Ämmamängu saab hulgana mängida. Esiteks otsib iga mängija endale kepi ja siis seisavad kõik reas, hoides kõik teist kepiotsa käes ja teist kepiotsa saapa nina peal. Ja siis visatakse kepp jalaga enesest eemale. Kes kõige ligemale viskab, jääb ämma-ajajaks. Igale mängijale tehakse maa sisse auk ja ämma-ajajale tehakse auk mängijate keskele ja ka kõikidest suurem. Siis hakatakse palli ämma auku ajama, kuid ämma-ajaja ei lase mitte ämma auku ajada. Kui teised võtavad oma kepid aukudest välja ja hakkavad ämma auku palli ajama, peab ämma-ajaja kärmas olema. Kui näeb, et ükski auk tühi on, peab ta ruttu kepi sinna auku panema ja kes nüüd ilma auguta jääb, on ämma-ajaja.
Täisviide
ERA II 89, 224 (8) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane < Pauline Kokk, s. 1896 (1935)
Kapsavarast saab hulgana mängida. Mängu algul valitakse üks laps mängijate hulgast, kes on „kapsavaras“, ja teine, kes on „peremees“. Ülejäänud lapsed jäävad aga „kapsasteks“. Kui on kõik valitud, tuleb varas ja küsib peremehe käest aia võtit. Siis küsib peremees: „Mis sa selle võtmega teed ja miks sa siis minu aeda lähed?“ Varas vastab: „Minul kukkus õun aeda!“ Ka võib vastata mõnda muud asja, nagu näiteks: „Laps viskas palli aeda.“ Peremees lubab talle võtit ja varas läheb aeda, kus on kapsad. Varas katsub kapsapäid ja missugused pääd kõvad on, varastab ta ära ja viib oma koju, aga missugused on veel alles pehmed, need jätab veel peremehele. Varas viib võtme peremehe kätte ja tänab võtme andmise eest. Siis läheb peremees oma kapsaid vaatama ja näeb küll, et mõned kapsad on kadunud, kuid ei pane sellest just tähele. Nii kestab see mäng ikka edasi, kuni varas on kõik kapsad aiast ära viinud. Kui on kõik viidud, läheb peremees varga koju ja kuuleb, et kapsa supp keeb. Siis küsib peremees: „Kuskohast sa need kapsad tõid?“ Varas vastab: „Eile turult tõin.“ Peremees küsib kapsaid mekkida ja varas annab ka, siis ütleb peremees: „See on just minu kapsa mekk.“ Varas ütleb: „Katsume järele.“ Varas ja peremees panevad mõlemad käed kokku ja kapsad lähevad ükshaaval käte pääle: kes naerab, jääb peremehele, kes ei naera, jääb vargale. Nii on see mängu lõpul.
Täisviide
ERA II 89, 225/6 (9) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Triibulist kotti saab hulgana mängida. Kõige enne valitakse laste hulgast üks, kes on „triibuline kott“, ja seotakse tal silmad kinni. Kui on silmad seotud, tuleb üks laps ja paneb oma käe triibulise koti külge. Siis küsib triibuline kott: „Kes see on?“ Laps vastab: „Triibuline kott.“ Triibuline kott küsib: „Kuhu tahad minna?“ Laps ütleb: „Nurka.“ Siis veel: „Mitu sammu?“ Siis ütleb triibuline kott ühe numbri. Kui triibuline kott ütleb „5“, siis peab laps viis sammu triibulisest kotist eemale minema. Kui kõik lapsed on nii mänginud, hakkab triibuline kott lapsi pimedast peast üles otsima. Kelle ta kõige enne üles leiab, jääb see ise triibuliseks kotiks. Nii kestab mäng ikka edasi.
Täisviide
ERA II 89, 224 (8) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Kooli saab hulgana mängida. Ühed on koolilapsed ja neid võib olla niipalju kui tahes ja üks on kooliõpetaja. Koolilapsed on reas ja õpetaja on nende vastu. Esimeses mänguosas viskab õpetaja lapsele palli kätte ja laps viskab palli õpetajale tagasi. Siis kordub see niikaua, kui kõik lapsed on läbi mänginud. Teiseks viskab õpetaja lapsele palli kätte, kuid laps viskab palli vahepeal maha ja siis, kui pall kargab üles, püüab õpetaja palli kinni. See kordub niikaua, kui kõik lapsed on saanud mängida. Kolmandaks viskab õpetaja palli maha ja siis, kui pall kargab üles, peab laps ta kinni püüdma. Siis viskab laps õpetajale palli jälle kätte. Ka see kordub niikaua, kui kõik lapsed on saanud mängida. Neljandaks viskab õpetaja enda kohal palli üles, püüab kinni ja viskab siis alles lapse kätte ja laps teeb niisamuti kui õpetaja ees tegi. Siis kordub see niikaua, kui kõik lapsed on läbi mänginud. Viiendaks viskab õpetaja palli lapsele, kuid siis lööb ainult laps pallile vastu. See kordub ka niikaua, kui kõik lapsed on saanud mängida. Kuuendaks pöörab õpetaja laste poole selja ja viskab siis palli üle pää lapse kätte, laps peab ka niisamuti õpetajale vastu viskama. Ka see kordub niikaua, kui kõik lapsed on saanud mängida.
Lapsed peavad mängides hoolsad olema. Kui õpetaja viskab ja laps laseb palli maha kukkuda, pannakse ta sinna rea otsa, kust mänguga alati, ja kui teised saavad kõik mängitud, teeb õpetaja eksija-lapsega uuesti seda, missuguse mänguga ta eksis. Teistega hakkab ta jälle järgmist mängu mängima. Kui aga õpetaja ei saa palli kätte, kui laps viskab, ei tee see viga midagi.
Täisviide
ERA II 89, 220/2 (6) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Sepa t. – Ilse Kokk, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)