Retoorika ja fraseoloogia teooria

Töörühm koosneb peamiselt Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristidest ja fraseoloogidest, peale nende osaleb välisliikmetena retoorikateemade uurijaid UTKKst (J. ja R. Undusk jt). 2003. aastal käivitati sariväljaanne "Reetor", kus hakatakse avaldama töid folkloori lühivormide (mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud), fraseoloogia, retoorika ja kujundkõneteooria ning rahvahuumori ja huumoriteooria alalt.

Uurimistöö põhisuunad

Eesti folkloori lühi1anride akadeemiliste publikatsioonide üllitamine, eelkõige sarjas "Monumenta Estoniae Antiquae". Lisaks varem (1980-1988) ilmunud 5-köitelisele väljaandele "Eesti vanasõnad" on aastail 2001-2002 avaldatud eesti mõistatuste 3-köitelise väljaande kaks põhiköidet (vt publikatsioonide nimistu), 3. köide, mis sisaldab teaduslikke ülevaateid eesti mõistatuste kogumis- ja avaldamisloost, sisulistest, vormilistest ja funktsionaalsetest aspektidest, geograafilisest levikust, samuti eesti mõistatuste paralleele läänemeresoome, balti, slaavi ja germaani naaberrahvaste ainesega ning muud lisateavet, ilmub 2005. aastal. Publikatsiooni aluseks on eesti mõistatuste täielik andmebaas, mis sisaldab tüpoloogiliselt korraldatuna kõik seni üleskirjutatud rahvaehtsad mõistatustekstid koos nende juurde kuuluvate lisaandmete (vastused, üleskirjutamise aeg ja koht, üleskirjutaja, allikaviide, viited kontaminatsioonidele teiste mõistatustega jne) ning statistikaga. Väljaande pabervariant on toodetud selle andmebaasi põhjal ad hoc selleks loodud tarkvaraliste vahendite abil. Järgmisena ja viimasena on kavas analoogilise "Monumenta"-sarja väljaande koostamine eesti kõnekäändude ja fraseologismide kohta (vt sellest lähemalt jrgm alapunkt).

Folkloori lühi1anride uurimine. Asta Õimu juhitav töörühm on rajanud eesti kõnekäändude ja fraseologismide täieliku andmebaasi ja selle juurde kuuluva kasutajaliidese; edaspidi luuakse ka tarkvaralised vahendid mõistatuste väljaandega anloogilise akadeemilise paberpublikatsiooni käsikirja tootmiseks (vrd eelnevas p 1). See andmebaas lubab oluliselt kiirendada ja tõhustada fraseoloogia-alast uurimistööd, mille senisteks põhisuundadeks on olnud: rahvapäraste võrdluste kujundisemantika ja struktuur; kõnekäändude jt fraseoloogiliste püsiühendite alaliigid; konkreetsete teemaväljade ja mõisteklastrite esindatus fraseoloogias; fraseoloogilisi korpusi ja andmebaase teenindava tarkvara arendamise probleemid.

Parömioloogia alal on viimaste aastate peamisteks teemakeskmeteks olnud vanasõnade struktuuritasandite (süntaks - modaliteedid - kujund) suhted ja kujundkõnelised aspektid, eriti loomkujunditega ütlustes. Teoksil on pikemad monograafilised uurimused loomavanasõnade tüpoloogia ja metafoorika ning eesti mõistatuste kogumise ja publitseerimise ajaloo kohta.

Retoorika ja kujundkõneteooria. Siin on uurimistöö jagunenud kahte allsuunda. Üks neist on kultuuris toimivate suurte keelekasutusvaldkondade e diskursside loogilise ja ideoloogilise ülesehituse ning nende ajaloolise muutumise analüüs, mida viljelevad pms EKFK välisliikmed J. Undusk ja E. Annus (UTKK). Töö üks eesmärke on klassikalises retoorikas väljakujunenud või uusretoorikas tarvitusele võetud mõistete (nt sünekdohh, topos, oksüümoron, an1ambmaan e siire jt) rakendamine tänapäevases kultuuritüpoloogilises vaatluses ja intertekstuaalses analüüsis. Vaatlusobjektideks on kirjandus, teater, ajalookirjutus, religioosne ja filosoofiline kirjasõna pms 18.-20. sajandi eesti ja baltisaksa, kuid ka ajaliselt laiemas Euroopa ruumis. Teine allsuund haarab (eelkõige kaasaegses kognitiivses) lingvistikas ja psühholoogias arendatud kujundkõneteooriate analüüsi ja kriitikat ning nende rakendusvõimalusi fraseoloogilise ja paröömilise kujundkõne uurimisel (vrd ka eelm p). A. Krikmann on avaldanud neil teemadel uurimusi ning lugenud ütluste semantika ja kujundkõneteooria kursusi Tartu Ülikoolis. Tehakse jõupingutusi retoorika ja kujundkõne kognitivistlike ning kirjandus- ja kultuuriteoreetiliste vaatekohtade integreerimiseks.

Kaasaegne rahvahuumor ja huumoriteooria. Põhiallikatena kasutatakse eesti folklooriarhiivi talletatud vanemasse naljandikihti kuuluvaid tekste kui ka internetis leiduvat kaasaegset mitmekeelset naljaainest. On rajatud eesti veebinaljade andmebaas (u 40 000 teksti koos nende juurde kuuluva lisateabega). Konkreetsemalt uuritavad teemad on: etnilised naljad Eestis ja rahvusvaheliselt; Stalini-teemaline ja muu poliitiline huumor endises NSV Liidus ja sotsialismimaailmas; huumoriuurimise tänapäevased suunad ja huumoriteooriate (eriti inkongruentsiteooria) kaasaegsed arengud; klassikaliste rahvanaljandite tüpoloogia; vanema puändita naljandi ja uuema puändiga anekdoodi struktuurilised erinevused.

Rahvusvahelised kontaktid

Koostöös Soome Kirjanduse Seltsi ja Joensuu Ülikooliga on ette valmistatud läänemeresoome rahvaste ühisvanasõnade väljaande jätkuköited (väljaande 1. köide "Proverbia septentrionalia", Soome-Eesti ühisprojekti vahetulem, ilmus aastal 1985 FFC-sarja 236. numbrina). Töörühma liikmed on esinenud Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudi korraldatud parömioloogia-alastel rahvusvahelistel konverentsidel (2001 ja 2004) ning International Society for Humor Studies aastakonverentsidel (2002 Itaalias ja 2004 Prantsusmaal). A. Krikmann on Vermonti Ülikooli poolt Wolfgang Miederi toimetusel väljaantava aastaraamatu "Proverbium: Yearbook of International Proverb Scholarship" toimetuskolleegiumi liige ning pidanud folkloori- ja keelealaseid loengutsükleid Joensuu ja Turu ülikoolides. Eriti tihedad koostöösuhted on J. Unduskil (UTKK) paljude Euroopa uurimisasutustega (Ungari TA Kirjandusuuringute Instituut, Stockholmi Ülikool, Herderi Instituut Marpurgis, J. W. Goethe Ülikool Maini-äärses Frankfurtis jm), ta on ka paljude välisstipendiumide laureaat.

Publikatsioone

Raamatud:

Eesti mõistatused (Monumenta Estoniae Antiquae IV: Aenigmata Estonica), I-II. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. Toim. A. Krikmann, R. Saukas. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2001-2002.
Krikmann, A. Netinalju Stalinist - Интернет-анекдоты о Сталине - Internet Humour about Stalin. Tartu: EKM, EFKA, 2004.
Uurimusi folkloori lühivormidest. Toimetaja Arvo Krikmann. Reetor 1. Tartu: EKM, EKFK, 2003.
Õim, A. Fraseoloogiasõnaraamat. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000.
Õim, K. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast. Reetor 2. Tartu: EKM, EKFK, 2003.

Artiklid:

Krikmann, Arvo. Вклад современной теории метафоры в паремиологию. - Tautosakos darbai XV(XXII) [Folklore studies XV(XXII)]. Pareng8 Nijol8 Laurinkien8.Vilnius: Lietuvi1 literat1ros ir tautosakos institutas, 2001, 17-92.
Krikmann, A. Proverbs on Animal Identity: Typological Memoirs. - Folklore: An Electronical Journal of Folklore. Ed. by M. Kõiva & A. Kuperjanov. 17, 7-84, 2001.
Laineste, L. Suunad huumori uurimises. - Keel ja Kirjandus, 11, 793-804, 2003.
Undusk, J. Estnisch als Göttersprache Aspekte der Sprachverehrung. - Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Proceedings of the Symposium at the Groningen University, November 22-24, 2001. (Studia Fenno-Ugrica Groningana, 2). Eds. R. Blokland, C. Hasselblatt. Maastricht: Shaker, 2002, 370-392.
Undusk, J. Oxymoron als Profanation des Heiligen: Zu Thomas Bernhard. - Interlitteraria 7 (2002): World Drama on the Threshold of the 21st Century: Tradition and Avant-garde. Vol. II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, 365-379.
Undusk, J. Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses. - Võim ja kultuur. EKM, EKFK, 2003, 41-68.