Korra kaubelnud mees karu enesele põlluvahiks. Küsinud kohe karult, mis karu palka nõuda. Karu kostnud: "Teeme kauba nõnda, et mis maa sees, olgu minu ja mis maa peal, olgu sinu!"
Mees olnud põlluvahi nõudmisega üsna rahul ja teinud kauba maha. Sui otsa pidanud karu auusasti vahikorda. Tulnud sügise, mees koristanud vilja põllult ära. Karu läinud põllule, võtnud vilja tüükast kinni, kiskunud ülesse ja maitsnud. "Nämm, nämm, ptüh!" sülitanud korra. "Ei see kõlba koertelegi. Aga ei ma teine kord ennast enam nõnda petta lase. Küll tean, mis ma teise korra võtan."
Teise aasta peremees karu käest jälle küsima: "Kas tahad mulle tänavugi põlluvahiks tulla?"
Karu kohe vasta: "Küll ikka. Aga mineva aasta said sina need, mis maa peal ja mina need, mis maa sees; tänavu nõuan mina need enesele, mis maa peal; sina võta need enesele, mis maa sees."
Mees kaubaga rahul. Läheb, teeb naered maha.
Karu aga nurisema: "Miks sa seda vilja maha ei tee, mis mineva sui oli?"
Peremees vasta: "Iga sui ei või ühte seltsi vilja teha. Põld jäeb muidu lahjaks ja vili ei kasva enam sugugi!"
Karu jäänud rahule. Vahtinud põldu seni kuni sügise kätte tulnud. Peremees tulnud, kiskunud naered maast ülesse, viinud koju, lehed aga jätnud karule.
Karu maitsenud jällegi: "nämm, nämm, ptüh! Need ei kõlba kellegilegi!" pahandanud hirmsasti niisuguse pettuse pärast ja lubanud seda peremehele kätte maksta.
Ühel päeval tuleb aga rebane peremehe juurde ja küsib: "Mis sa lubad mulle, kui ma sind aitan? Karu varitseb su elu. Kui sa metsa lähed puid tooma, siis ta sind tapab. Ta ise rääkis mulle seda lugu. Anna kanna kõige poegadega mulle, siis päästan sind hädast!"
Peremees vasta: "Kui sa nii hea mees oled ja mind tahad aidata, eks ma siis pea sulle lubama, mis sa nõuad. Parem kanast ja kana poegist kui oma elust ilma jääda."
Reinuvaderi süda lahke lubamise pärast rõõmu täis. Ütleb mehele: "Ma õpetan sind nüüd. Kui sa metsa lähed ja karu vasta tuleb, hakan ma haukuma. Kui karu küsib: Mis seal on? Vasta talle: jahimehed on metsas!"
Mees tänab hea nõuu eest. Reinuvader lööb eest ja takka ülesse ja jookseb kanade peale mõteldes metsa. Mees rakendab varsti hobuse ette ja läheb metsast puid tooma.
Metsas kohe karu mehele vasta. Hakab mehele rääkima, kudas mees teda petnud. Korraga kuulevad metsast valju kisa, kära.
Mesikäpp kohe küsima: "Mis seal on? Kes seal hõikab?"
Mees vasta: "Küllap need vist jahimehed on."
Karu kohe: "Jumalaga, mees! Ma pian minema!"
Mees vasta: "Mis rutt sull nüüd taga on. Eks arutame oma asjad ära."
Karu kostma: "Ei või, kulla vennas! Jahimehed on mu suured vaenlased."
Juba kuulukse eemalt jahimehe ääl: "Mees, mis must see seal sinu juures on?"
Karu mehele: "Ütle, et see känd on!"
Mees küsijale: "See on känd."
Jahimees jälle: "Kui see känd on, miks sa teda vankri peale ei pane!"
Karu mehele: "Aita mind natuke, ma lähen isegi peale!"
Jahimees jälle: "Mis mees sa oled, et sa koormat kinni ei köida."
Karu mehele: "Tõmma natukese aga kinni, ma seisan isegi peal."
Mees siob aga hästi kõvasti kinni.
Jahimees jälle: "Mis mees sa oled, et sa kirvest koormasse ei löö!"
Mees lööb karule kirvega pähä ja tapab karu ära.
Nüüd jookseb reinuvader mehe juurde: "Lähme nüüd ruttu koju; too tibud minu kätte!"
Mees vasta: "Sull pole tarviski nii palju vaeva näha ja meile tulla. Küll ma ajan nad ise kotti ja toon siia su kätte. Oota seni siin aia ääres."
Reinuvader jääb sinna saaki ootama. Mees läheb koju, ajab vana koera kõige kutsikatega kotti, tõmmab selga ja ruttab siis reinuvaderile saaki kätte viima. Reinuvader jookseb mehele vasta ja limpsab juba eemalt kaugelt keelt.
Mees viskab koti seljast maha ja hakab koti suud lahti võtma. Reinuvader kohe appi. Lahti tehes kuuleb reinuvader kotist vingsumist ja ütleb: "Vingsute, mis te vingsute! Küll te minu kõhus vingsute!"
Korraga läheb koti suu lahti, vana koer kargab kutsikatega kotist välja ja kohe reinuvaderi kallale. Säh sulle tibusid! Ei nüüd muud kui anna jalgadele valu. Aga koera kari tuhat nelja taga järel. Suure vaevaga pääseb reinuvader viimaks õõne puu sisse varju. Saba otsa unustab mehike aga välja. Reinuvader arvab enese juba hädast pääsnud olevat, kui korraga koerad sinna jõuavad ja mehikese puu seest välja kisuvad. Ei leppinud enne kui reinuvaderi kasuka seljast maha tõmmasivad.