Uudiste arhiiv
Lahkus akadeemik Arvo Krikmann (21. VII 1939 – 27. II 2017)
Eesti humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.
Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal Avanduse vallas Pudivere külas, õppis Pudivere Algkoolis aastail 1946–1950, Simuna 7-klassilises Koolis aastail 1950–1953 ning Väike-Maarja Keskkoolis aastail 1953–1957. 1957. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina 1962. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Arvo Krikmann Kirjandusmuuseumi, kus ta töötas 1969. aastani, misjärel oli aastail 1970–1972 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1975. aastal kaitses Arvo Krikmann filoloogiakandidaadi väitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate problemaatikast. Aspirantuuri järel töötas ta aastatel 1973–1977 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris, 1977. aastast KKI-s arvutuslingvistika sektori vanemteadurina, hiljem Eesti Keele Instituudi peateadurina ja aastail 2000–2014 Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna vanemteadurina.
Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostamine ja toimetamine. Arvo Krikmanni doktoritöö „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu 1997) on põhjapanev lühivormialane uurimus.
Viimastel kümnenditel rakendas Arvo Krikmann rahvaluuletekstide uurimisel kognitivistlikke ja lingvistilisi meetodeid, silmapaistva eduga arendas ta Eesti huumoriuuringuid. Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud.
Isikliku uurimistöö kõrval oli kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö. Tartu Ülikooli erakorralise professorina pidas ta 1990. aastatest alates loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd.
1997. aastast kuulus Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta oli mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide, toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.
Arvo Krikmann on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, kultuurkapitali aastapreemia, Balti Assamblee teaduspreemia, Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinnaga. 2014. aastal pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.
Kolleegid ja õpilased jäävad Arvo Krikmanni mäletama kui erakordselt säravat teadlast, erakordselt sügava eruditsiooniga suurt inimest.
Hüvastijätt Arvo Krikmanniga 3. märtsil kell 12 Tartu krematooriumis.
