Võetakse viis kivi. Mängijad võtavad kordamööda kivid ja viskavad alguses peost käeseljale ja käeseljalt pihku. Kel pääle viskamist kõige rohkem pihku jääb, hakkab mängima. Viskab alguses kivid kuskile tekile laiali ja võtab nende seast ühe kivi: viskab õhku ja võtab siis kivi õhusolemise ajal ühe tekil oleva kivi ja püüab kivi õhust. Siis paneb ta ühe kivi kõrvale ja viskab, kuni kõik kivid läbi. Siis viskab jälle kivid tekile, võtab neist ühe, viskab õhku, võtab tekilt kaks kivi ja püüab kolmanda õhust; pärast jälle kaks. Siis viskab ta tekile jälle kivid, võtab alguses kolm ja pärast ühe, siis võtab jälle kõik neli korraga, püüab kivi, viskab ühe peosolevatest kividest õhku, paneb neli tekile ja püüab kivi. Kui nii on kõik neli võtet korratud, siis viskab ta kivid peost käeseljale ja pihku. Mitu kivi pihku jääb, niimitu „kümmet“ on mängitud. Kümneid on niimitu mängida, kui palju kive jäi käeseljale visates pihku. Kui aga korra läbimängimise järele proovides mitu kümmet on mängitud ja jääb rohkem kive kui kümneid, siis tuleb niimitu kümmet veel mängida, kuimitu kivi on rohkem. Kui ühel on mäng läbi, siis proovib võitja, mitu aastat on temale kaotajad „pimedad“ ja mitu aastat „turakud“. Üks kaotajaist viskab kolm kivi tekile. Siis näitab, missugune kivi tuleb õhku visata, ja ütleb, kas tuleb kahe võttega – „timp-tamp“ – teised kivid võtta, või ühe võttega – „kaaps“. Õnnestub see võitjal, siis viskab ta kive käeseljale – mitu kivi pihku jääb, niimitu aastat tuleb „pime“ või teise katsega „turak“ olla. Kui aga see ei õnnestu, siis mängib (mängivad) kaotaja(d) edasi. Ja kui kaotajad lõpetavad enne, kui võitja saab määrata turaku, siis on viik. Kui mängija teeb mõne vea, siis hakkab järgmine mängima.
Täisviide
ERA II 96, 541/3 (36) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijad võtavad mõne kivikillu või mõne klaasitüki ja asuvad piiri taha. Panevad klaasid saapa ninale ja viskavad: kes kasti piirist kõige kaugemale viskab, algab. Viskab piiri „a“ tagant klaasi kasti nr. 1, siis sama jalaga – nr. 2, siis kasti 5 – ühe jalaga, 6–7 – kahe jalaga, jne. „Taevasse“ ja „põrgusse“ hüppab kah kahe jalaga, pöörab hüppega ümber ja tuleb tagasi, võttes ka klaasi kastist, ise sealsamas seisatades, kus klaas on. Kui aga mängijal tuleb võtta klaas näiteks 3-st, siis seisab ta, teine jalg teises kastis. Nii viskab ta, kuni kõik kastid läbi. Siis viskab ta piiri tagant klaasi üle pea seljataha, püüdes sellega mõnda kasti tabada. Visata võib kolm korda järjest. Kui viskaja tabas mõnda kasti (klaasitükk jäi mõnda kasti), siis saab ta tabatud kasti oma „pesaks“, mille ta märgib, ja võib mängu jatkata. Kui ta aga pesa ei saa, siis hakkab järgmine mängu. Kui kastiviskamisel klaas langeb piirile või ei lähe üldse soovitud kasti, siis algab järgmine mängija mängu. Kui mängija astub kasti piirile, siis langeb ta ka mängust välja. Kel kõige rohkem on pesi, on võitja.
Täisviide
ERA II 96, 539/41 (34) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Ühel mängijal seotakse käed seljataha ja see hakkab teisi püüdma. Kelle ta kätte saab, see hakkab ise „sikuks“.
Täisviide
ERA II 96, 539 (32) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < Erna Tischler, s. 1900 (1935)
Ühel mängijal on lusikas põlve peal ja ta püüab kätega hoida, et teised ei saaks lusikale pihta lüüa. Kes lusikat saab puudutada, ilma et kaitsja tema kätt puutub, hakkab ise „lusikakaitsjaks“.
Täisviide
ERA II 96, 532 (21a) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. < Äksi khk. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < August Jürgenson, s. 1904 (1935)
Mängijad istuvad ringi ja üks mängijaist asub ringi keskele. Mängijad võtavad mingisuguse asja ja annavad üksteisele edasi, seda tehes nii, et ringisolija seda ei märkaks. Kui ringisolija saab kellegi käest asja kätte, siis läheb see ringi. Mängijad laulavad aga asja edasi andes laulu: Taaler, taaler, see peab käima ühe käest teise kätte. :,: See on hea, see on hea, et sa taalerit ei näe! :,: [Noot]
Täisviide
ERA II 96, 528/31 (19) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. < Äksi khk. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < August Jürgenson, s. 1904 (1935)
Üks mängijaist paneb käe põue ja küsib teiselt: „On sõrm õige või kõver?“ Ütleb küsitav õieti, siis hakkab tema küsima; kui aga valesti, siis küsib teine edasi. Sealjuures võib teine valesti näidata, kas sõrm on õige või kõver. Kes aus, see seda ei tee.
Täisviide
ERA II 96, 527 (17) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. < Äksi khk. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < August Jürgenson, s. 1904 (1935)
Mängijad istuvad ringis ja üks mängijatest asub ringi keskele. Iga mängija valib endale ühe paarimehe, kellega ta kõrvu istub. Keskelolija võtab mõne raha. Ringisolijad sirutavad käed ette ja „ritsikasöötja“ teeb, nagu paneks ta kõigile raha pihku: sealjuures laseb ta märkamatult kellelegi raha pihku. Peale söötmist hüüab söötja: „Üks, kaks, kolm, rahavaras püsti!“ Sellepeale tõuseb see, kelle käes raha on, püsti, kuigi tema kaaslane seda takistada püüab. Kui rahaomaja sai püsti tõusta, siis läheb tema paarimees söötjaks, kui ei, siis kordab söötja söötmist.
Täisviide
ERA II 96, 526/7 (15) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane < August Jürgenson, s. 1904 (1935)
Mängijate arv: paarisarv. Mängijad jagatakse pooleks. Liisuheitmise teel läheb üks pool „koju“, kuna teine pool „väljale“. Väljalt meeste seast tuleb üks koju „kukutajaks“. Kodus säevad mängijad ritta ja hakkavad kordamööda palli lööma. Väljal jaotavad mehed end laiali. Palli lüüakse kepiga. Kui lööja pallist mööda lööb, siis öeldakse, et see on „vänts“. Kui kolm väntsa on, siis läheb lööja väljajooksukasti ja ootab seal parajat jooksu aega. On paras jooksu aeg, jooksevad kastis-olijad „külla“ ja kui veel aega, tagasi. Kohe külast kojujooksmine ei ole sunduslik. Kui väljamees mõnele kodumehele palliga pihta saab visata, siis jooksevad väljamehed koju ehk külla. Kui aga tabatu poolelt mõni mees saab vastaspoole meest tabada, siis jäävad endised väljale ja koju. Kui aga väljalt mõni mees püüab õhust löödud palli, siis hüüab ta: „Laptuu!“ ja väljamehed jooksevad selle peale koju ehk külla. Kui aga kodumeestest mõni saab tabada väljameest, siis jäävad poolte kohad endiseks. Tabamised loevad ainult väljal. Kui kodumees astub üle piiri ilma „surr“ ütlemata, siis võib teda palliga tabada. Palli ei saa kodumees käega puutuda. Märkus: „väli“, „kodu“ ja „küla“ on kirjutamisel omalt poolt juurde pandud, muidu meie rahva seas kindlat nimetust pole.
Täisviide
ERA II 96, 522/4 (12) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Üks mängijaist läheb ukse taha. Teised mängijad valivad ühe asja, mille uksetaga-olija peab välja arvama. Uksetaga-olija tuleb märguande peale sisse ja küsib mõnelt mängijalt, näiteks: „On ta siin?“ või „On ta väljas?“ Küsitav võib vastata ainult „ei“ või „jaa“-ga. Nii küsib arvaja mängijatelt, kuni tal asi teada. Kelle käest ta asja teada sai, see hakkab küsijaks.
Täisviide
ERA II 96, 521/2 (10) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijate seast valitakse üks ja saadetakse kõrvalruumi, kust ta ei kuule teiste kõnelust. Mängijad võtavad ühe laulu ja jagavad laulusõnad mängijate vahel, igale üks sõna. Mängijad säevad endid laulusõnade järjekorras istuma. Kõrvalruumi-saadetu lastakse sisse ja see algab mängijatele järjekorras küsimuste esitamisega. Mängijad peavad küsijale vastama lausega, kus on ka temale määratud sõna sees. Kui küsija saab aru, missugune laul on, siis ütleb ta kõvasti selle – ja siis läheb kõrvalruumi see, kelle käest ta viimati küsis, ja hakkab küsijaks. Kui küsija aga aru ei saa ja kui ta kõik mängijad kord on läbi küsinud, võib ta küsimustega uuesti alata.
Täisviide
ERA II 96, 520/1 (9) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)