Meie koolis oli viimati Lible laat. Meil toimus see saalis, saal oli rahvast täis. Selle korraldas õpilasomavalitsus, kus ka mina olin, kuid see pole oluline. Saal veeti laudu täis, niipalju laudu, kui paljud inimesed olid ennast sinna registreerinud. Kell kaksteist hakkas pihta ja kestis mingi kella üheni. Laadal käisid igasugused mängud, oksjon oli, ja rohkem just algkooli õpilased müüsid asju. Mina ja minu sõbranna Triin tegime mänge. Meie isiklikult kutsusime seda mängu "Kommilõikamismänguks". See mäng käis nii, et ühe pulga külge olid seotud nööridega maiustused. Ja silmad peavad kinni olema, kui seda mängu mängida. Mängu peab mängima nii, et silmad kinni peab teatud korra nööridest läbi lõikama. See mäng oli väga tore, paljud käisid seda mängimas, 20 sendi eest. :D
Tuppa tõmmati üles nöör ja selle külge seoti niidiga kõiksugu väikseid asju. Siis seoti ühel mängijal silmad kinni, anti talle suured käärid kätte, keerutati teda mitu tiiru ringi ja siis pidi ta minema ja lõikama omale ühe riputise. Käega ei tohtinud katsuda, ainult kääridega lõgistada. Kui õnnestus midagi alla lõigata, sai lõikaja selle omale. Seda mängisime enamasti sünnipäeval külalistega.
Täisviide
ERA, DK 100, 9 (5.1ee) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Vahel (nt jõulude ajal) mängisime ka "pimedat rätsepat". Mängija pidi seotud silmadega minema ja kääridega lõikama nöörile riputatud asju (komm, õun, vms).
Täisviide
EFA I 168, 128 < Võnnu khk. < Väike-Maarja khk., Kiltsi al. - Eha Võso, s. 1948. a. (2013).
Lapsed nii väga armastavad maiustusi. Ja eks siis jõuluajal saa neid kõige rohkem. Aga sageli ei anta neid nii kerge vaevaga kätte, peab enne ikka veidike vaeva ka nägema. Mäletan seda vigurit juba väikesena lapsepõlvest. Harilikult tehti seda mängu jõululaupäeva õhtul, siis kui saunast tulnud ja jõuluvana ka juba käinud, ning jõulupõhud juba üsna peened. Kästi siis meid, lapsi, teisse tuppa minna, kus pidime kannatlikult ootama, kuni lubati tulla.
Ilus vaade avanes silmadele, kui avati uks. Üle suure rehetoa oli pandud pikk nöör, täis kõiksuguseid ilusaid asju. Küll kooke, kompvekke, õunu, ilusaid mänguasju ja palju, palju muud. Igaüks oleks tahtnud aga kohe midagi enesele. Aga see saamine polnud nii kerge. Esiteks viidi sind neli sammu eemale nöörist, millel ripnesid need ilusad asjad, seoti silmad, anti käärid kätte. Nüüd pidid ise ümber keerama, nööri juure tulema ja pimest peast lõikama midagi nööri küljest. Mis ära lõikasid, said endale. Sageli oli aga nii, et läksid hoopis teise külge, kus polnud nööri, ja siis muidugi lõikasid ainult õhku. Nimeks oli sellel mängul „Pime rätsep“.
Täisviide
ERA II 94, 350/1 (21) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)