"Karu tuleb" või "Kop, kop, kas mutionu on kodus?"
Tekst
Kinnisilmimäng.
Osavõtjaid vähemalt 3.
Vahendid: sall või miski muu, mis katab silmi.
Üks "karu" seisab teistele seljaga. Temale koputatakse seljale ja küsitakse:
"Kop, kop kas karu on kodus?"
Vastus: "Ei ole."
– "Kuhu ta läks?"
– "Läks metsa marjule."
– "Kuidas sinna saab?"
– "See on (nt) 5 sammu kaugusel."
Küsija läheb 5 sammu kaugusele. Samamoodi talitavad kõik teised. Lõpuks peab karu kõik küsijad pimesi üles otsima. Uueks karuks jääb see, keda esimesena leiti ja ära tunti.
"Kop, kop, mina lahti" või "Tuki, tuki, mina prii"
Tekst
Vajatakse: osavõtjaid vähemalt 3.
Vahendeid ei vajata, mäng mängimiseks õues.
K: loositakse üks, kes loeb mingi arvuni, teised peidavad ennast niikaua ära. Kui lugemine lõpetatud, hakkavad peitupugenud hiilima varem kindlaks määratud kohta, kus püüavad ennast "lahti lüüa" sõnadega "tuki, tuki, mina prii" või "kop, kop, mina lahti". Kui aga hiilijat märgatakse, lööb nn "valvur" ta "kinni". Juhul kui kõik peale ühe on kinni löödud, tuleb see viimane ja püüab teisi lahti lüüa. Kui teda ka märgatakse, on mäng läbi ja edaspidi on valvuriks esimene "kinnilöödu". Kui ei, siis läheb mäng edasi.
Selleks mänguks on vaja palli. Palli võtab enda kätte küsija. Vastajad istuvad reas maas. Küsija mõtleb ühe sõna ja ütleb: "See on üks (puu, riik, linn, asi siin õues, tüdruku nimi jne), mis algab "x"-tähega ja lõpeb "y"-tähega ja tähti on kokku "z". (Muidugi ei ütle ta "x, y, z", vaid õiged andmed.) Siis viskab ta palli esimesele istujale, see mõtleb natuke ja kui ei tea, viskab tagasi. Küsija viskab palli järgmisele jne. Kui terve rida ei tea, siis ütleb ta teise tähe ja ring hakkab otsast peale. Kui keegi ütleb palli tagasi visates aga õige sõna, siis viskab küsija hüüdega: "Oilii-oilaa!" palli õhku ja jookseb eemale. See, kes ära arvas, tõuseb püsti, püüab palli kinni ja hüüab: "Stopp!". Küsija peab siis seisma jääma. Nüüd on teisel omakorda õigus võtta 3 sammu ja visata siis pall küsija pihta. Tabamuse puhul saab ta ise küsijaks ja vana istub rea lõppu. Mööda visates istub ta ise rea lõppu ja küsija jääb endiseks.
Peale selle on veel "ROBOT-12". Selle mängu ajal peab pime olema, kõigil on taskulambid ja helkurid. Seljas peavad olema tumedad riided. Helkurid riputatakse ette ja taha. Taskulampidel peavad olema punased ja rohelised kiled ees. Punane kile on nimelt "robotitel", rohelised aga "inimestel". Kui robot tabab punase kiirega inimest, saab inimesest robot. Inimesed aga püüavad robotit hävitada. Kui robotil õnnestub inimene tabada, saab sellest inimesest robot. Kui juba kaks robotit on, saavad nad teineteist laseri jõuga (taskulambi valgusega) laadida. Mäng on läbi siis, kui ühtegi inimest enam ei ole. Seda mängu mängitakse tavaliselt poiste ja tüdrukute vahel. Mängijaid peab olema 12.
Mängu alustamise salme: "1, 2, 3, tuba segi on. 4, 5, 6, kus on meie luud? Numbrid 7, 8, tuba ära korista. 9 ja 10, tuba segi jälle." Ja veel üks: "Üki, kaki, kommi, nommi, vanamees hüppas üle pommi. Pommis käis yks kõva pauk, vanamees vaatas – pükstes auk. Hiired kõdistasid naba, sina oled mängust vaba."
"12 pulka" mängitakse, kus on 20 inimest. Üks on "pidaja", kes peab kaksteist pulka lahti lööma ja teine peab püüdma kinni. Teised lapsed peavad ära jooksma ja ära peitma. See pidaja peab üles leidma, siis ta läheb ja puudutab seda lauda, kus on 12 pulka peal. Ja kes tuleb viimasena, see peab need 12 pulka lahti lööma ja ütleb "uka-uka" kõigi eest.
See on üks peitusemängu tüüpe. Algul on laud mingil rivil ja sellel 12 väikest pulka ühel otsal. Keegi lugeja lööb jalaga laua otsale, nii et 12 pulka lendavad, ja hakkab neid maast üles korjama, et endisesse asendisse tagasi panna. Samal ajal teised peidavad ennast ära. Kes esimesena üles leitakse, on järgmine lugeja. Aga keegi peidetuist võib kõik lahti lüüa, kui kordab mängu alguses tehtud lööki 12 pulga laiali pildumiseks.
Õues saab mängida väga palju asju. Seda oleme mänginud 15 inimesega. Tuleb panna üks telliskivi maha ja üsna pikk laud sinna peale. Iga mängija peab endale looma ühe väikse pulga. Ja need pulgad tuleb panna kõik ühe laua otsa peale. Ja keegi peab teiselt poolt laua otsa peale lööma nii, et need pulgad sealt maha lendaksid. Ja kõik võivad ära joosta peitu. See, kes on pidama jäänud, peab kõik pulgad ülesse korjama, ja siis võib otsima hakata. Kui kellegi üles leiab, paneb ta tema pulga sinna laua peale. Aga kui kellelgi on võimalik joosta ja need pulgad laua pealt maha lüüa, siis võivad need tagasi peitu minna, kes leitud olid. Nii kaua peab otsima, kuni kõik pulgad on laua peal.
Suvel mängime tihti õues mängu nimega "12 pulka". Selleks mänguks on vaja 12 pulka ja kiike (või mingit lauda, millele võib mõne kivi peale panna nii, et tekiks kiik). Selle otsa peale, mis maas on, pannakse 12 pulka. Mängust võib osa võtta 4 kuni ükskõik mitu last. Algul tehakse kindlaks see, kes otsima peab. Üks laps lööb kõvasti kiige ülemise otsa peale nii, et pulgad laiali lendavad. Otsija peab kõik pulgad kiiresti kiigele tagasi panema ja siis teisi otsima hakkama. Teised on selle aja jooksul, kui ta korjas, peitu läinud. Kui otsija kedagi näeb, siis jookseb ta kiige juurde ja ütleb näiteks: "Tuuli kinni." See, kes peidus oli, peab aga püüdma enne seda, kui öeldakse, et ta on kinni, kiige ülemise otsa alla lüüa nii, et pulgad jälle laiali lendavad. Kui otsija jõudis enne öelda, et ta on kinni, siis lahti lüüa ei tohi, siis peab kiige juurde ootama jääma, et keegi teine lahti lööb. Kui aga see, kes peidus oli, jõudis ennem lahti lüüa, siis peab otsija jälle pulgad üles korjama. See, kes lahti lõi, peab ennast uuesti ära peitma. Ka need, kes enne on kiige juures seisnud, peidavad uuesti ära. Mäng lõppeb siis, kui kõik mängijad on üles leitud. Siis võib jälle otsast peale hakata.
Õues. Vajatakse palli, kui võimalik, siis korvpallilauda. Osalejaid vähemalt 2.
1) esimene variant – palli peab lööma jalaga, peaga või põlvega (jne) nii mitu korda, kui saad. Kui pall kukub maha, jätkab teine. Kokku peab saama täpselt 21 korda. Kui läheb üle, lähed "lõhki". Mäng on lõppenud siis, kui kõik mängijad on jõudnud 21-lt tagasi nullile. Võidab see, kes saab esimesena.
2) teine variant – sooritatakse korvpalli pealeviskeid, 1. vise kaugelt: see 3 punkti. Enne järgmist viset peab pall maha põrkama. Siis viskad sealt, kust said põrkega palli kätte. Kolmanda viske saad siis, kui suudad palli õhust kinni püüda (kui maha põrkab, jääd vahele), sisse visates 1 punkt.
Mäng läbi siis, kui 21-lt on jõutud jälle nulli.
Mängu alustatakse igat moodi, oleneb sellest, kas keegi soovib ise alustada, siis ta ka saab. Aga kui keegi ei taha alustada, siis salmid ning alustaja ongi teada. nt: 1) A, B, C, D, kits läks üle vee, kandis kaasas palju prahti, sina oled mängust lahti.
2) Üki, kaki, kommi, nommi, vanamees hüppas üle pommi, püksis käis üks kõva pauk, vanamees vaatas, püksis auk, hiired kõdistasid naba, sina oled mängust vaba.
3) Rong, see sõitis tsuhh, tsuhh, tsuhh. Mitu vagunit tal on. Ära usu teiste juttu, ütle ise, ütle ruttu.
4) Üks valge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku keeratud, luku võti katki murtud, üks, kaks, kolm, sina oled sellest suurest süüst prii.
"Äärepedi" mängitakse nii: näiteks "Äärepedi" on hea mängida seal, kus on äär. Üks inimene on ääre peal ja teised on näiteks kaugemal. Ja üks on "äärepedi", kes ajab neid taga, et nad ääre pealt ära ei jookseks. Kui keegi jookseb ääre pealt ära ja äärepedi märkab teda ja tabab, siis on äärepedi see, kes ei jõudnud joosta teisele äärele ja äärepedi tabas teda.
Kui olime nooremad, siis oli väga populaarne kummikeks. Arvatavasti olete sellest kuulnud, üksikasju ma selgitama ei hakka. Samuti mängisime nn. "Äärepedi". Meil on koolimajas sellised ääred seina ääres, kus peal peab "pedi" mängides seisma. Kui jalg on üle ääre, oled korrapealt pedi. Teised jooksevad ühest seina äärest teise ning mina pean puudutama neid (juhul kui mina olen pedi). Keda jõuan enne äärele jõudmist puudutada, siis saab tema pediks.