Mänguseltsilisi võib olla palju. Mida rohkem neid on, seda huvitavam mäng. Mänguseltsilistest valitakse lugemise teel üks laps, kes peab silmad. Teised jooksevad siis kõik peitu. Kõik on peidus, siis hüüab keegi peidusolija, et silmapidaja võib alata otsimist. Tal on ka üks kepp. Teised tahavad seda ära varastada. Silmapidaja ei või kepist kaugele minna. Kui kellelgi juhtub õnneks keppi puudutada, siis hüüab ta: „Tokk-tokk! Pulk varastatud! Tulge peidust välja!“ Siis peab silmapidaja uuesti silmad pidama. Kui pulk on kaks korda varastatud, siis peab silmapidaja kolmat korda silmi pidama. Kolmandal korral saab ta minna peidusolijaid kepiga otsima. Kui pulka ära ei varastata, peab see silmad pidama, kes kõige enne üles leitakse. Siis peab see silmad ja mäng algab uuesti.
Täisviide
ERA II 90, 685/6 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Lastest määratakse üks „pediks“. Tema peab hakkama teiste laste järel käima või jooksma. Ka määratakse mõnikord piirid, näiteks kivid, puud, trepp, känd, jne., kus võib puhata. Kui pedi kellegi kätte saab, hüüab: „Pedi!“ ja lööb lapsele pihta. See on siis uus pedi ja mäng algab uuesti.
Täisviide
ERA II 90, 686/7 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maa peale joonistatakse kepiga ruudud. See on keksuplaan. Siis visatakse klaasitükk ühte esimesse ruutu. Seepeale hakatakse teiselt poolt esimesest ruudust ühe jalaga hüppama. Kui saab esimesest poolest läbi, hüpatakse kahe jalaga sinna kohta, kus enam ruute ei ole. Siis hüpatakse teiselt poolt jällegi ühe jalaga klaasitüki juurde, võetakse klaasitükk ja hüpatakse uuesti ühe jalaga tagasi. Nii visatakse klaasitükk igasse ruutu, kuni kõik ruudud läbi. Siis visatakse klaasitükk sinna, kus tühi koht, nn. taevas. Sellejärele hüpatakse ühest ruudust teise, kuni klaasitüki juurde. Võetakse klaasitükk ja tullakse tagasi. Kui laps on ruutude ees tagasi, keerab enda ümber ja viskab endale maja. Kui juhtub klaasitükk ruudust välja minema, siis saab ta uuesti kaks korda visata. Kuhu ruutu satub klaasitükk, sääl on viskaja maja. Sinna ei tohi teised hüpata. Kui kõik ruudud on täis maju, on mäng lõppenud. Kui viskamise ajal satub klaasitükk ruudust välja või juhtub hüppaja joone peale või teise majja hüppama, saab hakata teine mängima.
Täisviide
ERA II 90, 688/90 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijatest läheb üks ukse taha. Toasolijad peavad toast ühe asja mõtlema. Igaüks mõtleb ühe lause selle asja kohta. Kui kõik on valmis, hüütakse toast, et ukse taga olev laps võib tulla. Kui ta tuleb, jääb ta kõige esimese ette seisma ning küsib: „Mingelaine minu üstävä?“ Siis peab esimene laps ütlema lause, mis käib selle asja kohta. Kui esimese juures õigeks ei saa, siis läheb teise, kolmanda jne. juurde, kuni lõpuni. Kui siis õigeks saab, istub ta taha ja esimene läheb ukse taha. Toasolijad mõtlevad uue asja ja ukse tagant tuleb laps, hakkab uuesti küsima.
Täisviide
ERA II 90, 691/2 (9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Üks mängijatest valitakse kaupmeheks. Ta hakkab ühe juurest teise juurde käima. Ta pakub kaupa. Kõik ostavad, aga raha jääb maksmata. Teinekord, kui kaupmees tuleb, peab igaüks ainult ühe sõna ütlema. Naerda selle juures ei tohi. Kui naerma hakkab või teise sõna ütleb, peab andma pandi. Pandiks võivad igasugu väiksed asjad olla. Kes naerma ei hakka, see panti ei hooli anda.
Kui kõikidelt on pant ära võetud, algab pandilunastamine. Kaupmees võtab ühe pandi kätte, nii et keegi seda ei näe, ja küsib: „Mis peab see tegema, kelle pant minu käes?“ Keegi mängijatest ütleb, mis see peab tegema. Nii lunastatakse kõikidele pandid tagasi. Mõnikord korjatakse ka pante rohkem kui üks kord. Siis on ju muidugi pandilunastamine pikem ja huvitavam.
Täisviide
ERA II 90, 694 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad paaris pingil. Üks on poiss, teine tüdruk. Üks mängijatest, kellel paarimeest ei ole, küsib esimese paari käest: „Kas sa oled oma paariga rahul?“ Kui on rahul, siis küsib küsija teise paari käest sedasama. Kui aga rahul ei ole, peab ütlema, keda ta tahab. Siis toob küsija kellegi paarimehe teise paari juurde ja viib sealt jälle asemele. Kõikide käest küsib ta seda. Kui keegi rahul ei ole, siis vahetab ta uuesti. Kui kõik on rahul omaga, siis saab küsija endale paarimehe ja teine hakkab küsima.
Täisviide
ERA II 90, 695/6 (14) < Vändra khk. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad kõik maas ümberringi ja põlved on püsti. Käed peavad nad põlvede all. Siis võetakse kinnas. Üks võtab kinda enda kätte ja annab selle põlvede alt teise kätte. Kogu aja antakse nii kinnas põlvede alt ringi. Üks mängijatest seisab keskel ja peab ütlema, kelle käes on kinnas. Kui õigeks saab, siis läheb see keskele, kelle käes kinnas oli, ja kes enne keskel oli, istub teiste juurde maha. Kui õigeks ei saa, siis peab küsija uuesti küsima.
Täisviide
ERA II 90, 697 (16) < Kuusalu khk. < Vändra khk. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijaid võib olla 1–10. Üks võtab enda kätte palli ja viskab selle vastu seina või katusele. Sellejuures hüüab ta mõne lapse nime. See peab palli kinni püüdma, enne kui see maha langeb. Kui palli kinni ei püüa, siis võtab see, keda hüüti, palli maast. Teised jooksevad sel ajal eemale. Kui pallipüüdja on „stopp“ hüüdnud, siis ei tohi keegi enam liikuda. Pallipüüdja peab palli kellelegi külge viskama.
Kui mängijatest mõni on liiga kaugele jooksnud, võib tarvitada kavalust. Ta võib palli vastu maad visata ja hüüda: „Muna!“ Palli peab ta aga ruttu uuesti kinni püüdma. Kui ta on palli vastu maad visanud ja „muna“ hüüab, on ta enesele seega ühe „muna“ teinud. Teised lapsed jooksevad siis ka jälle kokku. Siis hüütakse jälle mõne lapse nimi. Nüüd saab see hüüda, kes enesele muna tegi. Mõnikord lepitakse ka kokku, millal „nuhtlemine“ algab. Kui mõni on kümme muna saanud, see tähendab, kui ta näiteks on ise kolm korda palli vastu maad visanud ja seitse korda ei ole teistele lastele pihta saanud, siis algab tema nuhtlemine. Keda nuheldakse, sellele paneb keegi mängijatest jalakanna taha palli. Siis ei tohi aga see teada saada, kumma kanna taga on pall. Viimaks peab ta ütlema, kumma jala taga on pall. Pall pannakse niimitu korda, kuipalju ta on mune saanud. Mitu korda ta õigeks ei saa, niimitu korda visatakse talle palliga pihta.
Täisviide
ERA II 90, 703/5 (24) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Enne võetakse üks puupulk, kõik panevad oma käe sinna külge ning proovivad, kes jääb esimeseks, teiseks, kolmandaks jne. lööjaks ja kes jääb „notsuks“. Kes oma käe viimaks paneb, jääb notsuks. Kes selle järele, ülalt alla poole, paneb käe, on esimene lööja, teine on teine lööja jne.
Kes esimeseks lööb palli, võib lüüa kolm korda. Kui kolmas kord on lüüa, peab ta jooksma alla piiri, mis määratakse enne mängu. Kui esimene või teine löök läheb hästi, võib ta ka enne joosta. Kui lööja jookseb alla, saab ette viskaja – notsu talle palli külge visata, seejuures ta piirist välja ei tohi minna. Kui saab külge palli, peab jooksja alla jääma. Kui keegi on all juba, siis võib notsu anda palli allolijale, kes selle võib jooksjale külge visata. Pealegi, kui keegi all on, siis peab see palli ära tooma, kui keegi palli lööb. Muidu, kui kedagi all ei ole, peab notsu ise palli tooma. Kui kõik all on, siis määrab notsu piiri, kust võivad joosta all olevad mängijad. Kui piir määratud, hüüab notsu palli käes hoides: „Põrsad sööma!“ Siis peavad all olijad jooksma notsu juurde piiri. Väljastpoolt piiri keegi joosta ei tohi. Kui jooksjad jooksevad, siis saab notsu palli kellelegi külge visata. Piirist ta seejuures välja ei tohi minna. Kellele notsu palli külge viskab, on uus notsu ja mäng algab uuesti.
Täisviide
ERA II 90, 708/9 (26) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängitakse viie kiviga. Enne visatakse jällegi. Siis pannakse üks kivi maha ning üks võetakse paremasse pihku, käes olev kivi visatakse üles. Siis võetakse maast üks kivi ning püütakse ülesvisatud kivi kinni. Seejärel pannakse mõlemad kivid maha ning võetakse üks uus kivi. See kivi visatakse jälle üles ning võetakse maast kaks kivi. Seejuures püütakse jällegi ülesvisatud kivi kinni. Siis pannakse kolm kivi maha ning neljas visatakse üles. Järgmisel korral pannakse neli kivi maha ning visatakse viies kivi üles. On neli kivi maast ära võetud, võetakse viis kivi pihku ja visatakse üles. Käsi keeratakse ümber, kivid visatakse üles ja püütakse pihku. Siis hakatakse jälle kive maast ära võtma. Kui mõni ei saa kõiki kive ühekorraga maast ära võtta, hakkab teine mängima.
Täisviide
ERA II 90, 715/6 (30) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)