Üks mäng, mis mulle väga meeldib, on olemas. Õpetan teilegi. 2 võistlejat peab olema. 10 tennisepalli ning üks suurem ring, et peale astudes ära mahuks ja ruumi ülegi jääks. Mäng näeb välja nii: üks võistleja läheb ringi peale, teine võistleja jääb temast kaugemale (vähemalt 3-4 m eemale) ning võtab palli enda kätte. See, kelle käes on pallid, hakkab ringil (see ring peab olema vähemalt põrandast kõrgem) olevale pihta viskama. Ringil seisev võistleja võib hüpata, kummardada ja eest ära astuda, peaasi, et jalg-käsi üle ringi ei oleks. Kui see juhtub, annab pallidega viskajale 2 punkti. Punkte loetakse nii, et mitu palli ringil võistlejale pihta viskad, nii mitu punkti sa saad. Ja vahetame kohad!
Vaja: vähemalt 4 mängijat, 4 mängukeppi, kaigast või kurikat (75 cm), telliskivi, tühja õllepurgid. Telliskivi pannakse maha ja selle peale purk. Üks mdängija hakkab vahiks. Teised lähevad 30 meetrit eemale, tõmbavad sinna piiri ja rivistavad end üles. Igaüks heidab oma kaika purgile lähemale. Purgi tagumise joone tagant annab 5 palli. Kui keegi pihta ei saa, jookseb vaht oma kohale ja hakkab purki kaitsma, takistades kepiga vehkides mängijatel oma keppidele lähenemist. Kui mängijad oma kepid kätte saavad, püüavad nad purki ümber lüüa. Seda peavad nad tegema ilma, et vahi kurikas neid puudutaks. Purgi ümberlööja saab ühe punkti, kui ta lööb purgi joone taha enne, kui vaht purgi oma kohale paigutab, talle järele jookseb ja teda puudutab (mitte ei löö) ja purgi uuesti ümber lööb. Kui see vahil õnnestub, saab ta ühe palli ja asub ründajaks. See, keda puudutati, läheb uueks vahiks. Ründe ülesanne: tabada kepiga purki ilma, et vahi kepp teda puudutaks ja tormata koos teistega joone taha. Selle eest üks pall. Vahi ülesanne: kaitsta purki, puudutada kedagi oma kepiga, lüüa purk ümber ja tormata joone taha. NB! Soovitav kasutada käelabadel kaitsmeid.
Tuleb teha kolm pikka joont, iga joone vahele tuleb jätta kümme sammu vahet. Iga inimene võtab endale sobivama pulga. Neljandale joonele pannakse tühi plekist karp. Siis lähevad kõik esimese joone juurde ja hakkavad pulka loopima üle selja, kelle pulk on kõige ligemale, see on pedi. Kui üks inimene on saanud 3 korda vastu purki, siis läheb ta teise joone juurde jne.
Meenus veel üks mäng: "Taadi löömine". Vai löödi maasse, selle peale pandi vastava kujuga puupulk. Siis löödi kaikaga vaia pihta, nii et pulk – "taat" – eemale lendas. Kes taadi kõige kaugemale lõi, oli võitja. See oli suuremate poiste mäng.
Täisviide
EFA I 170, 25 < Keila < Venemaa, Krasnojarski krai < Ambla < Türi - Tiit Birkan, snd. 1938. a. (2013).
Kurnimängu peetakse vabas õhus, on rohkem karjalaste mäng. Kurn seatakse künka otsa, kust seda mängijad kordamööda kaigastega alla viskavad. Üks on mängijatest kurni ülesseadja. Kes viskajatest kurni ei trehva, asub kurni ülesseadjaks, ja endine ülesseadja asub tema asemele viskama. Esimene kurniseadja võetakse mängijate hulgast juhuslikult, ehk jälle valitakse „loosi“ läbi. Kuuldud, kuid ei mäleta, kellelt (kaua aja eest). Praegu ei mängita.
Täisviide
ERA II 107, 495/6 (22) < Torma khk., Avinurme v. – Mihkel Sild (1936)
Augud tehakse ringis ümber augu, mis on suurem ja sügavam. Väikesed augud tehakse umbes 1 ½ m kaugemal suurest august. Väikeseid auke on nii palju, et oleks üks auk vähem kui on mängijaid. Valitakse, kes jääb kurni aukuajajaks. Kurn pannakse suurde auku. Kõigil on käes „kjõtsukaegas“. Kaika üks ots peab olema augus, teisest otsast hoitakse kinni. Kõik väikseis aukudes olijad ajavad kaikaga kurni august välja. Kurni aukuajaja katsub siis, kui on mõnel kaigas väljas, oma kaigast asemele panna. Kui saadakse kurn välja, peab aukuajaja ta säält kaika abil ära veeretama – tal on püüd seda uuesti suurde auku ajada. Kui aga mõnel on kaigas august väljas, nii et kurni aukuajaja saab oma kaika ennem asemele pista, peab see ise kurni aukuajajaks hakkama. Kui saab kurni aukuajaja kurni suurde auku, siis paneb ta oma jala kurnile, et teised ei saaks kurni kohe välja. Kõik augusolijad vahetavad üksteise järel auke. Kurni aukuajaja võib vahetamisajal minna sinna auku, kuhu ta tahab. Vahetada võib mitu korda. Aukudes olijad võivad ka ise auke vahetada, kui tahavad. Mängivad poisid.
Täisviide
ERA II 95, 88/9 (22) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Lagedale platsile veetakse kriips, mida kutsutakse piiriks. Mängijad jaotatakse osavuse ja tugevuse järele kahte ossa. Kumbki osa kummalegi poole piiri. Mängijate kindlat arvu ei ole. Kui on kõik mänguvalmis, visatakse „kjots“ veerema.
„Kjots“ on ümmargune puu otsast maha saetud ketas. Osavamad lööjad on piiri lähemal, kuna väiksemad poisid on taga ametis kjotsu püüdmise ja teistele etteveeretamisega.
Kõikidel on käes kõvera otstega kaikad, millel on löömise poolt küljest liusuks lõigatud pool, et kjots hästi kõrgelt ja kaugele lendaks. Kui on mängijaid rohkem, siis on ka tarvitusel rohkem kjotsa. Mõlemad osad tahavad kjotsu enese poolt piiri ära lüüa. Kui kjots seisma jääb, siis peab see pool, kus see seisma jääb, kjotsu teistele veeretama. Kui mõni mängija tüdineb, siis vastasmängijad ütlevad pilgates: „Topid palavad, rasvad sulavad!“ Sama mängu mängitakse ka kurnidega.
Harilikult mängivad poisid. Vanasti ja ka praegu.
Täisviide
ERA II 95, 69/70 (1) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Kurnimänge on vanasti mängitud kõvera otsaga kaikaga. Puu otsast saeti üks ümmargune puujupp ja see vooliti ümmarguseks. Seda mängu mängiti külavahel. Kurnimängus pidi ühepalju mehi kummaski otsas olema ja igal poisil olid kaikad käes. Üks poistest viskas kurni teise otsa, siis hoidsid teise otsa mehed kaigastega kurni vastu, et kurn teatud märgi pihta ei läheks. Kes kurni teatud märgi vastu saanud oli, siis oli see ots võitnud. Siis vahetasid mängijad otsad ära ja hakkasid jälle mängima.
Täisviide
ERA II 93, 297/8 (1) < Karja khk., Pärsamaa v., Robaka k., Pärdi t. – Liidija Laba, Armuadra algkooli õpilane < emalt, s. 1888 (1935)
Kurnimängu saavad korraga ainult kaks mängijat mängida.
Mulla pääle tehakse kaks kasti viie-kuuesammulise vahemaaga. Kasti külje pikkus on harilikult üks meeter.
Kurnideks kasutatakse vaksapikkuseid ümmargusi puupulki, viskekaigasteks aga kolm korda pikemaid ümmargusi pulki. Kurne tehakse üldse kaksteist, viskekaikaid kaheksa.
Mängu käik on järgmine. Kurnid jagatakse pooleks ning üks mängija läheb oma kuue kurniga ühe kasti juurde, teine jälle teise kasti juurde. Kumbki mängija ehitab oma kasti esimese ääre juurde „vorsti“, „rongi“, „värava“, „suurtüki“, „pääsukese“ või „poisi“.
Üks mängija hakkab nüüd oma kasti tagant viskekaigastega teise mängija kastist kurne välja viskama.
Kumb ennem teise kasti tühjaks viskab, on võitja. Siin tuleb seda meeles pidada, et üks mängija viskab järgimööda kaheksa kaigast ära, siis saab alles teine mängija viskama hakata. Teine mängija võib aga ka siis kohe viskama hakata, kui talle mõni kaigas on visatud.
„Rongi“, „väravat“ ja „suurtükki“ on kõige kergem välja visata.
Täisviide
ERA II 90, 291/2 (35) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)