Uudiste arhiiv
Rahvameditsiini-alane konverents "Lood haigustest ja nende ravist"
21. oktoobril kell 10 korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ja Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis rahvusvahelise rahvameditsiini-alase konverentsi "Lood haigustest ja nende ravist".
Osalemisest ja esinemisest teatada 6. oktoobriks aadressil asta@folklore.ee. Teesid saata samal aadressil 13. oktoobriks.
Erinevates uurimustes on lääneliku inimese haigestumist käsitletud omalaadse normide rikkumisena. Selle käsitluse kohaselt on haigus ebanormaalne seisund, kus raskesti haige inimene häbimärgistatakse ja tõrjutakse normaalsest elust välja. Haigust tunnetatakse ühiskondlikul ja individuaalsel tasandil ohuna, kuna see ohustab keelelis-kultuurilisel tasandil aktsepteeritud müüti "inimese igavesest ja tähendusrikkast elust". Ühiskondlikul tasandil seab haigus ohtu tootlikkuse ja üldise heaolu, kuna haiged inimesed kulutavad ühiskondlikke ressursse ega suuda teha tööd. Majandus- ja sotsiaalteadustes on riigi heaolu mõõtmise üheks kriteeriumiks haigete inimeste hulk, sest endiselt usutakse, et heaoluühiskonnas suudetakse tagada inimestele parem tervis. Ometi on nõnda, et normaalses situatsioonis ei ole inimene tegema otsuseid oma tervise suhtes. Haigus saabub alati ootamatult.
Individuaalsel tasandil mõjutab haigus inimese sotsiaalset seisundit.
Inimeste räägitud ja kirjutatud haiguse lugudest ilmneb, et haigus võib markeerida ka positiivset muudatust elus. Juhul kui inimene murrab eelmainitud tervisemüüdi ja aktsepteerib, et elu ei kesta lõputult ja seda tuleb kasutada nüüd ja praegu.
Haigustest pajatavad lood ja lood sellest, kuidas haigusi ravitakse, võimaldavad erinevate individuaalsete ja ühiskondlike aspektide vaatlemist. Nii suulised kui ka kirjutatud lood sisaldavad erinevaid suhtumisi haigusesse ja tervisesse. Seega on need eriti heaks vahendajaks haiguse ja tervise tähenduse erinevate aspektide vaatlemisel.
