Rahvastepallis on kaks kaptenit. Ühed mängivad ühel pool, teised teisel pool. See, kes saab palliga pihta, läheb mängust välja. Kes maapalliga saab pihta, see ei lähe mängust välja. See, kelle võistkonda jääb rohkem mängijaid, see on võitja.
"Politseid ja pätti" mängitakse niimoodi, et valitakse laste seast välja "politsei" ja "kurjategijad". Politsei peab pätid kinni püüdma. Siis valitakse teine politsei, ja see, kes oli politsei, see on pätt. Ja see kes, oli pätt, on politsei.
Üks paneb silmad kinni ja loeb kümneni. Teised aga samal ajal peidavad end ära. Kui otsija on kümneni lugenud, hakkab ta teisi otsima. See, kes viimasena üles leitakse, on järgmine otsija. Sinna kohta, kus otsija luges, peab oma kätega koputama ja karjuma: "Uka, uka mina prii!"
Seda mängu nimetatakse "Vampiir" ehk jooksu- ja kinnivõtmise mäng. Selles mängus osalevad "vampiir" ja "inimesed". Mängu alustamiseks teeme nii: "kivi, paber, käärid, üks, kaks, kolm". Seda mängu ei saa mängida üksi, ja veel mulle ei meeldi mängida üksinda.
Meil sõbrannaga on ükskõik, kes meil lugeja on, ja seepärast, keda me valime, see ongi lugeja ning keegi meist ei vaidle. Ma tavaliselt mängin oma 3 sõbrannaga. Suvel me mängime tavaliselt keksu. Meie mängime nii, et kaks tüdrukut hoiavad keksu pikkupidi ja kolmas hüppab.
See mäng on "Pitt". Seal rollis on "pitt" ja jooksjad. Me tuleme kõik kokku ja valime, kes hakkab salmi lugema. Kelle peale salmi lõpus näpp näitab, see on pitt. See on lihtne mäng, pitt peab teisi lapsi püüdma kinni ja "pititama", siis see laps on pitt. Mängu alustamise salm on selline: "kivi, paber, käärid, üks, kaks, kolm". See on vahva mäng.
Peab tegema arvutusmängu, näiteks "Kivi, paber, käärid, üks, kaks, kolm". Näiteks ühel inimesel on "paber", aga teistel on "käärid", siis, kellel on paber, see ongi "pitt". Siis kõik jooksevad ära. Kui pitt saab kedagi kätte, siis see ongi uus pitt jne.
Mängu alustamiseks selgitame välja otsija. Teeme "kivi, paber, käärid, üks-kaks-kolm". Siis alustame mängu. Otsija loeb nt viiekümmneni, siis läheb teisi otsima. See, kelle otsija esimesena leiab, on järgmine otsija.
Minu isa ja ema mängivad meiega. Reeglid: kolm inimest seisavad voodi peatsis. Igaüks võtab padja ja peab ühe või kaks inimest voodist padjaga ära tõukama.
Meie mängime poistega jalgpalli. Meie selgitame lugeja: "Шла кукушка мима леса, а за нею три балбеса. Kу-ку, выходи на букву "у". А на "у" я не хочу, а хочу на букву "а", "а" закрыла варата, вот и кончилась игра.
Meie mängime vahetundide ajal mänge "Seinad", "Laevade pommitamine". Lauamängudest on üks hea mäng "Monopoly", seal sa pead võtma raha, maksma trahvi, ostma majasid ja tegema endale hotelli. "Monopoly", seal rollid on erinevad: pankur, ostja, külaline, politsei. Mängu alustamine on väga kerge, peab lihtsalt täringut keerutama: näiteks ühel on 5, teisel 9. Kellel on rohkem, see hakkab esimesena käima.
Meie alustame eri mänge eri moodi. Näiteks lugejat saab määrata kaht moodi. Üks on selline: kui kõik ütlevad ühe arvu ühest kümneni ja kui kõik on kokku liidetud, siis hakata noorimast lugema, ja see, kelle peale jääb viimane number, see ongi lugeja. Veel võib määrata ta "kivi-paber-käärid" abil, ehk kaotaja on lugeja. Neid alustamisviise on vägagi palju, lausa nii palju, et ei jõua kokku lugeda.
"Püüdja" või "lugeja" tuleb vahepeal sellest, kes on näiteks kõige pikem või kõige lühem. Või siis lihtsalt – „kes viimane see hapupiimane“, see tähendab, et tehakse võidu mängu toimumispaika, ja see, kes on viimane, see ongi mängu alustaja. "Punaste pükstega politsei, ütles mulle eitiidamoi, mina ei tundnud seda keelt, pöörasin selja ja näitasin keelt." "Üks, kaks, kolm, sina oled tolmutomm." "Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, seda parandada saab, ainult sina, sitapea."
Üks isik saab paar palli (vastavalt oma valikule). Teine isik läheb nii kaugele, kui ta arvab teist palli viskavat. Nüüd võtab esimene (pallidega) isik palli ja viskab täiest jõust. Teine isik jällegi korjab palli üles ja toob tagasi. Ja nii kordub see, kuni olete ennast mõlemad ära väsitanud. NB! Mäng on väga igav, ei soovita mängida: S. Parem mängige traditsioonilist jalgpalli.
Mäletan, et siis, kui olin väike, siis mängisime sõbraga poodi. Muidugi oli esimene asi see, et me läksime kaklema, kes saab olla kassapidaja. Noh, müüsime seal igast kola, mida maja pealt leidsime. Mäletan, et vedasime ostulettidele kokku ka ema meikimistarbed ja õe kooliõpikud. Oli seda kisa ja kära küll küllalt, aga lõbus oli küll. Rahaks olid meil paberilipakad.