Mängijad võtavad üksteise kätest kinni, näod ühele poole pöördud, ja sünnitavad nõnda pika rongi, mille eesotsas juhtija asub. Kuhu juhtija ees kõnnib või jookseb, sinna peab terve rong taga käima, tema järel kõndima või jooksma. Rongisolijad laulavad kõndides või joostes mõnda marsitaktis laulu: „Turnivennad, üheskoos, ühes vaimustusehoos, vaba loodusesse.“ Madu võib ümber maja ja muude asjade ümber, majast ja tubadest läbi, ühest trepist üles, teisest alla joosta, võib end kokku kerida, siis jälle käte alt läbi tükkides lahti hargneda, loogeldes vingerdada, tagurpidi käia, end segi põimida. Viimaks hakkab madu oma „saba“ püüdma. On see käes, siis tekib ring, ja jandile võib mõni ringmäng ehk mingisugune muu mäng järgneda, milles ring on tarvilik.
Täisviide
ERA II 103, 235 (1) < Setu, Meremäe v., Paklova k. – Ksenja Vislaoja, Puista algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu saab mängida väljas, selles mängus saab ainult kahekesi mängida. Aga selle mängu riistad on üks käejämedune puu – sellest tähtsust ei ole, kui pikk – ja üks sõrmejämedune puupulk, otsad peenikesed, ja üks piitsavarre-jämedune kepp. See säetakse sellele suurele puule pääle ja tehakse veel sinna ümber poolteise meetri laiune ruut. Nüüd oligi see valmis. Üks laps läks püüdma, teine jäi sinna ja võttis selle piitsavarre-jämeduse kepi ja pandis sellele pihta, kus oli sõrmejämedune puupulk säetud käejämeduse puu pääle. Kui ei läinud piirist välja, siis „põletas“ ta enda ära. Siis tuli teine lööma ja tema läks püüdma jne. Mängivad nad niikaua kui süda soovib.
Täisviide
ERA II 103, 235/6 (2) < Setu, Meremäe v., Paklova k. – Ksenja Vislaoja, Puista algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu saab väljas mängida. Sellest tähtsust ei ole, kui palju inimesi on. Aga ainult paaris ei tohi olla. Kõik on muidu paaris, aga üks inimene ei ole paaris. See astub kõige ette ja hõikab hass-hass, siis jookseb kõige viimane paar välja. Hõikaja püüab sellest paarist kumbagi kinni võtta. Aga need ei anna, püüavad ise kokku saada. Kui kätte ei saa, siis tuleb sellel jälle hõigata, aga kui saab ühe kinni, siis tuleb sellel hõigata, kes kinni ei andnud jne.
Täisviide
ERA II 103, 238/9 (5) < Setu, Meremäe v., Paklova k. – Ksenja Vislaoja, Puista algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu saab väljas mängida. Sellest tähtsust ei ole, kuipalju inimesi on. Üks teeb nii palju augukesi maa sisse kui inimesi on, muidugi endale kah. Teistel on kohus otsida kas pall või mingisugune ümmargune kivi. Nüüd algab mäng pääle. Üks jaotab need augukesed ära, mis kellele saab. Nüüd võtab üks selle palli ja veeretab. Kelle auku pall seisma jäi, see peab palli kätte haarama ja ütlema „stup“. Aga teised jooksevad niikaua kui kuulevad, et öeldakse „stup“. Siis peavad nad seisma. Kes palli kätte võttis, see peab neile lööma, kui ei lähe pääle, saab sel „vurr“. Kõik tulevad kokku sinna aukude juurde ja tõmbavad sellele vurru, kellel pääle ei läinud. Siis määravad veel kohuse, et kui vurru saad, siis pead pool kilomeetrit ühe jala pääl minema, ainult ühes paigas saad puhata. Nüüd veeretab jälle teine. Kelle auku pall läheb, see hakkab palli võtma, teised põgenevad kas kakskümmend. Kui pall käes, hõikab ta kõvasti „stup“, siis peavad nad seisma. Tema lööb kellelegi, kes on lähemal. Kui pääle läheb, siis see peab jälle teisele lööma. Kui pall ei ole kellegi käes, siis võivad nad kõik joosta edasi ja võib ka ennast ära peita kuhugi kivi taha või võsastikku jne.
Täisviide
ERA II 103, 239/40 (6) < Setu, Meremäe v., Paklova k. – Ksenja Vislaoja, Puista algkooli õpilane, s. 1921 (1935)