Seda mängu mängitakse tavaliselt koolis. Selleks joonistatakse "kartulikuhi", kus on suvaliselt "kartulid". Neid hakatakse piki, põiki ja diagonaalis läbi kriipsutama. Iga läbikriipsutatu annab 1 punkti. Kes kogub rohkem punkte, on võitja.
See mäng on nagu "Kapitali show", aga seda mängitakse kahekesi, üks on küsija, teine vastaja. Selles mängus ei ole ka punktiketast. Küsija teeb paberile kriipsud (-----), neid teeb niipalju, kuipalju on sõnas tähti. Teine e vastaja hakkab tähti arvama, iga vale tähe eest tehakse joonisele midagi juurde. Kui joonis saab enne valmis kui sõna, on küsijal võimalus teha veel teine sõna. Kui aga sõna saab enne valmis, siis vahetavad küsija ja vastaja kohad ära. Näide (sõna on" külmkapp"). Küsija seletab vastajale ära, mis sõnaga tegemist on. Vastaja hakkab arvama: "A, O, M, N, E, I, L, K, P, U, Ü". Korraga võib pakkuda ainult ühe tähe. Praegu sai sõna enne valmis kui joonis. Joonis näeb muidu välja selline.
Mängitakse kahekesi. Üks mängija teeb "x", teine "0". Tehakse tabel ja võidab see, kes saab ühe rea täis. Näide, kuidas on võimalik rida täis saada. Korraga võib teha ainult ühe märgi.
Viimasel ajal on hakatud ka palju kirjutama luuletusi. Antakse mingi kindel teema (nt erootika, reisikiri, kool), mille kohta peavad olema kõik riimid. Paberid liiguvad käest kätte ja järgmisele kirjutajale on nähtav ainult sinu poolt kirjutatud riimi lõpp e viimane sõna. Nii ei tea keegi, millisel teemal olid eelmised riimid, ja luuletused tulevad mitmekesised. Paberile tuleb kirjutada nii:
Üht sõna- e luuletusemängu tean ka veel. See on nii, nt: "ELAS KORD", siis keeran ühe korra rulli ja alla "KARU", teine aga mõtleb sõna "karuga" riimuva sõna. "KARU / TULI SUUR" keerata jälle ning "MARU". Järgmine siis jälle "maruga" riimuv sõna.
Kõigepealt tutvustan Teile selliseid, mida saab mängida seltskonnas: 1) luuletuse kirjutamine. Seda võib mängida väga palju inimesi. Iga mängija saab ühe paberilehe ja kirjutab selle ülemisse otsa ühe lause. Näiteks: "ELAS METSAS KOLE KOLL". Seejärel keerab ta paberi nii ära, et see lause ei jää välja paistma ja annab edasi (need paberid liiguvad ringis). Sellele, kellele ta paberi edasi annab, ütleb ta oma lause viimase sõna "KOLL". See, kes paberi vastu võtab, peab moodustama ühe lause, mille lõpus olev sõna läheks riimi sõnaga "KOLL". Tema kirjutab sinna alla oma lause, keerab paberi ära ja annab edasi, öeldes jälle oma lause viimase sõna. Nii antakse pabereid edasi senikaua, kuni nad täis saavad ja lõpuks loetakse ette. Mõnikord tuleb sellistest "luuletustest" päris naljakaid lugusid. Seda mängu mängitakse tavaliselt vanuses üle 10 aasta. Praegugi on seda mängu huvitav mängida.
Meelt saab lahutada ka järgmise mänguga: üks mängija mõtleb mingi jutu ja kirjutab selle üles, aga omadussõnade asemele jätab tühjad kohad. Siis hakkavad teised talle kõikvõimalikke omadussõnu ütlema. Tema kirjutab need järjest tühjade kohtade peale üles. Pärast aga loetakse jutt koos omadussõnadega ette.
Sellel mängul nime ei ole (minu teada). Mängida võib seda piiramatul hulgal inimestega. Enne mängu tuleb teha jutt, millel puuduvad omadussõnad, neile jäetakse tühjad lahtrid. Nüüd kui jutt valmis, hakatakse inimestelt järjest omadussõnu küsima ja siis lahtrisse panema. Kui kõik lahtrid täis on, loetakse jutt ette. Jutt võib siis kõlada üpris omapärasena, näiteks nii: Mina õpin Lauka priskes koolis, lahjas seitsmendas klassis. Meie klassil on virk A-pool ja laisk B-pool. Kokku on klassis 28 omapärast last. A-poole lapsed elevad puhtal Laukal, aga B-poole omad pikas Viskoosas. Kokkuvõttes oleme väga hoolsad lapsed. (Meie mängisime seda mängu klassiõhtul).
Mängitakse tunni ajal, osa võtab terve klass. Keegi joonistab midagi paberile ja annab selle siis kas ette või kõrvale pinki. Seal joonistatakse midagi juurde ja antakse omakorda edasi.
Samamoodi võib mängida joonistades. Üks joonistab, pea ja kael peab järgmisele pärast murdmist paistma jääma. Järgmine joonistab keha, ülejärgmine sääred ja viimane jalad. Alati tuleb murda nii, et veidike pildi alumisest servast jääb järgmisele paistma.
Vihikuleht tehakse pikkupidi pooleks. Vaja läheb nii mitu paberit, kui on mängijaid. Igaüks joonistab üles lehele mingi pea (või asja, mis peab olema peaks) ja rullib selle osa paberist kokku, ainult kaela koht jääb paistma. Teistele ei tohi näidata, mida joonistasid. Siis paberid vahetatakse. Siis joonistatakse alakeha ja lõpuks jalad (neid võib mitmes osas teha). Kui kõik on joonistatud, kerib igaüks oma käes oleva paberi lahti ja vaatab, mis imeasi kellelgi seal on. Mängime sünnipäeviti. Õppisin emalt.
A) võetakse 1 täht, mille kõik üles märgivad. Määratakse teatud aeg ja selle aja sees peab tähthaaval sõnu mõtlema. Nt: 1. s, 2. sa, 3. sai, 4. sina, 5. saama, 6. sinine, 7. sisalik, 8. Saaremaa.
Kuna vanemas koolieas on tihti igav, siis mängitakse seal pastapliiatsirallit. Seda saavad üheaegselt mängida vaid pinginaabrid, sest teiste sahkerdamine ärataks tähelepanu. Joonistatakse paberile rada, mida hakatakse kordamööda "laskudega" läbima. Võidab see, kes esimesena finišini jõuab. Järje hõlpsamaks äratundmuseks kasutatakse erinevaid pastakaid, ka tähistatakse lasud. Kui lask satub raja piirdesse, siis jätkub mäng sealt, kus lask piirdega ristus, muidu aga lasu nähtavast lõpust. Vabal ajal võib mängust osa võtta niipalju lapsi, kui rajale laskusid mahub.
Tahvli või paberi peal võib mängida joonte läbitõmbamist. Selleks tõmmatakse esimesele reale 7 kriipsu, teisele 5 kriipsu ja kolmandale reale 3 kriipsu. Mängitakse tavaliselt kahekesi. Kordamööda hakatakse kriipse läbi tõmbama. Läbi võib korraga tõmmata kolm, kaks või ühe kriipsu. Kaotajaks tuleb see, kellel jääb läbi tõmmata viimane kriips.
Võetakse paber ja lahterdatakse. Esimene lahter on tähe jaoks ja viimane on punktide jaoks. Vahepeale kirjutatakse "linn, lind, nimi, loom, taim" jne. Üks mängija hakkab lugema tähestikku. See täht, mille juures teine mängija ütleb "stopp", kirjutatakse lahtrisse. Selle tähega hakatakse täitma teisi lahtreid. Ühise vastuse puhul saab 1 punkti ja erineva puhul 2 punkti.
Selleks mänguks on vaja paberit ja pliiatsit. Mängijad teevad endale paberile tabeli, kus igasse lahtrisse märgivad näiteks: [vt tabel]. Üks mängijatest hakkab mõttes tähti lugema. Suvalisel ajal ütleb keegi "stopp". See mängija, kes tähti luges, ütleb selle tähe, mille juurde ta pidama jäi ja kõik mängijad peavad tabeli täitma selle tähega. Nt "k" (vt tabel). Kui tabel on täidetud, hakkavad mängijad järjest ütlema, mis nad tabelisse kirjutasid. Aga iga sõna, s.t, mis algab "k"- tähega, saab 5 punkti. Kui tabelisse jäi sõna panemata, ei saa punkti. Aga näiteks kui mina panin "loom"- lahtrisse "karu" ja keegi pani veel, siis nii mina kui ka see, kes pani "karu", saame 10 punkti. Mängu võidab see, kellel mängu lõppedes on kõige rohkem punkte.
Iga mängija teeb endale paberile tabeli - ülemisse ritta kirjutatakse mingeid liike näitavad sõnad - nt: tööriistad, linna-, looma-, linnunimi, ansambel, laulja, poisi-, tüdrukunimi. Üks alustab vaikselt tähestiku lugemist ja teine peab ütlema "stopp". Mis tähel lugeja on, see täht kirjutatakse esimesse ülevalt alla ritta. Nüüd hakkavad kõik mängijad üheaegselt kirjutama selle tähega algavaid sõnu. Kes kõige ennem lahtrid täidab, võib öelda "stopp". Peale seda ei või ülejäänud omi lahtreid enam täita. Nüüd arvestatakse punktid kokku. Igaüks ütleb, mis ta kirjutas. Kui ainult temal on selline sõna, saab ta "10" punkti, kui ka teistel, siis "5". Kui lahtrit pole jõutud või osatud täita, saadakse "0" punkti.
Vähemalt 2 mängijat. Mõlemal on paber, lepitakse kokku, mis sinna tulevad, nt mehe- ja naisenimi, loom, ansambel, film, näitleja, lill, põõsas, puu, riik jne. Siis hakkab üks mõttes tähestikku lugema ja kui teine ütleb "stopp", siis katkestab, ja see täht tuleb üles kirjutada. Siis hakkavad mõlemad nt k-tähega asja nuputama ja lõpuks loevad ette. Kui mõlemal on ühesugused, siis saab 0 punkti, aga kui erinevad, siis 5. Võidab see, kellel on kõige rohkem punkte. Seda võib ka kõikide tähtedega mängida ja nt aja peale, et 10 minti on aega mõtlemiseks ja siis hakatakse ette lugema.
Ajaviiteks on veel selline mäng. Igal mängijal on paber ja pliiats, paberile joonistatakse lahtrid. Igale lahtrile pannakse pealkiri. Esimesele näiteks "poiss", teisele "tüdruk", kolmandale "loom", neljandale "lind", viiendale "taim", kuuendale "puu" jne. Selle tähega hakatakse sõnu kirjutama. Igaüks omaette. Esimesse lahtrisse "K"-tähega algav poisinimi, teise lahtrisse "K"-tähega algav tüdrukunimi jne. Kellel kõige valmis on, ütleb "stopp". Siis loeb igaüks oma nimed üles. Kõigepealt poistenimed. Kellel ei ole, saab "0" punkti. Kellel on ühesugused nimed, saavad "5" punkti. Neid, kellel on sellised nimed, mida teistel ei ole, saavad "10" punkti. Siis läheb järgmise tähega mäng edasi. Lõpuks loetakse punktid kokku. Kellel on kõige rohkem punkte, on võitja.
Sobib mängimiseks suuremas seltskonnas, seda saab mängida ka õega kahekesi, tähti ütleme vaheldumisi: 1) tüdrukunimi, 2) poisinimi, 3) lind, 4) loom, 5) taim, 6) linn, 7) pill, 8) firma, 9) riik. Kui on erinevad nimed, saab mängija 10 punkti; kui on kellegagi ühtemoodi, saavad mõlemad mängijad 5 punkti. Lõpuks punktid liidetakse.
Selleks mänguks tehakse tabel. Üks mängijaist (mängijaid võib olla 2 - …) loeb sosinal tähestikku, kuni keegi ütleb "stopp". Siis kirjutatakse see täht tabelisse ja hakkatakse kirjutama (igaüks omaette) tüdruku-, poisi-, looma-, linnu-, puu- ja lillenimesid (igaühte üks). Kirjutatakse aja peale (meil on see aeg 30 sek.). Siis hakatakse lugema. Punkte arvestatakse järgmiselt: kui midagi ei tea, siis "0"; kui teab, aga teisel on ka selline, siis "5"; kui teisel on teistsugune, siis "10"; kui teisel ei ole seda ära arvatud, siis "15". Mängu võidab see, kellel on kõige rohkem punkte. Oletame, et teisel oli ka poisi nimi Kalle, tüdruku nimi ei olnud sama, lindu tal ei olnud, lill oli sama, loom ja puu olid teistsugused, siis liidab punktid kokku ja summa kirjutab punkti koha peale.
Ükskõik kui palju mängijaid. Neid nimesi võib veel olla (ansambel, laulja). Üks loeb mõttes tähestikku, teine ütleb "stopp". Mis tähe peale esimene jääb, sellega kirjutatakse kõik läbi. Saadakse punkte: *kui ei tea selle tähega midagi, nt lindu vm. - 0 punkti. *Kui tead - 10 punkti. *Kui kellelgi on sinuga ühesugune nimi, saate - 5 punkti. * Kui keegi peale sinu ei tea - 15 punkti.
Täht, linn, riik, lind, loom, taim, poiss, tüdruk, laulja või ansambel, veekogu, film, raamat. Joonistati tabel, kuhu kirjutati üleval olevad nimed. Erinevatesse lahtritesse. Üks mängija hakkab mõttes lugema tähestikku, teised ütlevad "stopp". Mis pidama jäi, see kirjutati selle rea algustäheks. Kõik sõnad pidid algama selle tähega. Kes esimesena valmis sai, ütles "stopp". Kõik mängijad hakkavad ütlema järjekorras, mis neil vastavasse lahtrisse kirjutatud on. Kui on sarnased nimed, siis saab 5 punkti; kui erinevad, 10 punkti; kui aga ühel puudub nimi, siis on 15 punkti. Mängu lõpul loetakse punktid kokku, kes on kõige rohkem punkte kogunud, on võitja.
Seda mängu mängitakse ruudulisel paberil. Mängijaid on kaks. Kummalgi neist on erinevat värvi pliiatsid. Mängu ülesanne on koguda võimalikult rohkem maad. Mäng ise on järgmine: üks mängijatest teeb kuhugi punkti. Siis teeb teine mängija. Niimoodi käies püütakse teha ring ümber vastase punktide oma punktidega. Kui ring on täis, siis tuleb need pideva joonega ühendada. Võidab see, kellel on kõige rohkem maad.
Paberilehele (parem ruudulisele) või tahvlile tehakse suvalistesse kohtadesse. Siis hakatakse järgemööda tõmbama kriipse (siin võib mängida piiramatu arv inimesi). Nendest (kriipsudest) tekivad kolmnurgad. Kes tõmbab kolmnurga viimase kriipsu, saab selle endale ja märgib sinna sisse oma nime esitähe või mingi muu märgi. Lõpuks loetakse kolmnurgad kokku. Võidab see, kellel neid on rohkem.
Tuleb võtta üks ruuduline paber. Selle peale hakatakse kordamööda punkte tegema. Teise punktid tuleb ümbritseda enda punktidega. Siis saab maad võtta. Tuleb tõmmata mööda ruudustikku. Mängitakse kahekesi.