Kui mõnekümne aasta eest mulgid Tallinnamaale tulivad, tahtsivad nad iga pidi sedasama moodi olla nagu Tallinnamaa inimesed, et keegi neist aru ei saaks. Mulgi nime kartsivad nad nagu kolli.
Esiteks kiitsivad vanad mulgid, et mulgi nimi tähendab sedasama, mis mõisnikkude "von". Tallinnamaa inimesed ei pannud seda mulgi "vonni" aga sugugi tähele; nad ütlesivad ikka mulk ja mulk ja vana must mulk.
Mulgid aru pidama, kudas see võimalik on, et neid igal pool ära tuntakse. "Mine kas teise kihelkonda, ikka üteldakse: näe va mulk! Aga vaat, kust meid ära tuntakse: meie mustast ise moodi kuuest!"
Mulgid kaotanud mulgi kuued ära ja teinud enestele niisamasugused kuued nagu Tallinnamaa meestel. Ütelnud ise: "Noh, tundku Tallinnamaa mehed meid nüüd veel ära!"
Mulk künnud väljal suure maantee ääres. Viina voor läinud mööda. Üks hüüdnud: "Vaadake seda mulki, kudas ta künnab."
Mulk jäenud mõtlema: kudas ta ometi ära tundis, et ma mulk olen?
Viimaks saanud mulk aru kätte: Tallinnamaa mehed künnavad, sahkvarte otsas kolgid, aga mulkidel kolkisid ei ole. Vaat, sealt tunti ära!
Mulgid teinud kohe sahkvartele kolgid otsa. Noh tuntagu nüüd!
Mulk vedanud kruusi. Kruusi augul küsinud teine mees teiselt: "Kust see mulk piaks olema?"
Mulk kuulanud. Kuule neid mehi, jälle tundsivad ära! Mis märk mull küll on, et jälle aru saivad?
Hakanud hoolega järele vaatama. Vaat: hobusel pole sedelkat.
Mulk pannud ennast viksisti riidesse, läinud laupäeva õhtu koolimajasse jutlusele.
Mulgi selja taga ütelnud üks tasase äälega: "Kust see mulk piaks olema? Pastla paelad põlvini siotud!"
Mulk ehmatanud ära, et juba olen jälle ära tuntud.
Mulk silmanud teiste pastleid; kõigil paelad madalas.
Mulk mõtlema: Aa, nüüd ma enam pastle paelu nii kõrgesse ei sio, et mind paelust ära tuntakse. Igal pool, kuhu lähed, hüütakse ikka: mulk ja mulk!
Mulk läinud veskele. Pannud ennast Tallinnamaa mehe moodi riidesse, hobusele setelka selga. Vaadanud veel korra pastle paelad üle, et: nüüd ei pia mind keegi ära tundma.
Tee ääres niitnud mõisa teomehed heina.
Mulk ütelnud: "Tere homikut! Jäksu tööle!"
Teomees kohe vasta: "Kuule mulk, kust sa oled?"
Mulk pidanud hobuse kinni ja küsinud teomehe käest: "Ütle ometigi, kust sa tunned, et ma mulk olen?"
Teomees vasta: "Sinu jutt teeb sind mulgiks. Meie ütleme: "Jõudu tööle!" Sina ütled: "Jäksu tööle!""
Mulk ütelnud: "Pagana pihta! Siin Tallinnamaal mulgi nimest lahti ei saagi! Kui su moodid sind mulgi nimest peastavad, siis su jutt sind ikka mulgiks teeb!"