"Vahetage, vahetage, mustad kepid," ütles üks, ja teised pidid vahetama kohad ühe kivi pealt teisele. See, kes ütles, püüdis nüüd ise ka vahetamise ajal kivi peale saada. See, kes kivi-kohast ilma jäi, see hakkas nüüd ütlema.
Täisviide
EFA I 169, 30 < Põlva khk., Raiste k., Endeli t. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013)
Siis oli veel "Looga alt läbiminek". Hoidsid hobuse looga püsti ja läksidki alt läbi. Look jälle libe, otsad libisevad põrandal, aga alt läbi sai ära käidud. Muidu oleks Saksamaal selle ka ära teinud, aga seal polnud looka kusagilt võtta, seda pole neil vist üldse olemaski, sest kõik hobused, keda mina nägin, olid trengidega ees. Neid mänge mängitakse jõulu ajal, kui põhud toas on… Saksamaal olid meil kogu aeg põhud sees, päevaks pandi kokku.
Täisviide
EFA I 169, 27 < Põlva khk., Raiste k., Endeli t. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013)
"Vaksa alt läbiminek". Muuseas: vaks on pöidla otsast keskmise sõrme otsani, ikka kõvasti välja sirutatud, aga mitte pöidla otsast esimese sõrme otsani nagu üks "ülisuur tark" televiisoris lastele õpetas (seda, mida isegi ei teadnud). Mõõdetakse luuavarre peenest otsast 1 vaks ja hoitakse nüüd sellest kohast kõvasti kinni, teise käega toetad ülalt ja keerad ennast nüüd sealt "vaksa alt" läbi ilma põrandat puutumata. Katsu minna, kui põrand on libe ja luuavars libiseb… Mina käisin vaksa alt läbi ära. Saksamaal ja hiljem jõulude ajal kodumaal ka. Kus see suur au-ajamine!!!
Täisviide
EFA I 169, 26 < Põlva khk., Raiste k., Endeli t. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013)
„Kingsepa silmade väljatorkimine“. Seesama "kiisu" on nüüd "kingsepp". Kaks mängijat on seljad koos kummargil, luuavars käes, üks küsib: "Kas kingsepp kodus?" – "Kodus, kodus." – "Mis ta teeb?" – "Kingi, saapaid." – "Kas ta mulle ka teeb?" – "Ei tee!" – "Miks ta ei tee?" – "Sellepärast, et sul on mädad nahad ja turdund traadid." – "Siis ma torgin tal silmad peast välja!" Ja siis hakkab see saapatellija luuavarre otsaga seda kingseppa torkima, aga kaitsja ei lase ja luuavarre ots käib ikka mitu korda ühelt ja teiselt poolt kingsepast mööda; peab puutuma 2 korda, sest on ju 2 silma. See suskimine käib tükk aega.
Täisviide
EFA I 169, 25/6 < Põlva khk., Raiste k., Endeli t. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013)
„Kiisu toomine“. Saetakse luua varre otsast 2 vaksapikkust tükki, ääred lõigatakse tasaseks noaga. Kiisu on põhust kolmjalg, kokku keeratud. Heidad pikali, mõõdad kiisuni täpselt selle maa ära, nüüd tuled tagasi ja võtad need vaksapikkused tokid kätte, ise oled varvaste peal, põlved ei tohi maha puutuda, "astud" nende tokkidega edasi. Üks küsib: "Kus sa lähed?" Vastad: "Kiissu tooma." – "Aga kui sa kukud?" Tuleb tõsta teine käsi tokiga kõrva äärde ja vastata: "Seni kui "seda pead" otsas, ei kuku." Lähed edasi, võtad suuga kiisul peast (õlgedest) kinni ja tuled samuti tokkide peal tagasi. Kaasiku Mann oli see küsija (Marie Tiitson – August Tiitsoni naine). Mina tõin "kiisu" alati kukkumata ära, aga pärast oli mu rinnaalune mitu nädalat haige. Kole pingutus ju.
Täisviide
EFA I 169, 25 < Põlva khk., Raiste k., Endeli t. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013)
Spetsiifiliseks plikade mänguks oli „Nips“, mida mängiti liiva seest leitud väikeste lamedate õhukeste ja ümaravormiliste kivikestega. Neid tuli küll üksiti, küll paarikaupa peost ja käeseljalt õhku visata ja siis kinni püüda. Samuti kivikese õhus olles, maast üks või mitu kivikest pihku krapsata ning siis takkaotsa kukkuv kivike kinni püüda, nii et peos olevad kivid maha ei kukuks. Kuna ise ma selles mängus erilist edu ei saavutanud, siis ma ei ole võimeline kirjeldama mängu kõiki nõudeid ja visete-püüdmiste järjestust, mäletan ainult, et see oli plikadel väga laialt harrastatav.
Täisviide
EFA I 168, 96 < Tallinn < Haljala khk., Haljala v., Auküla – Heinz Valk, snd. 1936. a. (2013)
Teine põnev mäng oli „Kommipaberi mäng“. Selleks murti kommipaber erilisel viisil ruudukujuliseks, tihedalt koos püsivaks väikepakendiks. Niisugune paber pandi käe päkale ja peopesaga vastu laua serva lüües lennutati see kaugemale laua peale. Vastasmängija püüdeks oli oma paber lennutada laual lebava peale, et seda siis endale saada. Kuna see aga ei olnud sugugi lihtne, siis vältas selline järgemööda paugutamine mõnikord terve vahetunni.
Täisviide
EFA I 168, 95 < Tallinn < Haljala khk., Haljala v., Auküla – Heinz Valk, snd. 1936. a. (2013)
Ka koolis mängiti ja mõningaid mänge eriti hasartselt, üheks selliseks oli „Sulemäng“. Kuna koolis ja kodus kasutatavad terassuled olid pärast sõda raskesti kättesaadavad nagu kõik muudki koolitarbed, siis sai sulgede varu täiendada mängu võitmise abil. See käis nii. Lauale, pingile või ka põrandale pandi terassulg kõht (nõgus pool) allapoole. Vastasmängija vajutas oma sule tagumise otsaga lebava sule tagumist serva, nii et lamav sulg õhku lendas. Kui see selili kukkus, sai vajutaja punkti. Seejärel proovis oma õnne teine osaleja jne. Mängu võit olenes eelnevast kokkuleppest: näiteks pidi võitja vastase sule viis korda selili lennutama. Kuna aga katsete arv oli mõlemal mängijal võrdne, siis võis pideva viigiseisu korral mäng üsna pikaks venida.
Täisviide
EFA I 168, 95 < Tallinn < Haljala khk., Haljala v., Auküla – Heinz Valk, snd. 1936. a. (2013)
Seda mängu saab mängida suure hulga lastega. Üks mängijatest keerab selja (tema on nagu vanaema, kes on tukkuma jäänud.) Teised võtavad kätest kinni ja hakkavad siis ringi sassi ajama (ilma et laseks kätest lahti). "Vanaema" peab lõngakera lahti harutama.
Mängijad võtavad üksteise selja taha ritta, esimene viskab palliga vastu seina ja [peab] tagasi tulevast pallist üle hüppama. Kui ta üle ei saa, peab ta ise seina äärde minema. Kuni kõik mängijad (välja arvatud see, kes pihta ei saanud) on seina ääres. Allesjäänu võtab palli ja annab selle kätte, kes oli esimene seina ääres, ja viskab, kas siis nõrgalt või tugevalt, vastu seina. Kes ei saanud pihta (see, mitte seina ääres olija), peab palli kinni püüdma. Kui ta seda ei tee, saab esimene seinaäärne vabaks. Aga kui pall püütakse kinni, jääb ta seina äärde ja saab ühe tähe, mis toimub ka teistega.
Asetage hobuselook murule nii, et mõlemad otsad puudutaksid maad ja kumerus oleks ülal. Püüdke looga alt läbi pugeda istekohaga maad puudutamata ja looka maha laskmata.
Lapsed võtavad ringi. "Vanaema" ja "Vanaisa" pööravad selja ja ootavad, millal lapsed ennast hästi kõik koos segamini ajavad. Aga käsi lahti ei tohi teha. Kui kõik on valmis, teevad vanaema ja vanaisa silmad lahti ja hakkavad lõngakera lahti pusima. Kumb oma lõnga lahti jõuab pusida, see on võitja.
Mängijad võtavad paaridesse nii, et nad oleksid kehaliselt võrdse kaaluga. Üks mängijatest ronib kukile ja peab teise "ratsaniku" "hobuse" seljast maha lükkama. Kes maha kukub, peab hobusega osad vahetama.
Püüdmist, palli ja kivisid on vaja selles mängus. Mängijad seisavad ringis mängujuhi ümber. Igaüks uuristab enda juures kannaga väikese lohu ning mängujuht hakkab keskelt mängijaile palli viskama. Kes kinni ei püüa, saab lohku ühe kivikese. Võidab see, kelle lohus on mängu lõpul kõige vähem kivikesi.
Selles on vaja kolm keppi, nööri, pall, kiirus ja osavus. Kolm keppi siduda torniks kokku, mängijad moodustavad torni ümber ringi. Üks hakkab kaitsjaks ja asub ringi keskele torni ette. Ringjoonel seisvad mängijad viskavad üksteisele palli ja püüavad sobival hetkel sellega torni tabada. Kaitsja tõrjub palli käte, jalgade ja kehaga. See, kellel õnnestub tornile pihta saada, vahetab kaitsjaga osad.
"Rätsepaeksami" sooritajal on vaja piimapudelit. Ta peab istuma piimapudeli peal, vasaku jala kanna panema parema jala varba peale ja katsuma saada niidi läbi nõela. Kes saab, see on rätsepaks loodud.
Lapsed seisavad ringis. Ringist eemal seisab "vanaema", kes ei tohi vaadata ringi poole. Lapsed peavad ringi võimalikult hullusti segamini ajama, kuid nii, et käsi lahti laskmata. Vanaema tuleb vaatama ja peab harutama lõngakera.
"Konna mängu" jaoks peab olema pall ja vähemalt kolm inimest, kes mängivad. Tuleb visata palli vastu seina ja hüpata harkis jalgadega pallist üle. Kui sa ei saa üle ja pall puudutab sind, siis on sul aps ja sa pead seisma seina ääres, kuni teistel tuleb aps ja üks jääb apsuta. See viskab sellele, kellel esimesena aps tuli, palli talle ja tema peab seda kolm korda vastu seina tagurpidi viskama. Kui see püüdja püüab kõik kolm korda visatud palli kinni, on sellel mängijal "K"-täht. Nii toimub see edasi, aga kui ta ei püüa palli kinni, siis viskaja ei saa tähte. Mäng kestab nii kaua, kui keegi on saanud täis "konna".
Samuti joonistatakse ring ja jaotatakse mängijate vahel ära. Selles mängus võetakse kasutusele kaigas. Iga mängija paneb oma maale nime. Mäng algab nii: üks mängijatest võtab kaika ja viskab selle nii kaugele kui saab, hüüdes teise mängija maa nime. Seda, keda hüüti, peab jooksma kaikale järele ja selle kätte saama, hüüdes "stop". Teised sel ajal, kui üks jooksis kaika järele, jooksevad ära ja kui hüütakse "stop", jäävad seisma. Mängur kaikaga tuleb oma maa juurde tagasi ja ütleb, mitu sammu ühe mänguri juurde on. Kui ta saab mängurit puudutada, saavad kõik mängust osavõtjad maad sellelt, kes oli kaikaga. Võitjaks osutub see, kes võidab kogu maailma.
Alguses joonistatakse maa peale ring ja jaotatakse mängijate vahel võrdselt ära. Keskele joonistatakse päike. Näiteks nii: see maa on jaotatud kolme vahel ära. Edasi võetakse üks kivi, millega hakatakse jalaga loopima ühelt maalt teisele, kusjuures kivi ei tohi lennata maa piiridest välja ja ka ei tohi minna vastu jalga. Kui see on juhtunud, võetakse selle maa omanikult, kes kiviga vastu jalga sai, maad. Kui aga lendab läbi päikese või maa piiridest välja, siis võetakse maad sellelt, kes kivi veeretas. Võitjaks osutub see, kes võidab kogu maailma.
Tuleb teha kolm pikka joont, iga joone vahele tuleb jätta kümme sammu vahet. Iga inimene võtab endale sobivama pulga. Neljandale joonele pannakse tühi plekist karp. Siis lähevad kõik esimese joone juurde ja hakkavad pulka loopima üle selja, kelle pulk on kõige ligemale, see on pedi. Kui üks inimene on saanud 3 korda vastu purki, siis läheb ta teise joone juurde jne.
Ümmargune maa ja keskel päike. Maa jaotati neljaks. [Naabri maale visatakse kivi] ja [kui] kivi [piiridest] välja läheb, näiteks oma maa tugevast löögist või jääb omale maale, siis süüakse kohe jalapikkusega sinu maad. Süüakse ka siis, kui päikesest läbi käib. [Kui naaber saab kiviga pihta, võetakse temalt maad.]
Mängime veel "Ämma". See käib nii: Oletame et on 5 mängijat. Siis kaevatakse 5 auku maase – 4 ringis ja 1 keskel . Igaühel on 1 kepp, kõigi peale 1 pall. Üks hakkab palli veeretama keskmisesse auku. Teistel on kõigil 1 auk ja proovivad, et too ei saaks palli keskele veeretada. Kui pall saab keskele, siis hakkab järgmine veeretama. Pall ei tohi ka minna kaitsjate auku, kaitsjad peavad seda kaitsma. Kui pall läheb kaitsjate auku, siis hakkab see veeretama. Siiane veeretaja saab tolle augu endale.
"Maad" mängitakse nii: tehakse üks suur ring. Seal tohib mängida üle kahe inimese. See ring tuleb jaotada võrdseks, et igaühel oleks maa ja kõigile oleks see maa ühesuurune. Kui kivi läheb üle, saab võtta 3 sammu; kui oma maale, siis saab võtta 2 sammu; kui teisele jala pihta, siis 3 sammu; ja kui teise maa pealt loob, on 4 sammu. Sammud tuleb võtta labajalasuuruselt. Siis tuleb kivi jalgadega hakata veeretama.
"Kuuma kivi" mängitakse nii: Joonistatakse ring ja tehakse ring pooleks ja siis tehakse nii palju pooleks, kui palju on ka inimesi mängimas. Kui ring on valmis, siis minnakse enda kohtadele ja hakatakse "kuuma kivi" veeretama. Kui läheb jala pihta, siis võetakse sellelt maad ära ja kui läheb ka üle teise maa.
Lapsed võtavad kätest kinni ja astuvad üle käte või poevad alt, ja siis hüüavad "vanaema". Vanaema tuleb, arutab lõngakera lahti. Ja siis läheb järgmine vanaemaks.
Selles mängus peab olema 5 last, kes moodustavad ringi ja iga laps peab teineteise kätest üle minema ja kutsuma siis, kui ring on puntras, "vanaema". Ja siis tuleb vanaema ja arutab selle puntra lahti.
Lapsed valivad enda hulgast "öövahi", kes läheneb ühele mängijatest, see kükitab maha ja paneb käe tema pea peale. Ta valvab teda, teise käega püüab teisi, kes omakorda püüavad puudutada kükitavat last. Need, keda öövaht puudutab, lähevad mängust välja. See, kes puudutab kükitavat last, hakkab uueks öövahiks.