Meie pool mängitakse jõulude ajal kitsnaabri. Kitsnaabri mängivad ainult 5 inimest. Neli inimest istuvad toolidel võrdlemisi üksteise ligidal. Üks on nende keskel ja selle nimi on „kitsnaaber“. Tal on suur kepp käes. Kui ta hüüab „kitsnaaber,“ vahetavad mängijad oma kohad kiiresti ümber. Kitsnaaber valvab hoolega, et saaks nende istmele minna, kui nad vahetavad. Kui ta saab kellegi koha peale istuda, on see kitsnaaber ja hüüab jällegi, ning teised vahetavad kohad kiiresti ära. Kui ta aga ei saa kellegi kohale istuda, jääb ta uuesti kitsnaabriks. Nii mängivad nad ikka edasi, kuni lõpetavad mängu.
Täisviide
ERA II 91, 50 (8) < Jõelähtme khk. ja v., Kõrtsi t. – Senni Laigar, Neeme algkooli õpilane < Maali Laigar, 70 a. (1935)
Mingi suurem pudel on asetatud pikali ning selle peale tuleb istuda nii, et teise jala kand on esimese jala varba peal.
Sarnaselt istudes tuleb ajada sukanõelale mingi villane lõng järgi. Sellist toimingut nimetatakse rätsepa eksamiks.
Täisviide
ERA II 104, 180 (1) < Väike-Maarja khk., Vao v., Avispea k. – Aino Hansen, s. 1921 (1935)
Jõululaupäeva õhtul toodi õled tuppa. Õlgedest tehti kolmejalgne kingsepp, see pandi püsti ja kaks poissi mängisid kingseppa. Poisid seisavad, seljad vastamisi, teivas jalgevahelt läbi. Teine poiss tahab kingsepal teibaga silmad peast välja torkida. See poiss, kel silmad kingsepa poole on, ei lase seda teha, juhib teiba ikka vasakule ja paremale, üles ja alla.
Täisviide
ERA II 104, 36/7 (12) < Kadrina khk., Palmse v., Keskküla, Kärka t. – Maimu Mikenberg < Vilhemine Mikenberg, s. 1892 (1935)
Kaks meest seisavad kummargil, seljad vastakuti. Nende jalgade vahelt käib läbi puu, mille otstest mõlemad kinni hoiavad, teine teisest otsast.
Mäng algab sellega, et esimene teise käest küsib: „Kas kingsepp kodus?“ „Kodus, kodus,“ vastab teine. „Kas ta mulle kingad teeb?“ – „Ei tee!“ – „Aga miks mitte?“ – „Sul juba kolmed kingad maksmata.“ „Ma torgin ta silmad peast.“ – „Torgi, kui saad!“ Algabki torkimine. Esimene püüab kingsepa „silmad“ välja torkida, mida teine takistab, lükates puu otsa igakord kõrvale. Kui aga esimene on osav ja lööb „kingsepa“ pikali, siis läheb tema kaitsema, aga teine torkima.
Täisviide
ERA II 88, 731/2 (19) < Simuna khk., Paasvere v., Aru k. – Johannes Kärje, s. 1919 (1935)
Mäng toimus seljali õlgedel olles. Heideti õlgedele, hästi külg külje vastu, üks ühtepidi, teine teistpidi. Löödi jalg teise mängija jala taha ja püüti teist lüüa üle pea kägarasse.
Täisviide
ERA II 88, 451 (21) < Rakvere khk. ja v., Kasaritsa as. – M. Põder < Amalie Tamm, s. 1883, Karl Tamm, s. 1883 (1935)
Mängu käik: mängija paneb pudeli istme alla, teise jala kanna paneb siis teise jala varvaste peale. Võtab siis kätte nõela ja niidi ja püüab niiti nõelasilma panna. On see tal õnnestunud, siis saab ta pandi kätte.
Täisviide
ERA II 88, 219/20 (121) < Rakvere l. – Robert Kello < Osvald Kello, s. 1895 (1935)
Õlgedest tehakse kolmjalg ja pannakse püsti. Siis võetakse süllapikkune puu ja kaks inimest, seljad vastamisi, hoiavad seda üleval. Sellel, kellel selg kolmjala (suudari) poole, püüab suudarit maha lüüa. Teine aga hoiab puud kõrvale. Lõpuks lööb teine ikka suudari maha.
Täisviide
ERA II 87, 359 (32) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)