Panti lunastades räägitakse seitse tõtt ja seitse valet: suuga mingit asja õuest ära tuua; suuga veest kivipüüdmine; rohu söömine; libeda puu otsa ronimine; teatud maa jooks; kangakudumine; pää pääl tantsimine; teatud kaugusel kõnkamine.
Täisviide
ERA II 95, 61 (17) < Kihnu khk. ja v., Rootsi k., Tika t. – Mihkel Uuetoa, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Lapsed koonduvad üksteise seljataha. Kõik hoiavad üksteisest kinni, et mitte lahti ei lastaks. Suuruse järel nad on reas – suuremad ees, väiksemad taga. Üks ei lähe aga ritta, vaid jääb teiste ette, võtab orgi kätte ja hakkab kiibitsema. Siis küsib ninamees: „Mis sa kiibitsed?“ Teine vastab: „Tulõasõt.“ „Mis tuleasemele?“ – „Puud.“ – „Mis puudõssõ?“ – „Tulõ!“ „Mis tulõlõ?“ – „Paa!“ – „Mis paassõ?“ – „Vee.“ – „Mis veesse?“ – „Tangud!“ – „Mis tangõssõ?“ – „Kartulid.“ – „Mis kartulitesse?“ – „Liha!“ – „Kust saad?“ – „Sio poegõlt!“ – „Aga mia ei anna!“ – „Ma võtan ise“. Siis kiibitseja hakkab lapsi püüdma. Kõige viimasest peab pääle hakatama. Kui kõik tagumised käes on, tuleb kord ka ninamehe enese kätte.
Täisviide
ERA II 95, 59 (14) < Kihnu khk. ja v., Rootsi k., Tika t. – Mihkel Uuetoa, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Lapsed istuvad ritta, ainult kaks jäävad püsti. Üks on see, kes paneb istujale salaja linnunimesid, ja teine see, kes kuulab päält.
Kui nimed kõigile pandud, siis hakkab kuulaja ütlema linnunimesid ja kelle nime ta kätte saab, see peab kohe püsti tõusma ja ümber millegi eseme, näiteks ümber kivi jooksma. Nimepanija on nüüd ringi sees, mis on tõmmatud umbes neli meetrit kivist eemale. Kui kuulaja kellegi nime teada saab, siis läheb kuulaja nimepanija juurde ja küsib, kui palju see lind maksab. Nimepanija ütleb siis mingi arvu ja kuulaja lööb talle niimitu laksu peo pääle, kuipalju see lind maksis. Siis kuulaja hakkab „lindu“ ümber kivi taga ajama. Kui tagaajaja jookstes linnu kätte saab, siis saab ta endale, aga kui lind nimepanija juurde jookseb, siis saab teine ta endale.
Kui kõigi nimed ära öeldud, siis hakatakse kahe kompanii vahel jõudu vedama; kumb järele annab, see kaotab. Jõuvedu sünnib nii: ühes otsas on nimepanija oma alamatega ja teises otsas kuulaja oma alamatega. Peremehed hakkavad teineteise kätest kinni ja linnud koonduvad peremehe seljataha. Kui kõik korras, hakkab jõuvedu: kumb pool tõmmates järele tuleb, see kaotab.
Täisviide
ERA II 95, 57/8 (13) < Kihnu khk. ja v., Rootsi k., Tika t. – Mihkel Uuetoa, Kihnu algkooli õpilane (1935)