Uudiste arhiiv
Oodatakse ettekandeid folkloristide talvekonverentsile 26.-27. veebruaril 2015
Folkloristide kümnes talvekonverents “Mälu. Meenutamine. Muistend.” toimub 26.-27. veebruaril 2015 Taevaskoja puhkekeskuses,
2014. aasta sügisel möödus 70 aastat keele- ja rahvaluuleteadlase Aino Laaguse sünnist. Eesti folkloristide kümnendat korda toimuv talvekonverents on pühendatud teemadele, mis kajastusid tema uurijahuvides ja on ka üldisemalt folkloristliku kultuurianalüüsi keskmes. Kolm konverentsi pealkirja hõlmatud märksõna puudutavad pärimusprotsessi eri tasandeid. Mälu on kultuuriuuringute üks kesksetest kontseptsioonidest, mille folkloristlike uurimisaspektidena kerkivad esile näiteks individuaalne ja sotsiaalne mõõde. Meenutamise kaudu modelleeritakse sündmused ja kogemused kultuuris kõnekateks üksusteks, mis osutab folkloori protsessuaalsusele.
Aino Laaguse uurimistöö fookuses oli muistend kui folkloori žanrisüsteemi dünaamiline pidepunkt ning ta tõi eesti folkloristikasse situatsioonianalüüsi. Nii soovime pöörata tähelepanu muistendi ja teiste folkloorižanrite omavahelistele kokkupuudetele ning nende analüüsis rakendatavatele uurimismeetoditele. Osa sessioone on kavas korraldada ümarlaua vormis (nt Teaduskeel interdistsiplinaarses kontekstis).
Allpool on esitatud valik teemasid ja küsimusi, millele ühiselt konverentsi käigus vastuseid otsida.
* Folkloristlik vaatepunkt mälule ja ajaloole. Kuidas formeeruvad ja suhestuvad omavahel erinevad minevikku kajastavad nn. ametlikud ja alternatiivsed lood? Millistes aspektides väljendub lugude rivaliteet ning kuidas see folklooris kajastub? Kuidas panevad lood inimesi liikuma ning kuidas selles dünaamikas väljendub mälu, meenutamise ja muistendi tasand?
* Kogemuse ja sündmuse vormimine lugudeks. Mis mõjutab kogemuse sõnastamist? Millest soovitakse kõnelda ja millest eelistatakse vaikida? Kuidas kujuneb kogemus sotsiaalseks kompetentsiks? Millised on need lood, mis käivad inimesega kaasas ning aktualiseeruvad teatud aegadel või kohtades? Kuidas väljenduvad folklooritekstis kogetud situatsioon ja jutustamist raamiv kontekst?
* Folkloorižanrid, mis mõjutavad kogemuste sõnastamist ning meenutamisprotsessi. Kuidas lood loovad lugusid? Kuidas on kogemus ja meenutamine seotud žanriküsimustega ja žanrite omavahelise “tööjaotusega”?
* Rahvajuttude uurimise meetodid ja interdistsiplinaarsus. Milliseid uurimismeetodeid kasutades saab arhiivis leiduvaid muistenditekste “kõnelema panna”? Millist rolli mängivad muistendite tõlgendamisel parajasti moes olevad teooriad? Kuivõrd on võimalik saada jälile sellele, mis tähendust kandis mingi rahvajutt selle kõneleja jaoks omal ajal? Millist tüüpi interdistsiplinaarseid lähenemisi saab rakendada muistendiuurija?
* Teaduskeel interdistsiplinaarses kontekstis (tõlkelaenud ja -probleemid, mõistepiiride hägustumine teadusalade vahelisel maastikul). Kuidas on viimaste kümnendite arengud mõjutanud folkloristika (ja teiste erialade) sõnavara ja keelekasutust?
* Elulood eesti diasporaa kogukondades.
Palume konverentsile registreeruda TÜ kultuuriteaduste kodulehel (http://www.flku.ut.ee/et/osakonnad/talvekonverentsi-registreerimisvorm) asuva elektroonilise vormi kaudu 31. jaanuariks. Sama vormi kaudu palume esitada ka ettekandesoov ning teesid (kuni 4000 tähemärki).
Transport 26. veebruari hommikul Tartust Taevaskotta ja 27. veebruari pärastlõunal tagasi Tartusse korraldatakse tellitud bussiga.
Talvekonverentsi korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus, CECT) ja Eesti Kultuurkapital.
Lähem info: Kristel Kivari, e-post kristel.kivari@ut.ee, tel. 5111290, Tiina Sepp, e-post tiina.sepp@ut.ee, Ergo-Hart Västrik, e-post ergo-hart.vastrik@ut.ee, tel. 7376214.
