Uudiste arhiiv
Ajakirja Mäetagused 56. number võrgus loetav
Ajakirja Mäetagused 56. number pakub võimaluse saada ülevaade pärimusliku ajaloo uurimise hetkeseisust ning arutleda, milliseid suundi ja otsinguid esineb pärimusliku ajaloo alal Soome, Eesti ja Läti koostöös.
Marta Kurkowska-Budzan tutvustab suulise ajaloo akadeemilist uurimist Poolas ja sellele tuginevat suulise ajaloo materjalide kasutamist avalikkuses (nt muuseumides, linnatänaval, internetis, sh tänapäevase infotehnoloogia võimaluste kasutust suulise ajaloo taasesitamisel). Joni Krekola ja Pauliina Latvala tutvustavad Soome paralamendi raamatukogus olevat endiste parlamendisaadikutega tehtud suulise ajaloo intervjuude kogu, mis sai alguse 1980. aastatel.
Kristi Grünberg arutleb enda kui intervjueerija kujunemise üle, ühitades intervjuumeetodi teooriaid ja enda kogemuse. Ta näitab, kui keeruline on minna intervjueerija rollist üle uurija rolli, eriti kui samal ajal ei saa eirata teisigi rolle (lähisugulane, kaasmaalane vms).
Tiiu Jaago artiklis pakub analüüsitava materjalikogu looja, ajaloolane Hillar Palamets võimaluse jälgida meetodi kujunemise erinevaid etappe. Artikli kirjutamise ajendiks oli autori sõnul aga küsimus, kuidas saab pärimusliku ajaloo uurimises kasutada arhiivitekste, mis ei ole loodud pärimusliku ajaloo eesmärke ja teooriat silmas pidades.
Ieva Garda-Rozenberga ja Māra Zirnīte artiklis tõuseb taas olulisena esile intervjuu. Autorid tuginevad Läti pärimusliku ajaloo arhiivile, mis sisaldab suuremas osas intervjuu-helisalvestusi, talletatud välitöödel Läti erinevates piirkondades viimase veerandsaja vältel. Valik on tehtud kahe etnilis-kultuurilise rühma esindajate – liivlaste ja mustlaste lugudest, et leida Läti ühiskonna vaatepunktist neile lugudele iseloomulik kultuuriline koloriit.
Pihla Siim analüüsib 20. sajandi viimasel aastakümnel kujunema hakanud mitmemaisuse kogemust: ta intervjueerib inimesi, kelle pereliikmed elavad harali kas Loode Venemaal, Eestis või Soomes. Mitmemaiste perede pärimusest kirjutab ka Anne Heimo, kelle tähelepanu keskmes on kas esimest või mitmendat põlve väljarännanute kogukond – Austraalia soomlased.
Usunditeemat käsitleb kõnealuses numbris Marko Uibu artiklis “Inglid ja Inglipesa internetifoorum uue vaimsuse kandjate ja legitimeerijatena”. Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused
