assi, ja et ta seks
seatud, et ta öö aial peab mailma valgustama, ja
et ta vahhest otsa saab, ja uus jälle assemale luakse.
H, Mapp 135 (2) Pha
Kuu iga olla lühike, kõigest
neli nädalat. Siis vissate vana taat
selle vana kuu ilma ääre taha ja akate uut jälle
säält välja upitama. Vanad kuud nee alletade sääl
ilma ääre taga kut vanad leivakannikad. Nenda räägib
vana jutt, mab tea ka muud.
RKM II 18,445 (2) Pöi
Kui kuu kasvab, siis ta läheb hea
naise juure, kui kahaneb, siis ta läheb halva naise juure.
ERA II 148,300/1 (49) Rap
Kuu luvvas päävaman!
E 63268 (197) Rõu
Kui vahest noor kuu saab, siis ütleb vana rahvas järgeste:
"Nüüd luuakse noor kuu; vana
on ära lõppnud ja uus andakse asemel."
E 26551 (10) Hls
Kuu om umma muudu. Vana kuu lagovas ar' ni' om vastanõ
asõmõl.
ERA II 252,202 (5) Se
Meil om külh ajastajan kat'steiskümne kuud, aga
taiva kuud om koldeiskümme. Nimä
omma meil üte kuu vällä varastanu'.
KKI, WS Har
Kuu peal on kuulised. Kui nee palju
vehklevad, siis tulevat sõda.
ERA II 254,144 (45) Phl
Vaata, kui teise sõja aeg olli, enne seda viimast suurt
sõda (s.o. I Maailmasõja ajal), siis ikki kuul
olli tulp pääl, sii nagu ettenähtust tähendab
sellega, ettenähtust jah, õnnetut aega või
asja.
RKM II 23,148/9 (5) Hää
Tulpad ehk postid kuu peal, all, ees, taga, wäärwilised
ja wahelduwad nagu kinofilm: kord paistawad täiesti selgelt,
siis pikkamööda tumenewad mõnikord kõik
ühekorraga kuid mõnikord ka ükshaawal. Mõni
minut on möödas ja samas järjestuses ilmuvad nad
tagasi. Neist ennustab vanarahwas, et tuleb sõdasid rahwaste
vahel ja kui palju on neid wärwilisi laikusi, nii mitu riiki
hakkab üksteisega sõdima.
RKM II 19,444/5 (5) Kad
Kui kuu peal on rist, siis tuleb sõda.
E 75103 (16) Tür
Kui kuu peal rist on, lõpeb sõda.
E 75107 (72) Tür
Kui suurepakas ajal kuu maakerast kaugemal
seisab, kuulutab see kaugemale minek sõda ehk nälja
ette.
E 54628 (1)
Kui kuu selili saab sell kuul rohkem
surnuid.
RKM II 313,79 Ran (1974); palju surnuid ERA II 274,206/7 (25)
Ote; H II 23,298 (4) Krk
Kui kuu seliti oo, sis tähendab sula ja surnuid.
AES Hel
Kuu on selili - palju surnuid.
ERA II 267,400 (16) Se; H II 60,44 Plv; H II 31,754 (20) San;
H III 30,938 (2) Rõn; H II 54,814 (37) Põltsamaa;
H III 21,209 (61) Pil; ERA II 177,425 (65) Vil
Kui sia kihva suurune kuu veerand õige seliti on, siis
sureb sellel kuul palju inimesi ära.
E 37793 (4) SJn
Kuu selili - sureb sel aastal palju inimesi.
RKM II 53,309 (9a) Urv
Kui kuu taevas selili on, siis sureb palju inimesi ära.
Mida püstimale, seda vähem.
E 50371 (14) Põltsamaa
Kui kuu sälile, savat palju haigit ja surnuid.
H III 11,67 (19) Rõu
Poolkuud taevas selili, sel kuul palju surnuid.
ERA II 83,513 (7) Tartu
Kuu selili - palju haigeid.
H II 28,175 (11) Äks; H III 28,619 (31) Nõo; E
63309 (81) Rõu; H II 33,603 (25) Samara; E 44820 (5) Võru
Kui kuu on näha sälile, teravad
otsad üles poole, siis saab palju tõbiseid - ja
tuleb külma.
E 29582 (113) Viljandi
Kui kuu on näha sälili, otsad üles poole, siis
saavat palju haigeid olema ja tulevat külmad.
H II 32,641 (10) Räp
Kui kuu käib kõrgel taevas
ja on sealjuures selili, siis arvatakse tulevat rohkesti inimesti
suremisi (loomulikku surma).
ERA II 203,275 (6) Ote
...ka ütteltakse sellel kuul [kui kuu madalas
selilde lammab] paljo haigusid, tõbesid ette tulla.
H III 16,514 (2) Samara
Kui kuu madal ja sälipäi, sis om palju aigit.
RKM II 142,118 (16) Hel
Kui kuu põhja pool ja sälili,
tähendas külma ja kooljit.
ERA II 63,55 (89) Plv
Ku kuu sällüle um, sis um pallo
haigit, ku kummalõ, sis um pallo kuuljit, a ku pistü
um, sis um terve aig.
H II 3,558 (7) Vas
Ku kuu õkva um, sõs um veidü tõbitsid,
a ku liuhka (=viltu), sõs um pallün tõbitsid.
H II 32,373 (8) Rõu
Kui kuu istub (on poolpüsti), sis
tähendeb aigust ja sula.
AES Hel
Kui kuul küir üleväl, kuu
on õtsete, siis ei piä aigid õlema sel kuul.
AES Kod; sama KKI, WS Kod
Kui kuu kõtule, siis saap paljo
tõbitsit.
H, R 2,29 (177)
Kui kuu kaar kummuli - palju surnuid.
E, StK 9,393 (5) Har
Kui poolkuu on kummuli, sureb sel kuul palju inimesi.
E 78548 (13) Ote
Kui kuu külili on, siis saab palju
surnuid.
H II 48, 792 (77) Krl
Kui kuul teravad (õige teravad) otsad
on, sureb üks inimene ära.
H II 58,509 (82) Vän
Kui kuul plekid peal, siis sureb sel
aastal palju vanu inimesi.
ERA II 302,541 (3) Kuu
Kui kuu om püsti, sis tähendeb
külma ja sündimist, sis sünnib pallu inimesi.
AES Hel
Kuri kuu on kummuli, hää kuu
seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti.
H II 74,181 (13) Lai; E 10090 (173) Pil; ERA II 267,77 (1)
Se; ERA II 150,331 (33) Võn; RKM II 394,3 (4) Krl; RKM
II 354,554 (27) Pil; ERA II 147,225 (98) Mär; ERA II 171,106
(802) Mar; E 13074 Saa
Külm kuu on küljeli, soe kuu on seljali, kuri kuu
on kummuli, ea kuu on otseti, paha kuu on püsti.
RKM II 101,106 (82) Kul
Sellge kuu seljali, hia kuu istuli, kuri kuu kummuli, õel
kuu otseti.
E 8289 (216) Rakvere
Kuri kuu on kummuli.
ERA II 153,527 (25) Hlj; üsna üldine
Kuri kuu kummuli, hea kuu selili.
(üsna üldine)
Kui kuu madalalt käima hakkab,
siis peab viima päev ligi olema.
E, KnS 2,82 (5) Trm
Kui kuu paistab ja seliti on, siis on hea meheleminemise
ja naisevõtmise kuu.
ERA II 147,244 (65) Kul
Kui kuu madalast käib, olgu sügise
ehk talve, siis on ikka sajused ilmad, kui jälle kõrgest
käib, siis on kuiv ja pitk sügisene aeg, ja kui kevade
Juribe aegu ka madalast käib, siis peab rohkest kalu saama,
kui jälle kõrgest käib, siis olla kalad liiga
sügavas meres, ja ei saa mitte kalu.
H, Mapp 111 (7) Krj
Kui kuu viis reedit üksijärje
paistab (see on see aeg kuu loomisest kuni teise kuu loomiseni),
siis on selle kuu sees alati õnnetusi, näituseks külma,
põuda jne.
H II 21,604 (24) Tor
Va viiereedene kuu, siis sajab ikka kuu läbi.
ERA II 159,796 (48) Rid; umb. sama H II 21,505 (4) Tor
Vije reedene kuu (see on see kuu, mis reede luakse) on änamist
ika kange, aga kui ta hee on, siis on ta ka tõõsti
hee.
H II 18,641 (67) Kaa
Üldseadus külvamise kohta: ära külva,
kui kuu näeb.
ERA II 152,601 (97/1) Hlj
Kunagi ei tohi sis viljä külvä, kui kuu kummalõ
om ja küür säläh.
ERA II 150,412 (107) Räp
Mõnel hommikul on kuul nagu küür selläs,
ja väga imelik näeb vällä, sell päeväl
ei ole sugugi vaja külüdä.
H II 22,846 (11) Saa
Viljä külvetäs alate sis, kui kuu kasus, ehk
kuu täüs om saanu. Kunage ei või külvä
sis kui kuu kummalõ om ja küür säläh.
ERA II 262,480 (613) Räp
Ku on kuu kõib, sis lina es külite.
Ei tää, mis see kuu kõib om. Peremees naaris
abemesse, ku küssin. A seda ta's ütle, määndsei
kuu kõib om. Tal ol'l ka ninda ilus lina!
RKM II 145,194/5 (2) Hel
Kui kuu maksa moodi on, siis on hea
õle katust tehja.
SKS, Niemi II 790 Kär
Ku kuu on siamaos, sis piab ernid tegema,
sis ei pia erned ussitama.
ERA II 124,422 (37) SJn
Istutada on kõige parem "kuu
raskega", st. kui kuul hakkab magu ette kasvama.
ERM 147,105 (2) Krl
Kui kuul magu om, sis om hää sittavedädä
- mädänes nurme pääle häste ärä.
H II 44,657 (46) Ote
Praegu on juba viljad kollakad, küpsevad.
Varsti tuleb täiskuu aeg ka. Vanasti öeldi, et kuu küpsetab
ka vilja.
RKM II 332,445 (13) Jür
Der Mond spielt eine grosse Rolle in den religiösen Vorstellungen
der Dagdener. Beim Holz fällen, beim
Pflanzen, beim säen muss er zu Rath gezogen werden, ebenso
beim Freilassen des eingestellten Viehes im Frühjahr.
Holzmayer; Os II 46 (3) Hiiumaa
Kui kuu paistab ja kahest inimesest
vanem midagi kuu kohta ütleb, siis see peab head tähendama.
ERA II 58,596 (13) Hlj
Tütarlapsed ei tohi iialgi seljaga
kuu poole olla, siis jäävad vanaks tüdrukuks.
RKM II 58,624 (100) Ann
Kui mingid asja järele mõtled, siis pööra
ikka silmad kuu poole. Olgu see toas wõi wäljas:
siis läheb see täide ja õnnestub. Ära mõtle
midagi otsustawad, selg kuu poole, sest siis wõib nurjuda.
RKM II 34,619/20 (48) Tallinn
Kuu järgi ennustati, kas tuleb poiss-
või tütarlaps.
RKM II 392,360 (31) Kam
Kui kolmel neljapäeval kuuvalgel pesed käsnast kohta,
siis käsnad kaovad.
RKM II 395,426 (2) Võn
Hat man Warzen, so reibe man sie beim Mondsehein auf den Lande,
dann vergehen sie.
Holzmayer, Os II 47 (6) Kaa
Kui keegi väljas käib ja näeb kuud
paremal pool, samal ajal omades raha taskus, siis saab ta
selle kuu jooksul palju raha.
E 8° 9,60 (223)
Kuu poole ei tohitud püksi vett
maha kallata, siis pidada särk musste "saia sarvilisi"
plekkisi täis lööma.
H II 10,551 (6) VJg
Kui kuu sisse kused, siis saaja kolla tõbe.
E 28143 (22) Jäm
Kui keegi vastu (taevast) kuud kuseb, siis tulla temal rist
pükste piale. Seda tõendavad mitmed, iseäranis
valgete pükste juures tähele pannud olevat.
H II 26,380 (6) SJn
Öösi "kuu" pääle vaadata ja
siis silmi pühkida, jäeda silmad
haigeks.
H II 74,493 (2) Plt
Kuu valgel (kui kuu pääle paistab) ei lubata vana
rahva arvamist mööda pääd
sugeda, sest siis saavad pää alati valutama.
ERA II 134,247 (40) Saa
Kuuvalgel ei tohi töötada,
töötaja jääb pimedaks.
E 64999 (6) Võn
Õhtul kuuvalgel õpitakse,
siis jääb ka pähe.
E 73439 (4) Valga
Üks vana madrus rääkis mulle, et Prasiilias
pidada kuul olema nisuke võim, kui kuuvalgel magama jääd,
siis kisub kohe näo viltu.
ERA II 159,293 (28) Ris
Kui rinnalapsele kuu peele paistab, veab ninast
tüki ära.
ERA II 158,88 (13a) Ans
Kui magad kuuvalge see, siis tõmbab näo keeruks.
See annab iseenesest tagasi ka. Kuutõbine keib katuseid
ja seinu mööda, kui ta nime nimetad, siis langeb maha.
ERA II 189,79 (24) Emm
Kuuvalgel ei tohi magada - jääd kuutõbiseks.
ERA II 69,177 (2) Hää; ERA II 42,599 (11) Krk; EKnS
31,27 (56) KJn; E 57302 Tartu; E II 15 Tartu; E II 16 (87) Tartu;
E 87314 (38) Tartu; ERA II 160,230 (33) Vas; E I 41; E 57302;
E 63308 (63) Rõu; ...ja hakkad öösse jampsima
RKM II 2,371 (73) Kaa; ERA II 134,247 (41) Saa
Kui kuu magajale näkku paistab, jääb ta kuutõbis...
ERA II 177,69 (108) Jõh
Üüse õi või sääl maada kohe
kuu valgõ paist pääle, sis kuu kaehtas ar lüü
kuu tõbõ.
ERA II 267,252 (25) Se
Kui kuu valgus paistab lapse või vanainimese piale,
siis sel akkab kuutõbi.
E, StK 34,197 (31) Ksi
Kui kuu magaja peale paistab - saab see kuutõbiseks,
rändab mööda maju, seinu, katuseid. Juhtub keegi
selle nime hüüdma sel momendil, kukub ta kohe alla.
E 61448 (33) Narva
Seda ma'i tää, kas kuu kõrvahaigust teeb,
aga kui kuu magamise aeg pääle paistab, siis võib
aigeks jääda, ja kui siis teine inimene irmutab, sis
võib aigeks jäädagi, kuutõbes ja kurdiks.
RKM II 81,253/4 (9) Hää
Sinna ei tohi mitte magama heita, kus kuu öösel
pääle paistab. Kui inimene magamast ärkib ja kuu
paistusest juhtub ehmatama, siis jääb ta kuu tõbiseks.
Kuu tõbine on niisugune, kui inimene öösi unes
üles tõuseb ja teadmata mitmed kohad läbi käib
nagu puude otsas, hoonete katustel ja mujal, ja pärast läheb
jälle sinna tagasi, kus ta magamise ase on, aga ise ei tea
ta sellest midagi.
H I 7,446 (33) Pst
Et kuul suur mõju inimeste üle olla ja et isegi
kui kuu magades nõrgaverelise inimese pea peale paistab,
siis jääda see inimene kuu tõbiseks, kes öösetel
magades kõige siledamat seina ja lage mööda kuu
valgusel võida kõndida ja kiriku tornide otsa ronida.
Nimedatavat selle inimese nime, kes kardetava koha peale ronib,
siis kukuda ta kohe maha.
H III 25,169 (7) Trv
Kui kuu paessab lapsele piäle, sii tegemä aigess,
olema kuu-aigus. Minul õli õde (= isa õde),
tuli üüsi üles ja käis kõik kõhad
läbi. Ise ei tiä kedägi. Panti vanniga vesi sängi
jääre. Kui sängiss välja tuli, ass vette,
õli põmdi sängin tagasi - ja saegi selles tervess.
ERA II 266,379/80 (14) Kod
Kuu tõbe pääle ütles meie ema, kui meie
veel lapsed olime, et ei tohi voodis magades suud kuu paiste poole
pöörata, ja et kuul on midagi kerget olemist, ja vend,
kes minust 15 aastat vanem oli, ütles, et kui inimesel kuu
tõbi tuleb, et siis hakkab ta seinapidi üles ronima,
- et vanasti seindes rohkem naelu oli kui meie päevil, -
ja et kui ta seda õieti ei saa, siis kukkub ta maha. Kuid
kuu tõbi üteldi ka sellest tulevad, kui kuu paistel
kuust midagi halvasti ütlesid või kuule. Nõnda
rääkis ka üks meie naabri karja poiss Aleksander
13 aastat vana, pärit Luunjast, ja oli ka näiliselt
napakas, et ta kuule midagi halvasti ütelnud. Ja siis olevat
talle kuu tõbi pääle tulnud, ja ta olevat öösi
voodist välja tulnud. Kuid ema olevat saanud selle kohe ära
arstida.
RKM II 391,281/2 (45) Võn
Minul on endal niimoodi, et kui mulle kuu peale paistab, siis
on paha. Iiveldama ajab, pea hakkab valutama, uimaseks läheb
ja... Nagu liiga kuuma päiksega. Aga kõndima ma pole
küll hakanud, ainult mõjub halvasti.
RKM II 395,26 (15) Võn
Öösel kuu paistel ei tohi pesta
ega makata, siis kuu tõbi tuleb peale.
H III 14,617 (23) SJn
Kes kuupaistel magab, jäeb pimedaks.
H III 8,872/3 (20) Pal
Kui öösi keegi kuu valgel tahab sinuga rammu
katsuda: ära seda tee, sest kurat tahab sinuga heidelda
sinu sõbra või mõne muu inimese näul,
ise äranis jõe kallastel, järve kallastel, mere
ääres ja metsa teedel. Aga ku sa kuidagi sellest mööda
ei pease, siis hoia end kuu poole ja tee ristisi, siis raugeb
sinu vastase jõud. (Nii kõneles minu isa teiste
oma sarnaste vanameestega pühade laupäe õhtatel.)
ERA II 297,437 (10) Tallinn Ed. Kriitmäe