Mänguruumina tuba või õu. Osavõtjaid kaks.
Mänguesemena pannakse keset tuba üks pakk külili, mille peale asetatakse laud tasakaalu. Kaks last, seistes teine teisel pool laua otsa, hakkavad kordamööda hüppama. Kui üks hüppaja hüppab ühele laua otsale, peab teine kohe selle mahahüppamisel teisele otsale hüppama. Kes aga juhtus hüppega hilinema või liiga vara hüppas, see teadis, et ta sai hea hoobi vastu sääri.
Täisviide
ERA II 104, 367 (15) < Jüri khk., Rae v., Nabala k. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane < Mari Koka, s. 1889 (1935)
Mängukoht: võib mängida toas ja õues. Mäng ei vaja suurt ruumi. Osavõtjaid: vaba arv.
Üks mängijaist istub või seisab teistest eemal, silmi kinni pidades. Teised seisavad kaugemal tema selja taga. Üks mängijaist läheb puudutab seda, kes silmi kinni pidades neist eemal seisab. Mänguline tuleb teda katsudes oma kohale tagasi, mispeale teised ja ka ta ise käsi plaksutavad tunnuseks, et katsuja on oma kohal tagasi. Sellepeale võib eemalseisja teiste mängijate poole vaadata ja arvata, kes teda puudutas. Kui ta õigesti ütleb, läheb puudutaja tema asemele; kui ta aga valesti ütleb, jääb ta eemale edasi püsima.
Märkus: katsutav ei või aga katsujat rohkem arvata kui üks kord.
Kuldkala mängitakse ka teistmoodi. Eespool kirjutatud mäng toimub samuti, kuid puudutaja küsib puudutatavalt: „Missugust kuldkala ma praegu mõtlen?“ ja küsija peab sel ajal mõtlema mõne kala peale. Kui küsitav vastab õigesti, jääb küsija küsitava asemele; kui ta vastab valesti, jääb endisele kohale edasi.
Täisviide
ERA II 104, 350/1 (5) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)
Mängukoht: mängukohana valitagu õu, kus on kive.
Osavõtjaid: vaba arv.
Mängulised seisavad kividel. Üks mänguline seisab maal, mida nimetatakse kivikülaks. Mängijad hakkavad ühe kivi otsast teise otsa jooksma, kuid panevad sellejuures tähele, et neid mitte „kivikülaks“ ei saaks lüüa. Keda kiviküla maal saab puudutada, see jääb kivikülaks ja mäng toimub edasi.
Märkus: kivikülaks lüüa ei tohi teist siis, kui see on kivile jõudnud. Mäng tehakse raskemaks veel sel kujul, et kiviküla loeb kivilolijale kümneni ja kui selle ajaga teine teisele kivile ei jõua, lööb kiviküla ta enese kivikülaks.
Täisviide
ERA II 104, 349/50 (4) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)
Pandilunastuse ütleja käsib pandi omanikul ahju vaderiks paluda. Pandi omanik peab ahju ette põlvili maha laskma, käed kokku panema ja ütlema: „Kallis, armas ahjuke, tule mulle vaderiks.“
Täisviide
ERA II 104, 348 (3:3) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)
Pandilunastuse ütleja ütleb pandi omanikule, et see selja peale numbreid peab tegema. Lunastuse ütleja mõtleb aga selle all käeselja peale numbrite kirjutamist.
Täisviide
ERA II 104, 347 (3:1) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)