Mängijad istuvad pikka ritta. Esimene mängija lehvitab kätt ja ütleb oma kõrvalistujale: „Tädi kinkis mulle tuulelehvitaja.“ See peab selle ütluse edasi andma ja ka käega lehvitama. Nii toimitakse kuni rea lõpuni. Siis ütleb esimene oma kõrvalolijale jälle: „Tädi kinkis mulle kaks tuulelehvitajat.“ Ja ise lehvitab kahe käega. Nii jälle kuni rea lõpuni ja kõik peavad kaht kätt liigutama. Mängus on ette nähtud, et mis on liikuma pandud, peab alati liikuma; kes seisma jääb, annab panti. Nüüd ütleb esimene: „Tädi kinkis mulle kaks tuulelehvitajat ja ühe tatsutaja jala,“ jälle lõpuni. Siis: „Tädi kinkis mulle kaks tuulelehvitajat ja kaks tatsutajat jalga.“ Kui see on rea lõpuni jõudnud, ütleb esimene: „Tädi kinkis mulle kaks tuulelehvitajat, kaks tatsutajat jalga ja ühe noogutaja pea.“ Ise peab vahetpidamata peaga noogutama, nii ka käte ja jalgadega. Nii jälle kuni rea lõpuni. Siis: „Tädi kinkis mulle kaks tuulelehvitajat, kaks tatsutajat jalga, ühe noogutaja pea ja ühe rahutuma keha.“ Sealjuures peab keha igasuguseid liigutusi tegema ja ütelus läheb rea lõpuni. Nii siis iga mängija liigub kogu oma olemisega.
Täisviide
ERA II 94, 77/9 (46) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Õlgedest tehakse mees ja pannakse püsti põrandale. Kaks meest võtavad pika kaika, panevad seljad vastamisi, kaigas harude vahelt läbi. See mees, kelle selg „kingsepa“ poole on, peab katsuma kaika otsaga kingseppa ümber tõugata. See mees, kelle nägu on kingsepa pool, peab hoope kõrvale juhtima. Mäng kestab seni, kuni kingsepp kukub.
Täisviide
ERA II 94, 76/7 (45) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Üks mängijaist saadetakse välja, aga teistest igaüks võtab endale ühe asja nimetuse. Siis lastakse väljasolija sisse ja see peab küsimuste abil välja arvama, mis asja nimetus kellelgi on. Küsimused võivad olla niisugused, mille peale võib vastata „ei“ ehk „jah“. Näiteks alul on vaja teada, mis riigist ta on (taimeriigist jne.), siis, kas on ümbertöötatud jne.
Täisviide
ERA II 94, 61 (30) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Mängijad moodustavad ringi, üks mängijaist on ringi keskel. Sellele on tehtud ülesandeks vile üles otsida, mis käib ringi ühe käest teise kätte. Otsijal seotakse esialgu silmad kinni. On mäng käimas, vabastatakse silmad ja otsimine algab. Tegelikult on aga vile niidi otsas, nõelaga otsija enda selja taha riputatud. Ringisolijail peavad käed taktis käima nagu taalrimängu juures, keskel kokku lüües ja jälle üksteise peodele asetades. Suurt nalja sünnitab see mäng selle tõttu, et otsija otsib vilet energiliselt ringist, kuid vile ripub selja taga, kus mängijad, kelle poole otsija selja pöörab, seda ühtelugu vilistavad.
Täisviide
ERA II 94, 59/60 (29) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Nimi tuleb sõnadeks muuta, nii et algustähed jääksid samadeks. Näiteks: Valli Suurpere (nimi) tuleb hüüda: „Vanatüdruku surm,“ jne. Nii on kõigil mängijail, et nende nimedest jäävad ainult esitähed ja väljakutsutud isik peab ringi keskel keerlema pandud ratta kinni püüdma, enne kui see maha langeb. Kes sellega toime ei saa, jääb mängu keskele väljakutsujaks.
Täisviide
ERA II 94, 49 (17) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist on ringi keskel ja püüab taskurätti, mis ühe sülest teise liigub sõnade saatel „Kraakov põleb“. Taskurätt ei tohi aga kellegi sülle peatuma jääda, vaid see toiming peab nii kiiresti ja osavasti käima, et seesolija seda kellegi käest kätte ei saa. Kui see aga juhtub, läheb see, kelle käest kätte saadi, jälle ringi keskele püüdjaks.
Täisviide
ERA II 94, 44 (15) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Mängijad istuvad ringis ja igaühele antakse lille nimi. Üks mängijaist on ringi keskel ja paneb ühe ratta keerlema ja hüüab mängijaist ühe välja, näiteks: „Hullu koera pöörirohi!“ See mängija, kellel selline nimi on, peab tulema ja ratta kinni püüdma, enne kui see maha langeb, vastasel korral annab panti.
Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 94, 42 (13) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Mängijad istuvad ringis, üks mängijaist viskab teisele taskurätiga, öeldes näiteks: „Ei mina pole nupust nikastanud!“ See peab vastama: „Mina küll!“ See viskab jälle kellelegi teisele, öeldes, näiteks: „Ei mina pole kontka-hobusele keelt näidanud!“ Teine vastab: „Mina küll!“ Ja taskurätikut edasi visates ütleb näiteks: „Ei minu käed pole kui käiavändad!“ Teine vastaku: „Minul küll!“ Nii läheb mäng ikka edasi.
Täisviide
ERA II 94, 41 (12) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)