Sõnamäng 1952. a. Anseküla koolis oli see, kui Anseküla koolijuhataja Manivalde Jõgi õpetas meile ühes võimlemise tunnis seda mängu: "Lendab, lendab…" Kõik olid ringis, ise ta sättis nii, et ta kõiki nägi (oli ringi ääre pool) ja ütles: "Lendab, lendab – lind lendab!" Tuli kohe käsi tõsta. "Lendab, lendab – lennuk lendab!" Kohe käsi üles! "Lendab, lendab – siga lendab!" Kes käe tõstis, oli mängust väljas. Oli vaja kiiret taipu! See „lendab, lendab“ oli nii, et tuleb nagu natuke vahet pidada, siis järsku ütelda, kes lendab.
Täisviide
EFA I 169, 27/8 < Põlva khk., Raiste k., Endeli t. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013)
Mängijad istuvad rivis, käed põlvedel. Mängujuht hüüab kiiresti igasuguste lendamisvõimeliste olendite või esemete nimesid: „Vares lendab! Lennuk lendab! Ingel lendab!“ jne., mille juures peavad mängijad käed õhku viskama. Olenevalt mängujuhi nutikusest pistab ta sobival hetkel lendavate objektide sekka midagi sellist, mis ei lenda, näiteks „Siga lendab!“ või „Pudru lendab!“, mille juures käed ekslikult püsti visanud mängijal tuli midagi panti anda. Mängu lõppedes tuli panti andnutel oma pant lunastada. Selleks istus keegi mängija kinnisilmi. Mängujuht läks ta selja taha ja panti antud eset tema pea kohal hoides küsis: „Mida selle pandi omanik peab tegema?“ Nüüd sõltus mängu lõbu tema leidlikkusest, näiteks „ühel jalal keksides „Postipoissi“ laulma“ või „Reeta kõrva taha suudlema“ jne. Olid ka erilised sissevedamise nõuded, näiteks „ninaga lund tooma!“ tähendas, et pandi lunastaja tõi õuest saapanina otsas lund. Kokkuvõtlikult rajanes see mäng vaimukatest nõudmistest põhjustatud naermisele ja lustimisele.
Täisviide
EFA I 168, 96/7 < Tallinn < Haljala khk., Haljala v., Auküla – Heinz Valk, snd. 1936. a. (2013)
Seda mängu mängitakse nii, et üks on eestvedaja ja teised teevad järele. Eestvedaja ütleb: „Kõik linnud lendavad kõrgele, vares lendab,“ tõstab käed seda üteldes üles. Iga kord, kui linnu nime nimetab, peavad teised ka iga linnu nime juures käed üles tõstma. Eestvedaja nimetab pandi saamiseks vahel ka looma nime, näiteks: siga lendab. Mängijad ei oska seda aimatagi, et eestvedaja nimetab looma nime ja mõned tõstavad käed üles. (Teistel ei ole lubatud käsi üles tõsta, aga eestvedaja tõstab iga ütlemise juures käed üles, kui ütleb ka looma nime.) Selle karistuseks peavad nad pandid andma eestvedaja kätte. Pantideks annab iga mängija mingisuguse oma asja. Nii mängib eestvedaja niikaua, kuni on igaühe käest pandi saanud, mõne mängija käest isegi mitu, kes hästi tähelepanelik ei ole. Kui kõigi käest pandid saadud, tuleb pantide väljalunastamine. Mida siis eestvedaja käsib teha, seda peab igaüks tegema, kel pant on antud, siis saavad pandi kätte. Seda mängitakse praegu ja on uuema aja mäng.
Täisviide
ERA II 108, 363/5 (8) < Setu, Meremäe v. – Paul Toomemägi (1937)
Mängijad istuvad kõik laua ääres ja saagivad käte esimeste sõrmedega laua ääre vastu. Sest väljavalitud mänguliige ütleb oma sõrme kõrgele üles tõstes: „Kõik linnud lendavad kõrgele,“ mida igaüks silmapilk järele peab tegema ja ütlema, aga ka jälle sõrmedega edasi tegema. Etteütleja võib aga lendavat või lendamata looma nimetada, seejuures sõrme üles tõstes, mida teised ainult lendava looma juures teha võivad. Etteütleja tõstab sõrme, öeldes: „Vares lendab, orav lendab, kull lendab, kana lendab, kala lendab.“ Kes siis ühes etteütlejaga sõnade „kala lendab“ ajal sõrme üles tõstab, annab pandi, sest kala ei lenda. Ta jääb siis teistele jälle etteütlejaks ning mäng hakkab otsast. See mäng on väga naljakas, kui eesütleja oskaja on, kes linnu- ja loomade nimesid väga kiiresti ette ütleb.
Täisviide
ERA II 108, 185/6 (9) < Pilistvere khk., Kabala v., Pibari k., Tedre t. – Ilme Ventsel, Kabala algkooli õpilane < Ann Teder, s. 1863 (1935)
Palju mängijaid (lapsed). Tubane mäng. Üks on „hüüdja“, teised „linnud“. Hüüdja hüüab: „Harak lendab!“, teised tõstavad käed ülesse. Hüüdja: „Hobu lendab!“ Ja tõstab ise koa käed ülesse, kuid lapsed ei pea tõstma – kes aga tõstab, see jääb hüüdjaks. Mäng kestub.
Täisviide
ERA II 95, 140/1 (11) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Tühjasma k., Esku t. – Artemi Jaanson, s. 1921 (1935)
Mängijad asuvad kõik ringis, näod mängu keskpaiga poole. Üks mängijaist on ringi keskel. Tema kohus on teiste käest pante välja võtta. Tema ütleb: „Linnud lendavad,“ ja tõstab ise käed seejuures üles. Teised peavad seda järgi tegema. Nüüd ütleb ta: „Siga lendab,“ aga siga ei lenda ja kui keegi tõstab käed üles, siis võetakse selle eest panti. Ja nii ütleb ta muist neid linde, kes lendavad, ja muist neid loomi, kes ei lenda. Ja seda mängu nimetataksegi linnu lendamiseks.
Täisviide
ERA II 92, 93 (8) < Vigala khk., Vigala v., Tõnuma k. – Aino Rätsep, Peru algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad seisavad ringi. Üks on ringi keskel ja nimetab lindude nimesid, ise tõstab ta iga nime juures käed üles. Teised tõstavad kõik tema järele. Ütleb ta aga looma nime ja tõstab käed üles, siis kes aga ringis käed üles tõstab, peab panti andma ja mängust välja minema. Kui mäng läbi, tuleb pandid välja lunastada. Sääljuures öeldakse: „Mine tantsi pea peal, siis saad oma pandi kätte.“ Kui pandiandja teab, mis see lause tähendab, läheb ta keset põrandat, otsib naelapea üles ja tantsib selle pääl. Kes aga seda ei tea, ei saa seekord oma panti kätte.
Täisviide
ERA II 89, 351 (5) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)