1
30
86
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
1. Miljöö
1. 1. Kasvasin lapsepõlves sõjajärgses väikses Mõisaküla linnas. Meie peres oli isa, ema ja minu vend Jüri, kes oli minust kolm aastat noorem. Lapsepõlves ma lasteaias ei käinud, ema oli kodune. Minu mängukaaslased olid kõik ümberkaudsed lapsed, mängisime õues, toas ja teiste laste kodus. Elasime ühes Siberisse saadetud peremehe majas, seal oli ka üks vene pere, kellega me saime suurepäraselt läbi, mingit rahvuserinevust ja vaenu me ei tajunud, purssisime vastastikku oma ja teiste keeles, tol ajal ei räägitud ka poliitikast. Meie kodu oli linna ääres ja sageli jõudis meie mängumaa ka metsa ja heinamaale.
1. 2. Mängimiseks oli mul piisavalt aega, kuigi ka koduseid töid pidi jõudumööda tegema. Ei mäleta, et oleks mingi ülesande tõttu pidanud mängimise katkestama. Samuti ei mäleta ka, et raamatu lugemise juurest oleks ära kutsutud. Teatud aja sisustas ka ema, kes viis meid sugulastele külla, jalutama, suplema, sõitis meiega kuskile, näiteks esimene Tallinnas käik on eriti meelde jäänud, see oli enne kooli, mäletan sellest ajast nn „Aljošat“, Tundmatu sõduri ausammast, see avaldas muljet. Nägin ka merd esimest korda ja sain esimest korda keefiri proovida. Isa oli mul raudteelane ja seetõttu saime aastas ühe tasuta reisi kogu perele.
1.3. Minu meelistegevus tekkis algklassides, umbes 1957/58. Mõisaküla raudteeklubis oli lastering, mis aitas laste aega sisustada, seal lauldi, tantsiti, loeti luuletusi, korraldati üritusi, meil olid isegi balletikingad. Aastas korra oli ka suur lavastatud karneval mingist muinasjutust, kus oli kõigil lastel mingi kostümeeritud osatäitmine. Seda ringi juhendas Siberist tagasi tulnud lätlanna Puili Mirtza, hiljem oli ta nimi Raja Liis. Lasteringi kutsus mind naabritüdruk ja seal ma kasvasin ning kujunesin, õppisin esinemisjulgust ja avardasin oma silmaringi. See tegevus kestis kuni keskkooli lõpuni, siis olin ma juba näiteringis koos täiskasvanutega. Selles ringis oli palju tegevusi, me õppisime seal ka mosaiikmaali klaasikildudest tegema ning voolisime nukuteatri nukkude maske liimist ja paberist, mille me kleepisime plastiliinist nukupea kujule. Sinna klubisse tahtsin ma alati minna, seal olid mul kõik tuttavad. Seal sain ma esineda, see oli kõige olulisem. Ka koolis meeldis mul aktustel esineda.
2. Mängupaik
2.1. Kodust eriti kaugel me mängimas ei käinud, talvel mängisime rohkem toas, suvel õues. Kui läksime mõne sõbra juurde mängima, siis pidi kodust luba küsima ja kindlal kellaajal tagasi tulema. Naabripoisil oli oma hoovi pallimänguks korv kuuri seina külge ehitatud, mu vend käis seal mängimas. Oli üks huvitav väljakujunenud paik, see oli meie maja (Karjamaa 18) kõrval Ringpuiestee ja Karjamaa tänava nurgal väike Ringpuiestee tänavajupp, kus maju ei olnud, tänav viis põldudele. Lapsepõlves kutsusime seda tänavat Roheliseks tänavaks, nii oli see ainult meie pere kõnetarvituses. Sinna kogunesid ka teised ümberkaudsed lapsed, ega neid palju ei olnud, viis-kuus. Mõisakülas on ju tänavate ääres kraavid, linn on soisele maale rajatud, kevadel on palju vett, mida kraavide kaudu ära juhitakse. Nendes kraavides ujutasime paate, ise tegime väikseid paate, puust, puukoorest või paberist, purjed panime peale. Huvitav oli vaadata, kuidas paadike kulges, kõige hullem oli see, et halvasti tehtud paat vajus ümber. Ükskord oli ema ka abiks paadi tegemisel. Sellel tänaval oli üks madalam koht, kus vesi kevadel ujutas üle tänava. Me kutsusime seda kohta Kaitsekaks, s.t kaitsekraaviks.
Kui olin teismeline, kaevati 60-ndatel kodust umbes poole kilomeetri kaugusele heinamaale bassein, üks ots oli sügavam, teine madalam, seal me veetsime palju aega, suplesime, õppisime ujuma ja suhtlesime palju, me olime igal suvel korralikult päevitunud. Talvel oli selle basseini peal liuväli ja karussell. Paralleelselt selle basseiniga meenub, et enne seda käisime emaga koos pommiaukudes ujumas, need olid tekkinud sõja ajal Mõisaküla–Pärnu raudtee äärde, olid ümmargused paraja sügavusega augud. Lapsena ei seostanud me neid auke pommidega, oli lihtsalt koha nimi – pommiaugud.
Poistele pakkus sõjajärgne aeg huvi igasuguste lõhkeainete poolest. Hiljem olen koolivendadelt kuulnud, kuidas nemad Lätimaale viiva raudtee ääres padruneid otsimas käisid. Nimelt lasksid 1944. aastal sakslased põlema süüdatud linnast lahkudes Läti raudteel oma sõjamoona õhku. Poistel olevat olnud keelatud sinna minna, kuid käidi ikkagi ja tehti pauku ka, õnnetusi ei mäleta olnud.
Omamoodi mängupaigaks oli linnalähedases metsas hulkumine, mets oli kodule lähemal kui kilomeeter maad. Teadsime täpselt, kus lilled ja seened kasvasid, tundsime erinevaid metsateid kuni Läti piirini. Mäletan, et lilli sai palju korjatud. Eriti sai kevadel oodatud ülaste õitsema hakkamist, käisin iga päev vaatamas, kas ülased on nina maa seest välja pistnud, siis me korjasime neid ja viisime koju. Võilillede õitsemise aegu punusime palju võilillepärgi ja vaatasime, kui palju keegi on võid söönud, selleks panime võililleõie lõua alla, nii et see kumas lõuaaluselt kollaselt vastu. Poistel olid muidugi rakulkad, millega sai märki lasta ja täpsust õppida.
Talvel algas meie Rohelisest tänavast meie suusatee metsa ja metsa taha, lapsepõlves me suusatasime palju, suusad olid poest ostetud, sidemed pani isa kummidest ja nööridest. Sellel Ringpuiestee tänaval ehitasime talvel lumest kindlusi ja onne. Lumesõda sai ka palju mängitud, siis olid meil vastastikku meeskonnad. Kindlustes mängisime sõda punaste ja valgete vahel. Viiekümnendatel olid lumised talved, koduõue ehitati liumägi, sealt lasime kelguga alla, tagumiku peal ka. Kelgud ehitati Mõisaküla raudteevabriku meeste poolt, meil oli neid mitu, ka tõukekelke ehitasid lastele mehed vabrikus. Tõukekelku nimetasime me soome kelguks. Üheks talviseks rõõmuks oli veel hobusereel või saani taga sõitmine. Maainimestel olid hobused (sovhoosid ja kolhoosid andsid maainimestele vabalt hobuseid linnasõiduks). Me hüppasime oma maja kohal ree peale või saani taha ja nautisime sõitu, ega hobusemehed ja perenaised ei keelanud seda, mõned pidasid hobuse isegi kinni ja kutsusid lapsi sõitma. Sõitsime linna piirile ja sealt tulime jala tagasi.
Sellel nn Rohelisel tänaval mängisime soojal ajal igasuguseid tagaajamise jooksumänge, huvitav oli hüpata ühelt kraavikaldalt teisele, ega see alati ei õnnestunud ka, kui oli vaja eest ära joosta. Suvel ei saanud hein kraavikallastel kasvama hakatagi, see tänavanurk oli paljaks tallatud.
Suvel oli ka igal lapsel oma koduõues mingisugune kiik (kiige), kus võisteldi, kes kõige suurema hoo teeb, vahel sai kiige peal ka niisama uneleda. Lastejalgratas oli ainult ühel lapsel, tema andis aeg-ajalt ka teistele sõita. Sama lugu oli hüppenööriga, mida me laenasime teistelt, et harjutada.
2.2. Koolis kasutasime mängimiseks iga võimalust. Vahetunni ajal korraldati ringmänge: „Need kosjad tulid saarest, suvalle-ralleraa“, „Üks peremees võttis naise“ jne. Tunni ajal mängisime “Trips-traps trulli“ „Kartulikuhja“ ja “Laevade põhjalaskmist“. Oli veel „Vanaisa vanad püksid“ ja mingi telefonimäng, mida sai vahetunnis mängida. Pandilunastus oli huvitav. Algklassides mängisime näppude peal „Kassikangast“, murdeeas mängisime igasuguseid horoskoope, mida hoolega paljundasime ja vahetasime – see oli tüdrukute mäng. Tüdrukud pidasid ka salmikut, millest on ilus mälestus jäänud senini alles hoitud asjade hulgas. Üks romantiline tegevus murdeeas oli laulikute koostamine ja kujundamine. Sinna sai kirjutatud levinud laulude sõnu ja ilusaid pilte juurde kleebitud või joonistatud. Laulikuid vahetasime ja uudistasime, mis teisel tüdrukul seal oli, kirjutasime maha. Mina pidasin ka kodus enda jaoks päevikut, kuhu kirjutasin salamõtteid ja olnud tähtsaid juhtumeid. Seda ma kellelegi lugeda ei andnud.
Poisid mängisid igal õhtul koolimajas palli, tüdrukud käisid vaatamas. Tol ajal oli minu koolis igal õhtul võimalik koolimajja minna, tegutsesid kindlad ringid ja korraldati mitmesugust tegevust.
2.3. Koolieelikuna mängisin siis, kui soov tuli ja aega oli, mingit kindlat aega ei olnud. Sisustasin oma vaba aega mängimisega. Lugema õppisin varakult, laenutasin raamatukogust. Õhtuti mängisime vahel, mitte sageli, isa-emaga lauamänge, näiteks „Reis ümber maailma“, küllalt palju mängisime vennaga kaarte, näiteks „Linnade põletamist“. Mängisime ka peitmismänge ja pimesikku (seal mängis ka ema kaasa).
Kui mängimise aega üleüldse täpsustada, siis teiste lastega mängisime õhtupoolikul õues, kooliajal pärast tunde, ikka hiljem, kui oli juba õpitud. Õhtused mängimised õues nii suvel kui talvel lõppesid ikka sellega, et kutsuti tuppa ära, ja meie arust liiga vara, kuigi väljas oli juba ammu pime. Ühiseid mängimisi oli suvel rohkem kui talvel.
3. Mänguseltskond
3.1 Mänguseltskonnad olid kasvades ja kujunedes erinevad, algul lähemal asuvad, naabrilapsed, sugulaste lapsed. Palju neid ei olnud, kuid mõned jäid eluajaks sõbraks. Ei mäleta, et oleks mängukaaslaste ja nn sõprade vahel vahet olnud. Kellega koos mängisime, olidki sõbrad. Vahel oli ka mõni arusaamatus ja rumalus, üldiselt ei mäleta riidu, kaklemist, vihapidamist. Esimesed mängusõbrad tekkisid ikka varases lapsepõlves – naabrite lapsed. Nad olid meievanused või paar aastat vanemad. Kui koolis hakkasin käima, tekkis sõpru juurde, peamiselt need, kellega oli ühine koolitee, tasapisi sai hakatud ka nende kodudes mängimas käima.
Ühe tüdrukuga oli meil ühine kodumängimise koht tema vanaema kuuris, me pidasime seal isegi päevikut, ju siis oskasime nii palju kirjutada juba algklassides. Me kirjutasime seal ka oma klassi poistest. Temaga saime nii sõbraks, et tema vanemad tegid mulle isegi sünnipäevakingitusi, sel tüdrukul oli palju raha kommide ostmiseks, see oli ka tore, iga päev pärast kooli ostsime kommi. Me olime nii suured sõbrad, et käisime isegi ateljees ametlikult pilti tegemas. Selle tüdruku nimi oli Kristel, nende vanemad ehitasid maja (meie ehitasime ka 60-ndatel oma maja). Mäletan, et käisime Kristeli uue kodu katuse roovidel ronimas, keegi meid ei keelanud. Mänguriided olid meil tavaliselt dressid-kampsunid, jalanõud olid sandaletid ja külmal ajal säärikud, sokid sees, mingit erilist edvistamist riietusega polnud. Tähelepanu vääriv koolikaaslane, kellega me tõsiselt tülli läksime, oligi Kristel. See juhtus tühise asja pärast. Mina ei tahtnud 6. klassis enam kaelarätti kanda, lihtsalt sellepärast, et pidasin ennast suureks. Mingit halba suhtumist kaelarätisse küll polnud. Teistele see ei meeldinud, et mina pioneerikaelarätti ei kandnud, sest see oli ikka kohustus ka, ja nad kinkisid mulle Kristeli algatusel uue kaelaräti, mille ma demonstratiivselt Kristelile koju tagasi viisin, nii said vanemad ka sellest teada ja nii katkes meie sõprus täielikult pikaks ajaks, uued sidemed lõime omavahel alles paarikümne aasta pärast. Tagantjärele mõeldes oli põhjuseks ikkagi meie mõlema iseloom, me olime võimukad ja keskkooli ajal oli klassis tüdrukute vahel kaks poolt, Kristeli sõbrad ja minu sõbrad. Kõige ebameeldivam oli see, et sünnipäevale kutsumises peeti erilist vahet, kes on kes.
Head sõbrannad kooliajal olid veel Aino ja Eva, nad oskasid väga hästi laulda, teadsid kõiki tolleaegseid estraadilaule peast ja nii venis meie ühine koolitee teinekord pikaks, tänavaristil, kus lahku läksime, tuletasime ilusaid laule meelde ja jutustasime ilmaelust, tüdrukute asi, meeldiv oli juttu ajada ja kõik päevaprobleemid üle arutada. Eva isa oli linnapea ja nende perel oli üks linna esimesi televiisoreid, käisime nende juures televiisorit vaatamas, see oli põnev ajaviide. Igal reedeõhtul oli teatrietendus televisioonis. Siis pandi toolid rivisse nagu päris kinos ja vaadati.
Eluaegse sõbranna sain ma oma pinginaabrist, side temaga pole kunagi katkenud, algas see viiendas klassis ja kestab siiani. Kooliaeg üldiselt seob inimesi.
Televisiooniga seostub varasem kinos käimine. Kinos käidi hoolega. Meie, lapsed, saime esimese kinoskäimise kogemuse varases lapsepõlves valimistepäeval, sel päeval olid kõik filmid ja kontserdid tasuta ja koos perega vaatasime need ka ära. Hiljem, kui lubati omapead juba linnas liikuda, käisime igal pühapäeval lastefilme raudteeklubis vaatamas. Kinoraha 10 kopikat andis isa. Nädala sees olid ainult suurte filmid, mida käis isa vaatamas, ema mitte. Tasapisi hakkasime ka meie suurte filme vaatama.
3.2. Üldiselt sõpruskond ja mängukaaslased kattusid, see polnud eriti suur. Eelkoolieas saime iga päev õues kokku, mängisime ja suhtlesime. Kooliajal samuti, kuid nädalavahetusel harvemini.
3.3. Oma kodukoha poisid ja tüdrukud mängisid koos enne kooli ja ka hiljem, need sõbrad ei kadunud kuhugi. Hiljem kooliajal tekkis sõbrannasid rohkem kui sõpru. Minu kodu lähedal vene lapsi ei olnud, linnas oli küll. Kui oli vaja, siis suhtlesime, mingit vaenu nende vastu ei olnud. Eelkoolieas elasime vene perekonnaga ühes korteris, kus olid keskkooliealised tüdrukud. Nad mängisid meiega lastemänge ja olid oodatud meie tuppa. Minu kooliajal oli Mõisaküla Keskkoolis vene õppekeelega 1-4. klassi ka vene rahvusest lastele, me ei suhelnud nendega eriti, aga mingit põlgust ka polnud, saime läbi normaalselt.
3.4. Kui mängude käigus arusaamatusi tuli, siis peamiselt sellest, et kokklepitud mängureeglitest aru ei saadud, kinni ei peetud või sohki tehti. Mõnikord mängimine ka katkes selleks päevaks, kuid see ei lõhkunud meie sõpruskonda.
4. Mängu alustamine
4.1. Otsus mängu alustamiseks tuli juhuslikult. Mõni tegi ettepaneku, vahel natuke vaieldi ka ja siis otsustati.
4.2. Püüdja või lugeja selgitati välja loosiga, loeti mingisuguseid salme või loeti mingi arvuni.
4.3. Mängualustamise salme oli mitu, meeles on ainult üks: Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, selle võti katki murtud, kuhu võti jäi, ütled sina, tatinina.
5. Mängud
5.1 Meie Rohelisel tänaval mängisime mädamuna, kulli, letsu, keerukuju. Peitust ja trihvaatrit mängisime koduõues või kellegi õues, sest seal oli kergem peidukohti leida. Paras jagu palju aega võttis kekskasti mängimine, see nõudis natuke vastupidavust.
5.3. Ei mäleta, et oleks mingi raamatu või filmi põhjal kujutlusmänge mängitud, kuid suveõhtutel jutustati hirmu- ja õudusjutte, mis olid jutustaja poolt rabavaks tehtud, kui esimest korda jutustamise ringi sattusid, said hirmuelamuse.
Suvel oli koduõues mitu kohta, kus me kodu mängisime, näiteks me mängisime kodu kuuri peal lakas ja ka kodumaja pööningul. Kodumängimine oli kõige selle jäljendamine, mis päris kodus oli ja tehti. Eriti suvel oli huvitav, siis sai porikooke teha ja maja servalaua peale kuivama panna, Põnev oli, kui leidsime kuskilt lupja, sellest sai valget piima teha. Mingil ajal oli meil vennaga ka oma peenramaa suure peenramaa juures. Sinna külvasime ise ema käest saadud seemneid, eriti põnev oli vaadata, kunas ja kuidas taimed tõusma hakkasid. Tol ajal sai isegi kannatus otsa, sest taimed ju kohe ei tõuse. Vahel jagasime ka kodumängimise osasid: isa, ema, laps jne. Talvel mängisime kodu toas, siis ehitasime tekkidest ja linadest suure ümmarguse laua alla maja, kus tegime isegi süüa. On meeles, et ükskord tegin ma kirjutuslaua tühja tindipotti moosi ja kutsusin ema külla, ta tuligi ja maitses minu toitu. Mängisime ka arsti ja kooli oma tarkusest, üldiselt jäljendasime seda, mis me oma väikse elu jooksul näinud ja õppinud olime. Igaüks tahtis arst ja õpetaja olla (vajadusel võtsime liisku). Arsti mängimise juures oli ema alati juures vaatamas. Poodi mängisime ka, igaüks tahtis kaupmees olla, rahadeks olid meil sirelilehed, millele hammastega tegime jäljed peale. Talvised sõjamängud lumest kindlustes nõudsid ka head fantaasiat.
Mäletan üht huvitavat kiigutamismängu varasest lapsepõlvest. Isa pani jala üle põlve, mina istusin sinna peale ja isa kiigutas mind, ise laulis: ...vanakaru lõi trummi, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga... Isa õpetas meile ka paberist soolatoosi jt. asju tegema.
Tol ajal olid olemas ka nn „Värvi ise“ vihikud, kuid meil neid ei ostetud. Meile õpetas isa, kuidas saab raamatust pilte kopeerida. Isa immutas paberi petrooleumiga, see hakkas läbi paistma ja siis akna peal kopeerisime kuskilt raamatust pilte, pärast värvisime. Värvipliiatsid olid meil alati (kuus pliiatsit komplektis) ja joonistasime ka, kui tuju tuli.
Mänguasjadega oli 50-ndatel aastatel muidugi kitsas. Neid osteti vähe. Mul oli lapsepõlves vaid üks oma nukk, temale õmblesin riideid ja käisin temaga jalutamas. Algul oli mul „lapsevankriks“ kartulisegamise hark (ümarate otstega hark, mida tänapäeval vaevalt mäletatakse). Panin tekikese hargile, nuku sinna peale ja läksin päris suurele tänavale, lükates harki mööda maad hargi varrest kinni hoides. Hiljem ehitas isa mulle õhukestest laudadest kaardus tõukesangadega lapsevankri moodi käru, ümmargused puurattad all. Mulle meeldis. Vennale ehitas ka väikse vankri, selle käepidemed ei olnud kaardus, polnud vaja, temal ei olnud see nuku jaoks. Mäletan ka, kui minust kaks aastat vanem naabripoiss sai suuremaks, kinkis nende vanaema mulle viis kaltsunukku, nn. korstnapühkija perekonna. Mängisin nendega meelsasti. Mu vennale oli ka ostetud üks mänguauto, väike tumepunane Pobeda moodi autoke.
Mäletan ka looduse materjalist ise tehtud mänguasju. Putkest vilepill ja veeprits. Pajukoorest ja ka lepakoorest vilepill (seda sai kevadel teha). Ükskord põimis isa heinamaal olles jõeluhtadest nn saksasaani, see oli seljatoega istease. Meil vennaga olid väiksemas eas ka puupulkadest tehtud loomad, ikka koduloomad, iga loom oli isesugune, lehmad ja hobused segi ei läinud. Mäletamist mööda tegi ema neid.
Üks huvitav mänguasi oli talvel vurriluu, mis tehti vist seajala kontidest ja nöörist, sellele visati keerud peale ja siis tõmmati vurisema, see oli jõuluaegne mäng siis, kui siga tapeti. Sea põiest sai ka mänguasi, aga see ei pidanud pallina kuigi kaua vastu.
Minu kõige eredam mälestus mänguasjadest oli see, kui mulle kingiti nukunõud, silme ees on siiani pisikesed tassid.
Omaette huvitav oli kogumistegevus, korjati erinevaid kommipabereid, ümbrikupilte ja neid vahetati. Vanemas koolieas kogusid poisid marke.
Erilisi nimelt kiusamisi mängimisel ei mäleta, olime ju omavahel sõbrad enamasti, arusaamatusi tuli, aga vähe.
Karistamine oli 50-ndatel aastatel küll moes, vanemad karistasid nurka panemise ja vitsuandmisega, meie kodus tuli seda haruharva ette, kuigi esines nagu igas teises pereski. Rohkem karistati sellega, et keelati mõnd meelistegevust või katkestati mingiks ajaks vestlus, siis oli teada, et ema või isa oli kuri. Koolis karistati riidlemise, nurka panemise, klassi ette või suure saali keskele seisma panemisega. Tuli ette ka tutistamist ja müksamist, millest probleemi ei tehtud, sest laps oli enamasti süüdi, oli keelust üle astunud. Varasemal ajal kehtis ka mõjuva vahendina käitumise hinde alandamine ja koolist väljaviskamine. Mäletan ka juhtumit, kui keskkoolitüdruk koolist välja heideti seksuaalsuhete pärast. Tema peigmees jäi kooli, pärast nad abiellusid.
Maakond
Viljandi
Kihelkond
Halliste
Koguja
Alli Lunter
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1950.-1960. aastad
Koguja sünniaeg
1949
Täisviide
ERA, DK 824, 1/7 < Viljandi linn < Halliste khk, Mõisaküla linn - Alli Lunter, s. 1949. a. (2020)
Koguja sugu
Naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Alli, snd. 1949. a. Viljandimaal
eramaja
linn
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
Minu lapsepõlv möödus riigimõisates. Isa oli karjaravitseja ja ema esialgu kodune. Edaspidi töötas majandis erinevatel ametikohtadel (laborant, peamiselt raamatupidamises). Esimesed eluaastad möödusid Vaeküla riigimõisas, siis aastaringi Rakvere linnas, Heimtali riigimõisas, Jänesselja riigimõisas ja alates 7-ndast eluaastast Penijõe riigimõisas (nõukogude ajal juba erinevate nimetustega põllutöökoolis).
Esimesed mälupildid seostuvad Rakvere perioodiga (1938. a.), kui vanemad pidasid Pikal tänaval väikest toiduainetekauplust. Hoovis oli mänguseltsiliseks minust aasta-paar vanem tüdruk, kes tõi õue mängimiseks oma ilusa nuku ja nukuvankri. Vallimäe veerel käisin emaga maasikaid korjamas.
Heimtalis olid mängukaaslasteks mõisalapsed. Elasime Heimtali mõisa valitsejamajas. Samas hoones oli ka majandi kontor ja nagu riigimõisates tol ajal kombeks oli, suviti ajutine lastehoid. Mis mänge me seal mängisime, ei mäleta. Eluks ajaks jäi meelde lasteaiatädi punane valgete mummudega kohviserviis. Ju me neist tassidest piima jõime. Mälestus mummulistest tassidest oli nii elav, et 1959. a. Moskva lähedal karusloomakasvatuse kursustel olles, nähes Bõkova raudteejaama juures olevas poekeses rohelisi ja kollaseid valgete mummudega tasse, ostsin ma nii ühte kui teist värvi tassi. Säilinud on ainult alustassid.
Heimtalis mängisime maja seina ääres kivide ja klaasitükkidega. Ühel kevadpäeval, kui jää ei olnud veel täielikult sulanud, kukkusin peopesa pidi pudelipõhja, arm püsis aastaid. Toast tõin välja ka oma mänguasju. Nii läks mul kaduma puust "jonnipunn", mille hiljem sain kätte ühest tuuliku lähedal asunud moonamaja perest. Meie kõrvalkorteris elas endise mõisaproua juures teeninud vanatädi, kes pidas kirjavahetust paruni perega. Silme ees on imeilusad kulla ja karraga kaetud pühadekaardid, mida ta mulle andis vaadata ja lubas nendega siis mängida.
1941. a. käisid sakslaste ja venelaste vahel ägedad lahingud Viljandi pärast. Linna põlengute kuma paistis Heimtalini. Rahvas varjus mõisa võlvitud kartulikeldris. Meil lastel oli seal eriti põnev ringiratast trallida ja hästi valjusti hõikuda. Saime muidugi sellepärast tõreleda. Naised käisid lennukite rünnakute vaheajal ringtalli aedikus lehmi lüpsmas.
Jänesseljal elasime lühikest aega. Mänguseltsilisi ei olnud. Sõbrunesin juba neiuohtu tüdrukutega ja kuulasin nende filmimuljeid. Lugu end rabalaukasse uputanud tüdrukust painas mind seni, kuni nüüd Eesti Vabariigi taastamise järel näidati Tallinnas kinos "Sõprus" Prahas filmitud linateoseid viimaste, juba Saksamaa pinnal peetud lahingute ajast. Siis üle aastakümnete nägin ma seda filmi ka ise. Kui ma ei eksi, on filmi nimi "Keelatud linn".
Ilmselt kuulus minu tubaste mängude hulka juba Jänesseljal nööpidega mängimine. Silme ees on kolimine Pärnu raudteejaamast üle Pärnu suure kaarsilla, kui lauasahtlist pudenes välja karp ja nööbid veeresid laiali. Osa korjati kokku, osa veeres laiali. Penijõel, kuhu me järgmiseks kolisime, võtsin ma aeg-ajalt ema nööbikarbi ja kallasin ümmarguse söögilaua peale laiali. Suured tumedad nööbid olid mehed, väikesed poisid ja erksavärvilised naissoo esindajad. Mida ma täpselt väljamõeldud lugudesse panin, seda kahjuks ei mäleta.
Toas oli mul oma nukunurk. Meeles on kaks portselanpeaga nukku. Mingi mööbel, nukkude sööginõud ja riided olid samuti olemas. Lisaks oli veel kaks vineerist välja lõigatud puitalusel seisvat rahvarõivais piigat. Kas mingeid loomi ka oli – ei mäleta.
Pärast 1949. a. märtsiküüditamist oli pakitud väike komps selleks, et kui tullakse ära viima, oleks kohe, mida kaasa võtta. Puust karbis olnud saksa peenraha oli ema õue peale külvanud.
Peamiseks mänguseltsiliseks oli Penijõel kodumajanduskooli direktori Elviine Malkeni noorem poeg Vello, kes oli minust kaks aastat noorem ja kellega suhtlen tänaseni. Kõik tubased mängud toimusid mõisa peahoones Vello pool või üle tee asunud valitsejamajas minu pool. Mängisime lauamänge: "Reis ümber maailma", "Kits", erinevaid sõnalisi mänge. Väga meeldisid meile geograafiliste nimedega või ajalugu puudutavad sõnamängud. Näiteks tuli ühe nime lõpptähega alustada teist nime: Eesti – Itaalia – Austria jne.
„Telefoni“ mängisime sünnipäevadel, kui oli kohal rohkem lapsi. Mängu alustanu sosistas sõna kõrvalolijale, see järgmisele jne. Tavaliselt jõudis viimaseni juba moonutatud sõna. Mida segasem, seda lõbusam oli.
Vellol oli koomikseid. Vaatasime neid meelsasti. Hästi on meeles kümne neegri lugu, mis hilisemal ajal sai A. Christie poolt tema variandis kriminaalnäidendina kirja pandud.
Meil Velloga oli meelistegevuseks kutsekooli õpilaste sabas jõlkumine, sõna otseses mõttes. Kui mõni paar õhtupimeduses jalutama läks, siis hiilisime neile järele ja püüdsime aru saada, millest räägiti. Alatihti käisime neil internaadis külas. Mina tüdrukute pool, kes mulle salmikusse salme kirjutasid. Sain ka mõningaid kingitusi – Muhust pärit Salme-nimeline neiu kinkis mulle ehtsa muhu tanu. Vello painas jälle poisse oma küsimustega. Hilisemas elus kohtusime nii mõnegagi kas EPA-s või oma töökohas.
Õues olid mänguseltsilised teised mõisalapsed. Mängisime rahvastepalli, peitust. Peituse mängimine toimus klassikalisel moel – vastavate lausetega tehti kindlaks, kes pidi otsijaks jääma ja kes peitsid end ära. Üks koht, kus me tavaliselt mängisime, oli peahoone otsas – vana pirnipuu kännu kõrval sai end seina peale löömisega mängust lahti lüüa. Teine meeliskoht oli nn. Veskimäel enne mõisaparki ja -hooneid. Seal oli mängu nimeks „Pulgamäng“. Lauajupp oli asetatud kaldu kas kivi peale või ümmargusele puutükile. [NB! joonis] Vastu maad toetuvale lauaotsale laotud pulgad löödi õhus olevale lauaotsale antud jalalöögiga laiali. See, kes kinni oli jäänud, pidi pulgad kokku korjama ja lauale tagasi asetama. Samal ajal peitsid ülejäänud mängijad end ära. Leitu löödi sama laua juures mängust välja. Kui õnnestus otsijaist mööda lipata, siis lendasid pulgad jälle laiali ja otsija pidi uuesti alustama. Kes aga mängust välja oli löödud, see end uuesti peita ei saanud.
Nüüd meenutan mängu-alustamise lauseid. Ega nad päris hästi enam peas ei ole.
"Entel-tentel trikatrei, punaste pükstega politsei. Mina ei mõistnud seda keelt, pöörsin selja, näitsin keelt. Sina oled prii."
"Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud, lukuvõti katki murtud. Mitu seppa parandavad teda? Seda ütled sina."
Peahoonesse viiva tee ääres olid kahel pool hekkide taga muruplatsid. Need olid meie peamised pallimängu- ja kotisjooksu-platsid. Vasakule poole sirelite äärde lasi isa ehitada liivakasti, kus oli voli kõigil mängimiseks.
Kevad algas jõel jääminekuga. Tihti korjus silla taha jää, siis tõusis vesi nii kõrgele, et takistas vahel meie majja pääsemist, sest meie maja oli üsna jõe kaldal. Marjapõõsad ulatusid pea veeni. Lastel olid siis tavaliselt liiklustakistuse pärast koolipriid päevad. Julgemad (Kalju Rehepapp) üritasid jääpankadega sõita. Lindude saabumisega käisime Matsalu luhal linnumune otsimas. Pardi- ja hanemune õnnestus roostikust harvemini kätte saada. Vaesel ajal sai ka kajakamunadest pannkooke tehtud.
Suvel, kui jõgi lompideks kuivas, püüdsime sealt kätega kalu. Sügavamates lompides ujusime. Õiged ujumiskohad olid ka kilomeetri kaugusel – seal, kus jõgi oli laiendatud. Ka Lihula lapsed käisid kas Penijõel või Tuudi jõe ääres ujumas.
Pärast viljamasindamist oli teispool jõge küüni taga pinu ja kõrge põhuvirn. Meil lastel meeldis virna otsa ronida ja siis sealt tagumiku peal alla liugu lasta. Alla tulime aga tavaliselt koos põhuhunnikuga, mille kuhjasime ümber põhukuhja, kuhu rajasime siis käigud ja koopad. Minu isa kui mõisavalitseja tegi sellele lustimisele lõpu. Mõne aja pärast kolisime laudalakka heinte peale liugu laskma. Seal ei olnud karta, et vesi laialilükatud heinale liiga teeks. Liiga tegin endale, kui ühe aampalgi peale maandusin.
Talvel asendus suvine jalgratastega ringisõitmine kelgutamisega kuivati mäest alla. Seal pakkus üks kaaslane mulle võimalust Riia linna näha, kui panen keele vastu kelgurauda. Ei mingit Riia linna, aga keel oli kare ja kibe veel mitu päeva. Paremini läks lauda juures oleva veepumpamise tiisli külge seotud kelkudega ringi keerutamine. Mingid suusad sain ka endale. Uisutamise sain hädapärast selgeks alles Tallinna 9-ndasse klassi tulles. Liukal käimine võrdus peol käimisega.
Velloga tuhlasime ka mõisamaja pööningul, kus nüüd on Matsalu keskuse kohvik ja ajutiste fotonäituste ruum. Malkenite konkust tuli välja terve puust nikerdatud loomakari. Vello isa, kes oli juhusliku kaassõitjana Siberisse saadetud, oli kodumajanduskoolis olnud puutöö õpetaja – ju need loomad tema valmistatud olid.
Palju rõõmu ja lusti pakkusid taludes peetavatele talgutele järgnevad söömaajad. Sel ajal, kui täiskasvanud koduõlletoope kummutasid, möllasime meie lapsed õues peitust mängides. Lõbus oli ka mõisa- ja külarahva ühiselt korraldatud kadriskäik ja andamitest saadud toidukraamiga korraldatud kadripulmas viibimine.
Kuna ajad olid ärevad – üks okupatsioon järgnes teisele, siis vanemad mängisid tihti õhtuti ja puhkepäevadel bridži. Mulle pakkus mäng suurt huvi. Vahel õnnestus end mängu sokutada või lauale pandud kaarte liigutada. Tallinnas ja minu vanemate pool oli samuti: kui isa ja ta vennad kokku said, oli peale sööki alati bridžimäng platsis.
Lapsena mängisin Vello ja teiste mõisalastega viitlehte ja turakat. Enam ei mäletagi, kuidas need mängureeglid paika pandud on. Ka doominot sai mängitud.
Lihula Keskkooli astusin 1944. a. oktoobris, kui sõda oli juba edasi liikunud. Kool töötas kahes vahetuses. Mingit alevi vahel hulkumist ei olnud, sest igasuguseid hulkureid ja metsavendi liikus ringi. Ruttu koju. Kolm kilomeetrit porist või lumist teed viletsate jalavarjudega. Valgel ajal sai vahel tee kõrval olevail külmunud lompidel kõhuli mööda jääd roomatud.
Koolimajas oli ruumi vähe ja ilusa ilmaga kupatati lapsed õue. Poisid mängisid palli, tüdrukud kõkutasid niisama. Vahel käisime koolimaja kõrval olevas tiigis triitoneid vaatamas. Oma pinginaabri Vaida Nikkeliga istusime uue koolimaja jaoks kokku veetud vundamendi kividel ja arutasime, kuidas Stalinit tappa (III-IV klassis olles). Lõime isegi oma ühingu: VVVÜ – venevastane võitlusühing.
Klassiõe Asta Oosimi pinginaaber Ivi Kanne elas koolimaja vastas. Vahetunnil käisime tema juures. Lugesime Stalini elulugu. Sai selgeks, kuidas tulevane suur juht röövis parteile raha. Asta ja klassiõde Maia Metslang, kes elasid alevis, mängisid Asta maja õues. Asta isal oli varem lihakarn olnud, õuepeal toimus loomade tapmine. Seal oli vere kogumise kaev, mille kaane peal Asta ja Maia lavastasid näitemängu "Kuidas üks onu teise ära koksas", st kuidas Stalin Lenini ära tappis. Ka Astaga suhtlen ma tänase päevani.
Lihulas olid nii alevi- kui mõisalapsed, kellel vahel omavahel läks löömaks.
1951. a. kolisid mu vanemad Harjumaale Nissi lähedale Saida sovhoosi ja minu koolitee jätkus Tallinna 4. keskkoolis. Tallinna koolilapsena elasin isa venna ja tema naise pool. Ruumi oli seal vähe ja külalisi mul eriti ei käinud. Mäletan ühte pühapäeva, kui külas oli isa õepoeg Endel Bergert ja minu klassiõde Õnne Põder (hiljem Eelma). Riietusime tädi õmmeldud (tädi Elly oli elukutselt õmbleja ja tegi vargsi kodutööd) kirjudesse satiinist hommikumantlitesse, pähe sidusime käterätikuist kokku keeratud turbanid ja etendasime siis mingit idamaist lugu. Üksi olles joonistasin oma kahele paberist nukule riideid. Eriline peoloom ma ei olnud, aga koolipidudel ja klubides sai ikka käidud. Samuti liuväljal. Kõige enam meeldis teatris käimine. Seal oli mu kaaslaseks tavaliselt meie klassi kõige ilusam tüdruk Niina Zubova. Nüüdne Niina Pahla on samuti tänini mu sõbranna.
Koolivaheajal mängisin koos Saida sovhoosi noortega, nüüd juba võrkpalli. Käisime kiigeplatsil kiikumas ja õhtupimeduses mõisa aias maasikaid näppamas. Riisipere metsad olid oma nime väärilised – riisikaterikkad. Samuti olid päris head maasikavälud. Õnneks ei puutunud kokku neis metsades elavate metsavendadega. Üks neist oli väga verejanuliseks muutunud. Lisaks mõisa karjast varastatud loomadele (isa käis pärast tema tabamist kohtus tunnistajaks) tappis ta ka mitu inimest. Kui onud-tädid punasteks "pühadeks" maale tulid, siis läks bridžimäng jälle käima.
Elektroonika on minust mööda läinud. Olen juba ammu mängimisest võõrdunud.
Täisviide
EFA I 168, 104/16 < Tallinna l. < Rakvere l.; Paistu khk., Heimtali k.; Lihula khk., Penijõe k. – Maret Luhari, s. 1936. a. (2013).
Maakond
Viljandimaa
Läänemaa
Harjumaa
Kihelkond
Paistu
Lihula
Tallinna linn
Koguja
Maret Luhari
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1940.-1950. aastad
Koguja sünniaeg
1936
Koguja sugu
naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Maret, snd. 1939. a., elanud Läänemaal jm.
Harjumaa
korter
küla
Läänemaa
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
Meenutusi minu lapsepõlvest <br />
<div style="text-align: left;">Sündisin Viljandi linnas. Minu isa töötas seal politseinikuna. Ema oli kodune. Sellest ajast on säilinud isa koostatud album, mille alguses on koduse ristimise pilt. Mõlemad vanemad tegelesid spordiga. Mitmel fotol on näha, et olen emaga koos võimlemas, kuna puudus lapsehoidja. Aasta pärast kolisid mu vanemad Tartusse. Seal elasime Kesk tänaval üürikorteris. Samas majas elas veel peale meie kaks perekonda, kellel mõlemal samavanused tütred. Viimastest kujunesidki minu esimesed mängukaaslased. Sellest ajast puuduvad mul veel isiklikud mälestused. Fotodelt on näha, et maja juurde kuulus suur aed, kus lastel ruumi mängimiseks küllaga. Meil kõigil oli mängunukk, karu, nukuvanker, minul lisaks veel puust ratastel hobune. Nukumänge mängides tulid paljud asjad juurde mõelda. Selline mänguasjade arsenal, nagu praeguse põlvkonna lastel kasutada on, siis puudus. <br /><br /></div>
<div style="text-align: left;"><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Erik_01_1.jpg" alt="Nukuvanriga" width="400" /> <br />1933. aastal kolisid mu vanemad Otepääle. Sellest ajast peale on minu isiklikud mälestused. Elasime Otepää kesklinnas üürimajas, kus meie kasutada oli terve ülemine korrus. Alumisel korrusel elas majaomaniku pere, kellel oli kolm tütart. Nendest üks minuvanune, üks noorem ja üks vanem. Nii olid mängukaaslased oma majas. Üsna varsti vabanes korter naabermajas alumisel korrusel. Majaperenaine oli vana ja rentis maja juurde kuuluva suure aia minu vanematele kasutamiseks. Nüüd viibisid naabermaja lapsed sageli meie aias ja mängukaaslased jäid samaks. Mänguaega oli meil enne kooliminekut palju. Ometi polnud see nii, et vanemad ei teadnud, kus lapsed viibivad. Iga kord, kui läksin naaberperesse mängima, siis öeldi kellaaeg, mil tagasi pidin olema. Sama kord kehtis ka naabrilastel. Mänguasju oli suhteliselt vähe. Peamiselt mängisime enda väljamõeldud mänge, mis matkisid vanemate tegevust. Mänguaeg väljaspool oma kodu oli piiratud ja see oli nii tunniks paariks. Isa organiseeris aeda korraliku liivakasti, kust said alguse palju mänge.</div>
<br />Vaatamata päris nukkude olemasolule meeldis rohkem mängida paberist nukkudega. Nendele sai väga lihtsalt paberist riideid juurde teha. Kasutasime igat võimalust, et riideid joonistaks oma ema või mõni vanem sugulane. Need olid palju ilusamad kui oma tehtud ja tekitasid lausa kadedust. Pabernukkude garderoob oli rikkalik, alates koduriietest kuni ballikleitide ja spordirõivasteni. <br /><br />Populaarne oli poe mängimine. Poepidajaks oli see, kellel midagi müüa oli. Jõulude ja sünnipäevade ajal kasutati müügiks maiustusi, kui nende valik oli suurem. Suvel olid käigus ka kübarapoed. Selleks valmistas poepidaja lehtedest kübaraid, mis kaunistati lilleõitega, kinnitusnõeltena kasutati karusmarja ja teiste okkaliste taimede okkaid. Rahadeks puude ja taimede lehed. <br /><br />Arsti mängimine oli ka omal kohal. Et kõik tahtsid arstid olla, siis seati sisse järjekord. Arstiriistadeks kasutati kõikvõimalikke kodust leitud asju nii, kuidas kellegi fantaasia töötas. Kui oli rohkem lapsi, siis tuli mängu ka apteeker, kes vastavalt arsti ettekirjutusele segas rohtusid. Mäletan, et pärast seda, kui olin hambaarsti juures käinud, tahtsin ka hambaarsti kabineti sisse seada. Selle mängu aga keelas ema ära. Hambad hakkavad valutama, neid ei tohi torkida. Talvel ja toas mängides olid kasutusel paberrahad, mille valmistamisel võeti mõõtu käibelolevatelt müntidelt. <br /><br />Ise väljamõeldud mängudest kujunes minu lemmikuks aga politseimäng. Eks selleks andis tõuke minu isa tegevus. Isa töökabinet oli oma korteris. Selleks oli eraldatud üks tuba, kus isa inimesi vastu võttis. Tihti tõi isa arestimajast kahtlustatavaid vargaid ja muid kurjategijaid ülekuulamisele. See huvitas mind väga ja kui isa läks kedagi sealt tooma, pugesin mina peitu ja kuulasin põnevusega kogu seda ülekuulamise protseduuri pealt. Oma arust õppisin ametit, et täiskasvanuna politseinikuna tööle asuda. Seadsin sisse oma kirjutuslaua, isalt sain mitmesuguseid trükitud blankette ning politseimäng läks lahti. Alati ei olnud mu mängukaaslased vargaid ja üleastujaid nõus kehastama. Siis tuli ema või isa paluda seda osa täitma. Tagantjärele imestan, et minu vanemad leidsid tihti selle aja, et olla mulle mängukaaslaseks. <br /><br />Viieaastaselt lugesin ma vabalt ja kui neljandasse klassi jõudsin, usaldas isa oma tööst esimese ülesande. Nimelt tulid aeg-ajalt brošüürid, kus olid nimekirjad tagaotsitavate nimedega. Pidevalt teatati ka, kes on tagaotsitavatest tabatud. Minu ülesandeks oli tabatu nimi brošüürist üles otsida, maha tõmmata ja tabamise kuupäev juurde märkida. Ma olin nii õnnelik selle töö üle. Ja see polnud enam mäng vaid tegelikkus. <br /><br />Õhtuti mängisin isa-emaga lauamängu „Trilma“, mida saigi kolmekesi mängida. See mäng oli huvitav just sellepärast, et tuli vaeva näha käikude väljamõtlemisega, et oma nupud võimalikult ruttu koju viia ja mäng võita. See mäng oli populaarne ka vanemate inimeste hulgas. Kahjuks see mäng minu mängukaaslastele ei meeldinud. Mind jälle ei huvitanud vürfli viskamisega lauamängud „Ümbermaailma reis“ ja „Tsirkus“. „Trilma“ kujunes nagu algõpetuseks malemängule. Paralleelselt „Trilmale“ hakkas isa minule ja emale ka malet õpetama. See mäng oli veel põnevam ja tõrjus „Trilma“ tahaplaanile. <br /><br />Olin V klassis, kui isa töölauale ilmus trükimasin. Isa oli kohe nõus ka mulle seda õpetama. Kohe algusest peale aga nõudis, et ei tohi seda ühe näpuga toksida, vaid iga tähe jaoks pidi oluema kindel näpp. Oskused males ja trükkimisel said selgeks varakult ja kasutasin ning arendasin neid edasi edaspidises elus. Tänu isale! <br /><br />Talvel oli traditsiooniks kujunenud iga-pühapäevane kogu pere suusamatk. Hommikul vara uuris isa ilmaolusid, tõi kõigi suusad välja, määris need sobiva määrdega ja pani ootele. Pärast kohvijoomist mindi Otepää mägedesse suusatama. Viieaastaselt olin võimeline lühemaid matku kaasa tegema. Algkoolis olles aga ei jäänud vanematest maha. Sügisel, kui mina läksin I klassi, sündis meie perre vennake. Temaga toimiti samuti. Viieaastaselt olid temalgi suusad all. Minu ja vennavanuse vahe oli 7 aastat. Olin omale õde või venda kaua igatsenud ja nüüd meeldis mulle temaga tegelemine ja hoidmine palju enam, kui varasem nukkudega mäng.<br /><br />
<div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Erik_02.jpg" alt="Suusatamas" width="530" height="348" /></div>
<br />1939. aastal määrati mu isa tööle Rõngu. Seal läksin V klassi. Korter oli eramajas ja omanikul minust noorem tütar ja venna vanune poeg. Nukkudega mängud olid unustatud. Matkides täiskasvanute tegelikku elu mängisime suvel aias kodu. Vennad olid lasteks. Ema eeskujul valmistasime toite. Toast tõime osa toiduaineid. Aiast õunu, marju ja muid aiasaadusi. Paljud valmistatud toidud söödi ka ära. Maja juures oli suur aed ja hoov. Sel aastal sai selgeks ka jalgrattasõit. Talvel aga jätkusid perekondlikud suusamatkad, suvel jalutuskäigud. Juba Otepääl elades korraldati suvel teiste perekondadega ühiseid väljasõite kaunitesse kohtadesse ja järvede äärde, kus püüti kala, ööbiti telkides ja korraldati piknikke. Kõik puhkepäevad, puhkused ja tööst vabad õhtud veetis pere koos, leidis ühise tegevuse. Mängides õpetati lapsi varakult ka tööd tegema. Paigas olid kindlad reeglid, mida teha tohtis, mida mitte. Ema jutu järele olevat paariaastaselt mulle ka vits kapi peale toodud, kui raamatuid riiulist kiskuma hakanud. Edaspidi aga aitas sõnadest ja kõik asjad jäid oma kohale, ka vits kasutamata kapi otsa. <br /><br />Saabus aasta 1940, venelaste okupatsioon ja isa vallandamine töölt. Vanemad siirdusid Maaritsa lähedal rendil olevasse isatallu talupidajaks. Järgnes ajajärk täis hirmu ja tagakiusamist. Küüditamise hirmus kogu perega metsas ööbimist kuni sõjakoledusteni. Isa vahistamine ja 1944. a. Vorkuta vangilaagrisse saatmine ning meie kodutalust väljaajamine lõhkus selle suurepärase perekonna, kus valitses üksmeel ja vanemate armastus ja hoolitsus.
Täisviide
EFA I 169, 111/5 < Viljandi khk., Viljandi l. < Otepää khk., Otepää < Kambja khk, Haaslava vald, Haaslava küla, Metsala talu – Maie Erik, snd. 1928. a. (2013).
Maakond
Viljandi
Valga
Tartumaa
Kihelkond
Viljandi
Otepää
Kambja
Koguja
Maie Erik
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1930. aastad
Koguja sünniaeg
1928
Koguja sugu
Naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Maie, snd. 1928. a. Viljandis
korter
linn
Tartumaa
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
Minu mängukaaslaseks oli neli aastat noorem õde, seepärast olid enamasti päevakorral mängud, mis sobisid meile mõlemale. Tõsi küll, õde Kaire oli väga poisilik tüdruk, kes ei pidanud paljuks puu otsa ronida või püssi käes hoida, mistõttu polnud talle mingi probleem ka poistega ringi mütata. Tegelikult saab ta tänaseni väga asjalikult ka meeste töödega hakkama. <br />
<div>Meie põhilised mängud olid nn rollimängud, nii nagu paljudel lastel tol ajal. Siiski, isa ja emaga, ning omavahelgi, sai mängitud ka nn lauataguseid mänge – „Trips-traps-trulli“, „Laevade pommitamist“ ja „Ülespoomist“, aga ka kabet ja „Reisi ümber maailma“. Kuid kõige rohkem meeldis ikkagi kellekski kehastuda või kellegi karakterit, tüpaaži, töövõtteid/ametit järele aimata. Erinevate inimeste ja elukutsete kehastamine oli lummav, ilmselt sellepärast, et näitleja elukutse meeldis mulle väga. Lootsin saada näitlejaks, tegin peale keskkooli lõppu lavakasse katseid, kuid viimasesse vooru ei jõudnud, aga mängulise maailma juurde jäin ma siiski – minust sai kultuuritöötaja.<br /><br /> <img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_HarraX.jpg" alt="Härra X" width="391" height="549" /></div>
Ema ja isa (Daisi ja Edgar Roos) toetasid meie tegemisi, meie fantaasiaid ja meie mänge alati. Täna, sellele tagasi mõeldes, tundub see lausa uskumatu, et toonases ajas oli vanemaid, kes oma argiste askelduste ja igapäevase töö sekka leidsid aega, tahtmist ja jaksu ka lastega möllata. Isa oli kingsepp, kes meile kingad jalga tegi, kuid kes alati meisterdas meie jaoks ka kõik muud vajalikud asjad, ka need, mida oma mängudeks vajasime. Mäletan, et ta tegi meile vineerist nukuteatri lava, millele saime ise kardinat üles ja alla keerata. Selle süsteemi konstrueeris ta vanast vihmavarjuvarrest, millele ema kardina õmbles. Isa joonistas selle väikese nukuteatri jaoks ka lavafoonid ja kulissid. Meil jäi vaid nukud lavale seada ja etendusi teha. <br /><br />Ema pühendas ennast igapäevaselt meile. Ta läks sellepärast isegi Tallinna Reaalkooli (tollane Tallinna II keskkool) tööle koolitädiks, et saaks meiega koos suvesid veeta, sest koolitöötajatel on ju pikk suvepuhkus. Tal olid ka seal eri vanuses lastega head suhted, kes käisid vahetundide ajal temaga juttu ajamas ning oma muresid kurtmas. Ka meie õppisime õega Reaalkoolis. Algklassides oli sügisesel ja kevadisel ajal populaarseks mänguks keks, mida isegi poisid hüppasid. Keksu sai hüpata ju õues, kui ilm lubas, aga õues meeldis kõigil olla. Viskekivide asemel kasutati kette ja kodus valatud tinaplönne, mida oli hea lennutada. Kui õieti visata oskasid, siis maandus see õigele kohale ega libisenud kekskasti joonele. Noh, ja loomulikult on läbi aegade mängitud ka kulli, nii ka meie. <br /><br />Mäletan, et kodus mängisime õega apteeki, poodi, restorani, kaugekõnede keskjaama, miilitsajaoskonda, füsioteraapia kabinetti, hambaarsti, keemilist puhastust, kooli, kodu, sõda jne. Arvan, et nendes mängudes polnud miskit erilist ega ebatavalist, sest nagu ikka laste puhul, oli meie jaoks kõik toimuv tõepärane ja usutav. Loovus ja fantaasia on lapseks olemise juures parimad kaaslased ning erakordne võimalus maailma hoopis elavama ja ehedamana näha, kui see täiskasvanutele paistab. Nii olid ka meie mängukaaslasteks käbid ja kivid, kui liivakastis sai oldud. Sirelilehed olid rahadeks ning hapuoblikatest ja jänesekapsastest sai tehtud mängupulmadeks söögid. <br /><br />Tänapäeval on laste jaoks kõik vajalik mänguasjapoodides olemas ning fantaasia ja loovuse jaoks jääb üha vähem ruumi. Ma ei väida seda vaid oma east tulenevalt, et omal ajal oli kõik parem ja ilusam, vaid argise kogemuse põhjal, sest puutun oma töös igapäevaselt kokku eri vanuses laste ja noortega. Tihti tundub, et laste fantaasiamaailm on jäänud ahtamaks ning kõik piirdub kuvari ekraanilt või arvutimängude maailmast leitud mõtete, piltide, tegelaste ja olukordadega. <br /><br />Tõsi küll, televiisorist nähtu mõjutas toona ka meid! Mänguasjade kauplustest on võimalik saada kõikide mängude mängimiseks kõikvõimalikku vajalikku atribuutikat, alustades kassaaparaatidest ja lõpetades Zorro mõõkadega, titevankritest kuni pissivate ja kakavate nukkudeni välja. Meie ajal oli maailm vaesem ja selle võrra põnevam, sest kõike vajalikku oli vaja endale ette kujutada või siis ise meisterdada. Aga on olnud aegu, mis meie lapsepõlvestki vaesemad, kuid lastel pole oma mängud kunagi mängimata jäänud! <br /><br />Vahel tundub, et tänases päevas polegi enam fantaasiat vaja. Piisab vaid arvuti taha istumisest, kui võid siseneda ükskõik millisesse fantastilisse, müstilisse või ajastuhõngulisse maailma. Kuna minu lapsepõlves supermarketeid ei olnud, kust mänguasju osta, siis meisterdas neid meile isa või tegi ema. Hambaarsti juures käies tõi ema ikka kaasa vanu raviriistu, mis enam töötegemiseks ei kõlvanud. Hea doktor oli, kes raatsis neid puuride karpe ja vanu peegleid, kougitsaid jm instrumente meile mängimiseks saata. <br /><br />Mäletan, et olime õega vaimustuses kassaaparaadist ja tahtsime seda nii väga poe mängimiseks saada. Proovisime seda ise vanast kingakarbist teha, aga isa vist süttis meie ideest ja kasutas võimalust see hoopis ise meie jaoks valmis meisterdada. Ma arvan, et see polnud meie tegemistesse vahele segamine ja meie töö alahindamine. Pigem palusime me isalt abi. Tänases mõistes oli see nn kvaliteetaeg, mida endale osta ei saa. Ainuüksi selle loomeprotsessi juures olemine oli meie jaoks põnev, sest saime oma ideid välja pakkuda ja ärevalt lõpptulemust oodata. Isa ostis paksu pappi, joonistas sinna tõelise kassaaparaadi kuju, lõikas selle välja ja liimis kokku. Isegi klahvid/nupud said külge pandud – lodkakingadele mõeldud tillukestest kontsaplekkidest, millele nitrovärviga numbrid peale sai kirjutatud. Kuna elasime Tallinnas Urla majas, Estonia teatri taga, Pärnu maanteel, kus on tänaseni kauplus „Laste maailm”, siis otsustas ema alt poest müüjate käest küsida vanu kassatšekirullide lõppe. Õnneks ei öeldud talle ära. Nii saidki need rullid puupulgale pandud ja isa monteeris need meie kassaaparaadi sisse. Nii et meie aparaadist tulid isegi tšekid välja! <br />
<div>Füsioteraapia kabineti tarbeks tinutas isa plekitükkidele taha traate ja andis mingeid vanu aparaate, et neid oma mängudes kasutada saaksime. Ema õmbles valmis flanell-lapikesed, mis plaatidele niisutatult ümber käisid ja nii said kõik nukud terveks ravitud. Loomulikult olid meil olemas ka arstikitlid. Mäletan, et oma esimese kitli sain juba õige väikeselt, aga siis mängisin ma alles koos täditütrega arsti, sest õde ju veel polnud. Olin 2-3-aastane, seljas valge kittel ja peas punase ristiga tohtrimüts. Sellest on kuskil isegi foto olemas. <img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Doktor.jpg" alt="EFA_I_169_84" width="370" height="517" /></div>
<br />Ema tegi meile kostüüme, sest mõni meie mängude tegelaskuju vajas stiilipuhast välimust. Tol ajal oli „Viimne reliikvia ” tõeline menufilm. Käisin seda Viru tänaval kinos „Pioneer” vaatamas nn „nonstoppseansil“ ja jäin saali istuma lausa mitmeks filmikorraks. Loomulikult olin mina Gabriel ja õde Agnes. Isa meisterdas mulle pistoda ja tegi vööle laia rihma, ema aga õmbles mulle vesti ning õele nunna musta kleidi. Peas oli õel valge rätik, nagu nunnadel ikka. See oli üks beebiaegne valge linake. Reliikvialaeka tegin ise, kasutades ema pärleid ja ehteid, et seda tavalist karbikest uhkemaks muuta. <br /><br />Kui ma 10-aastaselt Pirita-Kosel sanatooriumis olin, siis lausa esinesime õega ühel külastuspäeval kõigile sanatooriumi lastele ja töötajatele. Olin kirjutanud mingi lapseliku näidendi suurtest inimestest – armastuslookese ilusast blondist Caroliinest ja vaprast musketärist Athosest. Musketärid olid sel ajal minu jaoks suured iidolid! Ema oli korrektoriks ja kohendajaks ning trükkis selle üllitise isegi töö juures ära. Etendus ei sündinud mitte sanatooriumi jaoks, vaid oli kodustele esitamiseks tehtud, seepärast oli seda lihtne ka seal ette kanda. <br /><br />Aga sellest olulisem on minu jaoks täna see, et ema ja isa pühendusid meie etendusele sama agaralt kui meie ise. Ema õmbles õele ühest vanast lahtiharutatud peokleidist, helesinisest ja heleroosast siidist satsidega maani kleidi. Selle alla käis isa valmistatud traatrõngastega krinoliin, et kleit kohevam oleks. Minul olid valged püksid ja nn pesusametist punane kuldnööpide ja pitsiga raamitud valge kraega musketäri pintsak, rihm üle õla ja mõõk vööl. Mõõk oli tehtud vanast laelühtri torust/varrest, mida mööda juhtmed jooksevad ja käekaitse oli sama lühtri ümar kausike, mis lae vastas ühenduskohta varjab. Igati lahe nägi see välja – hõbedane ja sätendav, ainult käepide oli sellele „mõõgale“ juurde meisterdatud. Peas oli mul isa tehtud laia äärega musketärikaabu, suur pannal küljel ja üks serv üles keeratud. See oli valmistatud mustaks värvitud papist ja üles keeratud serva vahel olid värvilistest krepp-paberi ribadest ja traadist tehtud võlts-jaanalinnusuled. Abakhani kaupluseid ju polnud. Ise oli vaja rekvisiidid ja aksessuaarid välja mõelda. <br /><br />Meil õega olid ka parukad peas – õel lumivalge, rokokoo lokkidega, ja minul õlgadeni pruunid laines juuksed, nagu ühel korralikul musketäril ikka. Blond ja brünett. Aga kust tulid parukad? Tagasi vaadates tollasele ajale avastan ma üha enam, et vaatamata üldisele kitsikusele ja ahistatusele oli tegelikkus tavaliste inimeste jaoks lihtne ja loominguline. Iga päev tuli ise leiutada ja fantaseerida. Kitsikus polnudki niiväga kitsikus, pigem arukas ja asjalik kokkuhoid, ning ahistati enamasti neid, kes selleks põhjust andsid. Tegelikult oli see hoopis võimalus avaramalt, kavalamalt ning loovamalt mõelda ja näha! Need parukad tegi meile meie ema! <br /><br />Uuel tänaval oli nukuparandustöökoda, midagi nukkude haigla sarnast. Mõelda vaid! Tänapäeval lennutatakse mänguasi esimese prao tekkimisel või patareide tühjaks saamisel prügikasti (viimane väide on muidugi liialdus), aga toona parandati isegi nukke!!! Nii me siis emaga ükspäev sealt läbi jalutasimegi. Ema hea suhtlejana seletas olukorda ja tädi leti taga sai õnneks meist aru, sest ta andis emale paar meetrit valgeid ja paar meetrit pruune, nukkudele mõeldud kunstjuukseid. Kodus õmbles ema need õmblusmasinaga nailonsukkadest tehtud mütsikeste külge, ühendas juuksesalke niidi ja nõelaga ning lõikas parukatel juuksed parajasse pikkusesse. Lõpuks sai vanavanaema lahtisel tulel kuumutatavate lokitangidega tehtud nendesse lokid ja vajutatud sisse lained. Kui meil viimaks parukad peas ja kostüümid seljas olid, siis oli see tõeline maagia, muutumine, teiseks saamine! <br /><br />Ma kummardan oma vanemate ees, kes puhkavad oma viimast puhkust Metsakalmistul, ja kummardan ka kõigi nende inimeste ees, kes aitasid meil lapsepõlve toredamaks muuta, sealhulgas nukuparandaja ees, kes pidas võimalikuks ettekirjutusi ja reegleid eirates võõraste laste fantaasiaid realiseerida! Olen sellevõrra õnnelikum inimene! <br /><br />Jah, filmid mõjutasid suuresti ka minu fantaasiamaailma ja mängegi. Ühe poisi jaoks olid tõeliselt ägedad filmid „Kaalul on rohkem kui elu” ja „Seitseteist kevadist hetke”. Palju aastaid hiljem olen neid taas suure nostalgiaga vaadanud. Ja sellel lummusel polnud midagi ühist poliitika ega maailmavaatega. Need olid sündmused, olukorrad, vaprad luurajad ja saksa armee mundrite erakordne siluett, mis lummasid. Alles hulk aega hiljem sain teada, et natsi armee mundrid kujundas Hugo Boss. Need mundrid ja ohvitseride väljanägemine olid sedavõrd muljetavaldavad, et otsustasin endalegi ühe korraliku SS-lase mundri meisterdada. <br /><br />Istusin teleka ees ja joonistasin detaile, paguneid, märke endale vihikusse, et need siis papist jm materjalidest valmis meisterdada. Piduliku koolivormi musta ülikonna peale oli lihtne neid vidinaid panna. Tänapäeval pole info saamiseks mingeid takistusi, tuleb vaid guugeldada ja vajalikud pildid õigetes mõõtudes välja printida. Aga toona tuli mul need filmitegelaste kostüümidelt teleka ekraanidelt maha joonistada, ise mõõta ja proportsioonid leiutada, värvida ja nikerdada. Isa tegi meile pealuu-sümboliga mütsimärkide valamiseks kipsist vormi, mille sisse siis tina sai valatud. Neid märke läks lõpuks mitu vaja, sest tegin sellised mundrid ka oma sõpradele/klassikaaslastele. Mõtlen siiani imestusega, et sellest midagi hullu ei sündinud ja et vanemad ohtu ei märganud. Või märkasid? ... Jah, neid saksaohvitseride mundreid oli vaja mitu, sest tegime ise nõukogude luurajatest filmi. Olin viiendas klassis, kui see Stirlitzi vaimustus peale tuli. Filmisime Suur-Sõjamäel, tänase lennujaama territooriumil, tollastel tühermaadel stseene SS-laste mundrites ja haakristi lippude lehvides. Uskumatu ja peaaegu, et absurdne mõelda, kuidas see toonases ajas ikkagi võimalik oli? Igatahes kuulsime hiljem, et järgmisel päeval olevat vene inimesed käinud otsimas: „Gde eti fašistõ?” <br /><br />Aga me ei olnud fašistid, vaid tegime filmi. See oli meie jaoks mäng! Isa oli operaator ja ema rekvisiitor, grimeerija jne. Meie, poisid ja plikad, aga näitlejad. Ka tänapäeval tehakse filme, see on ju nii lihtne. Isegi mobiiltelefon filmib kui vaja ja hetke pärast on võimalik kaadrid kõigile vaatamiseks internetti üles panna. Ega neid tänaseid ja toonaseid kaadreid ei saagi omavahel võrrelda, sest meie filmisime 8 mm filmile ja sellel puudus heli. Kaamerat oli vaja kogu aeg mehaaniliselt üles keerata ning kui üks pool salvestatud sai, siis tuli kottpimedas ruumis filmiketas ümber keerata. Hiljem, peale ilmutamast, oli vaja film pikuti pooleks lõigata. <br /><br />Sain endale esimese kaamera vist siis, kui olin teises klassis? Film ja teater olid lapsepõlves minu jaoks kinnisidee. Aga kaamera maksis raha! Mul tuli see raha ise teenida! Suvel korjasin sõstraid ja tikreid. Kuid lõpuks, kui mingi osa rahast oli olemas, toetas ka isa oma olulise panusega, ning lõpuks oligi kaamera kodus. <br />
<div>Neid filme sai tehtud igasuguseid, küll musketäridest, ränduritest, vaenlase tagalas olevatest luurajates. Aga ka igasugustest trikkidest ja mustkunstigi sai proovitud filmida. Mitu vahvat filmi sündisid Viljandis, kus suviti perega puhkamas käisime. Ema ja isa võtsid vahel puhkusele kaasa ka meie sõpru, seepärast oli meil mõnus nendega koos tegutseda, fantaseerida, mängida. Tegime tõsiseid ja naljakaid filme. Mäletan pealkirju „Tondilossi varemeis”, kus kaks seiklejat otsivad peidetud aaret. See sai filmitud Viljandi lossivaremetes. Ning „Lonni ja Ats”, mis oli Chaplini stiilis situatsioonikoomika, mida lavastasime Viljandi väikestel ja vaiksetel tänavatel. Need filmid on kuskil ka täna veel alles, kuid vajaksid korrastamist ning digitaliseerimist. <br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Tondilossis.jpg" alt="Tondilossi_varemeis" width="400" /></div>
<br />Lollitatud sai ka, nii Tallinnas kui Viljandis. Praegu on isegi piinlik tagasi mõelda, aga me tegime enda arvates nn „sotsiaalseid” eksperimente. Tahtsime näha, kuidas inimesed reageerivad. See oli selline piilukaamera stiilis värk, aga ilma kaamerateta ja ühtki sellist saadet polnud me toona veel tegelikult näinud. Imelik, et meid miilitsasse ei veetud!? Võib-olla peale esimest ehmatust lihtsalt inimesed leebusid ja isegi lustisid seda laste koerust. Täna ma vabandaksin nende inimeste ees, kuid tookord oli see põnev ja lahe seiklus. <br /><br />Need lollused keskendusid mingitele olukordadele, mida me rahva seas tänavatel tegime. Näiteks poetas õde ennast, pidulikuma kleidi ja uhke lakk-ridiküliga, Viljandis, Jakobsoni tänaval asunud, vanast Ugalast väljuva teatripubliku hulka. Siis tormasin ka mina nurga tagant inimeste sekka, üleni musta riietatult ja must sukk pähe tõmmatud, rebisin õelt koti käest ja tormasin sellega läbi hoovide oma õuele, õde kannul. Ma arvan, et meid nähti läbi ja vaid seepärast ei läinud meil haprasti! <br /><br />Kord meisterdasime dressipükstest ja -pluusist, mis teisi kodinaid täis topitud, nuku – inimese koopia. Roosast ujumismütsist oli tehtud pea ja selle otsas isegi barett. Kogu kupatus oli omavahel kokku õmmeldud, et see laiali ei pudeneks. Õde ronis selle topisega pööningu aknale ja mina seisin all hoovis. Kui keegi parajasti lähenes, hüüdsin kõva häälega: „Ära lükka!”, aga siis käis mütsatus ja topis prantsatas vastu maad. Jõhker eksperiment! Nii mõnigi ehmatas nõnda, et lausa karjatas. Õnneks oli tugev raudaed vahel, mis mind pahaste inimeste eest päästis. Lapsed on rumalad, aga läbi nende rumaluste õpitakse maailma tundma ja tunnetama! Täna on piinlik, aga toona oli see mäng, <em>performance</em>, adrenaliini ammutamise võimalus. Igatahes parem, kui ennast sama aia taga süstida. Õnneks ei teatud toona sellest pahest veel midagi! <br /><br />Ka Tallinnas sai linna peal lollusi tehtud, näiteks pargipingil kaaslasega kohtudes mingeid paroole vahetatud ja rakettidest, luurest ja salajastest andmetest kõneletud, kuid ikka nii, et kõik tunduks konspireerituna, aga siiski nõnda, et teisedki (võõrad) pingil istujad seda kuuleksid. Tõepärasuse lisamiseks oli kaasas diplomaadikohver rahaga, mis mikrofilmide vastu vahetati. Kogu idee oligi rahas, sest diplomaadikohver sai tõestuseks alati avatud, ning igal juhul piilus ka võõras pingilistuja kohvrisse, milles oli revolver ja rahapakid. Meie jaoks olid need rahapakid väga ehtsad. Ma enam ei mäleta, milliste kupüüride järgi need rahapakid tehtud sai, aga olemas nad olid. Üks tuttav töötas trükikojas ja tal oli lihtne õiges mõõdus paberipakid valmis lõigata. Need sai servadest ära värvitud ja tõelised rahad pealmisteks pandud. Efekt oli ehe! Tänapäeval võib raha skännida ja siis printeri appi võtta ning nn mänguraha hulgim toota, seepärast vaevalt et tänapäeval poisikeste sahmerdamist rahapakkidega väga tõsiselt võetakse, aga 1970. aastate keskpaigas oli kohvritäis rublasid poisikeste valduses muljetavaldav. <br /><br />Kui väiksemad olime, siis veetsime kõik oma suved maal, emapoolse vanaema ja vanaisa juures. See oli 1960-ndate teine pool ja 1970-ndate algus. Seal olid meie mängukaaslasteks kolm täditütart, ema õelapsed. Laias laastus olime me üheealised – kaks tüdrukut olid minuga samas vanuses ja kolmas neist minu õega omaealised. Need olid toredad ja suurepärased suved! Eraldi meenutamist vajaksid ka vanaema ja vanaisa, aga see pole see teema. Nemad siiski meie mängudes ei osalenud ja meie tegemistesse ei sekkunud, see-eest lasksid nad meil palju omapäi tegutseda. Ainult lõuna ajal pidi tunnike tasa olema, siis kui vanaisa päeval magas. Nad olid tõsised maainimesed, hoopis teisest ajast, teistsuguste vaadete ja tõekspidamistega. <br /><br />Pulgapeitus oli see kõige lahedam mäng, mida me ikka ja jälle mängisime. Seda teavad vist kõik tolle aja lapsed. Lauajupike kümne pulgakesega sai puupakule pandud nagu kiigelaud, ning siis, jalaga vastu lauda lüües, pulgad õhku lennutatud. Seni kuni otsija pulki kokku korjas oli aega end ära peita. See, keda nähti, oli vangi võetud ja pidi oma peidukohast välja tulema. <br /><br />Aga kui mõni nii tasa ja märkamatult suutis pulgalauale ligi hiilida, et sai selle jälle kord koos pulkadega taeva poole paisata, olid kõik vangid taas vabad ja võisid jälle peitu joosta. „Püüdja” pidi ju pulgad kokku korjama ning lauajupile seadma. Vahel sai uueks püüdjaks see, kes esimesena tabati, vahel aga viimasena leitu. See sõltus kokkuleppest. Aga loomulikult jagus ka hulga nn rolli- ja situatsioonimänge. Üks lahedamaid kohti mängimiseks oli heinakuur, kus sai kuhja otsas möllata ja kus oli mõnus ennast ka peita. Sõda sai palju mängitud – ühed tulistasid ülevalt ja teised alt. Imelik, et tüdrukutele see meeldis, aga nad olid vahel suuremadki sõdijad kui mina. Suuga tehtud automaadivalangud kostusid üle õue. Kord küsis vanaisa, et mis asja te seal heinakuuris koguaeg määgite. Tüdrukutele meeldis film „Aga koidu ajal on siin vaikne” ja nii nad olidki vaprad naispartisanid, kes "määgides" automaadivalangutega teineteist kostitasid. <br /><br />Mäletan, et ükskord mängisin luurajat, kes hüppas langevarjuga alla, aga see ei avanenud. Seetõttu oli ta tõsiselt kannatada saanud. Mäng algas sellega, et külanaised leidsid selle õnnetu vigastatud luuraja metsa alt ning päästsid ta sakslaste kätte vangi langemisest. Tüdrukud panid mu vana jalustega puupulkadest kelgu peale ja vedasid mind peitu. Lasksin ennast mõnuga tüdrukutel siia ja sinna vedada, ise „haavatuna” ägisedes. Oh, kui lahe see oli! <br /><br />Neid ridu lugedes võib jääda mulje, et olime kõvad kommunistid. Tegelikult aga räägiti meie kodus poliitikast harva. Seetõttu olen tänaseni apoliitiline inimene, keda poolte valimine lausa ärritab. See vene luurajate ja partisanide mängimine oli ajendatud pigem nähtud filmidest ja sellest, mida koolis õpetatu kaudu sisendati. Ükski meie mäng ei haakunud kunagi meelsusega, ikka olid esikohal sündmused, olukorrad, seiklused ja põnevus! Alles palju aastaid hiljem, kui sattusin lugema oma vanaonu päevikuid keerulise sõjaaja mõtisklustega, võisin ma tajuda mingit meelsust, kuid mitte kunagi otsesõnu positsioneerimist. Pigem oli nendes ridades mõtisklusi sündmustest, milles toonased inimesed elasid. Takkajärgi on vaimustav näha, et vanaonu hinnangud ja mõtisklused, ennustused ja prognoosid ongi täide läinud! <br />
<div>Üks meie lemmikmänge oli „Laev”. See oli nagu seriaal, mis iga päev edasi läks ja üha arenes. Mängisime seda kuuri all, kus vanaisa suuri laudu ja heinaveo vankrit hoidis. Seal olid ka heinakärbised, raamid, mis vastastikku teineteisele toetudes peaaegu viilkatust meenutasid, kui neile hein peale kuivama oli pandud. Sinna alla oli vahva ennast ära peita, aga mina pelgasin usse. Siiani! Kuuri all seisid need kärbised seina ääres nagu suured redelid. Lahe oli kõiki neid asju kasutades laev kokku meisterdada. Oma osa mängis ka ettekujutus ja fantaasia. Laiad lauad ühendasid heinavankrit, mis oli kapteni sild, ja kuuri all olevaid vanu heinahunnikuid. Üks vana voodilina oli purjeks ja pööningult leitud päevinäinud vokk roolirattaks. Oh, mis seal kõike juhtus – kord oli torm ja kord kukkus keegi merre, kord ründasid piraadid ja kord sai kohtutud sõjalaevadega, kord tekkisid riiud ja pahandused, siis jälle saabus õnnelik armastus, ... ja milliseid põnevaid maid ja inimesi sai nähtud! Jah, fantaasial pole piire ning tänu laste vaimukale loovuselennule võib vahel tegelikkus ja ettekujutus omavahel sulanduda. Vähemalt lapse maailmas on see nii!!! Tegelikult näen ma tänagi oma vaimusilmas laeva, mitte laudu, vankrit ja vokki! <br /><br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Viljandis.jpg" alt="Viljandis" width="400" /></div>
<br />Oma lapsepõlvemälestusi ja -meenutusi kasutan ma vahel ka oma töös. Mõnikord on tore paralleele tõmmata. Need säravad hetked, erilised mälestused ja loovusega laetud lapsepõlv olid abiks ka siis, kui ligi kümne aasta jooksul sai laste- ja noortelaagris „Segasumma Suvila“ laagriülemaks oldud. Kõik seal toimunu ja jäädvustatu vääriks omaette uurimist ja talletamist Eesti Rahva Muuseumis. Need aastad (1995-2002 olin mina laagriülemaks) olid suurepärane võimalus ka tänastele lastele näidata, kui põnev võib olla fantaasiamaailm ja kui piirideta saab olla inimmõtte lend. Kasvatajad olid alati ettevõtlikud ja fantaasiaküllased, mõnikord oli mul laagriülemana vaja siiski mõnd säravat ideed ka kärpida. Aga üks sai selgeks – lapsemeelsus ei ole sama mis infantiilsus, lapsemeelsus on hinge nooruse tunnus! <br /><br />Nii laagris kui ka lapsepõlves, vanaema-vanaisa juures, sai igasuguseid asju välja mõeldud ja mängitud. Nii mõnigi mõte lapsepõlvest sai ka „Segasumma Suvilas“ laagriliste jaoks realiseeritud – hirmutuba, peidetud aarde otsimine, tulnukate saabumine, mõrvamüsteeriumi lahendamine jm. <br /><br />Üks tore ja meeleolukas mäng tuli veel meelde. Suviti võtsime meie, paar suuremat last, väiksemad endale sappa ja läksime maal olles metsa, põldudele, külavaheteedele jalutama. Tegime nn ekskursioone. See, kes oli ekskursioonijuht, peatus aeg-ajalt oma äranägemise järgi mõne objekti juures – suur kivi, kõver puu, kummaline lohk pinnases, küngas, vana aiajupp jne, ning laskis oma kujutlustel ja fantaasial lennata, jutustades teistele kohapeal tekkivaid/väljamõeldud legende ja lugusid kõikide nende objektide kohta. Vana ohvrikivi, mille all on uks salakäiku; puu, mis kõverdus ühe kurva armastuse pärast, sest piiga käis selle najal nutmas; salajane aardekoobas, mis aja jooksul kokku kukkunud ja maa sisse suure lohu jätnud; vana küngas, mis on ühe vapra rüütli hõbedase hobuse haud; aiajupp, mis alles jäänud iidsetest aegadest, mil see piiras veel maalappi, kus käisid täiskuu-öödel haldjad tantsimas jne, jne, jne. <br /><br />Seda meenutades ei tundugi mulle kummaline teekond oma tänase tööni, mil tunni- ja programmijuhina jutustan Kumu kunstimuuseumis lastele, noortele ja täiskasvanutele lugusid ja legende kunstnikest ja nende töödest. <br /><br />Olen sündinud 9. septembril 1961. aastal Tallinnas. Seepärast jääb minu mäletamisväärne lapsepõlv laias laastus ajavahemikku 1966–1976. Eelnevat suurt ei mäleta, aga edasi saabus juba teismelise elu koos pisut teistsuguste mälestustega. Nagu eelpool kirjutatud, olin suviti maal vanaema-vanaisa juures Arava külas, Alavere külje all, Harjumaal. Palju ilusaid suvepuhkusi koos perega sai veedetud Viljandis. Seega – need kolm kohta olid ka minu lapsepõlve mängudemaaks. <br /><br />Meenutada ja kirjutada oleks ju palju, aga igat mängu või tegevust, mis minevikust silme ette kerkib, pole vast mõtetki kirja panna. Niigi olen ma vahepeal põhiteemast kõrvale kaldunud, tänast ja eilset võrrelnud, aga seda vaid selleks, et pisut selgemalt olustikku ja tausta välja tuua. <br /><br />Tänan selle võimaluse eest ajas tagasi rännata ja oma lapsepõlvemälestustes sobrada! Inimese elu on lühike, üle aja elavad ainult mälestused ja sedagi vaid siis, kui need on kirja pandud. Vähemalt nüüd on ka minul arvutis üks fail, mis jäädvustab olnut! Kahju, et mõned asjad väärtustuvad alles aja möödudes! Ka lapsena sain aru, et mul on head vanemad, kuid toona tundus kõik loogiline ja enesestmõistetav, aga tänases kiirustavas ajas mõistan ma, et meie vanemate hool ja pühendumine on hindamatu aare, mille õega oleme oma lapsepõlvest saanud kaasa võtta! Minu jaoks oli sellel ajarännakul suur väärtus, ehk on ka teistel nendest meenutustest midagi leida ja avastada!
Täisviide
ERA, DK 130, 1/9 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013).
Maakond
Harjumaa
Viljandimaa
Kihelkond
Tallinna linn
Viljandi linn
Kose
Koguja
Andrus Roos
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1960.-1970. aastad
Koguja sünniaeg
1961
Koguja sugu
Mees
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Andrus, snd. 1961. a. Tallinnas
Harjumaa
kujutlusmäng/loovmäng
linn
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Meil oli mitmeid lauamänge. Need olid kõik toredad, aga päris tihti mängisime ühte omaloodud lauamängu. <br /><br />Nimetasime selle „<strong>Mehekoduks</strong>“. Miks säärane kentsakas nimi, ei mäleta enam. Eestoas seisis suurem laud sahtliga, milles muu träni hulgas ka palju värvipliiatseid, erineva värvi ja kujuga, väiksemaid-suuremaid nööpe. (Ema õmbles kodus palju.) Kahes kaunis rahvapärase mustriga marmelaadikarbis hoidsime postkaarte. Mõned nööbid olid eriti ilusad klaasised, läikivad ja sissepressitud mustriga, mõned robustsed suured mantlinööbid. Mängus kasutasimegi pliiatseid, nööpe ja postkaarte. <br /><br />Mängu idee seisnes inimestevahelise suhtlemise põhimõttel. Külas tundsid kõik kõiki. Olime tähelepanelikud, teadsime täpselt, millises majas, kellega ja mida räägiti. Püüdsime oma mängus seda kõike jäljendada.<br /><br /> Mäng algas sellega, et ladusime lauale pliiatsitest maja(-de) siseruumide skeemi. Need olid ümbruskonnas elavate inimeste kodud. Värvipliiatsid jagasime gruppidesse: <br />lühikesed heledad olid tüdrukud <br />lühikesed tumedamad – poisid <br />pikad heledad – noored naised <br />pikad pruunid – vanemad naised <br />pikad tumedamad – mehed <br />mustad – väga vanad. <br /><br />Nõnda kehastusid mängus pliiatsid inimesteks, kes hakkasid üksteisel külas käima majades, mis olid juba laual valmis seatud. Nad kandsid neis elevate inimeste nimesid. Mõnes kohas pakuti süüa. Selleks kasutasime nööpe. Neist andis päris korraliku laua katta. Mäletan suuri pruune mantlinööpe, milledel keskel väike lohuke, kuhu sai panna sisse pisikese nööbi ja valmis oligi lihaga küpsetatud ümmargune leib (selliseid küpsetas meie ema). Väikestest kuulisarnastest nööpidest ladusime hunniku, need olid keedukartulid. Pikliku kujuga nööbid olid leivad-saiad, klaasised mustriga nööbid olid koogid jne. <br /><br />Meie külas elas üks poiss Jüri, kellest sai hiljem kunstnik Jüri Kask. Tema joonistas väga ilusaid pilte (oli meist vanem). Kui pliiatsiinimesed temale külla läksid, sättisime postkaarte millegi najale seisma ning imetlesime ja kujutasime ette, et need on tema joonistatud. <br /><br />Pliiatsiinimesed rääkisid omavahel just täpselt samu jutte nagu täiskasvanudki külas käies. <br /><br />
<div style="text-align: left;"><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Lehte_Oraka.jpg" alt="Lehte_Oraka.jpg" width="500" /><br />Mõtlesime õe Helgiga mängu kummalise nime võimaliku saamisloo üle. Selle ajendiks võis olla see, et meie vennakest kutsuti lapsena Väikemeheks. Iga laps ju unistab suureks saamisest. Vennake rääkis tihti, et kui tema suureks kasvab, teeb ta endale oma kodu. Kuna selleni kulus veel palju aastaid, mõtlesimegi välja niisuguse kodumängu, mille nimeks panime venna heameeleks „Mehe kodu“ või „Mehekodu“. Kahjuks ei saa tema ise enam kunagi teada, et see meie nii armastatud mäng ei ole unustusse vajunud, vaid on väikese killuna ajalukku jäädvustatud.</div>
Täisviide
EFA I 170, 45/7 < Põlva < Kolga-Jaani khk., Odiste k. – Lehte Oraka, 57 a. (2013).
Maakond
Viljandimaa
Koguja
Lehte Oraka
Kihelkond
Kolga-Jaani
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mehekodu
kodumäng
kujutlusmäng/loovmäng
paberimäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lapsepõlvemälestused
Description
An account of the resource
2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
2013-2014
Language
A language of the resource
eesti
Meenutused lapsepõlvest
Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest
Tekst
Meie lapsepõlvekodu asus Viljandimaal Odiste külas. Veetsime palju aega väljas. Kui aga õues oli väga külm või ladistas vihma, tuli igavuse peletamiseks toas midagi huvitavat ette võtta. Kuna majas oli vaid kaks väikest tuba ja liikumisruumi vähe, mängisime oma tubased mängud enamasti laua peal. <br /><br />Meil oli mitmeid lauamänge. Need olid kõik toredad, aga päris tihti mängisime ühte omaloodud lauamängu. <br /><br />Nimetasime selle „Mehekoduks“. Miks säärane kentsakas nimi, ei mäleta enam. Eestoas seisis suurem laud sahtliga, milles muu träni hulgas ka palju värvipliiatseid, erineva värvi ja kujuga, väiksemaid-suuremaid nööpe. (Ema õmbles kodus palju.) Kahes kaunis rahvapärase mustriga marmelaadikarbis hoidsime postkaarte. Mõned nööbid olid eriti ilusad klaasised, läikivad ja sissepressitud mustriga, mõned robustsed suured mantlinööbid. Mängus kasutasimegi pliiatseid, nööpe ja postkaarte.
<div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Lehte_Oraka1.jpg" alt="Lehte_Oraka1.jpg" width="250" /></div>
<br />Mängu idee seisnes inimestevahelise suhtlemise põhimõttes. Külas tundsid kõik kõiki. Olime tähelepanelikud, teadsime täpselt, millises majas, kellega ja mida räägiti. Püüdsime oma mängus seda kõike jäljendada. <br /><br />Mäng algas sellega, et ladusime lauale pliiatsitest maja(-de) siseruumide skeemi. Need olid ümbruskonnas elavate inimeste kodud. Värvipliiatsid jagasime gruppidesse: <br />lühikesed heledad olid tüdrukud <br />lühikesed tumedamad – poisid <br />pikad heledad – noored naised <br />pikad pruunid – vanemad naised <br />pikad tumedamad – mehed <br />mustad – väga vanad. <br /><br />Nõnda kehastusid mängus pliiatsid inimesteks, kes hakkasid üksteisel külas käima majades, mis olid juba laual valmis seatud. Nad kandsid neis elavate inimeste nimesid. Mõnes kohas pakuti süüa. Selleks kasutasime nööpe. Neist andis päris korraliku laua katta. Mäletan suuri pruune mantlinööpe, milledel keskel väike lohuke, kuhu sai panna sisse pisikese nööbi ja valmis oligi lihaga küpsetatud ümmargune leib (selliseid küpsetas meie ema). Väikestest kuulisarnastest nööpidest ladusime hunniku, need olid keedukartulid. Pikliku kujuga nööbid olid leivad-saiad, klaasised mustriga nööbid olid koogid jne. <br /><br />Meie külas elas üks poiss Jüri, kellest sai hiljem kunstnik Jüri Kask. Tema joonistas väga ilusaid pilte (oli meist vanem). Kui pliiatsiinimesed temale külla läksid, sättisime postkaarte millegi najale seisma ning imetlesime ja kujutasime ette, et need on tema joonistatud. <br /><br />Pliiatsiinimesed rääkisid omavahel just täpselt samu jutte nagu täiskasvanudki külas käies. <br />
<div>Mõtlesime õe Helgiga mängu kummalise nime võimaliku saamisloo üle. Selle ajendiks võis olla see, et meie vennakest kutsuti lapsena Väikemeheks. Iga laps ju unistab suureks saamisest. Vennake rääkis tihti, et kui tema suureks kasvab, teeb ta endale oma kodu. Kuna selleni kulus veel palju aastaid, mõtlesimegi välja niisuguse kodumängu, mille nimeks panime venna heameeleks „Mehe kodu“ või „Mehekodu“. Kahjuks ei saa tema ise enam kunagi teada, et see meie nii armastatud mäng ei ole unustusse vajunud, vaid on väikese killuna ajalukku jäädvustatud.<br /><br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Lehte_Oraka.jpg" alt="Lehte_Oraka.jpg" width="500" /></div>
Täisviide
EFA I 170, 45/7 < Põlva khk. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Odiste k. – Lehte Oraka, 57 a. (2013).
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
Lehte Oraka
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
1950.-1960. aastad
Koguja sünniaeg
57 aastane
Koguja sugu
Naine
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lehte, snd. 1957. a. Viljandimaal
küla
talu
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 110, 4 (5. 1 d) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013).
Tekst
Riukalik mäng. Istute rivis, silmad suletud või kinni seotud ja keegi toob midagi oma aiast ja paneb teile suhu. Vahel on see maasikas, vahel on see nõgeseleht või vihmauss, aga sa pead suu vähemasti kinni panema kuni tooja kümneni loeb. Kui enne välja sülitad, siis oled uus tooja. Ma sain kaks korda vihmaussi, mida ma ei sülitanud välja, aga siis topiti mulle suhu tükk piimašokolaadi ja seda ma vihkan. See lendas asfaldile...
Maakond
Harjumaa
Kihelkond
Tallinna l.
Päritolukoht
Viljandi l.
Koguja
Tuuli Reinsoo
Koguja sünniaasta
1981
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Toomine
pimedamäng
sissevedamismäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 110, 4 (5.1 b) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013).
Tekst
Metsapiigade mäng Viljandis, Ueveski orus. See käis nii, et sa hiilid kodunt välja ja lähed orgu. Siis kõnnid ja uitad ja kui näed lille või lindu või mutukat, pead ütlema: "Tere, ... (vint, kuklane, tulikas jne)." Kes valesti ütles, pidi leidma 5 samasugust eset (kivi, käbi, tõru jne.) Üldjuhul metsapiigad lihtsalt uitasid ja läksid igalt poolt läbi - võsa, hein, muda, kivine jõgi, lirtsuv sammal, ei tohtinud nina kirtsutada. Kuna me kartsime kaane, siis... jõgi oli pisut hirmuäratav.
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Tallinna l.
Päritolukoht
Viljandi l.
Koguja
Tuuli Reinsoo
Koguja sünniaasta
1981
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Metsapiigade mäng
kujutlusmäng/loovmäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kogumisvõistlus 2013
Subject
The topic of the resource
Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt.
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Täisviide
ERA, DK 110, 4 (5.1 a) < Tallinna l. < Viljandi l. - Tuuli Reinsoo, s. 1981. a. (2013).
Tekst
Viljandis mängisin elulõnga õitsenud nupsudega: värske toores nups oli prints ja kohev, kuiv nups oli vana kuningas. Prints abiellus floksiprintsessiga, aga siis üks erksavärvilisem floks muutus kadedaks ja palkas hulga kannikestest sõdureid, kes röövisid printsessi ära. Prints kogus kokku sõjaväe. Võitluses hukkus paarkümmend elulõnganupsu. Aga siis vana võlurist kuningas käratas, et aitab jamast, ja läks tädi Luule kilpkonna Dorudi'ga laia ilma rändama...
Maakond
Harjumaa
Kihelkond
Tallinna l.
Päritolukoht
Viljandi l.
Koguja
Tuuli Reinsoo
Koguja sünniaasta
1981
Kogumisaasta
2013
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mäng elulõngadega
kujutlusmäng/loovmäng
Viljandimaa
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/e2b11b51a6e65e299c472b3321894a28.jpg
b6d0a82c69fe00b1ab121e4fb2f993f5
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kargaja hoidis kogu keha kange. Ainult käte abil – neid järsku ja ühtlasi ka kogu ülakeha üles tõstes – pidi edasi liikuma.
Täisviide
ERA II 123, 472/3 (55) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Viljandi
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Mart Köögard
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Konna kargamine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
joonis
osavusmäng
Viljandimaa
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/3f1eb3a07fca8cd68fcf0450d03ecfdf.jpg
7db70f3a95c492c3fb2aea642775969e
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks isik. Istub maha, põlved kokku, kätega kinni põlvede ümbert, veeretab end ringi. *) *) Isik läks demonstreerima, kukkus pikali, ütles et vanad kondid, ei jaksa enam. Seepärast lõpust ei saanud hästi aru.
Täisviide
ERA II 123, 472 (54) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Viljandi
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Mart Köögard
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Leva-veeretamine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
joonis
osavusmäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Köis seoti otsadest kokku, pandi ümber kaela (kukla poolt), kaenla alt läbi (2 isikut); ja siis käpuli maha – sikutama.
Täisviide
ERA II 123, 471 (52) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Viljandi
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Mart Köögard
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kassikanga vedamine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
pühademäng
tirimine
Viljandimaa
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/f0257615bd50a3e9f006daf8670d987f.jpg
ac3b5cae9c86644a1da1d2bcbd9a1986
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Köis pandi laudi august penni külge, inimene istus köieaasasse ja pani puu endale rinde kohta ette. Nüüd keris end ülespoole, nii et köis keerutas pulga ümber. Kui jõudis ülesse, siis oli „liha lõigatud“.
Täisviide
ERA II 123, 471 (51) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Viljandi
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Mart Köögard
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lihalõikamine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
joonis
osavusmäng
pühademäng
Viljandimaa
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/6d8464aaa6c8862682588585f6cda577.jpg
e9bcd4e2391e72f458fc576359d95524
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Tares talade külge pandi köis, üks jalg maast. Sellel köiel siis püüti end ümber pöörata, nii et pea saaks sinna, kus enne olid olnud jalad.
Täisviide
ERA II 123, 470/1 (50) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Viljandi
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Mart Köögard
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Laevapöörmine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
joonis
osavusmäng
pühademäng
Viljandimaa
-
http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/files/original/e2bccead0c1b3076bffd28ba8e1137d6.jpg
59cfe4df3afdbab594d4be9b917702cd
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängija istub nuial, jalad risti. Käes luuavars püssi moodi, sihtis tooli nurgal seisvat kübarat ja püüdis seda maha torgata.
Täisviide
ERA II 123, 470 (49) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. – Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Viljandi
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Mart Köögard
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Tedrelaskmine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
joonis
osavusmäng
pühademäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Jõuluaeg lammast tegid ja nõela mängisid ja püüdsid kiissa. Kolmejalgne õlest nukk tehti (paar jalga kõrge), ohjad panti parte: teese jala pani teese ohjasilmusesse ja käpuli ronis nuku juurde – pidi ammastega kinni võtma selle nuku, aga lennas mudugi tagasi jälle.
Täisviide
ERA II 123, 363 (12) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. – Linda Köögardal < Jaak Kõrgessaar, s. 1859 (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Jaak Kõrgessaar
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kiisapüüdmine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
jõulumäng
osavusmäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad seisid püsti reas üksteise seljataga. Üks oli jälle, kes kinni võttis. See tuli reast esimese ette ja rääkisid nii: „Tere, tere miis!“ „Mis sul vaja on?“ „Nõela.“ „Kus sa selle panid, mis ma eela andsin?“ „Kass viis taha kiviaida alla.“ „Mine võta tagalt seenast!“ Nüüd see tagaseisja hakkas jooksma rea ümber, ostja järel. Kinnivõetu pandi „nõela“ taga ajama, endine tagaajaja läks rea ette. Kui aga tagaajaja nõela kätte ei saanud, jäi uuesti püüdma.
Täisviide
ERA II 123, 361/2 (10) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. – Linda Köögardal < Jaak Kõrgessaar, s. 1859 (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
Linda Köögardal
Esitaja
Jaak Kõrgessaar
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Nõelategemine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
dialoog
jooksumäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kõik istuvad seina ääres pingi pääl, aga üks mängijatest umbes viis ehk rohkem sammu eemal pingi või tooli pääl. Üks teine läheb ja küsib iga istuja käest tasakeste, mis ta temast arvab: kas ta üks hea või halb inimene on? Aga nõnda, et isepaigas-istuja ei kuule. Nüüd ütleb üks: „Ta on üks ilus poiss (või tüdruk).“ Teine ütleb: inetu, kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne. Küsijal peab meelespidamine sula olema, sest ta peab enamasti kõik, mis temal isepaigas-istujast hääd ehk halba öeldi, pärast välja ütlema. Nüüd tuleb tema isepaigas-istuja juurde ja ütleb järgmisel kombel. Küsija: „Tere, tere, mees.“ Istuja tõuseb püsti ja kostab: „Tere jumalime, noh, kuspool käisite?“ Esimene: „Käisin nõndasama ilma-maad reisimas.“ Teine: „Noh, jutusta, mis ilmas tehti, mis nägid ja kuulsid?“ Esimene: „Nägin maailmas palju. Maailmas tehti palju, väga palju, aga kuulsin ka sinust tihti ja palju räägitavat.“ Teine: „Noh, imet! Mis siis minust räägiti?“ Esimene: „Mõni ütles, sa olevat ilus mees (tüdruk), mõni ütleb, et sa olevat inetu, teised jälle, sa olevat kehv, rumal, ahne, kitsi, kelm, koer, jne.“ Teine: „Kes ütles, et ma kelm olen?“ Esimene: näitab selle sõna ütleja peale teiste sekka sõrmega, kes siis sellepääle oma istmelt üles tõuseb ja sinna toolile tuleb, kus tema „kelm“ ennem istus. Keda enne kelmiks arvati, on nüüd küsija, aga esimene küsija istub teiste hulka ja mäng algab otsast.
Täisviide
ERA II 108, 201/2 (22) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Sinust saab maailmas mõnda räägitud
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
dialoog
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Seda mängu mängitakse nõnda. Igaüks valib enese ja teise linnu nime ja ütleb mängu päämehele kõrva sisse, missugune lind tema tahab olla – see peab need nimed enesel meeles hoidma. Pärast ütleb tema valju häälega: „Minul on aias palju linde, niikui papagoi, vares, öökull, tui...“ ja teised, mis nimed temale said üles antud. Tema ei tohi aga midagi järgimööda öelda, kuidas temale said üles antud. Siis läheb mängu päämees ühe juurde ja küsib: „Missuguse linnule usute teie oma südant, kellele oma saladust avaldate ja kelle sulge tahate välja kiskuda?“ Siis peab see järgmisel kombel kostma: „Mina usun oma südant tuile, saladust avaldan öökullile, aga papagoi suled tahan ma välja kiskuda.“ Kui ring niisuguste küsimustega on läbi mindud, siis ütleb „jääger“: „Niisugune (nimetab nime) usub oma südant teile.“ Aga teie nime all seisab tütarlaps N. Et aga teie tõeste selle tütarlapsele oma südant olete uskunud, peate meie ees kõik tunnistama, et temale kätt ehk ka suud annate. See (nimetab nime) tähendab öökulli, kellele teie ka oma saladust peate avaldama. Niisugune naisterahvas on papagoi nime all ja selle asemel, et teie tema suled tahate välja kiskuda, saate pandiga trahvitud, seepärast et nõdrema rahvale nii ei tehta. Kes ise oma südames usub, annab trahviks oma käele suud, aga kes endale oma saladust avaldab, peab seda ka eneses hoidma. Viimaks, kes enesel suled tahab välja kiskuda, maksab pandi. dialoog, pandimäng
Täisviide
ERA II 108, 195/8 (18) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Linnu-jahimees
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
dialoog
pandimäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Siin mängus peab poisse ja tüdrukuid olema. Poisid lähevad teise tuppa, aga tüdrukud jäävad sinnasamma tuppa pingi ehk toolide peale istuma. Üks nendest, säetud mees, paneb ukse vahelt kinni, et ühest toast teise midagi kuulda ei või olla. Poisid peavad ukse taga seni olema, kuni tüdrukud igaüks endale ühe poisi ära mõtleb ja teistele teada annab, et nemad siis endale sedasama poissi ära ei vali. On siis tüdrukud oma valimisega valmis ja uksevahel poistele ära öeldud, siis tulevad poisid korra järele sisse endale pruuti võtma, keda nad isekeskis ära kõnelenud. Poiss, kes sisse tuleb, läheb siis ühe oma mõteldud tüdruku ette ja annab tüdruku poole noogutades ja käega näidates oma äramõtlemist teada, mida tüdruk, kes seda on mõelnud, omaks tunnistab – poiss jääb sinna tuppa. Ei ole aga poiss mitte õieti trehvanud, siis peavad kõik tüdrukud, mitte aga nimelt see, kelle poole poiss pead võngutas, sõrmed rattakodarate viisil laiali ajades poisi poole näitama, nõnda öeldes: „Pikk nina!“ Poiss poeb häbiga toast välja ja tuleb uuesti õnne katsuma ühe teise tüdruku juurde, kuni igaüks oma on leidnud ja kõik tuppa sisse jäävad. Et nüüd tüdrukud jälle selsamal kombel välja võivad minna ja igaüks oma korra järele sisse tulles omale armukest valida.
Täisviide
ERA II 108, 193/5 (17) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Pikk nina ehk Igaüks otsib oma
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
äraarvamismäng
nimevahetamine/pikk nina
seltskonnamäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kui kõik mänguliikmed istuvad rõnga kombel kirjus reas ja peamees välja valitud, siis peab tema paremat kätt istujat aabitsa järele „a“ pääle küsima, olgu mis tahes. Õpetuseks: „Oleks mina teie armukene olevat, mis teie siis saaksite minuga tegema?“ Teine peab temale sellesama tähega kostma. Nõndamoodi küsides, kordamööda küsimusi ja kostmisi andes lähevad ringi läbi, kuni tähed läbi on küsitud ja vastatud. Juhtuks poisil tüdruku käest „k“ pääle küsimist olema, siis näiteks nõnda: „Oleksin mina Kohiber olevat, mis te siis minuga teeksite?“ Kostus: „Mina paneksin teid puuri ja laseksin teid raha eest näidata.“ Ehk tähe „r“ peale: „Kui ma roos oleksin, mis teie siis minuga teeks?“ Kostmine: „Ma kisuksin teie lehed maha.“ jne. Tarvis tähele panna, et ühte asja kahte korda ei öelda. Kes seda teeb, ei vasta ja palju viivitab, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 192/3 (16) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mäng a, b, d järele
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
dialoog
pandimäng
sõnamäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Väljavalitu peab ringis iga istuja juurde astuma ja mitmet moodi rasked ja rutulised küsimused ette panema ja nõndaviisi ühe juurest teise juurde käima. Kõigi küsimuste pääle ei tohi ükski häälega kosta, vaid peab üksi suuliigutuste ehk märgiandmisega kostma. Kes selle vastu teeb ehk vähegi häält teeb, maksab pandi. Nõndasama peab üks olema, kes teiste ees naljategija on. Kes seda mängu mängivad, peavad truusti naeru pidama, häält tegemata olema ja järele tegema, mis naljategija ees teeb. Kui naljategija ilusasti oma kometit võib teha, siis on muidugi tääda, et pante küllalt kogub. Kõik peavad vait olema ja järele tegema. Kes vähegi naeru häält või midagi sellesarnast häält teeb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 190/1 (14–15) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mängud ilma hääleta
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
naermiskeeld
pandimäng
rääkimiskeeld
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kindaga visatakse, olgu kellele tahes, ja küsitakse kas looma või seda, mis maa pääl elab. Muidugi teada, nõutakse ühte neist. Selle pääle kostab see ühe linnu või looma nime, mis nimetatud looduses elab. Kui nõutakse õhulooma, vastab teine: „Vares.“ Küsitakse veest, siis kostab ta: „Kala.“ Kui aga maa päält, vastab ta: „Koer.“ Kui viivitab ehk valesti ütleb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 190 (13) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kindaga mäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
pandimäng
sõnamäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Üks peab küsima, kelle käest juhtub, seda ja teist; kostja peab temale ruttu vastu kostma – aga nii, et ta mitte „ei“ ega „ja“ ei pruugi. Kes aga vastu säädust teeb, maksab pandi. Eesütleja peab katsuma ettevalmistamata mänguliikme käest küsida.
Täisviide
ERA II 108, 189/90 (12) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
"Ei" ja "ja" ütlemise mäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
dialoog
ei ja jah/must ja valge
pandimäng
seltskonnamäng
sõnakeeld
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Kõik istuvad rõnga kombel toolide või pinkide peal, tüdrukud ja poisid segamini. Poisid võtavad endile tüdrukute nimed ja annavad endi nimed tüdrukutele, nõnda et kõik nimed avalikult kõigile teada on. Nende vahele jäetakse üks istumise plats tühjaks ja kellel see tühi plats parema käe pool on, peab varsti üht isikut enda kõrvale kutsuma uute nimede järele. Näiteks ta hüüab „Hans“, siis peab see tüdruk, kelle nimi on „Hans“, tühjale platsile minema. See, kelle parema käe pool plats tühi on, hüüab jälle. Kes niisuguse nime nimetab, keda seal seltsis polegi, või enda nime ütleb, või ei saa keegi nii ruttu mindud kui teine kolmeni loeb, maksab pandi.
Täisviide
ERA II 108, 188/9 (11) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Nimevahetamine
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
kohavahetus
pandimäng
seltskonnamäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mänguliikmed istuvad laua ümber ja üks on „meister“, kes teistele nende tööd ette näitab. Mis see ees teeb, peavad kõik ilma rääkimata järele tegema. Meister nimetab igaühele, mis igaüks on ja mis ta tegema peab. Üks on siis rätsep, teine kingsepp, riidepesija, tisler jne. Rätsep peab tegema, nagu tõmbaks nõela riidest läbi, kingsepp peab kaks traati kinni tõmbama, raudsepp lööb ühe paugu rusikaga laua pääle, riidepesija hõõrub kaht kätt kokku, tisler tõukab kämblaga üle laua otsekui höövliga jne. Igaüks peab oma ameti meeles pidama. Nüüd peavad kõik, kes laua ümber istuvad, igaüks mõlemate käte esimeste sõrmedega vastu laua äärt sagama, nagu meistergi, kuni viimne ruttu ühe viguri teeb, mis mõne ametisse puudub. Teised sagavad edasi, aga see, kelle ametit meister näitab, peab selsamal silmapilgul seda järele tegema. Kui hiljaks jätab või sugugi ei tee, annab pandi. Ehk kui teise ametisse puutub, maksab jälle pandi.
Täisviide
ERA II 108, 187/8 (10) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kõiksugused töötegijad
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
matkimine
pandimäng
rääkimiskeeld
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Mängijad istuvad kõik laua ääres ja saagivad käte esimeste sõrmedega laua ääre vastu. Sest väljavalitud mänguliige ütleb oma sõrme kõrgele üles tõstes: „Kõik linnud lendavad kõrgele,“ mida igaüks silmapilk järele peab tegema ja ütlema, aga ka jälle sõrmedega edasi tegema. Etteütleja võib aga lendavat või lendamata looma nimetada, seejuures sõrme üles tõstes, mida teised ainult lendava looma juures teha võivad. Etteütleja tõstab sõrme, öeldes: „Vares lendab, orav lendab, kull lendab, kana lendab, kala lendab.“ Kes siis ühes etteütlejaga sõnade „kala lendab“ ajal sõrme üles tõstab, annab pandi, sest kala ei lenda. Ta jääb siis teistele jälle etteütlejaks ning mäng hakkab otsast. See mäng on väga naljakas, kui eesütleja oskaja on, kes linnu- ja loomade nimesid väga kiiresti ette ütleb.
Täisviide
ERA II 108, 185/6 (9) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Kõik linnud lendavad kõrgele
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
kõik linnud lendavad
pandimäng
seltskonnamäng
taibumäng
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Pandivõtmise mäng. Kõik mänguliikmed istuvad rõnga kombel ehk ka kahe pingi peal vastastikku. Üks võtab nina- või mõnda muud rätikut taskust ehk mujalt, keerab selle hästi kokku ja viskab sellele, kellele ta arvab, vastu rindu, öeldes: „Mina olen sinu pääle vihane.“ See, kellele visati, püüab rätiku kinni, öeldes: „Mispärast?“ Viskaja vastab: „Sellepärast, et sa nõnda kurb oled.“ Teine vastab: „Ole sina ka,“ ja viskab rätiku jälle mõne teise rinna vastu mingisuguseid sõnu öeldes – kuid mitte seda, mis juba ükskord öeldud on. Kes selles eksib, maksab pandi. Niisama maksavad ka need pandid, kes „sinu pääle vihane“ asemel „teie pääle vihane“ ütleb. Selle mängu juures ei tohi keegi teisele „teie“ öelda, vaid peab „sina“ ütlema. Kõigevähema eksimuse eest tuleb pant anda. Pandiks kõlbab iga asi, mis mänguliikmel taskus on.
Täisviide
ERA II 108, 184/5 (8) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Mina olen sinu pääle vihane
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
dialoog
ma olen su peale vihane
pandimäng
seltskonnamäng
sõnakeeld
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Võetakse 7–8 puupulka, kooritakse – mõni jäetakse valgeks, mõni triibuliseks. Keerutatakse käte vahel, siis lastakse maha kukkuda. Missuguse keegi saab, sellele lõigatakse kas päitsik härg, küüdik härg või valge härg. Sellest, missuguse keegi saab, vaadatakse, missugused jäävad pidama – kas valged pooled või mustad pooled.
Täisviide
ERA II 108, 183/4 (7) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
Ilme Ventsel
Esitaja
Ann Teder
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Lastemäng, konksumäng
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1935
taevaredel
taimedega mängimine
Viljandimaa
-
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
1001 lastemängu aastast 1935
Subject
The topic of the resource
Mängud
Creator
An entity primarily responsible for making the resource
Veebiväljaande koostanud ja toimetanud: Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk.
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Publisher
An entity responsible for making the resource available
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
Mängud kogutud aastatel 1934-1937.
Veebikogumik koostatud 2013.
Rights
Information about rights held in and over the resource
Õigused: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Mall Hiiemäe.
Language
A language of the resource
Eesti
Type
The nature or genre of the resource
Ajalooline materjalikogu, eesti kultuur, rahvaluule
Identifier
An unambiguous reference to the resource within a given context
1001 lastemängu aastast 1935
Coverage
The spatial or temporal topic of the resource, the spatial applicability of the resource, or the jurisdiction under which the resource is relevant
Eesti. 19.-20. sajand. Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Description
An account of the resource
<p>Mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivi 1934.-1935. aasta kogumisvõistluselt. <br /><br />Kogumiku <strong><a href="http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/1001">tiitelleht avaneb siit</a>.</strong><br /><br /><strong><a title="1001 lastemängu aastast 1935" href="http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/browse?collection=2">Mänge saad sirvida siit.</a></strong></p>
Date Issued
Date of formal issuance (e.g., publication) of the resource.
2013
Rights Holder
A person or organization owning or managing rights over the resource.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum.
Koostajad.
Extent
The size or duration of the resource.
1001 mängukirjeldust
Lastemäng
Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt
Tekst
Pallimänge tuntakse siin ammu. Kuulu järele juba üle saja aasta tagasi. Pallimänge tegid kõige rohkem koolilapsed. Palle tehti ka kodusel viisil. Kevadel, kui loomadel, näiteks lehmal või hobusel, olid karvad lahti, siis kisuti nende seljast karvu. Kui juba oli teatud hulk, siis hakati neid kahe käe vahel kokku hõõruma, kuni oligi pall valmis. Ka tehti riidest palle. Selleks seoti närusid kõvasti ümmarguselt kokku ja siis õmmeldi kõva riie ümber ja nii saigi sile pall. Ka tehti puust palle. Kummipallid tulid hiljem ja nende tulekuga hakkasid kodusel viisil tehtud pallid ära kaduma. Löögiriistadeks olid pallimängimisel enamasti kepid, kuid löödi ka mõne muu sobiva puutükiga ja ka päris käega.
Täisviide
ERA II 107, 460 (16) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe, s. 1909 (1936)
Maakond
Viljandimaa
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
Jaak Veskemäe
Dublin Core
The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/.
Title
A name given to the resource
Pallimänge
Source
A related resource from which the described resource is derived
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Date
A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource
1936
mänguasjad
pallimäng
Viljandimaa