Tatjana Minnijahmetova kaitses doktorikraadi
udmurdi pärimusest



See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


Tatjana Minnijahmetova. Òðàäèöèîííûå îáðÿäû çàêàìñêèõ óäìóðòîâ: Ñòðóêòóðà. Ñåìàíòèêà . Ôîëüêëîð . Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 2. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003. 258 lk.

Väitekiri Kaama-taguste udmurtide traditsioonilised kombed: struktuur, semantika, folkloor on pühendatud udmurdi diasporaa tavandikultuuri uurimisele. Analüüsitakse kolme tavandikompleksi, mis on seotud lapse sünni, uue aasta rahvakalendripõhise tähistamise ja kaevu rajamisega. Nimetatud kolme kombetalituse väljavalimine lähtus sellest, et kõiki neid ühendab üks kindel iseärasus - neis toimub uue, seni veel kombestikus oma kohata nähtuse sünd või loomine.

Kaama-tagused udmurdid elavad Kaama jõe vasakkaldal ja peavad siiamaani kinni traditsioonilistest rahvauskumustest. Pühendumine "oma" religioonile on selle etnilise rühma kõige iseloomulikum tunnus, mis määrab kindlaks nende kultuuri omapära.

Töö põhineb peamiselt autori välitööde materjalidel, seda analüüsides peetakse silmas ennekõike kultuurikandjate arusaamu ja seletusi tavandi ilmnemise kohta. Lähtutud on teesist, et rituaale ja nendega kaasnevat folkloori peab uurima jagamatu tervikuna, sest neid on võimalik mõista üksnes vastastikuses seoses.

Esimeses peatükis "Lapse sünniga seotud kombestik" vaadeldakse peamisi rituaale ja kombeid, mis seostuvad suguvõsa ja lapse sünniga, samuti tutvustab see vastsündinuga seotud normide ja sanktsioonide kompleksi. Uskumuste kohaselt tuleb laps surnute maailmast ning esindab ja ühendab vahetult pärast sündi endas esiisa kaitsvat vaimu ning teisi perekonna ja suguvõsa kaitsevaime. Iga etapiga, mille ta läbib oma teekonnal täiskasvanud inimeseks, käivad kaasas spetsiaalsed rituaalid.

Teine peatükk "Suur päev - rahvakalendri uusaasta" käsitleb kombestikku, mis on säilitanud palju suure päeva tähistamisele ja uue aasta saabumisele kaasa aitavaid arhailisi elemente. Peoks valmistumise all mõistetakse inimest ümbritseva ruumi puhastamist, kaasa arvatud ebapuhaste hingede väljaajamist. Peamised pidustused kujutavad endast palvet-pöördumist jumalate ja kaitsevaimude poole. Religioossete tseremooniate lõpetamisel käiakse majast majja ja pakutakse rituaalseid jooke. Järgmisel päeval lõbutsevad naised erootilisi elemente sisaldavate laulude ja tantsudega. Peo lõpetab palve suure päeva läbiviijate auks.

Kolmas peatükk "Kaevu rajamisega seotud kombestik" vaatleb antud udmurdi kultuuri teemat esimest korda. Nähtus ise on üsna uus, kuid kujunenud vanade analoogsete kommete eeskujul. Kaevu ehitamiseks koha puhastamine, augu kaevamine, kaevurakmete rajamine - kõik see kandis endas tähendusi, mis kajastavad udmurtide uskumusi. Erinevalt tavalisest ülespoole ehitamise suunast, on antud juhul suund allapoole, maa sisse. Vaatluse all olev tavandikompleks on vaatamata hilisele tekkeajale juba hääbumas ja on võimalik, et see kaob lähitulevikus hoopiski.

Neljas peatükk "Tavandifolkloori zhanride eripära" analüüsib kõigi kirjeldatud tavanditega seotud suulisi tekste. Rikast tavandifolkloori saab süvitsi mõista ainult rituaalses kontekstis. Selgitatakse, milliseid zhanre rituaalides kasutatakse ja iseloomustatakse neid.

Kokkuvõttes osutatakse, et Kaama-taguste udmurtide tavandikultuuri traditsiooniline kihistus on säilinud olulisel määral tänapäevani. Uuendused puudutavad pealispindseid elemente, struktuur on jäänud püsima ja mängib tavandi funktsioneerimisel kindlaksmääratud rolli. Rituaalne kontekst määrab, millised suulised folkloorizhanrid on selles kontekstis võimalikud.