Kuu

Kuu om ka maakerä. Kuu siheh om kah mõtsa' ja oru' ja kuu om tuulinõ.
ERA II 301,222 (75) Se

Kuu peal peab olema inimesi. Iidlane rääkind: kuu peal on einamaad ja põllud. Kiitlane [Kiideva küla elanik R.P.] küsind: kas iidlasi ka peaks olema?
ERA II 55,66 (29) Rid

Kuu seeh üldäs olõvat lät's vihaga'.
AES Se

Päike ise on jumal. Kuu jumala poeg.
H II 11,75 (17) Rak

Kuu [on] põrgu akna auk.
H II 9,107 (2) VNg

Tumetad plekid kuu peal olla rammutatud kohad kapsamaaks.
ERA II 129,382 (45) Rap

Kuu plekid, rahvas rehkendas seda, et sääl on ka üks maa olu, et sääl piab nii raske õhk olema, et pitsitab kõik igiaugudest vere väll'a.
RKM II 147,98 (27) Hää

Kuus on kaks tähte peale peab kaks nime ütlema, esi nimi ja liig nimi.
ERA II 202,81 (6) Khn

Üldass, et kuul om katstõiskümmend tähte, om katteteiskümnest tähest koohn.
KKI, WS Har

Ku on nisamuti üks likuv assi, ja et ta seks seatud, et ta öö aial peab mailma valgustama, ja et ta vahhest otsa saab, ja uus jälle assemale luakse.
H, Mapp 135 (2) Pha

Kuu iga olla lühike, kõigest neli nädalat. Siis vissate vana taat selle vana kuu ilma ääre taha ja akate uut jälle säält välja upitama. Vanad kuud nee alletade sääl ilma ääre taga kut vanad leivakannikad. Nenda räägib vana jutt, mab tea ka muud.
RKM II 18,445 (2) Pöi

Kui kuu kasvab, siis ta läheb hea naise juure, kui kahaneb, siis ta läheb halva naise juure.
ERA II 148,300/1 (49) Rap

Kuu luvvas päävaman!
E 63268 (197) Rõu

Kui vahest noor kuu saab, siis ütleb vana rahvas järgeste: "Nüüd luuakse noor kuu; vana on ära lõppnud ja uus andakse asemel."
E 26551 (10) Hls

Kuu om umma muudu. Vana kuu lagovas ar' ni' om vastanõ asõmõl.
ERA II 252,202 (5) Se

Meil om külh ajastajan kat'steiskümne kuud, aga taiva kuud om koldeiskümme. Nimä omma meil üte kuu vällä varastanu'.
KKI, WS Har

Kuu peal on kuulised. Kui nee palju vehklevad, siis tulevat sõda.
ERA II 254,144 (45) Phl

Vaata, kui teise sõja aeg olli, enne seda viimast suurt sõda (s.o. I Maailmasõja ajal), siis ikki kuul olli tulp pääl, sii nagu ettenähtust tähendab sellega, ettenähtust jah, õnnetut aega või asja.
RKM II 23,148/9 (5) Hää

Tulpad ehk postid kuu peal, all, ees, taga, wäärwilised ja wahelduwad nagu kinofilm: kord paistawad täiesti selgelt, siis pikkamööda tumenewad mõnikord kõik ühekorraga kuid mõnikord ka ükshaawal. Mõni minut on möödas ja samas järjestuses ilmuvad nad tagasi. Neist ennustab vanarahwas, et tuleb sõdasid rahwaste vahel ja kui palju on neid wärwilisi laikusi, nii mitu riiki hakkab üksteisega sõdima.
RKM II 19,444/5 (5) Kad

Kui kuu peal on rist, siis tuleb sõda.
E 75103 (16) Tür

Kui kuu peal rist on, lõpeb sõda.
E 75107 (72) Tür

Kui suurepakas ajal kuu maakerast kaugemal seisab, kuulutab see kaugemale minek sõda ehk nälja ette.
E 54628 (1)

Kui kuu selili saab sell kuul rohkem surnuid.
RKM II 313,79 Ran (1974); palju surnuid ERA II 274,206/7 (25) Ote; H II 23,298 (4) Krk

Kui kuu seliti oo, sis tähendab sula ja surnuid.
AES Hel

Kuu on selili - palju surnuid.
ERA II 267,400 (16) Se; H II 60,44 Plv; H II 31,754 (20) San; H III 30,938 (2) Rõn; H II 54,814 (37) Põltsamaa; H III 21,209 (61) Pil; ERA II 177,425 (65) Vil

Kui sia kihva suurune kuu veerand õige seliti on, siis sureb sellel kuul palju inimesi ära.
E 37793 (4) SJn

Kuu selili - sureb sel aastal palju inimesi.
RKM II 53,309 (9a) Urv

Kui kuu taevas selili on, siis sureb palju inimesi ära. Mida püstimale, seda vähem.
E 50371 (14) Põltsamaa

Kui kuu sälile, savat palju haigit ja surnuid.
H III 11,67 (19) Rõu

Poolkuud taevas selili, sel kuul palju surnuid.
ERA II 83,513 (7) Tartu

Kuu selili - palju haigeid.
H II 28,175 (11) Äks; H III 28,619 (31) Nõo; E 63309 (81) Rõu; H II 33,603 (25) Samara; E 44820 (5) Võru

Kui kuu on näha sälile, teravad otsad üles poole, siis saab palju tõbiseid - ja tuleb külma.
E 29582 (113) Viljandi

Kui kuu on näha sälili, otsad üles poole, siis saavat palju haigeid olema ja tulevat külmad.
H II 32,641 (10) Räp

Kui kuu käib kõrgel taevas ja on sealjuures selili, siis arvatakse tulevat rohkesti inimesti suremisi (loomulikku surma).
ERA II 203,275 (6) Ote

...ka ütteltakse sellel kuul [kui kuu madalas selilde lammab] paljo haigusid, tõbesid ette tulla.
H III 16,514 (2) Samara

Kui kuu madal ja sälipäi, sis om palju aigit.
RKM II 142,118 (16) Hel

Kui kuu põhja pool ja sälili, tähendas külma ja kooljit.
ERA II 63,55 (89) Plv

Ku kuu sällüle um, sis um pallo haigit, ku kummalõ, sis um pallo kuuljit, a ku pistü um, sis um terve aig.
H II 3,558 (7) Vas

Ku kuu õkva um, sõs um veidü tõbitsid, a ku liuhka (=viltu), sõs um pallün tõbitsid.
H II 32,373 (8) Rõu

Kui kuu istub (on poolpüsti), sis tähendeb aigust ja sula.
AES Hel

Kui kuul küir üleväl, kuu on õtsete, siis ei piä aigid õlema sel kuul.
AES Kod; sama KKI, WS Kod

Kui kuu kõtule, siis saap paljo tõbitsit.
H, R 2,29 (177)

Kui kuu kaar kummuli - palju surnuid.
E, StK 9,393 (5) Har

Kui poolkuu on kummuli, sureb sel kuul palju inimesi.
E 78548 (13) Ote

Kui kuu külili on, siis saab palju surnuid.
H II 48, 792 (77) Krl

Kui kuul teravad (õige teravad) otsad on, sureb üks inimene ära.
H II 58,509 (82) Vän

Kui kuul plekid peal, siis sureb sel aastal palju vanu inimesi.
ERA II 302,541 (3) Kuu

Kui kuu om püsti, sis tähendeb külma ja sündimist, sis sünnib pallu inimesi.
AES Hel

Kuri kuu on kummuli, hää kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti.
H II 74,181 (13) Lai; E 10090 (173) Pil; ERA II 267,77 (1) Se; ERA II 150,331 (33) Võn; RKM II 394,3 (4) Krl; RKM II 354,554 (27) Pil; ERA II 147,225 (98) Mär; ERA II 171,106 (802) Mar; E 13074 Saa

Külm kuu on küljeli, soe kuu on seljali, kuri kuu on kummuli, ea kuu on otseti, paha kuu on püsti.
RKM II 101,106 (82) Kul

Sellge kuu seljali, hia kuu istuli, kuri kuu kummuli, õel kuu otseti.
E 8289 (216) Rakvere

Kuri kuu on kummuli.
ERA II 153,527 (25) Hlj; üsna üldine

Kuri kuu kummuli, hea kuu selili.
(üsna üldine)

Kui kuu madalalt käima hakkab, siis peab viima päev ligi olema.
E, KnS 2,82 (5) Trm

Kui kuu paistab ja seliti on, siis on hea meheleminemise ja naisevõtmise kuu.
ERA II 147,244 (65) Kul

Kui kuu madalast käib, olgu sügise ehk talve, siis on ikka sajused ilmad, kui jälle kõrgest käib, siis on kuiv ja pitk sügisene aeg, ja kui kevade Juribe aegu ka madalast käib, siis peab rohkest kalu saama, kui jälle kõrgest käib, siis olla kalad liiga sügavas meres, ja ei saa mitte kalu.
H, Mapp 111 (7) Krj

Kui kuu viis reedit üksijärje paistab (see on see aeg kuu loomisest kuni teise kuu loomiseni), siis on selle kuu sees alati õnnetusi, näituseks külma, põuda jne.
H II 21,604 (24) Tor

Va viiereedene kuu, siis sajab ikka kuu läbi.
ERA II 159,796 (48) Rid; umb. sama H II 21,505 (4) Tor

Vije reedene kuu (see on see kuu, mis reede luakse) on änamist ika kange, aga kui ta hee on, siis on ta ka tõõsti hee.
H II 18,641 (67) Kaa

Üldseadus külvamise kohta: ära külva, kui kuu näeb.
ERA II 152,601 (97/1) Hlj

Kunagi ei tohi sis viljä külvä, kui kuu kummalõ om ja küür säläh.
ERA II 150,412 (107) Räp

Mõnel hommikul on kuul nagu küür selläs, ja väga imelik näeb vällä, sell päeväl ei ole sugugi vaja külüdä.
H II 22,846 (11) Saa

Viljä külvetäs alate sis, kui kuu kasus, ehk kuu täüs om saanu. Kunage ei või külvä sis kui kuu kummalõ om ja küür säläh.
ERA II 262,480 (613) Räp

Ku on kuu kõib, sis lina es külite. Ei tää, mis see kuu kõib om. Peremees naaris abemesse, ku küssin. A seda ta's ütle, määndsei kuu kõib om. Tal ol'l ka ninda ilus lina!
RKM II 145,194/5 (2) Hel

Kui kuu maksa moodi on, siis on hea õle katust tehja.
SKS, Niemi II 790 Kär

Ku kuu on siamaos, sis piab ernid tegema, sis ei pia erned ussitama.
ERA II 124,422 (37) SJn

Istutada on kõige parem "kuu raskega", st. kui kuul hakkab magu ette kasvama.
ERM 147,105 (2) Krl

Kui kuul magu om, sis om hää sittavedädä - mädänes nurme pääle häste ärä.
H II 44,657 (46) Ote

Praegu on juba viljad kollakad, küpsevad. Varsti tuleb täiskuu aeg ka. Vanasti öeldi, et kuu küpsetab ka vilja.
RKM II 332,445 (13) Jür

Der Mond spielt eine grosse Rolle in den religiösen Vorstellungen der Dagdener. Beim Holz fällen, beim Pflanzen, beim säen muss er zu Rath gezogen werden, ebenso beim Freilassen des eingestellten Viehes im Frühjahr.
Holzmayer; Os II 46 (3) Hiiumaa

Kui kuu paistab ja kahest inimesest vanem midagi kuu kohta ütleb, siis see peab head tähendama.
ERA II 58,596 (13) Hlj

Tütarlapsed ei tohi iialgi seljaga kuu poole olla, siis jäävad vanaks tüdrukuks.
RKM II 58,624 (100) Ann

Kui mingid asja järele mõtled, siis pööra ikka silmad kuu poole. Olgu see toas wõi wäljas: siis läheb see täide ja õnnestub. Ära mõtle midagi otsustawad, selg kuu poole, sest siis wõib nurjuda.
RKM II 34,619/20 (48) Tallinn

Kuu järgi ennustati, kas tuleb poiss- või tütarlaps.
RKM II 392,360 (31) Kam

Kui kolmel neljapäeval kuuvalgel pesed käsnast kohta, siis käsnad kaovad.
RKM II 395,426 (2) Võn

Hat man Warzen, so reibe man sie beim Mondsehein auf den Lande, dann vergehen sie.
Holzmayer, Os II 47 (6) Kaa

Kui keegi väljas käib ja näeb kuud paremal pool, samal ajal omades raha taskus, siis saab ta selle kuu jooksul palju raha.
E 8° 9,60 (223)

Kuu poole ei tohitud püksi vett maha kallata, siis pidada särk musste "saia sarvilisi" plekkisi täis lööma.
H II 10,551 (6) VJg

Kui kuu sisse kused, siis saaja kolla tõbe.
E 28143 (22) Jäm

Kui keegi vastu (taevast) kuud kuseb, siis tulla temal rist pükste piale. Seda tõendavad mitmed, iseäranis valgete pükste juures tähele pannud olevat.
H II 26,380 (6) SJn

Öösi "kuu" pääle vaadata ja siis silmi pühkida, jäeda silmad haigeks.
H II 74,493 (2) Plt

Kuu valgel (kui kuu pääle paistab) ei lubata vana rahva arvamist mööda pääd sugeda, sest siis saavad pää alati valutama.
ERA II 134,247 (40) Saa

Kuuvalgel ei tohi töötada, töötaja jääb pimedaks.
E 64999 (6) Võn

Õhtul kuuvalgel õpitakse, siis jääb ka pähe.
E 73439 (4) Valga

Üks vana madrus rääkis mulle, et Prasiilias pidada kuul olema nisuke võim, kui kuuvalgel magama jääd, siis kisub kohe näo viltu.
ERA II 159,293 (28) Ris

Kui rinnalapsele kuu peele paistab, veab ninast tüki ära.
ERA II 158,88 (13a) Ans

Kui magad kuuvalge see, siis tõmbab näo keeruks. See annab iseenesest tagasi ka. Kuutõbine keib katuseid ja seinu mööda, kui ta nime nimetad, siis langeb maha.
ERA II 189,79 (24) Emm

Kuuvalgel ei tohi magada - jääd kuutõbiseks.
ERA II 69,177 (2) Hää; ERA II 42,599 (11) Krk; EKnS 31,27 (56) KJn; E 57302 Tartu; E II 15 Tartu; E II 16 (87) Tartu; E 87314 (38) Tartu; ERA II 160,230 (33) Vas; E I 41; E 57302; E 63308 (63) Rõu; ...ja hakkad öösse jampsima RKM II 2,371 (73) Kaa; ERA II 134,247 (41) Saa

Kui kuu magajale näkku paistab, jääb ta kuutõbis...
ERA II 177,69 (108) Jõh

Üüse õi või sääl maada kohe kuu valgõ paist pääle, sis kuu kaehtas ar lüü kuu tõbõ.
ERA II 267,252 (25) Se

Kui kuu valgus paistab lapse või vanainimese piale, siis sel akkab kuutõbi.
E, StK 34,197 (31) Ksi

Kui kuu magaja peale paistab - saab see kuutõbiseks, rändab mööda maju, seinu, katuseid. Juhtub keegi selle nime hüüdma sel momendil, kukub ta kohe alla.
E 61448 (33) Narva

Seda ma'i tää, kas kuu kõrvahaigust teeb, aga kui kuu magamise aeg pääle paistab, siis võib aigeks jääda, ja kui siis teine inimene irmutab, sis võib aigeks jäädagi, kuutõbes ja kurdiks.
RKM II 81,253/4 (9) Hää

Sinna ei tohi mitte magama heita, kus kuu öösel pääle paistab. Kui inimene magamast ärkib ja kuu paistusest juhtub ehmatama, siis jääb ta kuu tõbiseks. Kuu tõbine on niisugune, kui inimene öösi unes üles tõuseb ja teadmata mitmed kohad läbi käib nagu puude otsas, hoonete katustel ja mujal, ja pärast läheb jälle sinna tagasi, kus ta magamise ase on, aga ise ei tea ta sellest midagi.
H I 7,446 (33) Pst

Et kuul suur mõju inimeste üle olla ja et isegi kui kuu magades nõrgaverelise inimese pea peale paistab, siis jääda see inimene kuu tõbiseks, kes öösetel magades kõige siledamat seina ja lage mööda kuu valgusel võida kõndida ja kiriku tornide otsa ronida. Nimedatavat selle inimese nime, kes kardetava koha peale ronib, siis kukuda ta kohe maha.
H III 25,169 (7) Trv

Kui kuu paessab lapsele piäle, sii tegemä aigess, olema kuu-aigus. Minul õli õde (= isa õde), tuli üüsi üles ja käis kõik kõhad läbi. Ise ei tiä kedägi. Panti vanniga vesi sängi jääre. Kui sängiss välja tuli, ass vette, õli põmdi sängin tagasi - ja saegi selles tervess.
ERA II 266,379/80 (14) Kod

Kuu tõbe pääle ütles meie ema, kui meie veel lapsed olime, et ei tohi voodis magades suud kuu paiste poole pöörata, ja et kuul on midagi kerget olemist, ja vend, kes minust 15 aastat vanem oli, ütles, et kui inimesel kuu tõbi tuleb, et siis hakkab ta seinapidi üles ronima, - et vanasti seindes rohkem naelu oli kui meie päevil, - ja et kui ta seda õieti ei saa, siis kukkub ta maha. Kuid kuu tõbi üteldi ka sellest tulevad, kui kuu paistel kuust midagi halvasti ütlesid või kuule. Nõnda rääkis ka üks meie naabri karja poiss Aleksander 13 aastat vana, pärit Luunjast, ja oli ka näiliselt napakas, et ta kuule midagi halvasti ütelnud. Ja siis olevat talle kuu tõbi pääle tulnud, ja ta olevat öösi voodist välja tulnud. Kuid ema olevat saanud selle kohe ära arstida.
RKM II 391,281/2 (45) Võn

Minul on endal niimoodi, et kui mulle kuu peale paistab, siis on paha. Iiveldama ajab, pea hakkab valutama, uimaseks läheb ja... Nagu liiga kuuma päiksega. Aga kõndima ma pole küll hakanud, ainult mõjub halvasti.
RKM II 395,26 (15) Võn

Öösel kuu paistel ei tohi pesta ega makata, siis kuu tõbi tuleb peale.
H III 14,617 (23) SJn

Kes kuupaistel magab, jäeb pimedaks.
H III 8,872/3 (20) Pal

Kui öösi keegi kuu valgel tahab sinuga rammu katsuda: ära seda tee, sest kurat tahab sinuga heidelda sinu sõbra või mõne muu inimese näul, ise äranis jõe kallastel, järve kallastel, mere ääres ja metsa teedel. Aga ku sa kuidagi sellest mööda ei pease, siis hoia end kuu poole ja tee ristisi, siis raugeb sinu vastase jõud. (Nii kõneles minu isa teiste oma sarnaste vanameestega pühade laupäe õhtatel.)
ERA II 297,437 (10) Tallinn Ed. Kriitmäe