Osavõtjaid kaks. Mäng on praegu laste hulgas levinud, vanemad inimesedki mängivad mõnikord seda. Teine mängijaist küsib teiselt: „Palju sa kuninga käest raha said? Saatis ta selle postiga või tõid sa ise selle ära? Mida sa selle eest siis ostad? Mis sa selle ostetud asjaga teed ja mida sa selle rahaga veel teed, mis järele jäi?“ Esimene mängija peab nüüd nende ja paljude teiste küsimuste pääle vastama, nii kuis jutt kujuneb, aga „ei-d“, „ja-d“ ja „musta“ ja „valget“ ei tohi ta oma vastustes tarvitada, sest siis vahetuvad osad.
Täisviide
ERA II 93, 241 (34) < Emmaste khk. ja v., Viiri k., Pendula t. – Aino Õispuu, Sõru algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijad istuvad toas või ka õues. Keegi tuleb sisse, esitab end Riia kaupmehena, läheb ühe mängija juurde ja ütleb: „„Ei“ ja „jah“ ma keelan sulle, tuhat rubla kingin sulle, „musta“ ja „valget“ ei tohi sa rääkida, ütle, mis sa osta tahad?“ Kui aga küsitu tõesti keelatud sõnu ütleb, siis peab ta panti andma.
Täisviide
ERA II 93, 151 (2) < Pühalepa khk., Kärdla al. – Ilse Kuusik, Kärdla algkooli õpilane < Marie Keskla (1935)
Seda mängu mängitakse mitmekesi. Üks ütleb teisele: „„Ei“ ning „ja“ ma keelan sulle, tuhat rubla annan sulle, mis sa selle eest ostad. „Eid“ ega „jahhi“, „musta“ ega „valget“ ei tohi ütelda.“ Teine küsib teiselt, mis ta selle rahaga teeb. Teine katsub nii rääkida, et ta jutus neid sõnu ette ei tule. Kui ta jutus on tulnud need sõnad ette, siis ta peab panti andma. Pärast on pantide lunastamine.
Mängu mängitakse nüüdki. Mängu mängivad lapsed. Mängu olen kuulnud ise.
Täisviide
ERA II 91, 452 (56) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lepiku k., Valguta t. – Robert Kruberg, Nehatu algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Meil on seda mängitud juba ammu ja mängitakse veelgi.
Mängijad istuvad maas. Üks tuleb teistelt küsima, et mis teie selle rahaga tegite, mis kuningas andis. Siis ütles ta veel, et „ei“ ega „ja“ ei tohi ütelda, „musta“ ega „valget“ ei tohi lausuda. Kõige enne tuleb ta esimeselt küsima. See ütleb talle midagi: kas ostis kleiti või muud asja. Aga kui ta ei oska veel mängida ja ütleb „musta“ või „valget“, siis peab ta andma midagi pandiks. Ja kui ütleb „ei“ või „ja“, peab andma ka panti. Siis käib ta, kuni kõik on läbi. Kui on kõik läbi, hakatakse pante lunastama. Ühel peetakse silmad kinni ja teine paneb pandi tema pea peale ja küsib, mis see pant peab tegema. Kui ta käsib neli jalga taeva poole tõsta, siis võtab see, kelle pant see on, tooli, ja tõstab toolil jalad üles. Nii tehakse veel muudki, kuni pandid on lunastatud.
Täisviide
ERA II 91, 53/4 (12) < Jõelähtme khk. ja v., Neeme k., Laigari t. – Senni Laigar, Neeme algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Üks mängijatest valitakse kaupmeheks. Ta hakkab ühe juurest teise juurde käima. Ta pakub kaupa. Kõik ostavad, aga raha jääb maksmata. Teinekord, kui kaupmees tuleb, peab igaüks ainult ühe sõna ütlema. Naerda selle juures ei tohi. Kui naerma hakkab või teise sõna ütleb, peab andma pandi. Pandiks võivad igasugu väiksed asjad olla. Kes naerma ei hakka, see panti ei hooli anda.
Kui kõikidelt on pant ära võetud, algab pandilunastamine. Kaupmees võtab ühe pandi kätte, nii et keegi seda ei näe, ja küsib: „Mis peab see tegema, kelle pant minu käes?“ Keegi mängijatest ütleb, mis see peab tegema. Nii lunastatakse kõikidele pandid tagasi. Mõnikord korjatakse ka pante rohkem kui üks kord. Siis on ju muidugi pandilunastamine pikem ja huvitavam.
Täisviide
ERA II 90, 694 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad reas, peod sülle kokku pandud. Üks mängijaist käib igaühe juures, teeb, nagu pistaks ta igale midagi peosse (tõeliselt ei pista aga midagi) ja ütleb: „Ma kingin sulle sada rubla.“ Kui kõigi juures on juba käidud, siis tuleb ta esimese juurde tagasi ja küsib: „Mis sa selle raha eest ostsid, mis ma sulle kinkisin?“ Kellelt küsiti, see peab hakkama siis seletama. Kuid seejuures peab ta hoidma selle eest, et ei ütleks: „ei“, „jah“, „must“, „valge“. Kui neid sõnu ütleb, siis peab panti andma.
Mängu alul kohe öeldakse, et „ei“ ega „jah“ ei tohi ütelda, „musta“ ega „valget“ ei tohi lausuda.
Täisviide
ERA II 90, 142/3 (11) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Mängijad on kõik ringis, üks viskab oma või mõne kaaslase asja, näiteks palli, ning ütleb ise: „Mina kingin sulle ühe asja.“ See küsib: „Millise?“ Nüüd vastab näiteks, et kleidiriide. See küsib: „Mis värvi?“, „Kui kallis?“ ja nii edasi. Vastaja võib öelda kõiki sõnu, ainult „ei“ ega „ja“ ning „must“ ega „valge“ ei tohi öelda. Kui ütleb, siis peab ta andma panti. Nii kestab mäng, visatakse esemeid ühe käest teise kätte ning küsitakse lausa; lõpuks on jällegi pantide lunastamine.
Täisviide
ERA II 89, 576/7 (15) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Mängijad istuvad seina ääres. Üks mängija tuleb esimese istuja juurde ning küsib: „Kui ma sulle tuhat rubla kingin, mis sa sellega siis teed?“ Siis seletab istuja, mis ta teeb või ostab sellega. Siis küsib värvi ja kiusab igat moodi. Kui istuja „ei“ või „ja“, „must“ või „valge“ rääkis, pidi andma panti. Siis läks teise juurde, kuni kõik läbi ja algab pandilunastamine.
Täisviide
ERA II 88, 673/4 (18) < Simuna khk., Paasvere v., Paasvere-Aru k. – Melanje Arak, s. 1922 (1935)
Inimesed istuvad pinkidele laiali. Üks hakkab lõuendit (linast riiet) müüma. Tal on üks riie käes, sellega läheb ta esimese toasistuja juurde ja küsib: „Kas lõuendit osta tahate?“ Inimene ostab lõuendit, mitu arssinat ta ise tahab. Siis mõõdab müüja pöidla otsast esimese liikmeni, kui palju ostja tahab, siis ütleb sellele vaikselt ühe naljaka lause, nagu „koka papa must müts“ ja seda peab ta ütlema, kui lõuendi raha järele tuleb. Kui kõik istujad läbi, siis hakkab otsast pääle raha korjama ja läheb esimese juurde ja küsib: „Kus lõuendi raha?“ See vastab: „Koka papa must müts.“ Müüja jälle: „Maksa mu lõuendi raha ära!“ Teine vastab jälle: „Koka papa must müts.“ jne. Naerda ega muud sõna rääkida ei tohi. Müüja võib aga naerda ja oma nägu imelikult moonutada, et teist naerma ajada. Kui naerad või muud sõna räägid, pead andma panti.
Siis läheb teise juurde, kellel on teine sõna, niikaua kui kõik läbi. Mängu lõpul algab pandilunastamine.
Täisviide
ERA II 88, 660/2 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Paasvere-Aru k. – Melanje Arak, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist küsib igaühe käest järgimööda, näiteks: „Kui sa saaksid kusagilt suure summa raha, mis sa siis teeksid?“ Küsitav võib kõike muud vastata, ainult „ei“, „ja“, „must“ ja „valge“ ei või ta vastata. Kui ta keeldud sõnad ütleb, siis annab pandi.
Täisviide
ERA II 87, 343/4 (10) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)