Suvel õues kuiva maa peal hakatakse kukerpalli laskma ülekaela. Kes esimeseks saab märgile, on lõngakera valmis.
Täisviide
ERA II 90, 677 (101) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Tehakse pikk rida, võetakse üksteise käest kinni ja joostakse. Kust esimene läbi läheb, säält läheb ka saba järel, aga lahti ei tohi lasta. Üle aedade ja üle kivide, kust aga kõige pahem on ronida. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 90, 677 (100) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Üks pikk rida tehakse valmis. Kõige tagumine hakkab tulema ja lööb ühele kui teisele külge. Kellele külge lüüakse, läheb jälle järele, ja niikaua, kui on rida lõpul. Siis joostakse hästi ja käed olgu laiali ja tehtagu hästi – need on tiivad. Siis ring läheb järele sinna, kuhu eesmees läheb.
Täisviide
ERA II 90, 676 (99) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Seinale või tahvlile tehti härg või eesel ja saba jäeti ära. Siis pandi ühel silmad kinni ja kästi teha härjale saba taha. Kui tegija ei osanud minna parajasse kohta, tegi vahel sarvedesse ja sai publik naerda.
Täisviide
ERA II 90, 676 (97) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Pandi laud kuskile kõrgemale, kas paku või kivi peale. Üks läks laua otsa peale, teine läks teise otsa peale, algas hüppamine. Hüpati nii kõrgele kui vähegi veel sai. Kui oli teine raskem, siis nõrgem ei jaksanud üles hüpata raskemat, jälle kaotas võidu.
Täisviide
ERA II 90, 672 (87) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Laiad nööbid panna lauale ja karp keskele. Nööbid jagatakse, igaühele ühepalju. Ühe nööbiga vajutada iga nööbi serva pääle ja see hüppab üles: kas hüppab karpi või teise kohta. Kes saab oma nööbid esimeseks karpi, on võidumees.
Praegu mängitav mäng.
Täisviide
ERA II 90, 656 (51) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Turbuneeme k. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane, s. 1906 (1935)
Kaks jooksevad, kas ümber heinaküüni ehk heinakuhja, üks tahab teist kinni püüda talle järele joostes. Muidugi ei saa teist kinni, siis pöörab ümber ja jookseb vastu, aga kes kärmas ja kaval, hüppab jälle teisele poole tagasi ja püüdjal ei ole lootustki kinnisaamiseks. Kui püüdja saab püüetava kinni, hakkab viimane püüdma. Nii kestab edasi.
Täisviide
ERA II 90, 638 (14) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Turbuneeme k. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane, s. 1906 (1935)