„Koots, koots kullike, naats naats nabrake. Kos see kulli pesake?“ – „Metsas kuuses kullipesa.“ – „Kus see kuuseke?“ – „Vanamees raius kuusekse.“ – „Kus see vanamees?“ – „Vanamees suri ära.“ – „Kus teda mateti?“ – „Metsa põllupeenra alla.“ – „Kus see põllupeenar?“ – „Ader kündis põllupeenra.“ – „Kus see adrake?“ – „Ader hüppas kandu.“ – „Kus see kannuke?“ – „Must härg üras kannukse.“ – „Kos see must härg?“ – „Must härg laudan lõa otsan.“ – „Kus see tuleke?“ – „Tuli läks tiide taeva alla.“ – „Kellega sinna järele minnakse?“ – „Redeliga, tooliga, pingiga,“ jne. Mäng: Üks istub keskel maas. Teised kõnnivad reas ümberringi ja ise laulavad kootskulli-laulu. Kui laul lõpeb ära, siis jäävad kõik seisma ja kes rea otsa ees on, see hakkab maasistujaga kõnelema. Maasistuja on „kull“. Ringisiblijad on „kanad“ ja ringi ees käija on „kukk“. Kukk küsib kullilt: „Mis sa siin teed?“ Kull vastab: „Auku kaevan.“ „Mis sa selle auguga teed?“ küsib kukk. „Tule panen sisse“, vastab kull. „Mis sa selle tulega teed?“ küsib kukk. „Paja panen pääle,“ vastab kull. „Mis sa pajaga teed?“ küsib kukk. „Vee panen sisse ja ajan keema,“ vastab kull. „Ja mis sa selle veega teed?“ küsib kukk. „Kana ja kuke karvu võtan,“ vastab kull. „Mis nad sulle kurja on teinud?“ „Perenaise oad ja läätsed on ära söönud.“ „Kus nad ise olid?“ „All orus tegid aeda.“ „Kui kõrge see aed oli?“ „Nii kõrge kui taevani.“ „Kui tihe tema oli?“ „Nii tihe kui sarja põhi.“ „Ära valeta, tema ise magas saunalaval, leivapäts oli pea all, koorekirn oli jalutsin, verine lehmahänd hammaste vahel.“ Maasistuja „kull“ tõuseb püsti, läheb „kukega“ kaklema ja võidab kuke ära. „Kanad“ lähevad hirmuga laiali. Nüüd hakkab kull kanu püüdma.
Täisviide
ERA II 107, 435/7 (1) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Elvi Veskemäe, s. 1916 (1936)
Mängijad seisavad rongreas, osavõtjate arv pole tähtis. Kui mängijaid on palju, siis võib neid jaotada gruppidesse. Esimene reasseisja hakkab ümber rea käima ja iga kord, kui jõuab uue esimese reasseisjani, küsib ühe küsimuse, mille pääle esimene vastab. Teise ringiga kohale jõudes küsib teise küsimuse jne., kuni kõik küsimused läbi. Viimase küsimuse lõpetanud, läheb, jääb rea lõppu seisma ja tema järele hakkab küsima ja ringi käima see, kelle käest enne küsiti. Iga ringi aeg küsib ühe küsimuse ja nii see kordub, kuni kõik reasseisjad on olnud küsijad ja vastajad. Kes vastata või küsida ei oska ja vastusega kaua viivitab, annab pandi. Küsimused ja vastused: 1. Koots, koots, kullikene, kus see kulli pesakene? Laanes laia lepa otsas, kodus kuiva kuuse otsas. 2. Kus see kuusk siis jäi? Mees raius kuuse maha. 3. Kus see mees siis jäi? Mees maeti maha. 4. Kus ta maha maeti? Pika põllu peenrale. 5. Kus see põllu peenar jäi? Küüdud härjad kündsid üles. 6. Kus need härjad siis jäid? Härjad tapeti ja söödi ära. Mängu lõpul hakatakse pante lunastama.
Täisviide
ERA II 96, 322/3 (1) < Paistu khk., Heimtali v., Rõõsa t. < Kõpu khk., Suure-Kõpu v. – Aliide Kark, Puiatu algkooli õpilane < vanaema (1935)
Lapsed seisavad üksteise taga reas, nad on „kanad“. Üks laps rea ees, see on „kull“. Kull küsib oma vastasseisva kana käest: „Kuuts, kuuts kulli, naats, naats nalli, kus see kulli pesa olli?“ Kana: „Suure kuiva kuuse otsas ja mäda männiku ninas.“ Kull: „Kus see kuusk jälle jäi?“ Kana: „Vanamees raius kuuse maha.“ Kull: „Kus see vanamees jälle jäi?“ Kana: „Vanamees suri ära.“ Kull: „Kus see vanamees jälle maeti?“ Kana: „Pika põllu peenarisse.“ Kull: „Kus see peenar jälle jäi?“ Kana: „Mustad härjad kündsid ümber.“ Kull: „Kus need härjad jälle jäid?“ Kana: „Karu murdis härjad ära.“ Kull: „Kus see karu jälle jäi?“ Kana: „Karu kargas ruugu.“ Kull: „Kus see ruug jälle jäi?“ Kana: „Vikat niitis ruu maha.“ Kull: „Kus see vikat jälle jäi?“ Kana: „Vikat kargas põhku.“ Kull: „Kus see põhk jälle jäi?“ Kana: „Kanad kaabitsesid põhu üles.“ Kull: „Kus need kanad jälle jäid?“ Kana: „Kull viis üle mere Kihnu, vaskvankritega, raudratastega, tinatilkadega, laevalaudadega.“ Siis hakkab kull kana taga ajama ja kui ta kätte saab, siis jääb kana uueks kulliks. Vana kull läheb rea lõppu. Nii mängitakse edasi.
Täisviide
ERA II 95, 448/50 (21) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Salme Allikivi, Kabli algkooli õpilane < Maria Allikivi, 70 a. (1935)