Presidendi rahvaluulepreemiast ja Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöödest . aastal


See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


Rahvaluulearhiivi ülesanne on rahva mälu hoidmine. Maailmas ei ole kuigi tavapärane, et pärimusarhiivis on nii suur osa rahva enda kirjapanekutel. Jakob Hurda kogumistöö traditsioone järgides on Eesti Rahvaluule Arhiiv teinud algusaegadest peale kogumistööd kohalike korrespondentide abiga. Peale folkloori laiema geograafilise esindatuse annab selliselt talletatud aines teavet sellegi kohta, mida rahvas ise parasjagu oluliseks peab.

1935. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaja Oskar Looritsa poolt ellu kutsutud riigivanema, hiljem presidendi rahaline autasu parematele kaastöölistele-kogujatele ennistati 1994. aastal. Tänavusel Eesti Vabariigi aastapäeval anti Tartus Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiad üle Anu Soonele Lääne-Virumaalt ja Kail Sarvele Tallinnast.

Anu Soon on rahvaluule arhiivile kaastööd teinud 1995. aastast alates. 2003. aastal andis ta üle 327 lehekülge mitmekülgseid rahvaluule kirjapanekuid kodukohast Viru-Jaagupist ja sünnipaigast Iisakust. Koduperenaine Anu Soon tegi üleskirjutusi oma mälestuste põhjal, kuid küsitles ka kodukandi rahvast. Muu hulgas on ta kirjutanud kaasaegsest rahvamuusikaharrastusest Võhu külas ning sealse külakapelli Karukell asutamisest ja repertuaarist.

Tallinna folklooriõpetaja Kail Sarve kaastööd "Viljandi Kultuurikolledºi folkloor 2000.-2003. aastal" ja "Tallinna Tehnikaülikooli folkloor 2002-2003" annavad hea ülevaate nii tänapäeva pärimusest (naljad, netifolkloor) kui ka Viljandi Kultuurikolledºi õppurite rühmapärimusest. Kail Sarve kirjapanekud kajastavad humoorikas võtmes pildilis-naljalise pärimuse kaudu päevakajalisi teemasid: näiteks Euroliit ja mure Eesti kestmajäämise pärast, meeste ja naiste võimu- ning soosuhted; reklaamides peegelduv tänapäeva tarbimisühiskonna pahupool jms.

Selle aasta preemiad andis laureaatidele üle president Arnold Rüütel. Kohal oli proua Ingrid Rüütel, esines Võhu kapell Karukell.

Rahva huvi oma pärimuse vastu on viimasel aastakümnel kasvanud seoses iseenda, kodukoha või -regiooni identiteedi otsingutega, ilmselt ka Eesti Euroopa Liitu astumise ja paikkondliku turismi arenemise tõttu. Mitmed Eesti Rahvaluule Arhiivi kahel viimasel aastal laekunud suuremad materjalikogud on kogutud kohalike omavalitsuste, koduloomuuseumide ja seltside algatusel.

2003. aastal algatasid Järvamaa muuseum ja maavalitsus Järvamaa legendide kogumise võistluse, kus lõid kaasa kohalikud inimesed, kutselised folkloristid ja Tartu Ülikooli üliõpilased.

Eelmisel aastal korraldati Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli ning Karula rahvuspargi ühisekspeditsiooni salvestused. Karula kogumismatka juhendas Tartu Ülikooli õppejõud Merili Metsvahi ja Järvamaa välitöid Risto Järv. Üliõpilastest osalesid Elo-Hanna Seljamaa, Kärg Kama, Katre Kikas, Ott Heinapuu, Karoliina Kagovere, Kristiina Ehin, Siiri Erm, Triin Ploom, Reeli Reinaus, Maili Vabrit-Pilt, Kristina Veidenbaum, Ülle Niin, Katrin Ruus, Helen Kästik, Mirjam Somelar, Katrina Kink, Merit Vaks, Marion Selgall, Valdo Valper, Pille Vahtmäe ja Eda Pomozi.

Eesti Ingerisoomlaste Liit alustas 2002. aastal rahvaluule arhiivi nõuandval toel Eestis elavate ingerisoomlaste pärimuse talletamist. Selle projekti üks põhilisi täitjaid on algusest peale olnud Kaja Schultz. Tema kogutud ja korraldatud ingerisoomlaste elulood, pärimusjutud ja laulud jäävad arhiivi meenutama selle Eestis elava rahvakillu minevikku ja tänapäeva.

Märgiks huvist kodukoha pärimuse ja folkloori vastu olid ka 112 gümnaasiumiõpilase üleriigilise rahvaluuleolümpiaadi tööd. Uurimistööde juurde kuulusid õpilaste kogutud materjalid rühmapärimuse, pere- ja kohapärimuse ning tänapäevaste folklorismiilmingute kohta, mis kõik jäävad hoiule rahvaluule arhiivi.

Eda Kalmre