Üks mees olnud vanal ajal alati hallitõbe käes kimpus. Viimaks pidanud järgmise nõuu: Teinud pihelgast pulga, lõiganud pulga otsa risti ja läinud siis aita kirstu. Mõtelnud iseeneses: "Kui halltõbi siia sisse tuleb, siis topin augu selle pulgaga kinni. Siis saan näha, mis elukas ta õieti on!"
Kui mees nõnda mõtelnud, näinud ta, kudas halltõbi võtme august sisse tulnud. Mees pannud kohe pihelgast pulga võtme augu ette.
Saanud halltõbi meest küllalt tallanud, võtnud mees tule ülesse ja näinud, et üks naesterahvas olnud ta seltsis.
Naesterahvas kohe meest paluma: "Võta mind enesele naeseks!"
Mees pärima: "Kust sa oled? Miks sa mind vaevamas käid?"
Naesterahvas vasta: "Meid on palju võeramaa naisi. Me hulgume siin maal ümber. Me küll seda ei tahaks, aga meid on seks pandud. Sina oled mind nüüd sest hulkumisest päästnud. Sellepärast sooviksin, et sa mind enesele naeseks võtaksid!"
Mees jäänud varsti selle nõuuga rahule. Neid laulatatud paari. Elanud mitu aastat ühes ja neil olnud juba mitu suurt last.
Ühel päeval küsinud naene mehe käest: "Kudas sa mind ära päästsid!"
Mees seletanud lugu naesele.
Naene läinud selle peale aita. Mees vaadanud: naene läinud kirstu. Mees jooksnud järele ja mõtelnud ise: "Mis ta hullu arus nüüd on!" Tõstnud kirstu kaane ülesse, vaadanud kirstu, ei enam naist kirstus ühtigi.
Mehel silmad olnud vett täis. Mõtelnud: Kes nüüd mulle ja lastele riided selga teeb! Aga vaata imet! Iga laupäev toodud temale ja lastele ilma nägemata puhas pesu ja riided laua peale.
Naene aga jäänud nägemataks täna päevani.