Mängijad istuvad paarikaupa ringis pinkidel. Üks käib ringi sees ühe juurest teise juurde ja koputab pika kepiga vastu maad ning küsib: „Kus elab kits-kibinaaber?“ Kui talle vastatakse: „Teises talus,“ siis läheb ta edasi. Samal ajal vahetavad ta selja taga paarid oma kohti. Kui saab küsija tühjale kohale taganeda, võtab hooletu mängija kepi ja läheb jälle küsima ja omale kohta otsima.
Täisviide
ERA II 89, 350 (4) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)
Seda mängu saab mängida paljude mängijatega. Üks mängija tuleb ühe juurde ja ütleb: „Kas Kivinaaber kodu?“
Teine vastab: „Ei ole. Läks teise peresse!“ See läheb teise juurde küsima. Selles mängus on igal mängijal kivi. Kui ta läheb teise juurde, siis see katsub kohta ära vahetada. Kui küsija on kärmem, siis ta saab ise kivi pääle. Kui ei ole, siis hakkab ta uuesti küsima. See, kes on oma kohast ilma jäänud, hakkab küsima. Mäng on praegugi tarvitusel. Mängu mängivad lapsed. Mängu tean vanaemalt.
Täisviide
ERA II 91, 442/3 (46) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lepiku k., Valguta t. – Robert Kruberg, Nehatu algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Mängijateks kolm last. Mänguplatsiks on kaks kivi. Kaks last on kividel ja kolmas kivide vahel. Kivid olgu teineteisest 3 meetrit kaugel. Nüüd annavad kivide peal olijad teineteisele märku, et nad platse vahetada tahavad, ja jooksevad teineteise kivi poole. Kui nüüd see, kes kivide vahel on, vahetust ei märka, peab ta ikka edasi kivide vahele jääma. Kui ta aga vahetust märkab ja jõuab joosta ennem sinna kivile, mis ilma peremeheta on, jääb see jälle kivide vahele, kes vahetuses ilma kohata jäi.
Täisviide
ERA II 92, 295/6 (40) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad, nii palju kui neid olnud, istunud ringi. Ringi keskel olnud üks mängija, kepp või tokk käes. See läinud ühe istuja ette, ütelnud: „Tere, tere, kivinaaber.“ Teine vastu: „Jumalime, puunaaber.“ Esimene: „Anna mulle aset.“ Teine: „Mine üle aia teise tallu.“ See, kelle käest küsitud, pidanud oma istekoha ümber vahetama, ja teised mängijad ka kõik. Seesolija pidanud ka endale siis istekoha muretsema. Kui ta kaks korda juba ilma kohata jäänud, andnud pandi. Kes järgmisena ilma kohata jäänud, see olnud siis küsija.
Täisviide
ERA II 96, 159/60 (6) <Karksi khk., Karksi v., Nuia al. – Marie Sarv < Kadri Jänts, 77 a. (1935)
Mängijaid 10–15. Seisavad kahes reas. Üks on üksik. Sellele antakse kepp kätte. Üksik peab kellegi ees kepiga kolm korda koputama ja ütlema: „Tere, tere, kivinaaber, anna mulle aset!“ Vastus: „Mine küsi naabrilt!“ Selle aja sees püüavad teised tema selja taga kohti vahetada. Kes ringi keskel on, peab katsuma kellegi asemele hüpata. Läheb see tal korda, jääbki ta sinna. Kes sel korral üksinda jääb, jääb küsijaks.
Täisviide
ERA II 105, 643/4 (6) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)
Mängijad istuvad kõik ringis, üks seisab keskel ja läheb ühe ringisolija juurde ning ütleb: „Kivinaaber, anna aset!“ See ütleb: „Mine teise tallu!“ Nii käib keskelolija kõik ringisistujad läbi. Nüüd tõusevad kõik püsti, keerutavad üksi ja loevad: „Kivinaaber, anna aset, kivinaaber, anna aset, kivinaaber, anna aset!“ Nii loevad nad, kuni see endine küsija ütleb üks, kaks, kolm; ja kõik istuvad. Kes kõige viimaseks jääb, saab küsijaks. Märkus: Küsijat võib ka liisuheitmise teel valida, siis kui kaks on viimaseks jäänud.
Täisviide
ERA II 102, 492 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Räpometsa k., Rooksu t. – Alice Kallas, Sammuka algkooli õpilane, s. 1921 (1935)