Üks mängija on nõid. Teised jooksevad nõia eest ära. Kellele nõid külge saab, see jääb seisma, käed laiali. Teised peavad teda päästma. Kellel kolm korda küljes, see jääb uueks nõiaks.
Täisviide
ERA II 88, 431 (21) < Rakvere l. – Léon Ney, s. 1920 (1935)
Üks on „nõid“, nõial on kepp käes ja ta käib väljas. Lastel on aga kodu, kust nõid neid kätte ei saa. Kui nõid läheb kaugemale, lähevad lapsed kodust välja. Kui aga nõid saab ühe kätte, jääb see jälle nõiaks.
Täisviide
ERA II 93, 163 (3) < Pühalepa khk., Kärdla al. – Asta Parras, Kärdla algkooli õpilane < isalt ja emalt (1935)
Üts mängjest on nõid, tälle mähitas üts valge rõivas ümbre käe. Nõid nakas tõisi takah virotamma. Kellele ta saasõ lüvvä, tuu jääse saisma ja nõst käe’ üles. Tõõsõ mängjä jälke püüdvä tuu mano minnä, kel käe’ üleväh ja tahtva tälle lüvvä. Kui saava lüvvä, siss pääses tuu nõiaunõst ja või ar paeta. No kaes nõid jälke, kedä kätte saa-as. Mäng ei lõpõ inne, kui kõik omma nõiaunõh.
Täisviide
ERA II 151, 542/3 (14) < Setu, Mäe v., Esimäe t. – Paul Evik, s. 1913 (1937)
Poisid tahavad meil "Nõida" mängida. Igavesed nõiahaiged. "Nõida" on ikka tore mängida küll, nemad jooksevad aga kogu aeg eest ära ja meie ajame nagu segased neid taga. Nii on alati, et tüdrukud ajavad taga või siis pannakse mingi väike põnn meie poole.
"Kulli" mängitakse nii: Kõige pealt valitakse "kullid" välja. Kui need on välja valitud, siis hakkavad kullid teisi taga ajama. Kui kull saab kedagi puutuda, siis see inimene enam liikuda ei tohi. Kui kõik on kinni, siis on esimesed jälle kullid. Kui keegi on kinni, siis saab teine teda lüüa lahti.
Lapsed valivad endi seast "surma", kes hakkab neid taga ajama ning peab neid puutuma. Puudutatav jääb seisma niikaua, kuni elus laps teda puudutab. Lastel igaühel on kolm elu. On mõnel lapsed elud täis, jääb ta ise surmaks, kuid teistel algavad elud uuesti ühest peale.
Üks hakkas teisi taga ajama. Kui ta kedagi puudutas, siis oli see kinni. Teine võis päästa, aga kui ta kõik kinni sai, siis jäi see "käpaks", keda esimesena kinni lõi.
Üks jooksumäng on "Kivikuju", seda mängitakse nii: lepitakse kokku, kes tagaajaja on ja hakatakse mängima. Tagaajaja peab teisi puudutama. Keda ta puudutab, peab paigale jääma. Teised mängijad võivad teda lahti puudutada. Kes kolm korda kinni on olnud, peab ise teisi taga ajama.
Pallikulli mängu mängitakse nii, et on hästi palju lapsi, kas 5 või 7. Veel peab olema üks väike pall. Kelle käes on pall, too ongi kull ja kui kull viskab palliga kellelegi pihta, siis on too kull.
Üks mängijaist saab "nõiaks". Teised "õunavarasteks". Tehakse pikk kriips. nõid / õunavargad Teisel pool elab nõid, teisel pool õunavargad. Öösel, kui nõid magab, lähevad õunavargad vargile. Nõid kuuleb krabinat ja ärkab, hakkab siis õunavargaid taga ajama. Need jooksevad üle piiri. Nõid aga ei saa teisel pool piiri püüda. Püütu saab uueks nõiaks.