Keik loomad on taevas nähtaval: kui
jumal maa lõi, siis mis looma maa peale lõi, selle
kuju pani taevasse. Keik on taevas näha, hobused ja härjad,
va nõel uss on ka taevas näha.
ERA II 205,467/8 (6) Tallinn < Kei
Ja ka keik töö riistad on taevas
näha - taeva koot ehk varda tähed, taeva reha, taeva
sõelasi on kaks tükki - teine
Mailma loomisest ja teine Kristuse sündimisest saadik taeva
pandud.
ERA II 205,512 (34) Tallinn
Nagu Dr. Hurti "Eesti astronomias" pikalt seletatud,
nõnda rääkis ka minu isa, et kahte jagu tähti
pidada olema. See on nõnda: kaks vankert, kaks soela, kaks
hunti-ärga jne. Ühed neist olla enne Kristuse sündimist
ja teised pääle Kristuse sündimist saanud. Need,
mis enne Kristuse sündimist, need olla nii, et neid enam
näha ei olevad, ainult mõni "püham"
inimene võivad neid näha. Aga need, mis pärast
Kristuse sündimist saadud, need võivad iga üks
inimene selgeste näha. Nõnda sama räägitakse
ka, et need "pühad" inimesed olevad, kes selge
silmaga päikese pääle võivad ehk saavad
vaadata, ilma et silmad vett jooksma hakkasivad.
H IV 9,458/9 (1) Hls
Kuus tähte on summas, see on sõel. Vanaseaduse sõelas
on tunklemad, uueseaduse sõelas elkamad.
ERA II 77,223 (11) Hag
Vana sõelal on 5 tähte, uuel sõelal seitse
tähte, vana on tuhmim, uus selgem. Uus käib ees ja vana
käib järel. Vana on natuke alamal ka.
ERA II 55,620 (59) Mar
Enne oli taevas kaks sõela - üks vanaseaduse sõel
ja teine uueseaduse sõel.
ERA II 18,587/8 (8) HJn
Kus tähäd unikus on, seal peab olema vanaseaduse-sõel,
kus laiali on, seal uueseaduse-sõel.
ERA II 55,737 (21) Mar
Vana sõgõl ni vahtsõnõ käävä
võiki taivah, vanatäht iks vahtsõlõ
järgi minnä, a jovva ai.
H II 3,559 (7) Vas
Vana sõel kannab piima sõela nime.
H II 71,585 (13) Kad
Nagu vanker, niisama on ka "sõel" üleüldse
iga inimesele tutav. Enne kui kella ei olnud, siis arvati öösel
sõela järele aega. Kui sõel Paast-Maarja päevaks
ehasse jõuab, siis tuleb viljaline aasta. Enne Kristuse
sündimist olnud teine sõel, mis üsna "uue
sõela" ligidal on, aga palju tumedam, teda hüütakse
"vana sõel".
H II 65,634 (2) Jür
Ei tea keegist ütelda, kudamoodi sõglad on saanud,
kui aga neid on kahed, vanad ja uued, ja nende õhtase ülestõusmise
ja edasi jõudmisega teavad reheletulijad oma aega ära
tunda, mis aeg öösel ülestõusmisel kunagist
on. Koodisid on seitse tähte ühes koos, uuemad tähed
hiilgavad enam kui vanad ja käivad vanade järele, tõusevad
sügisel rehepeksu ajal homikupoolt ülese ja jõuavad
lõunapool.
E 4032 (2) Plv (Oudova)
Enne Kristuse sündimist olla "vanad vardad" paistnud,
mis praeguste lähedal tumedast ika paistavad.
H II 65,634 (3) Jür
Seto tundva viil vanno koote taiva päl. Nii omma tinne, vastsist
koodest hääd kätt.
H, R 9,43 Se
Tähtede salkude hulgast on kõige tuttavamad sõela
tähed, kus viis ühes kous seisavad ja nende ligi kolm
kõrvastiku seisjat varda tähed. Taeva vanger, kus
hunt ja härg ühes ikkes ees vedavad. Põhjanael,
eha, koidu ja sabaga täht, kellest viimane sõea, vaenu
ja viletsust ette kuulutaja olla. Kui sõela tähed
enni Maardipaeva valgeks maha jouavad, ehk seisavad naad Küündlapäeva
aegas kõrges taeva lautuse all, siis on üks vilja
rikkas aasta ja pitk rukkikasu oodata. Niisama saab siis kaa üks
hea aasta tulema, kui linnutee otse põhjast vastu lõunat
seisab, ilma et kuski poole kaalub.
H II 58,346/7 (4) Kul
Sõel - seitse tähte. On teada,
kus kohal ta on õhta ja omiku. Selle järele saab aega
arvata. Vanasti räägiti veel, et pidi olema kaks sõela,
üks Uus Sõel ja teine Vana Sõel.
ERA II 24,705 (20) Tür
Taevas on kaksteist sõela ja iga
sõelas olla oma aasta täht.
ERA II 205,467/8 (6) Tallinn < Kei
Seitse Eerotese tüttart, nõd
on pandud pitku ilma käimä, nõd one sõs
orgad.
KKI, WS Kod
Ja seitse tähte on taeva soelas mis tähändavad
7 taevast, kus Paulus vaimus kisti ja kuulis
sõnu, mis ei või üles rääkida.
ERA II 183,481/2 (43) Amb
Sõel tähtede hulgas peab Siinai mäe peal kibuvitsa
põõsast tähendama, kus Jumal Moosesele kümme
käsku andis, nüüd sõel igavine märk
näittab seda kohta.
H III 1,770 (1) VNg
Kui sõgel mihkli päeval jääb
akku, siis jüripäeval lähevad härjad vakku.
ERA II 2,623 (18) Krl
Kui sõgel lääb enne Mardi päeva akku, siis
lääb härg enne Jüri päeva vakku.
EÜS IV 1783 (65) SJn
Kui sõel jääb/läeb akku, siis pannakse härg
vakku.
RKM II 287,177 (92) San; EÜS VIII 1123 (13) Urv; EÜS
VII 1169 (10) Krl; H IV 5,693 (6) Rõu; ERA II 143,382 (81)
Rõu; Ojansuu, Estonica I 323 Krl
Kui sõul lähäb enne jõulu
maha, tuleb üvä viljä uassa.
AES Kod
Kui "sõkl" (tähekogu) enne jõulu
kolm nädalat maha tuleb, saab hää suvi.
ERA II 115,16 (24) Har
Kui sõel (sõelatähed) kaks nädalad enne
Jõulud enne koitu maha läheb ja kaks nädalad
enne Maarja päeva ehasse jõuab, siis olla hea kevade.
Kui sõel jõulul enne päeva tousu maha veereb,
siis tulla hea kevade.
E 46393 (68) Jõe
Kui sõel enne talviste pühi maha tuleb, saab hää
suvi.
ERA II 115,49 (17) Har; E, StK 9,9 (13) Har
Kui sõõl enne päeva tõusu
maha lähäb, saab järgmisel aastal rohkesti vilja.
(Kadri päeva ajal vaadata.)
H III 20,689 (16) Vil
Kui Mardipäeval sõel selgesti looja
läheb, siis tuleb hää vilja aasta.
H II 74,187 (239) Lai
Kui sõel enne märti maha läheb,
tuleb hää aeg.
E 48683 (116) Vil
Kui sõel vanaasta maha käib,
tuleb näljane aasta.
ERA II 171,402 (61) Kul
Kui kaks nädalad enne maarjapäeva
sõel ehasse läks, siis tuli ea kevade.
ERA II 77,89 (2) Jür
Kevadi läheb Pastu Marja päev Sõel ehte (?) eha
ajal, se näitab head aega tähendab.
E 54369 (45) Tor
Kui taeva sõel jõuab Maarja päevaks ehasse,
siis tuleb varane soe kevade.
ERA II 129,372 (87) Mär
Kui sõel maarjabävaks jõuab ehasse,
siis on veed lahti, kui sõel eha kuma sisse soab, siis
on veed lahti.
AES Kos
Põhja sõela järel on vanad inimesed arvestand
aega. Kui Kadrina päevaks enne valged põhja sõel
maha läks, siis olid Maarja päevaks vied lahti.
ERA II 285,146 (36) HJn
Enne suoja kevaded ei tule, kui sõel eha valguse sisse
ää kaub.
AES, MT 250,47 HJn Sõela ehavalguse kätte jäämise
seostamisest kevade tuleku/vete lagunemisega veel 8 teadet.
On Sarja ja Sõela tähed piale pööri
pääva hästi laiali ja selged, ja on tähtede
vahed arvad, siis on rikkas villa oasta oodata. On aga Sarja ja
Sõela tähed unnikus koos, tumedad ja üksteise
ligi, siis piad aganaid hakkama leiva jätkuks panema. On
Sari Sõelast kaugel ja selge ja laialene, siis tuleb vilja
ja heina, hoiab Sari Sõela ligi, ei ole hiad saaki loota.
H II 39,234 (364) Koe
Kui Nääri Laupäeva õhtul
kuul söel järel on, siis pidada rikas aasta tulema.
H II 17,318 (15) Vig
Kui sõel ja kuu kokku lähevad,
siis tohib alustada püüste kudumist. Püüste
lõnga ei kedrata neljapäeva õhtul.
E 84494 (17) Pärnu
Kui sõel kuuga kokku läks, siis oli kõige parem
aeg mutti looma hakata.
E 84658 (30) Tõs
Kui kuu ja sõel ühes on, siis peab hea olema kala
mõrda luua, ehk jälle esimese noore kuu reedel. See
mõrd peab heaste kalu püidma.
H II 15,397 (1) Jür
Kui taevasõel ja vardad paastumaarjapäeva
õhtul ehavalgusel kustuvad, siis on viljarikas aasta, vastasel
korral tuleb viljaikaldus.
E 84015 (67) Mus
See ilus tähtede pilt, mis Dr. J. Hurt'i "Eesti astronomias"
"koodid-rehad" kutsutakse, seesama pilt kannab ka Halliste
pool seda nime ja siin räägib rahvas nii: Kui koodid-rehad
Märdi päeva hommikus maha lähevad, see tähendavad,
et eestulev aasta siis väga hää aasta pidada kõigis
asjus olema; kui nad aga jõuluks enne päeva tõusu
maha minevad, siis saavad see tähendama, et eestulev aasta
keskmine hääs asjus pidada saama. Nõnda üteltakse
siis koodide rehade kohta lühidelt: kas lähava Märdis
maha ehk jõuavad jälle jõulus. Koodid rehad
on Halliste pool nii tähtjad tähe pilt, et seda iga
veikene laps lühikese otsimise järel taeva kaarelt ülesse
leiab ja ära tunneb. Nii on vanadest inimestest õpetadud.
H IV 9,469/70 (10) Hls
Kui koodid-rihad Mardi ajaks hommikuks maha lähevad, on väga
hääd vilja aastad oodata; lähavad nad jõulus
maha, siis veel paremad.
H III 14,299 (3) Pst (Hls)
Kui koodid-rehad (tähestik taevas) enne
jõulu maha minevad, siis olla hääd ja korraliku
vilja-aastad oodata.
ERA II 181,709 (314) Saa
Kui koodid-rehad koedus maha lähvad, sis
pidada villarikas aasta tulema.
ERA II 123,464 (19) Vil
Kui koodi riha ästi selgesti paistab,
sis tuleb ää põllusaak, kui ei paista, sis tuleb
alb saak ja vesine kättesaamine.
AES Hel
Kui koot ja reha ning sõel enne hommikust agu
loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve.
ERA II 1,222 (22) Hel
Kui taevas kandle moodi tähed näha,
tuleb halbu ilmu. Kui Saul tuli Davidit kiusama, võttis
David kandle. See Davidi kannel vahel saju ettekuulutajaks taevas.
E X 34 (157) Tartu
Vegat nimetas vanatädi "vabamees"
ehk "voorimees" ja tervet tähtede kogu "kaarikud"
(Lyra). Jutt sellest on järgmine: Rikastel on palju hobuseid
ja härgi, nad võivad suurte vankrite peal suuri koormaid
vedada, aga vabatmehel ei ole muud, kui kaks kitse. Ta tegi kaks
kaarikut, rakendas kitsed ette ja veab koormaid kitsedega, neid
üksi juhatades. Tema usinuse tõttu on Vanaisa teda
"täheks taeva'asse" pannud.
Mina vaeene vuorimies.
Memm mul aiige vuoodi sies.
Mul on ädad, tülid ies:
Kaks mul kitse kärru ies.
H II 71,584 (4) Kad
Tähtede pilt, mida õp. Dr. J. Hurti "Eesti astronomias"
"suureks ristiks" kutsutakse, on
Halliste ja nimelt Pärnu pool väga tuttav ja teda kutsutakse
"ristiks". Vanad inimesed teavad rääkida,
et veikene ehk loojarist vanem ja seega enne olnud taeva laotuses
näha kui suur rist. Sellepärast paistvad ka suur rist
palju eledamalt vaatajadele silma kui veikene või looja-rist.
H IV 9,467/8 (8) Hls
Vankritähed. Ta pöörab omikuks
persse vasta koitu. Unt murdis ärja ää, taevaisa
laskis undi nuka alla; teine on tilluke täht pahemal pool
ekke nuka all. Mees on natuke maad kõrval.
ERA II 55,432/3 (83) Rid
Vankre tähed - neli ratast, unt ja ärg on kahekesi vädamas.
Unt on ärja maha murdnd, siis on isi sõnna nuka alla
pandud. Vehmer see keerab nõnna vasta päeva. Põhjanael
ja tagumised rattad on ikka ühes liinis, kõrva ei
pööra.
ERA II 62,124 (16) LNg
Vanker: 4 ratast, vehmer, ärg, unt, kes tahab ärga ära
murda.
E 66040 (3) Võn
Vanker. ...teine suur ja teine väga pisuke täht selle
suure kõrvast on hunt ja härg selle märgiks,
et hunt hunt härja kõrvast nii pisuke on kut see pisuke
täht suure kõrvast, aga siiski oma kavalusega härja
ära võidab (murrab).
H, Mapp 114 (7) Krj
Suurest vankrist (Ursa Major) on meil seesama jutt, mis "Eesti
astronomiasgi". Suure vankri teine nimi on odamus. Ei tunta
ka Peedo nime. Virulased usuvad ka, et hunt ikkes härga ei
söö, mispärast enne, kui hunta palju oli, härjad
ikkes metsa lastud.
H II 71,583 (1) Kad
Rikka mehe ratta' (suur vanker). Rikka mehe
rat'til omma' valuzaba tähe', vaeze mehe rat'til mustõba'.
Vaezõ mehe ratta' (väike vanker).
AES Se
San'tvanker (suur vanker, taevas).
AES Ris
Veikevanker (Ursa Minor) seesama. [Suurest vankrist
(Ursa Major)
on meil seesama jutt, mis "Eesti astronomiasgi". Suure
vankri teine nimi on odamus. Ei tunta ka Peedo nime. Virulased
usuvad ka, et hunt ikkes härga ei söö, mispärast
enne, kui hunta palju oli, härjad ikkes metsa lastud.]
H II 71,583 (2) Kad
Meie üle tua arja lähäb pääva luujaku
piale vanger. Vankri muudu on. Neli ratast all, tiisel on ees.
Eelijas on sõitnud tulise vankriga.
Obesed lahutand endid ära tii pial, ühest teesest lahku.
AES I Pal
Elia vanker oli koa tähtedest, see oli teada, mis aeg ta
paistis.
ERA II 77,170 (12) Hag
Kel kukke põlnd, see vaatas tähtede järele aega.
Vaadati ikka sõela ja varda järele ja sandivanger
- see väiksem, see on sandivanger - see oli ka tähtis.
Enne vanasti oli santa ka, kus sant selle suure vankriga lähäb,
tal põle raha, põle leiba ka, aitab küll, kui
väikse vankriga saab asju aada.
ERA II 159,263 (37) Ris
Peedu veab teibud suure vankriga taevas.
ERA II 254,411/12 (75) Rei
Kui vankri tähed tagurpidi veerevad,
siis on vanaisa ise kodus.
E 63269 (208) Rõu
Ärg - täht õhtu-taevas, hundi
lähedal. Sügise puult talve vaadati enne jõulu,
kui sis ärg rohkemb säräs, sis ollive undi silmä
tümembe, sis tulli ää suvi.
AES Hel
Unt - kaks tähte õhtulõunas. Undil on kaits
silmä. Vanarahvas vaadas enne jõulu, kui undil silmä
läiksive, sis tulli nällä-aasta. Enne jõulu
tähendeb sedäsama, mis enne jaani.
AES, Hel
Tsirgu tii, säält tsirgu läävä', säält
nimä nägevä minnä'. Edimitse tsirgu mia läävä,
nuil olev vasare pääle kirutet.
KKI, WS Har
Linnutee kohta räägitakse Pärnumaal, et see "tee"
teejuhiks rändajatele lindudele saada olema, nagu luigedele
ning muudele. Räägitakse, et rändajad linnud päeva
ajal päikese järel käivad, kuid öösel
ei olnud neile aga mingisugust teejuhti. Siis olla Vanaisa neile
selle loonud, mida rahvas "linnuteeks" kutsub.
H IV 9,460/1 Hls
Linnu tee on se valge joon, mis üle taeva käib, mõned
ütlevad ka linnu rada, seda olla vanna taat lindudele, kui
nemad sügisel külmalt maalt soeale maale lähevad
ja ööseks tee pääle jäävad, siis
on se tee neile juhatamiseks.
H, Mapp 86 Krj
Linnutee on homikust lõunase üle taeva kesk koha üks
sagetane ja helgiv tähe rada; ta käänab homikuni
ennast hästi õhtupoole ja olla sellepärast olemas,
et linnud kevadiil seda radamööda meiemaale tulla ja
sügisel tagasi rutada, ilma et ära eksiks.
E 4032 (4) < Plv (Oudova)
Kui tähtisel õhtul välja minna ja vaadata taevalaotust,
siis võib taevas näha tee sarnast kuma, mis ületab
taeva põhja ja lõuna suunas; seda kumateed nimetatakse
"linnuteeks". Ja just "linnuteeks" sellepärast,
et vanarahva jutu järele lendavat linnud (kes sügisel
tagasi lendavad soojale maale ja kes kevadel tulevad meile) just
selle kuma järele siia ja siit tagasi.
ERA II 131,150/1 (209) Tapa < Kad
Linnutee olla selle tarvis, et rändajad linnud mitte omal
pikal teel ära ei eksi, vaid sellel teel nagu laivamees kompasse
järele vaatab. Öösel vaadata nad valmis ja kestab
siis rändamine edasi.
H IV 3,784/5 (5) Puh
Linnutee on selleks taevasse loodud, et
võõrale maale minevatele ja sealt tulevatele lindudele
õiget teed kätte juhatada.
E 8° 2,5 (15) San; ERA II 122,251 (19) Paide < Tür;
H II 21,51 (6) Tor; H I 2,571 (7) Rõu
Linnutee. Olla selle pärast, et siis selle järele reisijad
linnud käia näevad. Sellepärast kutsutaksegi teda
"linnutee".
EKnS 2,161 Trm
Linnurada näitab võõrale maale lendavatele
lindudele teed. Muidu kuulutab ta ilmu ette.
E V 21 (81) Vig
Taeva tee - Linnu tee, mida mööda ränd
linnud kevade ja sügisel käivad: Lindude juht on
üks valge lind luige sarnane, ilusa neiu peaga. Mille ees
keik kiskjad linnud värisevad. Kullid ja kotkad pugevad tema
eest peitu pilve rüngastesse. Tema elab suvel põhja
kalju otsas vaatab süda öö päikest ja teda
toidetakse suurte lindude poolt põhja maa magusate marjadega.
Minu vana ema kolmas mees Jüri Nõmberg, kes oli vana
mere mees, nägi, kui üle suure mere juhtis see valge
lind suurt karja linde maa poole. Ja lendas nii madalalt, et võis
näha tema noore neitsi nägu ja laeva masti otsast pistis
üks väsinud suur kull hirmuga tema eest lendu.
ERA II 273,266/7 (6) Kei
Linnutie , sie on nisuke valge joon üle taeva. Linnud pidada
välja reisima sidä teid müöda.
RKM II 14,32 (56) Jõh
Linnutee - need on valged jooned, otsad on eha poole, taevalahutus,
kahearaline on. Seda mööda ikka linnud lähvad.
ERA II 77,488/9 (138) Hag < Nis
Linnuteed on sügise pimedal ajal, kui linnud menevad. Valgetriibuline,
pilved. Linnud lähevad seda mööda soojale maale.
ERA II 37,56 (43) Jõh
Tsirku' läävä' sügüze tsirgu tiid pitih
lämmäle maalõ.
AES Se
Linnu läheva talvess Egiptuse-maale või kohe keski
läheb. Linnutii järgi läheva.
ERA II 30,462 (9) Tartu
Sirgutee. Vanarahvas kõneli, et tuud müüdä
lendase tsirgu sügüzelt lämmäle maale.
KKI, WS Har
Linnud lähevad sügisel ikka mööda linnuteed.
Kui nad minnes kisendavad, siis tuleb tuisune tali. Kui nad, linnud,
lähevad vaikselt minema, siis tuleb vagune tali. Kui aga
linnud lähevad sügisel madalast, siis tali on madal;
kui lendavad kõrgel ja kisendavad, siis tuleb sügav,
tuisune ja vali tali.
ERA II 18,588 (11) HJn
Linnudiid one valged piänikesed tähe tiid taevan. Seda
müüdä linnud lendäväd.
KKI, WS Kod; sama AES Kod
Linnu-teed lähväd üle taeva. Linnud sedä müüdä
lähväd. Valged juaned, suurelt laialt taeva piäl.
KKI, WS Kod
Linnutee - linnud lähvad seda mööda sügise,
ta ots on lõuna poole.
ERA II 55,622 (60) Mar
Taevateed käivad üle taeva, linnud, taeva
tedred pidid käima möda teed. Need päeva ei
käi, ikka ööse. Tiivad kõlisevad üst
kui rauast oleks. Ülevalt kõrgelt paistab jüst
kui põldpüi.
ERA II 62,544/5 (12) Kul
Linnutii on lindude jauks Luujast luudud nei, teisi nimesi tal
ei ole.
RKM II 147,98 (29) Hää
Linnutii on lapsest saadik vanemate puult räägitu. Linnutiid
ma tään küll, valged jutid üle taeva. Linnutii
on ta sellepärast, et linnud ka sedavisi ridades lendavad,
et linnudel oleva oma õhutii sedapidi, kudas sii Linnutii
käib. Teisi nimesi põle kuulnu.
RKM II 147,52 (21) Hää
Linnutied vahiti, et linnud pidid menema - juo linnutie on üleval,
sügise pimedad üöd sis tähtedest vööt
üle taevalaotuse.
RKM II 200,347 (156) Lüg
Linnutee läheb taeva alt läbi niikui vikerkaar. See
pidi olema lindude tee, pidi minema Jeruusalemma.
ERA II 192,466/7 (11) Hag
Linnutee peab olema, linnud pidid lendama selle järele. Taevatedred
lendavad väga kõrgest, paistavad kangeste aljad olema,
kange vihin on, elkad, kanged valged on, õbeda moodi. Aga
põhjatse poolt nad lindavad alati lõuna poole, lindab
seda pidi, kuda see tee pidi käima.
ERA II 62,616/7 (40) Kul
Kureteed on sügisel taevas. Need ei
ole tähed ega pilved, vaid valged viirud, mis näitavad
lindudele mineku-teed. Kevadel lindude tuleku ajal kureteed on
ka taevas, kuid neid ei ole näha.
ERA II 19,300/1 (2) Kos
Kui taevas sügisel on viiruline, siis öeldi: kureteed
on taevas, kus kured näevad lennata soojale maale.
ERA II 18,587 (6) HJn
Seda halli riba taeva laotuses, mida rahvas "linnu teeks"
kutsub, olla vanapagan oma laia viiskudega
kõndides tallanud, see olnud tema kõige suurem tee,
kust tema alati oli käinud.
H II 74,801 (11) Trm
Linnu tee: selle järele täädvad estlased ette ära,
missugune tali tuleb: on ta tuhm, tuleb soe
tali, on selge, tuleb kange külm tali. Nimi tuleb sellest,
et linnud selle "tee" mööda ära lähavad
tagasi soojale maale, kust kevade tulnud.
H, Mapp 107, (6) Krj