Asetage mängijad ühte ritta parajalt suure vahekaugusega üksteisest. Astuge rea ette ja hakake andma käsklusi. Nt: "Mina ütlen - käed üles!", "Mina ütlen - vasak pool!" jne. Iga kord, kui tarvitate käskluse ees sõnu "mina ütlen", peavad mängijad täitma teie korralduse. Kui te jätate välja sõnad "mina ütlen", ei tohi keegi teie käsklusi täita. Need, kes eespool toodud reeglite vastu eksivad, peavad andma panti või mängust välja minema.
Kapten käsib või Peeter käsib (sünnipäevalaps). Peeter käsib: "Sammu marss!" "Parem käsi pea peale!" Peeter käsib: "Käed puusa!" jne. Kui ette ei öelda "Peeter" ja keegi täidab käsku, läheb mängust välja või annab panti.
Täisviide
EFA I 168, 121 < Võnnu khk. < Väike-Maarja khk., Kiltsi al. - Eha Võso, s. 1948. a. (2013).
Seda mängu mängitakse toas või mõnes muus ruumis. Mängijaid võib olla 5–7 ja rohkemgi. Üks mängijaist hakkab „päälikuks“ ja teised rivistuvad ritta, näoga pääliku poole. Nüüd hakkab päälik neile ruttu käske andma. Pääliku käske tuleb täita ainult siis, kui ta ütleb, et päälik käskis. Päälik käsutab: „Päälik käskis paremale poole! Päälik käskis kükakile! Püsti! Päälik käskis püsti! Võta rida koomale!“ jne. Kui päälik ütleb näiteks mõne käsu: „Samm ette!“, ilma et enne ütleks „päälik käskis“, siis sammu tegija langeb mängust välja. See mäng pakub mängijaile hiigla palju nalja. Viimane, kes ainult pääliku käsud on täitnud, jääb võitjaks. Päälikuks-jäämine tuleb järgemööda, suuremast peale.
Täisviide
ERA II 100, 36 (20) < Tartu l. – H. Trees, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Plikade ja poiste mäng, toas.
Mängijad asuvad reas ehk sõõris. Üks on nende keskel ja ütleb: „Mina ütlen, tõstke käed.“ Selle peale peavad kõik käed üles tõstma. Ta võib ka midagi muud kästa teha. Kui ta aga ainult käsib ja ei ütle „mina ütlen“ käsu ette, siis peavad kõik olema paigal. Kui aga keskelolija ruttu ütleb, siis võivad mängijad eksida, mispeale peavad nad siis panti andma.
Täisviide
ERA II 87, 28 (15) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)